Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn a>0 d = 2r r=
9 1324 10 1356 3 603 42 0 560 10g = 0,01kg 0,77 min = 46s 1/min = 0,5 1150 10,05 1 1362 1/s 1,5 1486 2 1483 2,5 1508 3 1551 Kõigi kolme katse tulemustest koostasime MS Excelis graafikud ja nende abil määrasime lahustavuse aja. 10 200 pööret 1/min lahustavuse aja leidmine Joonis 2 405 pööret 1/min lahustavuse aja leidmine Joonis 3 11 603 pööret 1/min lahustavuse aja leidmine Joonis 4 Segamise optimaalse võimsuse leidmiseks koostasime MS Excelis järgneva graafiku. Efektiivsuse saime 1/T, kus T on lahustavuse aeg
e seosest: pipett, kummiballoon. nooli vesilahuse kohta ja esitasin need juhendajale. vesilahust (50 ml igal kontsentratsioonil). kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oonisel märgistatud A). el stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise eejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja el stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise eejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja Siin tuleb esitada arvutused, tabelid ja graafikud. Näidisena on toodud vormistus KK1 tööle. Tabel 1 Katse Kontsentratsioon Tilkade arv nr mol/l I II III 1 1.2 34 34 33 2 0.6 29 30 29
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer ...
x Ülesanne 6. Logaritmi avaldis 5c 4 Siit leiad veel midagi huvitavat logaritmi kohta. http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/logaritm.ppt LOGARITMFUNKTSIOON Funktsiooni y = logax nimetatakse logaritmfunktsiooniks. Logaritm ja eksponentfunktsioon on teineteise pöördfunktsioonid. Nende funktsioonide graafikud on sümmeetrilised sirge y = x suhtes. Joonisel on kujutatud eksponentfunktsiooni y = e^x ja tema pöördfunktsiooni y = lnx graafikud. Uuri logaritmfunktsioonide omadusi nende graafikute põhjal avades faili lingil: http://www.allarveelmaa.com/ematerjalid/logaritmid1.pdf Saime teada, et logaritmfunktsiooni korral Elve Vutt ¿ 1) määramispiirkonnaks on vahemik ¿ 0 ; ¿ ¿
2652 4.3188 0.148185 7 7.1890 1.6646 91.78 1.5599 0.1182 1.9247 0.066041 9 50.0596 26.0088 SUMMA: 29.1445 1 60 156.1786 58.7501 χ^2kr (0,05; 7) = 14.07 χ^2emp = Σ(ni-ni')^2/n'i = 58.75 χ^2emp > χ^2kr 58.75 > 14.07 Hüpotees ei kehti, tegemist ei ole normaaljaotusega 6. Konstrueerida samas teljestikus graafikud: 6.1 Empiirilise jaotuse histogramm punktis 4 leitud grupeeritud valimile 6.2 Hüpoteetilise normaaljaotuse histogramm kooskõlas punktiga 5 6.3 Hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 6.4 Parameetritega a=0 ja b=100 hüpoteetilise ristkülikjaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 6.5 Kahe ristkülikjaotuse parameetritega a = 0 ja b = 100 summeeritud tihedusfunktsiooni f(x) graafik
Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud Koormusgraafikute liigitus- mõõdetava suuruse järgi: aktiiv-,reaktiiv-,näivvõimsuste graafik, koormusvoolugraafikud Graafikute mõõteperiood- mõõdetavad suurused näidatakse graafikus 15-60min keskmisena, siis graafikud on astmelised Kronoliigiline graafik- graafik on esitatud tegeliku jooksva aja järgi mõõdetuna Koormuskese- teoreetiline kasulik punkt toiteallika paigutamiseks
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slä...
