järeldub f (x1) < f (x2). Funktsiooni f nimetatakse kahanevaks hulgal D ⊆ X, kui iga x1, x2 ∈ D võrratusest x1 < x2 järeldub f (x1) > f (x2). 12. Mis on astmefunktsioon? (lk 7) Astmefunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul y = x α, kus α on nullist erinev reaalarv (e astendaja). Näiteks funktsioonid y = x −1 , y = √ x ja y = x 2020 on astmefunktsioonid. 13. Mis on eksponentfunktsioon? Esitada eksponentfunktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafikud. (lk 7, 13) Üldiseks eksponentfunktsiooniks ¨ nimetatakse funktsiooni kujul y = ax , kus reaalarv a täidab tingimusi a ei võrdu 1 ja a > 0. Erijuhul, kui a = e = 2,71828182845904523536028747135... (e on nn. Euleri arv), nimetatakse funktsiooni y = ex eksponentfunktsiooniks. NB! Kui 0 < a < 1, siis funktsioon on y = a x on kahanev hulgal R ja kui a > 1, siis funktsioon y = a x on kasvav hulgal R.
50 5,130 256,5 54,3% 4,320 0,086 0,103 1,188 7. 40 6,020 240,8 63,7% 3,430 0,086 0,151 1,755 8. 30 6,870 206,1 72,7% 2,580 0,086 0,229 2,663 9. 20 7,700 154,0 81,5% 1,750 0,088 0,385 4,400 10. 10 8,580 85,8 90,8% 0,870 0,087 0,858 9,862 5. Vastavalt tabeli andmetele joonestage graafikud N1=f(I) ja ռ=f(I) ühisele väljale ( I - telg on ühine). Graafikud N1=f(I) ja ռ=f(I) 1.000 300.0 0.900 250.0 0.800 0.700 200.0 0.600 0
Kokku 25 0 4,8 ²=4,8 ² vabadusastmete arv k=m1r=512=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) ²kr(0,10;2)=4,605. Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi ei võeta vastu. 5. Koostada samas teljestikus jargmised graafikud: xm Vahemik ni (emp) pi n(norm) n(üht) F(norm) F(üht) F(exp) 0 0,002014 0,01 0,019 20 0-20 4 0,16 3 5 0,006864 0,01 0,012993 40 20-40 4 0,16 5 5 0,013265 0,01 0,008886
suhtunud näiteks uusvasaklik ideoloogia, Eestis oli see juba võõrvõimude poolt siia toodud, ning seda tajuti rahvust ohustavana. Mõned kunstnikud hakkasid ise otsima uusi suuni mitte Läänt järgides näiteks maaliti realistlikult tavalisi esemeid.Püüti kujutada ka ühiskonna ängistust ja mure. Inimesi kujutati tehiskeskkonnas süngena ja meeleheitlikuna, rõhutati inimese üksindust. Graafika oli jätkuvalt populaarne ning äratas ka rahvusvahelist tähelepanu. Eesti graafikud olid tehniliselt mitmekesised ja meisterlikud. Põhimeeleolu oli graafikas romantiline ja lüüriline. Teine osa graafikuid tegelesid geomeetriliste kujunditega. 1980. aastatel sai populaarseks plakatikunst, eriti fotomontaazile põhinev plakat Nõukoguse Liidus oli alanud üleliiduline mass ehitus ja ühiskond seda ei seedinud. Arhidektuuris hakkas levis postimpresionism, mis Nõukoguse ühelaadsele hallile vastandasid arhidektuuri kui kunsti
Gretl - Gnu Regression, Econometrics and Time Series Library Gretl on avatud koodil põhinev vabavara, mida võib legaalselt installeerida oma kodusesse arvutisse või sülearvutisse. Programmi koduleht http://gretl.sourceforge.net/ TÖÖ PROGRAMMIGA Gretl Käivitada programm – avaneb menüü 1. Andmete importimine – File → Open data → Import → nimi.xlsx. Selleks et oleks võimalik andmetabelit Gretl-isse importida tuleb tabel eelnevalt sobivale kujule viia: a) kontrollida, et Exceli tabeli esimeses reas oleksid muutujate nimed (ei peaks sisaldama täpitähti) ning teisest reast alates andmed. sulgeda Exceli fail; b) avada programm Gretl; c) valida File/Open data/Import/Excel d) otsida Exceli fail (muuta Files of type) e) valida, mitmendast veerust ja reast importimist alustatakse f) näidatakse töölehtede , muutujate ja vaatlustulemus...
