koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5. Graafilised tekstid: diagrammid, graafikud, tabelid, skeemid, kaardid; grafitid, plakatid jms. 6. Elektroonilised tekstid: internetis leiduvad tekstid, arvutitekstid, teletekstid jms. Tekste võib liigitada ka teistelt alustelt, näiteks: · Meediumi järgi: trükitekst ja elektrooniline tekst. · Teksti vormi järgi: seotud tekst, sidumata tekst, segatekst ja mitmiktekst. · Teksti tüübi järgi: kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev tekst, seletav tekst, põhjendav tekst ja juhendav tekst.
või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist. Tabeli number (võib rõhutada rasvases kirjas) ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit (vt Näide). Näide Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk.nr. Töötaja ametikoht Töötaja haridus Lisad. Tihti tekib uurimistöö käigus sellist materjali (nt suured tabelid ja graafikud, fotod, tekstinäited), millel on olnud suur väärtus töö eesmärkide saavutamiseks, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud pole. Lisad nummerdatakse ning lisale peab olema töö põhiosas viidatud (Näide: Lisa 4. Eakate inimeste harrastused.). See materjal paigutatakse töö lõppu, kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisade loend antakse sisukorras. Joonised. Jooniste alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid ja fotod
vaid kahest, millest üks on alati punkt (0;0)). Probleemid võivad tekkida juhul, kui arv a on arvutamiseks ebamugav (näiteks harilik murd, mida ei saa täpselt kümnendmurruks teisendada). Sel juhul tasub x väärtused valida nii, et arvu a korrutamisel x väärtusega saame tulemuseks täisarvu. 2 5 Näide. Joonestame funktsioonide y = x ja y = - x graafikud. 3 6 x 0 3 x 0 6 y 0 2 y 0 5 Mitmed õpetajad soovitavad tabeli horisontaalpaigutuse asemel kasutada vertikaalpaigutust, sest sel juhul on tabelis olevad arvud samas järjekorras nagu punkti koordinaadid tasandil. x y 0 0 3 2 x y 0 0 6 5 Punkt (0; 0) Punkt (3; 2) Punkt (0; 0) Punkt (6; 5)
märk muutub vastupidiseks, st f(x1) > f(x2), siis on f kahanev hulgas D. Kasvamispiirkonnas funktsiooni graafik tõuseb, kahanemispiirkonnas aga langeb. Astmefunktsioon: Astmefunktsioon on funktsioon järgmisel kujul y = xa, kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud: Eksponentfunktsioon on funktsioon järgmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0. Lisaks sellele võrratusele eeldame veel, et a = 1, sest a = 1 korral saame konstantse funktsiooni y = 1x = 1. Eksponentfunktsiooni korral X = R ja Y = (0,). Trigonomeetrilised funktsioonid: y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y =cot x radiaanides antud argumendiga x. Trigonometriliste funktsioonide määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: 4
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.6 Tehted määramatusega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.7 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.8 Märgitest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 4.9 Märgitesti näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 5 Graafikud 17 5.1 Lineaarse sõltuvuse regressioonsirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 Teiste funktsioonide regressioonsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 6 Abiks eksperimendis 20 Must kast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
N W2 - Wtk ' 0,01643 90,5375 - 90 Graafikust II=5650-2700=2950 s Leiame graafikust, kui õ2 =6,6*10-3 m3/s; W'tk=90% W'kr=165,07 % W'1=174% I=600-50=550 s (6) 1 1 N = (W1' - Wkr' ) = (174 -150,23) = 0,01639 1/s, I 1450 Jareldus. Pärast katse tegemist, leidsime kõik vajalikud andmed. Nende abil oli joonistatud graafikud. Graafikute abil leidsime kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus (Esimese õhu mahtkuluga saime W'kr=133,56%; W' 2=90,5375%; W'tk=90 %. Teise õhu mahtkuluga - W'kr=165,07; W'tk=90 %). Arvutasime õhu erinevate kiiruste korral kuivamistegur N (Esimese õhu mahtkuluga N= 0,01643 1/s; teise õhu mahtkuluga N=0,01639 1/s). Arvutasime kuivatamise teise perioodi kestvus II ja võrreldasime seda katseliselt leitud väärtustega,
60 129 mm 45,4 mm 1,7307 65 mm 25,2 mm 0,100 m 0,79 osakesed hakkavad 65 149 mm 53,4 mm 2,1100 67 mm 26 mm 0,110 m 0,81 keevkihist gaasiga 70,1 109 mm 13,0767 67 mm 26 mm 0,115 m 0,82 kaasa kanduma 5. Katseandmete töötlemine 5.1 Katseandmete põhjal joonistatud graafikud: - resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest = f(õhk) - materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest+mat = f(õhk) - materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest pmat = f(õhk) , kus pmat = prest+mat - prest - keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest - keevkihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest 5.2 Kirjanduses toodud kriteriaalvõrranditega arvutatud - kriitiline Reynoldsi arvu väärtus Rearv de = 0,00146 m