tegemineuued teaduslikud faktid 5.Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile. 6.Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel? 7.Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimentit?Töö planeerimisel tuleb kindlaks määrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koostatakse eelnevalt ka vajalkud tabelid või graafikud, kuhu vaatlusandmed üles märgitakse. 8.Miks ei leia hüpotees alati kinnitust?1)hüpotes on valesti püstitatud. 2)katse käigus võib sisse tulla viga. Tõesed või väärad laused 1.Biolooia uurimisobjektid on pärit loodusest. VÄÄR (Pärit elusloodusest!) 2.Molekulide esinemine on elu tunnus. VÄÄR (Biomolekulide) 3.Oranell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. VÄÄR (rakul) 4.Biosfäär on suurim ökosüsteem. ÕIGE 5
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle
kõiki kütte- ja jahutuslahendusi. · Kohalolekuandureid kasutades saab kütet juhtida eri reziimides: standby, comfort, night, frost protection · Hoone saab jagada kellaaegade järgi tsoonidesse ja juhtida kütet vastavalt kellaajale. Näiteks eramajapidamises soojendada hommikul vaid kööki, vannituba ja magamistuba. Õhtul aga köetakse kogu maja pere kojutulekuks soojaks. · FAP-programm joonistab välja küttekulu graafikud, mis tagavad visuaalse ülevaate ja optimeerimisvõimaluse jne. 4 Valgustussüsteemid Hoones õige meeleolu loomiseks ja mitmesuguseks tegevuseks sobiliku valguse leidmisel mängib suurt rolli õige valguslahenduste valik. Valguse automaatne väljalülitamine annab ka märkimisväärse energiasäästu. Kodumajapidamistes ja hotellides- restoranides on aga valgustusel roll luua aja
Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Tabelid Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. Joonised Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Võru Vene Gümnaasium Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud töö lõpus kasutatud kirjanduse nimekirja hulka.
Lähteainete lisamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas, saaduste lisamisel lähteainete tekke suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Töö eesmärk ja ülesanne Töö eesmärgiks on määrata, kuidas sõltub reaktsioonikiirus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesandeks on uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järk ning koostada graafikud. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: termomeeter. Töövahendid: büretid, katseklaasid, kummikork, pesupudelid, keeduklaas, elektripliit. Kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katses 1 jagasin 8 katseklaasi 4-ks paariks. Igast paarist täitsin ühe katseklaasi 6 cm 3 H2SO4 lahusega. Teise katseklaasi täitsin Na2S2O3 lahusega, mille kontsentratsioon igas paaris erines.
radiaanides;f-sagedus(Meil f=50Hz);T periood, 1võnke sooritamiseks kulunud aeg(6) Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu generaator koosneb rootorist, milleks on pöörlev elektromagnet ja staatorist, mis koosnevad 2-st mähisest, mis on ruumis nihutatud 2/3 võrra. rootori pöörlemisel nurkkiirusega indutseeritakse kõigis mäistest emj, mis muutub harmooniliselt sagedusega , kuid mähiste paigutuste tõttu esineb faasinihe 2/3 ja 4/3 (7)Kolmefaasilise generaatori tekitatud pingete graafikud: (8)tähtühendus:(9) Generaatori mähiste (rootorit ei ole näidatud) üheliigilised otsas X,Y,Z võib kokku ühendada. Liinipinge Ue-pinge kahe liini juhtme vahel. Faasipinge U f- pinge null- ja liinijuhtme vahel. U e=3UB; Eestis Uf=220V Ue=380V. Vooluvõrk elamus:(10) Takistused vahelduvvooluringis 1)Aktiivtakistusega vooluring (R) Takistust, millest eraldub soojusenergia nim. aktiivtakistuseks.nt hõõglambi niit, sirgjuhe.
