vedelaks välistuumaks. 2900 - 6378 km läbimõõt, Suur rõhk. Tuum Välistuum 2900-5100 Raud, nikkel Vedel sisetuum 5100-6378 Raud, nikkel tahke Mineraal - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Terbium Koostas: Kait Trumm Pärnu 2010 Sisukord Terbium......................................................................lk 3 Omadused..............................................lk 4 Füüsikalised...............................................................lk 4 Keemilised.................................................................lk 5 Nimisõna....................................................................lk 5 Ajalugu........................................................................lk 6 Esinemine...................................................................lk 6 Toodang......................................................................lk 7 Rakendused................................................................lk 8 Ettevaatusabinõud.......................................................lk 8 Kasutatud kir...
Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib? Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 1 Elektrokeemia alused Galvaanielement Galvaanielement on seadis, milles redutseerumis- ja oks¨udeerumisreaktsioonide tulemusena tekib elektrivool. anood Zn Cu katood 11 00 00 11 11 00 00 11 00 ...
Seetõttu on selline süsteem hermeetiliselt suletud , et vältida õhuniiskuse ja hapniku juurdepääsu. Veevaba elektrolüüdi kasutamine lubab üksikelemendi tööpinge tõsta üle 4,0 V. Elektroodi materjalidena kasutatakse negatiivsel poolel grafiitset süsinikku (C) ja positiivsel poolel mõnda sobivat metallide oksiidi näiteks LiMn2O4, LiCoO4, jt. Liitiumaku laadimisel toimub metalloksiid lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-) liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse
1. Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud eesmärgiga andmaks ülevaate kontaktimaterjalidest ja nende vajalikest omadustest. Töö koostamisel kasutasin spetsiifilisi, teemakohaseid materjale nii internetist, kui ka paberkandjal. Referaadi esimeses osas on lühidalt selgitatud kontakti mõiste ning toodud ära selle põhiliigid, et lugejal oleks kergem teksti mõista. Kajastatud saavad ka omadused, mis peaksid olema kontaktimaterjalidel. Referaadi teises pooles tuuakse näited konkreetsetest materjalidest, ning nende positiivsetest ning negatiivsetest omadustest. Graafiline osa referaadis annab võimaluse lugejal kiirelt leida tabelist ja jooniselt kirjeldatud materjalide põhiandmed. 2 2. Kontakt ja selle liigid Elektriaparaadid koosnevad mitmetest voolujuhtidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud. Elektriliseks kontaktiks nimetataksegi kahe voolujuhi ühendu...
Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563) GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP … Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi osakesed – kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT..
2) eutektoidteras - selle terase C-sisaldus on täpselt 0,8%. Tema struktuur koosneb ainult perliidist. 3) üleeutektoidterased - nende teraste C-sisaldus on üle 0,8% kuni 2,14%-ni. Nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. Kuid sekundaar tsementiiti on terase struktuuris väga vähe. Malmid Malmideks nimetatakse rauasüsiniksulameid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14%. Suure süsinikusisalduse tõttu on malmis kõva ja habras ledeburiit ja grafiit. Need teevad malmi hapraks ja seetõttu ei saa ühtki malmiliiki survega töödelda - ei sepistada ega valtsida. Malmid jaotatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Valgemalmid - malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus ehk esineb tsementiidina. 2) Grafiitmalmid - malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus vaba grafiidina. 4.Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus: protsessi- ja tugevdav TT.
katioonid omavahel tetraeedreid ioonse sidemega. Ühe tetraeedriga on mineraal fosteriit, kahe tetraeedriga mineraal akermaniit. Savi ühes põhikomponendis – kaoliinis – on (Si2O5)2- kihid seotud Al2(OH)42+ kihtidega. Need kaks kihti on omavahel seotud tugevate kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Kuid teiste kaksikkihtidega on seotud nõrgalt. Sellistest kihtidest koosnevad näiteks savi, talk ja muskoviit. Süsiniku modifikatsioonid on teemant, grafiit ja fullereenid. Teemant tekib ülikõrgel rõhul, struktuur on sarnane sfaleriidi struktuuriga, ent koosneb ainult Cst. Teemandi struktuuri saab, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutatud ¼ kuubi diagonaali võrra. Koordinatsiooni arv on 4. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jälle tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre.Samasuguse struktuuriga on pooljuhid Si ja Ge ning hall tina.
Täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR (i.k., Advanced Gas-cooled Reactor) 11 Ühendkuningriigis väljatöötatud ja ainult seal kasutatav reaktoritüüp elektrilise võimsusega 550 – 625 MWe. AGR kasutab rikastatud (2,5-3,5 % 235U) uraanoksiidist tuumkütust ja soojuskandjana süsinikdioksiidi (süsihappegaas, CO2). Prototüüp, nn Magnox reaktor, kasutas kütuseks looduslikku metalset uraani. Neutronite aeglustiks on grafiit. Tuumkütus paikneb tablettidena vertikaalselt paigaldatud roostevabast terasest torudes grafiitaeglustis. Juhtvardad suunatakse aeglustisse reaktorikorpuse pealt. Reaktorianum, mis toimib ühtlasi kiirguskaitsena, on valmistatud raudbetoonist ja selles asuvad ka aurugeneraatoritorud. Avariisulgemise süsteem juhib vajadusel soojuskandjasse lämmastiku, mis summutab ahelreaktsiooni. Süsinikdioksiidist soojuskandja läbib reaktorisüdamiku, kuumeneb
Sõltuvalt grafiidi kujust jagatakse malmid järgmiselt: Hallmalm grafiiti esineb hallis malmis lehe või lille kujuliselt..Halli malmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30- 6,Cy45-2
settimine moone murenemine, edasikanne settekivimid setted litifitseerimine, tihenemine ja tsementeerumine (kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena.
armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM) ja süsinikmaatriksiga (SMKM). Komposiitmaterjali maatriks Komposiitide maatriksid on tavalised isotroopsete omadustega materjalid, mida kasutatakse ka mittearmeeritud kujul: metallid ja nende sulamid, plastid, keraamika või grafiit. Plastmaatriks Polümeerplastkomposiitide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, tehnoloogilisus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Nüüdisaegsed polümeerid töötavad temperatuurideni mitte üle 300 - 400 °C. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks kasutamist eelkõige üks liik termoreaktiivsed: epoksü-,
Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis, Põhja-Koreas ja Birmas. ) Puudub arenenud põllumajanduse tehnika. Ettevõtted Kõik riigistatud, erasektor puudub. Geograafia Provintsid ja nende asukohad Maavarad Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse (pruun ja pruunsüsi söe, rauamaagi-, tsemendi-, vask, plii, tsink, kuld, volfram, grafiit, sool ja hõbe) ei ole piisavalt, et teha midagi maailmaturul, kuigi nende tootmine oleks võimalik peale mõningat investeerngut. Vääris metallid on riigi kõige olulisim eksporditav materjal. Kasutatud kirjandus Internet: http://freekorea.us/2007/02/18/holocaust-now-looking-down-into-hell-at-camp-22/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Korea http://en.wikipedia.org/wiki/North_Korea http://et.wikipedia.org/wiki/Korea_s%C3%B5da http://www.nationsencyclopedia
Sõltuvalt grafiidi kujust jagatakse malmid järgmiselt: Hallmalm grafiiti esineb hallis malmis lehe või lille kujuliselt..Halli malmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30-6,Cy45-2
· Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Ränist alates saavad aatomid kasutada valentskihi laiendamiseks d-orbitaale ja seega olla Lewis'i happed. 25. Kirjeldage süsiniku allotroope ja selgitage, kuidas struktuur mõjutab nende omadusi. · Süsiniku kõige tuntumad erimid on grafiit ja teemant, kuid tuntud on ka fullereenid ja karbiin (või karbüün). · Termodünaamiliselt stabiilseim on normaaltingimustel grafiit. Peeneteraline grafiit: tahm, koks. Aktiivsüsi. Grafiit : · Koosneb planaarsetest sp2 süsinikukihtidest. · Musta värvi, elektrit juhtiv, läikiv tahke aine. · Kasutatakse: elektroodidena; määrdeainena; pliiatsisüdamikena. Teemant :
14. vakantne orbitaal 15. elektronpilv 16. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 17. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 18. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. 19. allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant. 20. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes. 21. molekulmass molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr 22. mool aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass ühe mooli aineoskakeste mass grammides, tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10 26
poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri. Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad protsessi käigus orgaanilised ühendid. Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4.