ülakoma, nurksulge. Soovitav on kasutada lühemaid nimesid. Andmetüübid (Data Type) Text tekst ja numbrid, millega ei tehta arvutusi (kuni 255 sümbolit) Memo pikemad tekstid (kuni 64000 sümbolit) Number täis- või murdarvud Date/time kuupäev ja kellaaeg Currency rahasummad AutoNumber automaatne nummerdaja Yes/No Jah/Ei, loogilised väärtused. OLE object Graafikud, pildid, heli, tekstidokumendid jms. Lookup Wizard Loob välja, mis lubab välja väärtuse valida teisest tabelist või etteantud loetelust. Viide interneti dokumendile. Description siin on tekst, mis ilmub olekureale, kui Te antud veergu teksti sisestate. Näiteks: "perekonnanimi, eesnimi" välja Autor juures jne. Akna alaosas saab määrata välja omadused (Field Properties). Milliseid omadusi saab kasutada, oleneb sellest, mis tüüpi andmetega on tegu
toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis tahes joonisega. Jooniste hulka võib liigitada ka graafilised kujutised nagu: Piltkujutised Tehnilised joonistused Geograafilised kaardid Topograafilised kaardid (maa-ala plaanid) Skeemid Diagrammid Graafikud Jooniseid liigitatakse ka erialade järgi. Kõige kaalukama osa erialajoonistest moodustavad masinaehituses ja ehituses kasutatavad joonised. Neid nimetatakse vastavalt masinaehitusjoonisteks ja ehitusjoonisteks Joonestustehnikad Tänapäeval valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka kasutates arvutigraafikaprogramme nagu AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse
Kui hinnata ERRi väliskorrespondentide saatesse tehtavaid lõike, siis ma arvan, et nad saavad hästi hakkama, arvestades seda, et nad peavad kõik rollid (reporter, operaator, moneerija) rollid ise täitma. Montaaz on sujuv, pole rütmiliselt liiga hüplev. 7. Sünteetilised elemendid, üleminekud, eriefektid Sünteetilisi elemente väga kasutata, ainult subtiitrid, tiitlid. Olen Välisilma tihe vaataja ning ei meenu, et kasutatakse graafikuid. Samas võiks seda muuta, graafikud oleksid väga heaks täienduseks. Näiteks ühes saatelõigus, kus räägiti Soome parlamendivalimistest, oleks võinud ekraanil ära tuua, kui palju on erakonnad toetust kogunud. Lõikude üleminekud on küllaltki ladusad. Uue lõigu juhatab sisse saatejuht, kes ütleb põgusalt, millest juttu tuleb ning kes on lõigu autor. Seejärel kasutatakse lühikest beezi taustaga Välisilma klippi. 8. Eesmärgi sõnastus, sihtgrupp, storyline
0080 4 0.0060 3 2 0.0040 1 0.0020 0 0.0000 20 40 60 80 100 Kõik jaotustiheduse ja empiirilise esinemissageduse graafikud ühes teljestikus 9 0.0160 8 0.0140 7 0.0120 ni(emp) 6 0.0100 ni(exp)
Mida rohkem on DNA-d, seda intensiivsem on fluoresents. 3. RT tuvastamise võimalused a. Kõikide võimaluste eelised ja puudused Fluoressents - aeglane, ebatäpne. Aga näed ise oma silmaga Läbivoolutsütomeetria masin (peab vaid lootma, et ei valeta), kiire, konkreetne. 4. Läbivoolutsütomeetria a. Kuidas tulemused näevad välja ehk graafikud Graafikuid saab analüüsida ainult juhul, kui n-ö kontroll on olemas - pildil olevad populatsioonid on võrreldavad üksteisega, niisama ühest isoleeritud mõõtmisest midagi ei saa. b. Mis on tulpdiagramm/histogram Tulpdiagramm - võrdleb mõõdetud nähtuste arvu vs mõõdetud näitajat (nt fluorestsents) c. Mis on punktdiagramm/dot plot
Kui suvaline y-teljega paralleelne sirge saab funktsiooni graafikut lõigata maksimaalselt ühes punktis, siis funktsioon on ühene. Juhul, kui eksisteerib vähemalt üks y-teljega paralleleelne sirge lõikab funktsiooni graafikut mitmes punktis, vaadeldav funktsioon on mitmene. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid. Perioodilised funktsioonid. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Astmefunktsioon. Eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. Paaris- ja paaritud funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x X korral kehtib võrdus f(-x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x X korral kehtib võrdus f(-x) = -f(x). Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub konstant C > 0 nii, et iga x X korral kehtib võrdus f(x + C) = f(x). Väikseimat sellist konstanti C nimetatakse funktsiooni f perioodiks. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid
hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp. langu ja aururõhu vähenemise graafikud läbi seina on lineaarsed (sirged), veeauru küllastusrõhu graafik on aga parabool. Puuduliku aurutõkkega seinas need aururõhu ja küllastusrõhu jooned kohtuvad ja seal punktis tekib kondensaat. 17). Millest sõltub ühekordse akna soojapidavus ja kui suur see võiks olla? Sõltub klaasi paksusest, materjalist, asendist. Soojapidavuse seisukohalt on aken hoone piirete nõrgem koht. Rse+Rsi=0,04+0,13= 0,17; U= 1/ 0,17= ~6,0. 18). Saneerimiskrohvi tööpõhimõtted?