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
Pese büretti 3x KOH lahuse väikeste portsjonitega. Täida bürett KOH-a, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola-joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahusega. Seejärel mõõda Cola-joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa KOH lahusega. Märgi üles ml ja pH näit igakordsel NaOH lisamisel. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud (pH/ml ja pH/ml//ml) ja leia H3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Leia H3PO4 ionisatsiooniprotsent Cola-jookides. 0,01 M NaOH lahuse valmistamine · Kaaluda vajalik kogus NaOH keeduklaasi. 1l 0,01 M NaOH jaoks võtta 0,45 g. · NaOH lahustada 1l-s CO2-st vabastatud destileeritud vees (vesi keeta ja jahutada naatronlupja sisaldava absorptsioontoruga varustatud nõus)
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
Teise bussijuhi sõnul on Sebe Tallinna osakonnas kaadrivoolavus rahulolematuse tõttu ülisuur. "Viimase paari kuuga on tulnud ja läinud sadakond bussijuhti, midagi sellist pole siin enne veel olnud. Ka sunnitakse bussijuhte allkirjastama paberit, kus kirjas, et tema ei riku töö- ja puhkeaja seadust, kuigi osa liinigraafikuid on nii koostatud, et seda seadust rikkumata ei ole võimalik üldse sõita," räägib bussijuht. Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi: Sebe koostab graafikud vastavalt töö- ja puhkeaja reeglitele ning kindlasti ei sunnita kedagi seadustest mööda vaatama. Sebe kaugliinidel on normtööajaga (168 tundi kuus) töötades bussijuhi brutopalk 1000-1200 eurot ning sellise palga teenimiseks ei ole tarvis teha ületunde. Bussijuhid läbivad seadusest tulenevalt küll iga viie aasta järel ametikoolituse, kus töö- ja puhkeaja teemad ja nõudmised üle korratakse ja neid tutvustatakse, kuid sellest jääb praktilises elus väheseks
visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid). Sõltuvalt elustrateegiast ja levimismehhanismidest, on tütarorganismide levimiskauguse jaotus emaorganismi ümber erinev. Joonis 5.2. näitab, et mõnevõrra võib see erineda ka sõltuvalt järglase soost. Joonis 5.2. Levimiskauguse (X-telg, meetrid, eraldi graafikud on isaste ja emaste jaoks) jaotus rasvatihasel. Y-telg mõõdab teatud kaugusele levinute osakaalu. Isased seest täidestud täpid, emased seest tühjad täpid. Näeme jooniselt, et rasvatihase isendid on mõnevõrra paiksemad kui emased. Nii ei pruugu see alati olla. Juhul kui levimises on olulised ka sugurakkude liikumine, on liikuvamad eranditult seemnerakud e. spermid e. isased sugurakud (näiteks tolmuterad taimede puhul).
7 Üldvalitsemine 47167700 13.0 Majandus 39039800 10.7 Keskkonnakaitse 5222200 1.4 Tervishoid 1201000 0.3 Avalik kord ja julgeolek 905000 0.2 1. Arvuta eelarve tulud (pesasse B1) 2. Arvuta eelarve kulud (pesasse B12) 3. Arvuta iga tululiigi osakaal kogutulust ja iga kululiigi osakaal kogukulust 4. Koosta graafikud iseloomustamaks tulude jaotust ja kulude jaotust tulud 250000000 200000000 150000000 100000000 50000000 0 kulud 200000000 180000000 160000000 140000000 120000000 100000000 80000000 60000000 40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud Tulud varadelt Muud tulud kulud Column B