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee...
Väiksemad kulutused tööjõule 7. Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda 8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda. 10. Füüsikalis- mehaaniline saamisviis ja keemiline saamisviis. Füs.- meh: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soollahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 11. Kalibreerimist 12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust. 13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas
Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kas on võimalik valmistada pulbritest valtsimise teel mitmekihilisi toorikuid? Select one: a. ei ole võimalik b. jah, on võimalik c. seda tehnoloogiat ei ole katsetatud d. saab valmistada ainult ühekihilisi toorikuid Question 20 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Select one: a. magnesiit b. samott c. grafiit d. dinas Question 21 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Cu tihedus (g/cm3) on Select one: a. 10,7 b. 2,7 c. 4,5 d. 8,9 Question 22 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektoidsel sulamil? Select one: a. 2,14 % b. 0,02 % c. 4,3 % d. 0,8 % Question 23 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
ekspordikvoodid ületavad 90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad. Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana. Muuhulgas toodetakse kiipe ka õhkpatjade, ABS-pidurisüsteemide jaoks, samuti detaile lennukitööstuse ja superkiirrongide tarvis. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini
Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope
Töölaud Minu kursused Tallinna Tehnikaülikool Teaduskonnad Inseneriteaduskond Mehaanika ja tööstustehnika instituut MTX0010 T6. Valutehnoloogia Alustatud esmaspäev, 26. november 2018, 15.22 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 26. november 2018, 16.13 Aega kulus 50 min 46 sekundit Hinne 34, maksimaalne 40 (85%) Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 0/1 Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine? Valige üks: a. mõõtmehälbed b. külmpraod c. kahanemistühikud d. kuumpraod Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Valige üks: a. kokillvalu b. survevalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 3 Valmis Hind...
gaasiline (H2, O2, N2, Cl2, F2, väärisgaasid) Värvused: S-kollane, P-punane või valge, I2-hallikasmust, Br2- punakaspruun, Cl2-rohekaskollane Halvad elektrijuhid (v.a. grafiit) Halvad soojusjuhid (v.a. vesinik, teemant) Mõned madala st°-ga, pehmed: väävel (molekulvõrega) Mõned väga kõrge st°-ga, väga kõvad: teemant (aatomvõrega) Allotroopia: üks element mitme lihtainena. Hapnik: monohapnik O, dihapnik (tavaline) O2, osoon O3 Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag. metallidega: (metall-redutseerija, mittemetall- oksüdeerija) Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks) Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija) H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3 Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga) S+O2=SO2 C+O2=CO2 2C+O2=2CO Reag. liitainetega:
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt ...
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Silumiinid on sulamid Select one: a. Si-Cu b. Al-Cu c. Al-Mg d. Al-Si Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Select one: a. sama b. praktiliselt puudub c. väiksem d. suurem Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Suurim tugevus on malmil Select one: a. pesalise grafiidiga b. plaatja ning liblelise grafiidiga c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mar...