6 2 20 2437, 1415, 2 100 100 100 2386 2384 455 45,5 46,2 3 6 8 2427, 1407, 3 100 100 100 2379 450 45 6 2 1.6. Graafikud 1.7. Järeldus Katses kasutati erineva tugevusega betoonsegusid, vastavalt rühm 1( C16/20), rühm 2( C20/25) ning rühm 3(C30/37). Proovikehade survetugevuse katsetati 28 päeva mööduses nii, et proovikehad olid eelnevalt olnud normaaltingimustel erinev aeg. Katsetati 4 erinevat proovikeha, mis olid normaaltingimustel saanud kivistuda 1; 3; 7 ja 28 päeva. Esimese kolme proovikeha puhul pandi nad päevad vastavate päevade arvu täitmist -18oC ning võeti välja 28 päeva täitumisel
funktsioon siis on tegemist paarisfunktsiooniga, kui tulemusele saab miinusmärgi ette võtta ja sulgudesse jääb esialgne funktsioon siis on tegemist paaritufunktsiooniga. Kui teisenduse tulemusena kumbki funktsioon siis pole funktsioon ei paaris ega paaritu. Pöördfunktsioon Pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis saadakse antud funktsioonist, kui vahetada x ja y kohad ning seejärel uuesti avaldada y. Pöördfunktsiooni graafikud on summeetrilised sirge y=x suhtes. Eksponentfunktsioon x Funktsioon kujus y=a , kus a>0 ja a ei võrdu 1 ning x on mistahes reaalarv nimetatakse eksponentfunktsiooniks. Negatiivsed arvud puuduvad. Eksponentgraafik ei lõiku x-teljega! Kõik eksponentgraafikud läbivad y-telge punktis 1 a>1 0< a<1 X=R X=R X=R X= Ø
Tabeli pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse lehekülje keskele. Näide. Tabel 1 Töötajate kontaktandmed Nimi Sugu Vanus Haridus Kask, Kalev M 23 kesk Allikas: Postimees, 12.jaanuar 2001, lk.5 3.6 .Joonised Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid ja diagrammid. Igal joonisel peab olema joonise sisu kohta käiv info. Kõik joonised nummerdatakse. Kõiki jooniseid tuleb töös kommenteerida ja viidata. Näide. Joonis 1. Aja ja ruumi põhimõtteline mudel (Pehk, S. Aja planeerimise alused, Tartu, 2002, lk.35). 4. UURIMISTÖÖ KAITSMINE Uurimistöö kaitsmine kujutab endast õpilase lühiettekannet ning sellele järgnevat küsimustele vastamist
Arvuliselt kõige enam esinenud tulemus on ka loendamise tulemusena keskel ning on sama, mis määrab ära graafiku raskuskeskme. Joonis 4. Normaaljaotuse keskväärtus, mood ja meridiaan on võrdsed. Mitte kõik sarnase kujuga jaotused pole normaaljaotused. Normaaljaotuse tihedusfunktsioon on konkreetne matemaatiline funktsioon. Kvalitatiivselt sarnase kujuga võivad olla ka paljude teiste funktsioonide graafikud. Mõnikord saab mittenormaalset tunnust teisendada nii, et tema jaotus muutub ligikaudu normaalseks. Normaaljaotuse kuju sõltub standardhälbest Graafiku kuju sõltub jaotusparameetrite väärtustest. Keskväärtus määrab jaotuse raskuskeskme asukoha ja standardhälve tiheduskõvera kuju. Mida suurem on standardhälve, seda väiksema järskusastmega on tiheduskõver. Standardhälbe suurendamine muudab normaaljaotuse graafikut laiemaks. Väikese korral on graafik kitsam ja teravam
70 1531 17,4 402 62,7 6,53 2,56 80 1275 14,5 256 63,7 7,84 2,80 90 1055 12,0 220 85,9 9,48 3,08 100 890 10,1 165 75,0 11,24 3,35 110 836 9,5 54 32,7 11,96 3,46 Saadud andmete põhjal koostatud graafikud: Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele: a) Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures. b) I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud. Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad. c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat.