2. n= 7,493 =1402 p/min 1100∗9,55 3. n= 7,5 =1401 p/min 1100∗9,5 4. n= 4,677 =2246 p/min 1100∗9,55 5. n= 2,547 =4124 p/min 1100∗9,55 6. n= 1,727 =6083 p/min 1100∗9,55 7. n= 1,303 =8062 p/min 1100∗9,55 8. n= 1,16 =9059 p/min 1100∗9,55 9. n= 1,045 =10053 p/min 9 Graafikud 2000 1800 1600 1400 1200 W; p/min 1000 800 p1 600 n 400 200 0 0 500 1000 1500 P2, W P1 Graafik 1. f(P2)= n 12 10 8
kg/m3 Materjalikihi poorsuse hõljuvas olekus arvutame järgnevalt: V kk−V os V Ɛ= =1− os V kk V kk Vos, Vkk – tahkete osakeste maht ja keeva kihi kogumaht, m3 Vos = 250ml = 0,00025 m3 Keeva kihi mahu leiame Vkk = πr2*h (silindri pindala valem), kus h on mõõdetud kihi kõrgus ning r on kolonni raadius. Kolonni d = 94 mm, r = 47 mm = 0,047 m. Järgnevalt konstrueerisime vastavalt saadud ja arvutatud tulemuste andmetest graafikud. Joonisel nr 1 on resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest ∆prest = f(ωõhk) (alumine joon) ning materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest ∆p rest+mat = f(ωõhk) (ülemine joon). Joonisel nr 2 on materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest ∆p mat = f(ωõhk), kusjuures ∆pmat = ∆pmat+rest - ∆prest 7 , kus ∆pmat+rest ning ∆prest väärtused kindla õhu kiiruse ωõhk jaoks saadakse vastavalt sõltuvuselt joonisel 1
sin 2 x + 2 sin x cos x - 3 cos 2 x = 0 : cos 2 x sin 2 x 2 sin x cos x 3 cos 2 x + - =0 cos 2 x cos 2 x cos 2 x Edasine lahenduskäik nagu tan 2 x + 2 tan x - 3 = 0 ruutvõrrandi kujulistes võrrandites. 5. Võrrandite graafiline lahendamine Näide: Joonestada ühte teljestikku funktsioonide y = sinx ja y = cosx graafikud. Leida 0 [ 0 ] jooniselt võrrandi sinx = cosx lahendid lõigul 180 ;270 . Põhjendada vastust. Funktsioonide väärtuste tabeli koostamisel võetakse x reale nurgad kas radiaanides 3 0; ; ; ; ; ; ;2
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Keemiline tasakaal - fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaa...
tal koguni stressi põhjustada. Inimene vajab valgust, just päikese valgust, sest see annab energiat ja mõjub virgutavalt. Samas kui töötaja käib tööl nädal päeval ja nädal öösel, siis on raske tal saavutada rutiini ja mingit kindlat rütmi. Tal tekib üleminekuaegadel väsimus ja ta ei saagi end kunagi korralikult välja puhata. Ta organis on pidevalt segaduses, sest kord on päev tõesti päev, kuid samas teine kord on päev hoopis öö. Mõlemad öötöö graafikud mõjutavad peale tervise kindlasti ka lähisuhteid. Näiteks inimene, kes käib ainult öösiti tööl, ei näegi oma perekonda õieti, sest kui üks tuleb töölt siis teine läheb ja vastupidi. Mõlema variandiga puutuvad Eestis enim kokku veokijuhid, samas ka paljud vabrikutöölised. Peamiseks erinevuseks kaasaegse eesti ühiskonna ja 1860ndate aastate Suurbritannia vahel võiks pidada tööliste kaitset. Kaasaegses Eestis on töölised tööandja eest suurel
5. Leidke parabooli y = x2 2x haripunkti koordinaadid. 1) Vektori v =(a;9) alguspunkt asetseb antud parabooli haripunktis. Leidke parameetri a väärtused a1 ja a2, mille korral vektori v lõpppunkt asetseb samuti sellel paraboolil. 2) Leidke vektorite v1 =(a1;9) ja ja v 2 =(a2;9) vahelise nurga suurus, võttes a1 ja a2 väärtused eelmisest punktist. 6. Joonisel on antud ruutf-ni y = f(x) ja funktsiooni y = ex graafikud. Leidke: 1) ruutfunktsiooni y = f(x) määrav valem; tema nullkohad ja haripunkti koordinaadid; 2) punkti A koordinaadid, kus y = ex lõikab y-telge; 3) funktsiooni y = ex väärtus kohal, mis vastab f-ni y = f(x) absoluutväärtuselt vähimale nullkohale; 4) antud f-de ühine positiivsuspiirkond; 5) puutuja võrrand funktsioonile f(x) kohal, kus ta lõikab y-telge. Joonista see puutuja f(x) graafikule. 7