90 %. Nii toodetakse aastas üle 800.000 mootori, mida kasutavad paljud tuntud autofirmad. Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana. Muuhulgas toodetakse kiipe ka õhkpatjade, ABS- pidurisüsteemide jaoks, samuti detaile lennukitööstuse ja superkiirrongide tarvis. Maj. tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Tööstuse ja tootmisega tegelevad Austrias ennekõike keskmise suurusega ettevõtted. Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini välja, kaasa arvatud
Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,0...
ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe() + C(grafiit) Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul Gf. Sisaldab räni 1 3%. Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus suur, valamistemperatuuril hea voolavus. Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal
ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe( ) + C(grafiit) Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul Gf. Sisaldab räni 1 3%. Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus suur, valamistemperatuuril hea voolavus. Kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbide jm valmistamiseks. Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna C ei jõua välja sadeneda grafiidi kujul, vaid tekib tsementiit Fe3C, küll peamiselt pinnal
sooveldus pastaga ja teostame sooveldust spetsiaalse rakise abil. Sooveldus liigutused on järgmised: 1. pressime klapi oma pesasse 2. teeme pessa presitud klapiga ½ pööret 3. tõstame klapi hetkeks pesest üles ja peale seda surume pessa tagasi (üles tõstmise ajal jõuab soovelduspasta valguda tööpinnale tagasi) 4. protsess algab punkti 1 otsast peale. Klapi tiheduse kontrolli: 1. tõmbame klapi tööpinnale iga 90° risti tööpinnaga grafiit jooned. Asetame klapi pessa ja surume ta sinna, ning teeme klapiga ühe täis pöörde. Võtame klapi pesest välja ja vaatame kuidas on grafiit üle klapi tööpinna kandunud. Kui grafiit on kandunud igalepoolde ühtlaselt, siis on klapp sooveldatud, vastasel juhul, kui grafiit pole igale poole kondunud on see märk sellest, et sooveldust tuleb jätkata kuni on saavutatud vajalik tulemus. 2
Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid, · stabilisaatoreid · katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilised: · puidujahu, · tselluloos, · puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid: · muudavad materjali elastsemaks, · parandavad töödeldavust ja valuomadusi, · vähendavad haprust. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli jms. Stabilisaatorid: väldivad plasti vananemist. Katalüsaatorid: kiirendavad plastide tootmist (lubi ja magneesium).
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik...
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loo...
Plastide kasutamise eelised ja puudused. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP)
Lähtudes tähistuse eesmärgist, liigitatakse margitähised 2 põhilisse gruppi: I- terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II- terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel 9. Malmid: Malmide struktuur - Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit või süsinik grafiidina. Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda – sepistada, valtsida Omadused - malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Kasutamine - valtsid, vagunirattad, hammasrattad, mootoriplokke, 10. Alumiinium ja tema sulamid. Liigitus - a) tiheduse järgi: - kergmetallid ja –sulamid ρ < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja -sulamid ρ = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu) -
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
Kasutamine: gaasiturbiinid, lennukid , elektriahjud, tuumareaktorid. Malm: sisaldab üle 2,1% C. Malmi sulamistemp on madalam kui terasel, seetõttu sobib detailide valuks, malm on rabe, seetõttu ei saa töödelda plastilise deformatsiooni abil. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. 1)hall malm-----odav ja enamkasutatavam, Saadakse mitte väga kiirel jahutmisel. Grafiit sadeneb sealt välja lamellide kujul. Sisaldab Si 1-3%. Ei ole eriti tugev ja rabe. Summutab vibratsiooni ja hõõrdetugevus on suur, valamistemp hea voolavus. Kasutatakse: sisepõlemismootorite plokkide, silindrite, kolbides. 2)valge malm----C ei sadene välja, tekib tsementiit Fe2C peamisel pinnal. Väga kõva ja rabe. Kuullaagrid ja kuulvestide kuulid. 3)tempermalm----kui valget malmi lõõmutada sedeneb välja C helvestena ja malm muutub plastilisemaks. Sobib sepistamiseks.
murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S, mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi vulkaniseerimisel jm. Teemant C. Värvusetud vesiselged C-d on keemiliselt puhtad, läbipaistmatutes on lisandiks SiO 2, MgO, CaO, FeO, Fe2O3, grafiit jms. Kristalliseerub kuubiliselt. K 10, E 3,5. Tekib ülikõrge rõhu ja temp. tingimustes, on geneetiliselt seot. ultraaluseliste kivimitega. Kasut. tehnikas ja suuremaid kristalle lihvitult juveelidena. Grafiit C. Sisaldab nn „tuhka“, mõnikord vett, bituumenit ja gaase. Kristalliseerub heksagonaalselt. Esineb tavaliselt peenesoomuseliste agregaatidena, harukordadel heksagonaalsete plaatjate kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3
Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t 1. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre) Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit, SiO2,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); Metallvõre- võre sõlmpunktides positiivselt laetud ioonid, nende vahel elektronid (Fe, Ni, Li, K, Ca, Cu,) 1. Isomorfism ja polümorfism. Näited.
On olemas homogeenseid ja heterogeenseid sulamisüsteeme, mis koosnevad vastavalt ühest ja kahest faasist. Sageli käsitletakse faase kui aine erinevaid olekuid (vedel, tahke, gaasiline, plasma). Tegelikult hõlmab faas nii aine olekut kui ka oleku sees toimuvaid struktuurimuutusi. Kui näiteks sulam läheb vedelast olekust tahkesse, siis muutub ka selle faas. Aga ühes agregaatolekus olev aine võib olla mitmes teineteisest erinevas faasis. Näiteks grafiit ja teemant on sama aine erinevad faasid - keemiline koostis on identne, aga aine struktuur on erinev. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur. - sulamite kristalliseerumine; Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse
t kõva ja habras eutektikum – ledeburiit (valge- malmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki surve- Sele 1.35. Pindkõvendamine nitriitimisega töödelda – sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkem
TV. ül. 5-10 lk. 18, õpik lk 42-43. Eksamiraamatust lk 27 ül 11. teada kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemilised potentsiaalid kumbaski faasis võrdsed. Keemiline aine võib esineda erinevates vormides: – gaasiline faas; – vedel faas; – tahke faas. Nende faaside vahel on võimalik kolm tasakaali: Tahke - vedel Tahke - gaas Vedel - gaas Paljude ainete korral eksisteerib rida erinevaid tahkeid faase (teemant ja grafiit, erinevad jää vormid). Tasakaalus olevate faaside vahel toimub pöörduv ainevahetus, kus ajavahemikus ühest faasist teise (vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks. Ideaalses lahuses on vastasmõju lahusti ja lahustunud aine vahel sama nagu lahusti molekulide vahel, s.t lahustumisentalpia on 0. Nende moodustumisel ei esine ruumalaefekti ega soojusefekti.
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
lühemad ahelad. Amiinide ja karboksüülhapete kondensatsioonil saadakse polümeere, mida tuntakse polüamiidide (nailonite) nime all. Joonis 39. Kirjeldage elektrit juhtivaid polümeere. Tooge näide. Metallid juhivad elektrit tänu sellele, et nende valentselektronid liiguvad vabalt ühe aatomi juurest teise juurde. Kovalentselt seotud tahkised reeglina elektrit ei juhi, kuna elektronid on lokaliseeritud kindla aatomi juurde või ühte kindlasse sidemesse. Erandiks on grafiit, mis koosneb delokaliseeritud benseenituumadest. Grafiit on kahjuks habras. Elektrit juhtivad polümeerid on selles osas suur samm edasi: neid saab valada ja neist saab tõmmata kiudusid või õhukesi lehti. Elektrit juhtivad polümeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus süsinikahelaid (osa süsinikke võib olla asendatud ka lämmastiku või väävliga). Igal aatomil on ka hübridiseerimata p-orbitaal, mistõttu moodustub vahelduvatest üksik- ja kaksiksidemetest ahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