Antakse ka küsimusele, kas GMO-dega seotud ülevaade tuumasünteesi kartused on põhjendatud. protsessi toimumisest. Illustreeringutest on välja toodud Teksti aitavad joonis pealkirjaga ’’Kuidas teha GM- visualiseerida ohtralt taime’’, graafikud toidutootmise jooniseid ning pilte ning ning geenmuundatud taimede tabel, mis toob võrdlusesse kasvatamise kohta ning joonis kivisöe ja tuumaenergia. taimearetamise võimaluste kohta. Lisaks on välja toodud palju ekslikut
Tähised: y = f (x) , y = y (x), y = g (x) Võib olla x = x (t) x- funktsioon t- argument S=S (r) Kasvava funktsiooni korral vastab suuremale argumendi väärtusele suurem funktsiooni väärtus. Kahaneva funktsiooni korral vastab suuremale argumendi väärtusele väiksem funktsiooni väärtus. Funktsiooni esitusviisid on : 1) Analüütilised ehk valemiga 2) Tabeliga ehk arvuliselt 3) Graafiliselt ehk geomeetriliselt Joonis 3. Mõnede lihtfunktsioonide graafikud (põhiliste elementaarfunktsioonide), määramis – ja muutumispiirkonnad. Joonis 4. Ilmutatud funktsioon ja ilmutamata funktsioon Kui funktsioon on antud kujul y = f (x), siis öeldakse, et funktsioon on ilmutatud. Nt. y=x2+3x , y= sinx+cosx Kui funkts. on antud kujul F( x, y ) = 0, Kusjuures y=y(x), siis öeldakse, et funktsioon on ilmutamata ehk võrrandiga antud. Nt. x2 + y2 = 4 (ringjoon) ehk x2 + y2 – 4 = 0. Praegu saab siit y nö. „ilmutada“:
Empiirilise normaaljaotuse jotusfunktsiooni F(x) ja ristkülikjaotuse jaotusfunktsio Column P Column Q Fteor(x)ristkülik 1,2 1 0,8 F(x) 0,6 0,4 0,2 0 0...14 14...28 28...42 42...56 56...70 70...84 84...98 x istkülikjaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafikud Fteor(x)ristkülik 0 70...84 84...98 Intervall ni ni' ni-ni' (ni-ni')^2 (ni-ni')^2/ni 0 - 14 11 9,79 1,21 1,46 0,13 Katse nr. 15 - 29 8 7,10 0,90 0,81 0,10 30 - 44 5 7,10 -2,10 4,41 0,88 1
Ülesanne 7 On saadud laen 50 tuh eurot üheks aastaks intressimääraga 8% aastas (intressi ajabaas act/act). Lepingutasu on 1% laenusummalt ja makstakse lepingu sõlmimisel. Laenu põhiosa tagasimaksed toimuvad koos intressiga iga kvartali lõpus. Laenu tagatiseks on kinnisvara turuväärtusega 65 tuh eurot. Tagatisvara hindamiskulud on 102,26 eurot. Hüpoteegi seadmine nõuab notaritasu 177,84 eurot ja riigilõivu 47,29 eurot. Küsimused: 1. Palun koostage laenu tagasimaksmise graafikud alltoodud vormi kohaselt: 1) annuiteedimeetodi jaoks; lineaarse meetodi jaoks, lähtudes sellest, et laenu põhisumma tagastatakse võrdsete osadena; tagasimaksmise variandi jaoks, kus põhisumma tagastatakse lõpptähtpäeval ja intressimaksed toimuvad iga kvartali lõpus ja nende arvutamise aluseks on laenujääk. 2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad? Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha
1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. 10,12Jada piirväärtus. Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x 1, x2, x3, ... Tõkestatud hulga definitsioon Reaalarvudest koosnevat hulka A piirväärtuseks, kui iga kuitahes vaikese positiivse arvu korral saab näidata nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). sellist jada elementi xn , millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad Tõkestamata hulgad on lõpmatud vahemikud. arvu a ümbrusesse (a , a + ). Jada piirväärtust tähistatakse lim x n = a 2. Sõnastada arvu -ümbrus, arvu parem- ja vasakpoolne ümbrus. 11. Koonduva jada ja hajuva jada mõiste. kuitahes v aikese positiivse arvu korral saab n aidata sellist suuruse x v a Koonduv jada- lõplikku piirväärtust omav jada. Hajuv- mitteomav. a rt...