−3 10 6 74 347 2,88 x 130 630,71 6,45 −3 10 7 77 350 2,86 x 0 760,71 6,63 10−3 Arvestused katseandmete põhjal. 1) Graafikud paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); Paur = f (T) 800 700 f(x) = 0 exp( 0.04 x ) 600 500 400 Paur, mmHg 300 200 100 0 300 310 320 330 340 350 360
Funktsioon y=f(x) korraldab vastavuse hulkade X ja Y elementide vahel. Kui selline vastavus on üks-ühene, st kui kehtib tingimus ( ) ( ) , siis öeldakse et funktsioonil y=f(x) eksisteerib pöördfunktsioon f -1: ( ) Pöördfunktsiooni f -1 määramispiirkonnaks on funktsiooni f muutumispiirkond Y ning uutumispiirkonnaks määramispiirkond X. Kehtivad seosed: ( )] ja ( )] Näiteks y=x2 ja y= on üksteise pöördfunktsioonid ja nende graafikud on sümmeetrilised sirge y=x suhtes: 8. Defineerige liitfunktsioon. Kirjeldage näite varal, kuidas on defineeritud liitfunktsiooni ahelakuju. Liitfunktsiooniks ehk funktsioonide kompositsiooniks nim. funktsiooni, mis saab kahe või enam funktsiooni järjesst rakendamisel. Kui y=f(u), kus u = g(x), siis öeldakse, et y on muutuja x suhtes liitfunktsioon ja kirjutatakse y=f[g(x)] Liitfunktsiooni y=f[g(x)] ahela kuju: y=f(u) u=g(x)
0 0.8 0.0 0 1 2 3 4 5 6 7 Koormusvool, A Graafik 6. Halli juthme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel Kollane juhe Allika klemmipinge 11,7 V Juhtme takistus 0,86 oomi Graafik 7. Kollase juhtme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel 2.3.4. Juhtme kasuteguri ning eralduva võimsuse voolust sõltuvuse graafikud Punane juhe 1.20 25 1.00 20 0.80 15 Kasutegur 0.60 Pkadu,W Kasutegur Pkadu (W) 10 0.40
Graafik Eesti kaubavahetus, jaanuar 2009 - november 20107 Eesti kaubavahetus, 20102011 (miljonit eurot) Aast Kuu Ekspor Impor Bilans a t t s 2011 Jaanuar 816 901 -85 6 Välisministeerium, Välismajandussuhted, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47 7 EAS, Enterprise Estonia, Eesti ekspordi statistika graafikud, URL http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika 2010 Jaanuar 520 543 -23 Veebruar 629 608 21 Märts 629 802 -173 Aprill 681 698 -17 Mai 730 792 -62 Juuni 663 757 -94 Juuli 698 733 -35 August 713 767 -54
Juhul, kui vaadeldav funktsioon on mitmene, siis eksisteerib vähemalt üks y-teljega paralleleelne sirge, mis lõikab funktsiooni graafikut mitmes punktis. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid. Perioodilised funktsioonid. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Astmefunktsioon. Eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks kui iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(−x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(−x) = −f(x). Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub konstant C > 0 nii, et iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(x + C) = f(x). V¨aikseimat sellist konstanti
Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris tegeleti algul vaid taastamistega-mille käigus muudeti hooneid.Näiteks Estonia mudeti klassitsistlikumaks.Hea näide stalinistlikust arhitektuurist on Tartu maantel asuv torniga hoone-Elamukvartal.A.Vlassov
kui 0 < a < 1. · Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x radiaanides antud argumendiga x. Trigonomeetriliste funktsioonide määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad: y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] , y = tan x : X = R {(2k + 1)/2 * || k Z},Y = R, y = cot x : X = R {k || k Z}, Y = R. · Graafikud. Funktsioonid y = sin x ja y = cos x on perioodilised perioodiga 2 ning y = tan x ja y = cot x perioodiga . Funktsioonid y = sin x, y = tan x ja y = cot x on paaritud ning y = cos x paaris. 4. · Üksühese funktsiooni mõiste. Olgu antud funktsioon y = f (x). Eeldame, et ka argument x funktsiooni v¨aärtuse f (x) kaudu üheselt määratud. See tähendab, et iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y
puhul järgmise lineaarvõrrandiga x = x0 + vt. Antud võrrandis v = const on keha liikumise kiirus ja x selle punkti koordinaat, kus 0 keha asus ajahetkel t = 0. Graafikul kujutatakse liikumisvõrrandit x(t) sirgjoonena. Selliste graafikute näited on toodud joonisel 1.3.1. Näide liikumisvõrrandi graafikust: Joonis 2.1. Ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikud Graafikul I kujutatud liikumise korral asus keha ajahetkel t = 0 punktis koordinaadiga x0 = -3 m. Ajahetkede t1 = 4 s ja t2 = 6 s vahel liikus keha punktist x1 = 3 m punkti x2 = 6 m. Niisiis, aja t = =t2 - t1 = 2 s jooksul läbis keha teepikkuse s = x2 - x1 = 3 m. Järelikult on keha kiirus m/s. Mida suurem on nurk , mille moodustab sirge (graafik) ajateljega, s.t. mida suurem on graafiku 5. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused.
kui 0 < a < 1. · Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x radiaanides antud argumendiga x. Trigonomeetriliste funktsioonide määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad: y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] , y = tan x : X = R {(2k + 1)/2 * || k Z},Y = R, y = cot x : X = R {k || k Z}, Y = R. · Graafikud. Funktsioonid y = sin x ja y = cos x on perioodilised perioodiga 2 ning y = tan x ja y = cot x perioodiga . Funktsioonid y = sin x, y = tan x ja y = cot x on paaritud ning y = cos x paaris. 4. · Üksühese funktsiooni mõiste. Olgu antud funktsioon y = f (x). Eeldame, et ka argument x funktsiooni v¨aärtuse f (x) kaudu üheselt määratud. See tähendab, et iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y
kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude deformatsioonide kõveralt. Survetugevus arvutatakse valemiga 7. Survetugevuse tulemused on tabelis 5 ja survejõu sõltuvus deformatsioonist graafikul 2. Valem 7: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F graafikult määratav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] 4. Tabelid ja graafikud Tabel 1. Niiskussisaldus. Proovikeha mass [g] Keskmine Proovikeha Õhk- Pärast Niiskussisaldus niiskussisaldus nr. kuiv kuivatamist Immutatud [%] [%] 1 6,35 6,34 - 0,16 2 6,94 6,93 - 0,14
sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema rahvuslikke stiile, eriti sumi-e'd (seda on propageeritud ka teistel maadel). Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Infosüsteemide õppetool SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE Tallinn 2009 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 Diagrammid....................................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust...............