X; muutumispiirkond Y Näited: 2. Funktsiooni graafik (definitsioon, piltlik esitus). Definitsioon: funktsiooni graafik= {(x,f(x)): x∈X} Piltlikult: 3. Pöördfunktsioon (definitsioon). Näiteid. Kuidas leida pöördfunktsioone? Definitsioon: funktsiooni kujul f(x)-1 nimetatakse pöördfunktsiooniks Leidmine: 4. Põhilised elementaarfunktsioonid. Nende omadused (määramis- ja muutumispiirkonnad) ja graafikud. 5. Funktsiooni piirväärtus (definitsioon, tähistus). Graafiline esitus (ülesanne lk 7). Millal piirväärtus ei eksisteeri? Definitsioon: Arvu L nimetatakse funtsiooni piirväärtuseks kohal a, kui iga ε>0 puhul leidub niisugune arv δ>0, et iga x≠a puhul, mis rahuldab värratus |x-a|< δ, kehtib värratus |f(x)-L|< ε Piirväärtus ei eksisteeri: 1. Parem-ja vasakpoolsed piirväärtused eksiteerivad kuid ei võrdu 2
kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: k=, kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A eksponendieelne tegur, E on aktivatsioonienergia, R universaalne gaasikonstant ja T on absoluutne temperatuur. Reaktsiooni aktivatsioonienergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskontsantidest kasutatakse järgmist võrrandit: ln=(-) Avaldades sellest võrrandist E, saame: E= E= = 45529 J/mol Järeldus: Võib väita, et katse õnnestus, kuna graafikud tulid üldjoontes lineaarsed ning kiiruskonstant kasvas temperatuuri tõusuga. Antud meetod sobib kiiruskonstantide leidmiseks, kuna täpsust suurendavad piisavad andmemahud.
p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD) · FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD) · VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD) · MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses Tsüklogramm (aeg koht Joongraafik graafik) * lihtne ja ülevaatlik * keerulisem * puuduvad seosed tööde vahel * effektiivne * ei ole analüüsi ja prognoosi Kasutatakse kalenderplaanina Kasutatakse voolehituse
(Pöördfunktsioonis funktsiooni argument ja sõltuv muutuja vahetavad oma
kohad).
· Pöördfunktsiooni ja tema esialgse funktsiooni määramispiirkond ja
väärtuste hulk vahetavad kohad
· Olgu x = g(y) üksühese funktsiooni y = f(x) pöördfunktsioon. Siis funktsioonid f
ja g kompenseerivad teineteist järgmises mõttes. g[f(x)] = x ; f[g(y)] = y
· Funktsiooni ja pöördfunktsiooni graafikud on sümmeetrilised sirge y=x
suhtes
· Logaritmifunktsioon on eksponent funktsiooni y=a x pöördfunktsioon. x=logay
kus a on logaritmi alus. y=log ax määramispiirkond X=(0, ) väärtuste kulk Y=R.
Graafik on juhtudel a>1 ja 0
siooni Amet [http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k odulehele.pdf] 10.10.2015 9 2.1.7 Lisad Materjalid, mis täiendavad töö põhiosa ja pakuvad võimalust probleemiga põhjalikumalt tutvu- da, esitatakse lisas. Näiteks algandmed, tabelid, fotod, arvutiprogrammid ja graafikud. Lisas esitatakse ka töös kasutatud materjalid (näiteks ettevõtte aastaaruanne), mis ei ole õpilase en- da koostatud, kuid mis on lõputöö osaks ja mille andmeid analüüsitakse. Lisade vormistamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: igal lisal peab olema pealkiri; kui töös on rohkem kui üks lisa, tuleb need nummerdada; numbrid pannakse lisadele viitamise järjekorras, araabia numbritega; iga lisa kohta peab töös olema viide;
VÕRKGRAAFIKU KOOSTAB PROJEKTIJUHT : PAKKUMISEELARVE TÖÖD JAGATAKSE ÄRA VÕRKGRAAFIKU TÖÖDE VAHEL. SELLEGA TOIMUB ÜHTLASI TEHNOLOOGIA VALIK: MONTAAZISKEEMID JA PÕHIMASINAD, TÖÖLISTE ARVUD PÕHIPROTSESSIDEL. TÖÖMAHU, TÖÖVILJAKUSE NORMI JA TÖÖLISTE ARVU KAUDU ARVUTATAKSE TÖÖDE KESTUSED 50 VÕRKGRAAFIKU KOOSTAMISE TÖÖMAHUKUST VÄHENDAB TÜÜPVÕRKGRAAFIKUTE KASUTAMINE : * LIIASUSEGA KOOSTATUD GRAAFIKUD JOONIS 5.18 · TÜÜPFRAGMENDID LIHTSAM ON LIIGSED VÄLJA JÄTTA KUI VÄLJA MÕELDA PUUDUVAD EELARVESTAMISE PROGRAMMIDE JA VÕRKPLANEERIMISE SIDUMINE KOOS TÜÜPVÕRKGRAAFIKUTEGA ANNAKS OLULISE KOKKUHOIU VÕRKGRAAFIKU KOOSTAMISE TÖÖMAHUKUS: * PROJEKTIGA TUTVUMINE JA TEHNOLOOGIA VALIK 8% * TÖÖDE LOETELU JA TÖÖMAHUD 15% * VÕRKGRAAFIKU TOPOLOOGIA 15%
3 160 40 40 580,2 317 2204 8,91 50 31,25 310, Keskmine 160 40 40 572,9 3,6 54,0 2179,9 8,32 33,75 0 1.7. Graafikud 1.7.1. Töödeldavus Graafik 1. Liivade terastikulised koostised ja nende võrdlus standardis EN 196-1 esitatud nõuetega Graafik 2. Võrdse töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsementteguri sõltuvus segu koostisest ja liiva peenusest Graafik 3. Kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud
nullist erinev reaalarv , nii et f (x + ) = f (x) iga x X korral. Näiteks on perioodilised kõik trigonomeetrilised funktsioonid. monotoonne funktsioon Ühtlaselt kasvav ja kahanev funktsioon ? tõkestatud funktsioon - Funktsiooni f (x) nimetatakse piirkonnas A tõkestatuks, kui leidub reaalarv k, nii et | f (x)| k iga x A korral. 3. Elementaarsed põhifunktsioonid, nende määramispiirkonnad, muutumispiirkonnad ja graafikud. Elementaarseteks põhifunktsioonideks nimetatakse järgmisi analüütiliselt antud funktsioone: Konstantne funktsioon: y = c Astmefunktsioon: y = x , kus on reaalarv. Eksponentfunktsioon: y = a , kus a on ühest erinev positiivne arv. x Logaritmfunktsioon: y = log a x , kus logaritmide alus a on ühest erinev positiivne arv. Trigonomeetrilised funktsioonid: y = sin x, y = tan x, y = cos x, y = cot x.
Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - b...
parameetrite alusel leitud laadimisvoolu maksimumväärtus. Lisada see samuti eelmisele graafikule. Aruande sisu. 1 Katseskeemid. 2 Katsetulemuste tabelid. 3 Ajakonstandi määramise tulemused: 4 katsetulemuste põhjal, ajakonstandi leidmine lähtudes takisti takistuse ning kondensaatori mahtuvuse väärtusest. 4 Graafikud kondensaatori laadimisprotsessist: pinge kasv, aluseks katsetel mõõdetud tulemused; pinge eksponentsiaalne kasv, aluseks katsetulemustest leitud suurused; voolu eksponentsiaalne vähenemine, aluseks komponentide parameetrite abil leitud suurused. 5 Töö katseandmetega Joonis 1: Katseskeem Tabel 1. Katsetulemused
(Praust,V. 2001:34). Infoühiskonna põhiideed Veebiaadress Inimene saab teada, milliseid andmeid riik tema kohta kogub. http:--x-tee.riik.ee- Lihtne ja tasuta luua meiliaadresse http:--www.hot.ee; http:--www.mail.ee- Internetipanga teenused kättesaadavad http:--www.neti.ee-cgibin-teema-ARI-Rahandus- ON-LINE- 5 Joonised 26. Joonised aitavad teksti sisu paremini edasi anda. ,,Joonise nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, joonised, skeemid ja fotod. Joonised allkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Joonis 1., Joonis 2. jne). Jooniste loendid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega lisatakse sisukorra juurde. (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption ja jooniste loendid menüüst Insert-Index/Lisa and Table/tabel- vaheleht Tables of Figures). 27. Joonis paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse
Max lõikesügavus 439 405 406 473 582 619 674 445 550 590 585 560 630 720 hl max, mm Prisma maht, m3 1,58 2,31 3,8 3,89 11,7 11,9 17,2 1,91 3,00 3,21 4,8 5,6 6,3 9,53 6 Lisa 2 Masinate veojõu ja kiiruse sõltuvuse graafikud Graafiku kasutamise näide: takistus F = 3 t kiirused I käik ~3km/h II käik 5km/h III käik 6km/h 7 Lisa 3 TTÜ Tartu Kolledz Säästva tehnoloogia õppetool Buldooseri veo- ja tootlikkuse
6|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 Levinumad moonutused on tünn (barrel) pildi äärealad on justkui kummis väljapoole kõverad; nõelapadi (pincushion) pildi äärealad oleks nagu sisse poole imetud; vuntsid (moustache) kombinatsioon kahest eelmisest, kus pildi keskosas on tünjas distorsioon ning äärealas nõelapadja distorsioon. 21) Mida ja kuidas iseloomustavad MTF (modulation transfer function) graafikud? - MTF-graafikud on loodud objketiivi testimiseks, selle kvaliteedi määramiseks. Koosneb põhimõtteliselt eri suunas-suuruses mustadest juttidest valgel taustal. - MTF-graafik näitab objektiivi eraldusvõimet mitu joont millimeetris (lp/mm) - Modulatsiooni (0%-100%) ehk musta-valge korrektsust- ideaalsel läätsel oleks 100% ehk must on must on must ja valge on valge on valge, ent läätse
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades va...