5 100 1,0 3 0,2 5,0 0,8 25,0 1,0 25,0 1,2 vabadusastmete arv f = k h 1 = 5 1 1 = 3. ( h = 2, kuna ühtlasel jaotusel on kaks parameetrit a ja b). Et nullhüpotees vastu võetaks peab Seega võin nullhüpoteesi vastu võtta ning järeldada, et üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 5. Konstrueerin samas teljestikus järgmised graafikud: 5.1 Empiirilise jaotise histogrammi graafik: 5.2 Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik: Xxxxx xxxxx xxxx 5.3 Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik: 5
Aedhernes: Hüpotees: Aedherne seemned idanevad 30 kraadi juures kiiremini kui 10 C keskkonnas. Nr4: Järgmine etapp on hüpoteesi kontrollimine. *Tuleb kasutada eelnevalt hangitud teavet . *Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega. *Tuleb teha selgeks uuritavate objetkide arv ja katsetingimused. Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. *Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel. *Seejärel ehk kosotame graafikud ja kõrvutame saadud tulemused olemasolema teadusliku infoga. *Kui katsete tulemused kinnitavad hüptessi , siis saame järeldada, et esialgne hüptees leidis kinnitust. *Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises. · Raku ehitus ja talitlus. -Tsütoloogia egk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. -Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides): 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2
· Riskitegurid · Lisad KUIDAS KIRJUTADA ÄRIPLAANI · Kirjutage lühikesi lauseid · Õigekiri! (oleks- ei ole sõna mis tuleks kirjutada) MINA VORMI EI KASUTA! · Vältige tehnilist keelt · Tekst olgu selge ja loogiline · Märkige ära tähtsad osad (rõhutatud kiri) · Reavahed, lõigud · Esmalt kirjutage kõige tähtsam · Illustreerige teksti graafikud, skeemid, toote pildid jms. ÄRIPLAANI PÕHIPRINTSIIBID · Äriplaanid võivad üksteisest suuresti erineda nii ülesehituselt kui sisu poolest, sõltub ideedest · Napisõnaline ja olulisele keskenduv- täiuslik ja samas kergesti loetav ning mõistetav · Et rõhutaks ettevõtte eripära mille poolest erineb konkurentidest
2 2 2 Dispersioo 867.9167 3 7 Standardhä29.46043 4 10 Mediaan 46 5 15 Haare 99 6 28 7 29 8 30 9 31 10 32 11 32 12 42 13 46 14 47 15 47 16 48 17 53 18 68 19 70 20 75 21 75 22 79 23 94 24 96 25 99 5.3) 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 10) i xi yi x-xkesk y-ykesk (x-xkesk)2 1 4.3 4.6 1.22 1.44 1.4884 2 2.8 0.7 -0.28 -2.46 0.0784
Esimese kollokviumi (teooriatöö) kordamisküsimused 1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. Definitsioon: Hulka X nimetatakse tõkestatud hulgaks, kui X on ülalt ja alt tõkestatud. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv M, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x ≤ M, siis öeldakse, et hulk X on ülalt tõkestatud, kusjuures arvu M nimetatakse hulga X ülemiseks tõkkeks. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv m, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x≥m, siis öeldakse, et hulk X on alt tõkestatud, kusjuures arvu m nimetatakse hulga X alumiseks tõkkeks. Nt: x={1;1;3;5;7} M=ülemine tõke=7 m=alumine tõke=1 2. Sõnastada arvu ε...
vormindamise ja märkide paigutamise funktsioone nagu Word. Soovitame tarkvara valimisel lähtuda loodava dokumendi tüübist. 3 Nimi+eriala 1.3 Microsoft Power Point PowerPoint on tarkvara, millega saate luua projektoriga esitatavaid materjale. Sellise materjali kasutamist aruande või ettepaneku teatamiseks nimetatakse esitluseks. PowerPointiga saate luua kuvasid, milles on efektselt ühendatud värviline tekst, fotod, joonised, pildid, tabelid, graafikud ja filmid ning üleminekud ühelt üksuselt teisele (nt slaidiseanss). Kuval olevat teksti ja jooniseid saate animeerida animeerimisfunktsioonide abil. Lisaks saate lisada heliefekte ja jutustusi. Lisaks kõigele saate ka esitluse läbiviimiseks jagatavaid materjale välja printida. PowerPointi nimetakse tarkvaraekraanil või spikris tavaliselt PowerPointiks. Mõnikord viidatakse sellele ka nimedega Microsoft PowerPoint, Office PowerPoint ja Microsoft
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond VÄHENE AJA PLANEERIMINE Aine lõputöö Juhendaja: Valvo Paat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 Tekkepõhjused ja analüüs.....................................................................................4 2 Võimalikud lahendused.........................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 ...
takistuse põhjal. 6. Mõõdetakse taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võetakse läbi kraani 2 proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 7. Määratakse võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. 8. Muudetakse õhu kulu, fikseeritakse see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritatakse järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. 9. Katseandmed kantakse tabelisse 1. KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFIKUD Tabel 1. Katseandmed Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad Õhu maht, delta tau, Õhu mahtkulu, Jrk nr Uõ, m/s h0, mm VHCl, ml NNH3, g-ekv/l mool H2O mool NH3/mool H2O m3 s m3/s
8. 29,6 6,67 197,4 67,2 2,6 87,8 225,33 2,6 9. 20,5 7,47 153,41 80,4 1,8 87,8 364,3 4,1 10. 10,47 8,31 87 89,5 0,98 93,6 793,69 8,5 10 6. Vastavalt tabeli andmetele joonestage graafikud N1=F (I) ja =f (I) ühisele väljale (I-telg on ühine). Järeldus: Voolul I= 50-60 mA on N1 maksimaalne, kasutegur =50% ja R/r=1 11
globaliseerumine suurenevad hüppeliselt ning sama järsult kasvavad kasvuhoonegaaside emissioon, osooniauk, maailmamere happelisus, troopiliste metsade hävimine, liikide väljasuremine, kalapüük, eksootiliste ja võõrliikide invasioon jne. 5 2.1. Antropotseeni lõpp Kui rääkida Antropotseeni algusest, siis kerkib koheselt esile küsimus ka selle võimalikust lõpust: kas Inimeste Ajastul on lõpp? Keskkonnaprobleeme kaardistavad graafikud ei jäta kahtlustki, et lõpp on lähedal. Praktilise poole pealt muundub see küsimuseks, kui kaua me saame veel suure kiirenduse vaimus lagastada, enne kui asi hapuks läheb? Rootsi Stockholm Resilience Center’i teadlased Rockström jt arvutasid oma 2009. aasta publikatsioonis välja planeedi piirid: kui suurt kliimamuutust, maailmamere happelisust, keemilist reostust, bioloogilise mitmekesisuse kadu, osoonikihi lagunemist, mageveekasutust, lämmastiku ja
..,-l), määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni. Spinn(ms;1/1;-1/2), iseloomustab elektroni magnetilist momenti, näidates ära, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti. Elektron võib olla aatomis olla kahes spinnolekus, mida sageli tähistatakse kas , või ja . Nt: n=2; l=0,1;ml=-1,0,+1. 5. Kirjeldage vesinikusarnase aatomi 1s-, 2s- ja 3s-aatomorbitaalidel paiknevale elektronile vastavat elektrontiheduse jaotust ruumis. Joonistage vastavate jaotuste graafikud. Samal kaugusel on sama elektrontihedus. Sõlmpindade arv aatomorbitaalidel võrdub peakvantarv -1, mida suurem peakvantarv seda rohkem on sõlmpindasid...ja rohkem laialimääritud.... Joonis kaustikus! EKSAM VIST! 6. Kuidas ja miks erinevad vesinikusarnase aatomi ja mitmeelektronilise aatomi orbitaalid? Mitmeelektronilised aatomite orbitaalid on suhteliselt sarnased H orbitaalidele, aga suurem tuumalaeng tõmbab
3) == Katse tõstekõrgus - H kasulik võimsus - efektiivsus - nr Nn 1. 3,03 6,45 0,0860 2. 6,11 27,26 0,1298 3. 12,85 78,77 0,1382 4. 19,20 171,23 0,1631 5. 25,26 309,70 0,2044 Töö tulemused sõltuvuste H=f(n), Q=f(n), Ne=f(n), =f(n) kohta graafikud Q=f(n) H=f(n) Ne=f(n) =f(n) Töö tulemused sõltuvuste QeHe, QeNe, Qe kohta graafikud Pumba tootlikkuse sõltuvus tõstekõrgusest Pumba tootlikkuse sõltuvus võimsusest Pumba tootlikkuse sõltuvus efektiivsusest Kokkuvõte Sõltuvus : QeHe Järeldus : Katsete järgi, võib järeldada, et tõstekõrguse kasvades suureneb tootlikus. Teoreetiliselt peaks olema vastupidi: tootlikus väheneb tõstekõrguse kasvades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