vastavusse x-i. (Pöördfunktsioonis funktsiooni argument ja sõltuv
muutuja vahetavad oma kohad).
Pöördfunktsiooni ja tema esialgse funktsiooni määramispiirkond
ja väärtuste hulk vahetavad kohad
Olgu x = g(y) üksühese funktsiooni y = f(x) pöördfunktsioon. Siis
funktsioonid f ja g kompenseerivad teineteist järgmises mõttes.
g[f(x)] = x ; f[g(y)] = y
Funktsiooni ja pöördfunktsiooni graafikud on sümmeetrilised
sirge y=x suhtes
Logaritmifunktsioon on eksponent funktsiooni y=ax
pöördfunktsioon. x=logay kus a on logaritmi alus. y=logax
määramispiirkond X=(0, ) väärtuste kulk Y=R. Graafik on juhtudel
a>1 ja 0
"Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" !1951), Karruse "Vilja riigile" (1953), Richard Sagritsa ja Leppo Mikko "Esimene vagu kolhoosipõllul" (1951). Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A. Puskini "Muinasjuttudele" (1949), aga eriti F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" (1951) on püsiva väärtusega. Joons .... G. Reindorffi illustratsioon A. Puskini "Muinasjuttudele" ja illustratsioon
Matemaatilise analüüsi (I) I osaeksami teooriaküsimused (Tallinnas õppivatele kaugõppijatele) 1. Ratsionaalarvud, irratsionaalarvud, reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus ehk moodul. Positiivseid ja negatiivseid täis- ning murdarve koos arvuga null nimetatakse ratsionaalarvudeks. Lõpmatute mitteperioodiliste kümnendmurdudena esitatavaid arve nimetatakse irratsionaalarvudeks. Kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud koos moodustavad reaalarvude hulga. x Reaalarvu absoluutväärtuseks ehk mooduliks x nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi x = x, kui x 0, x = -1, kui x < 0. x x. Kehtib seos 2. Muutuv suurus ehk muutuja, jääv suurus ehk konstant. Muutuva suuruse muutumispiirkond. Mõisted: vahemik, lõik, poollõik. Kasvav ja kahanev muutuv suurus, monotoonne suurus. Tõkestatud muutuv suurus. Suurust, mis omandab mitmesuguseid vää...
UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED Uurimuse tulemusena ilmnes, et 67-st küsitletust 39 on varem kuulnud muusikateraapiast, neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest. Kaks vastanut jätsid küsimusele vastamata. Antud tulemusi kirjeldavad ka järgnevad graafikud: *Esimene number graafikutes näitab vastanute arvu ning teine number vastanute protsenti kogu vastanute arvust. Tulemusi analüüsides selgus, et pala Etüüd nr. 6 Leo Browerilt tekitas poistes peamiselt kurbust ja igavust, kuid samas ka rahustas neid. Tüdrukutel kutsus aga esile kurbi, rahustavaid ning lausa masendavaid emotsioone. Pala ,,La vie en rosa" tõi poistes esile rahustavaid, lõbusaid ja sügavaid tundeid. Tüdrukute emotsioonid sarnanesid paljuski poiste omadele,
622 20 0.099 0.037 0.264 suhkur,% 0 0.454 0.755 0.599 20 0.329 0.077 0.840 40 0.076 0.062 1.041 Järeldused: Soola ja suhkrusisaldus: Etteantud või uuritavad preparaadid on madala soola- ja suhkrusisalduse taluvusega. Mida suurem kontsentratsioon, seda väiksem optiline tihedus. Seda tõestavad ka järgmised graafikud Tulemuste järgi võib öelda, et antud mikroorganismide vahel ei ole halofiile. Kuid ikka iga mikroorganismi tüve talub soola sisaldust erinevalt. Pseudomonas sp ,,pruun ,, kasv oli eriti intensiivne, kui sööde ei sisalda NaCl. Mida suurem NaCl kontsentratsioon söödel, seda väiksem Rhodococcuse kasv. Ehhki Pseudomonas sp ,,pruun ,, võib areneda soolases keskkonnas. Pseudomonase kasv oli eriti intensiivne ilma soolata ja soola juuresolekul bakteri kasvu üldse ei ole.
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 175...
kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
3 Koosolekud 6.4 Dokumentatsioon 7. Projekti riskid Sellele põhiskeemile tehakse muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule, näiteks juhtimisplaanile võib lisada töömeetodite kirjeldused ja kvaliteedikontrolli jne. Plaani alguses on soovitav anda lühiülevaade lääni põhisisust. Selleks sobib oma ulatuse ja ülevaatlikkuse poolest näiteks projektiettepaneku formaat. (Salla, 2007, lk 27) Plaani juurde kuuluvad skeemid, graafikud ja detailkirjeldused esitatakse plaani lõpus lisadena. Soovitav on esitada lisadena: ülesannete kirjeldused; ajagraafikud; eelarve ja rahavoogude plaan; projektorganisatsiooni skeem; sidusrühma skeem; lepingud; hetkeseisu- ja riskianalüüsid jne. Lisad sõltuvad eelkõige sellest kellele plaan esitatakse, nt finantseerimisotsuse ning projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik
ee 7 361 874 Kopli 1, Tartu 50115 Põllu 11C 226 [email protected] 7 361 981 Põllu 11C, [email protected] Tartu 50115 Tabel 3 Tartu KHK õpilaskodud 2014/15 [Autori koostatud] 8 3.3 Seled Kõik seled (joonised, pildid, kuvatõmmised, skeemid, diagrammid, graafikud, valemid, jms) tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis). Määrata pealdise fondiks Calibri, suurusega 10 p ja reasammuga 1. Kasutades teise autori joonist, viidatakse autorile ja asukohale pealdise lõpus (vt Sele 1). Näide selest Sele 1 Kompetentsuse ring. Kutsesüsteemi vaade [1]. Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused
REFERAADI KOOSTAMISE NÕUDED Samad nõuded, mida esitatakse gümnaasiumi õpilasele. Allolev juhis on võetud internetist. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297 mm × 210 mm) (mitte kahepoolsena) · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, kursus, aasta. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on ...
ning kohtute juures peeti arvestust notarite töö ja kaebuste kohta, mis fikseeriti vastavates raamatutes. Tänasel päeval teeb seda nagu eelpoolgi mainitud Notarite Koda ning seda tehakse kolmes eri vormis. Nendeks on korraline kontroll, erakorraline kontroll ja järelkontroll. Ent ometigi on just justiitsminister see, kes piltlikult öeldes „käsib, keelab, poob ja laseb“ kogu järelevalve protsessi juures. Järelevalve graafikud määrab minister ning samuti annab justiitsminister järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks käskkirjaga juhiseid ja ettekirjutusi, mis on notarile täitmiseks kohustuslikud. Lisaks sellele on notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus valdkonna eest vastutaval ministril. Seega võime järeldada, et Notarite Koda on suures osas tänasel päeval vaid vahelüli ja nii öelda „musta töö tegija“ notarite ja Justiitsministeeriumi vahel
ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile o Kauba saatmise võimalused Võimalused sõltuvad peamiselt: - lennukitüübist ehk kui suuri/raskeid pakkeüksusi on võimalik laadida. See spetsifikatsioon on igal lennukitüübil. - sõltuvalt lennukitüübist laetakse kaubad kas loose-bulk kastikaup ja alused või ULD konteineritesse – unit load device - erinevatel lennukiliinidel on erinevad lennukitüübid, graafikud, sihtkohad ja hinnad - veo aeg sõltub väljumiste sagedusest ja transiitajast (otse- või vahelaadimistega, ooteaeg vahelennujaamades) - lähte-, siht- ja transiitlennujaamade terminaalide võimalustest konkreetset saadetist käsitleda - väiksemad/kergemad kaubad liiguvad TLL lennujaamast lennuki pardal (reisilennuk) - suuremad/raskemad kaubad lennuliini RFS (road feeder service)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