cm3 vett. Katse 2 4 katseklaaside paari, millest igast paarist ühes on 4 cm3 väävelhappelahust ning teises 4 cm3 Na2S2O3 lahust. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Märkisin mõlema katse puhul üles kõik ajad, mille stopperiga mõõtsin lahuste kokku valamiset kuni lahuse hägustumiseni ning kantsin vastavatesse tabelitesse ning arvutasin reaktsiooni kiirused ja joonistasin tulemuste põhjal graafikud. Katse 1 Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg T min Reaktsioonikiir e paar maht cm3 cm3 suhteline us v=1/T min-1 konsentratsio on 1 6 0 6 1,12 V1=1/01,12=0,89
· Võimudele toimuv ei meeldinud kuid kannatasid selle siiski ära, mõningaid töid eksponeerida nad ikkagi keelasid. · Radikaalse kunsti esindajajid hakkati võtma ka Kunstnike liidu liikmeks. · Endiselt korraldati mitteametlikke näitusi. · maalikunsti oluliseks suunaks hüperrealism. Sellega erines see eelnevast eesti kunstist ning erinev oli see ka tehnika poolest. · Graafika oli jätkuvalt populaarne ning äratas ka rahvusvahelist tähelepanu. · Eesti graafikud olid tehniliselt mitmekesised ja meisterlikud. Põhimeeleolu oli graafikas romantiline ja lüüriline. Kunstielu 1980ndatel · Populaarseks sai plakatikunst, eriti fotomontaazile põhinev plakat · Arhidektuuris hakkas levis postimpresionism, mis Nõukoguse ühelaadsele hallile vastandasid arhidektuuri kui kunsti. Linnas selle kasutamine niivõrd võimalik ei olnud, kuid maal küll, maju kerkis aga ka Tallinnasse. · Kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest
Labor 13. Kantregressioon Leida regressioonivõrrandi parameetrid kantregressiooni meetodil. Koostada graafikud, mis iseloomustavad regressioonikordajate sõltuvust kantregressiooni parameetrist kolme erineva algandmete variandi korral. Juhend STATGRAPHICS'is kantregressiooni leidmiseks. 1. Kopeerida labor 7-st algandmete (multikollineaarsuse tabel) koopia uuele töölehele. 2. Teha juurde uus veerg x3 jaoks (x2 kõrvale) ja kopeerida labor 3 sheet2-lt uus vektor, mis ei lange kokku eelnevatega. Arvutada uued y väärtused (x3 ka sisse arvutada)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond Energiatehnoloogia instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja tekkivate mõõtemääramatuste võimalike põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1. Katseseade ERAVAP aine aururõhu määramiseks Kasutatav standard ja mõõtemetoodika Kasutasime standardit ASTM D6378 Curve, kuna selle meetodi puhul ei ole vaja proovi eelnevalt prepareerida. Standard töötab kolmekordse paisumise meetodiga ning mõõdab iga paisumise puhul rõhku, ...
4 80 5 0,2 5 0 5 100 3 0,2 5 0,8 Summa 25 25 2 Vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 1 = 3 X2kr (0,1;2) = 4,605 Kriitiline teststatistik on suurem kui teststatistik, seega võetakse hüpotees vastu. Üldkogumi jaotuseks võib olla ühtlane jaotus. 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: Tabel mida kasutan graafikute jaoks Vahemik xm n pi n(norm) n(eksp) n(üht) F(norm) F(eksp) F(üht) 0-20 20 6 0,24 5 9 5 0,00980 0,01437 0,01 1 6 20-40 40 7 0,28 7 6 5 0,01418 0,00915 0,01 5 1
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU 6F MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Tööülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Vedelik keeb temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Ülesandeks ongi erinevate rõhkude juures keemistemperatuuride mõõtmine, et saaks teada küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arv...
Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest: I=1A , d=0,81mm NR l (m) U ( V) R () 1 0,06 0,27 0,0675 2 0,12 0,45 0,1125 3 0,18 0,62 0,155 4 0,24 0,75 0,1875 5 0,30 0,92 0,23 6 0,36 1,07 0,2675 7 0,42 1,24 0,31 8 0,48 1,35 0,3375 I =4A , d=1,59mm Koostan mõlema traadi kohta graafikud: NR l (m) U ( V) R () 1 0,06 0,18 0,18 2 0,12 0,32 0,32 3 0,18 0,49 0,49 4 0,24 0,63 0,63 5 0,30 0,81 0,81 6 0,36 0,98 0,98 7 0,42 1,14 1,14 8 0,48 1,27 1,27 d=0,81 1,4 1,2 1 0,8 R 0,6 0,4 0,2
KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA: 1. Töö eesmärk SWR lähendamine ideaalile SWR=1, koormuse sobitamine liiniga 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik mõõtelehelt ja aruandest |Generaator, lühis, koormus, horisontaaltoru, lühisliin | struktuur laboris 3. Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) vaheline kaugus? Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi...
12 12 2,40 28,8 83,9 0,46 38,3 200,0 5,22 13 8 2,55 20,4 89,2 0,31 38,8 318,8 8,22 14 4 2,73 10,92 95,5 0,13 32,5 682,5 21,00 ε = 2,86V 9) Sinine joon - η = η(I) Roheline joon - N = N (I) 11) Roheline joon - N1=f(R/r) Sinine joon - η =f(R/r) Antud olid voolutugevus ja pinge ning arvutasime ülejäänud suurused nende kaudu kasutades konspektis olevaid valemeid. Seejärel tegime graafikud. Tabelist ja graafikutelt on näha, et teatud hetkeni mida väiksem on kasulik võimsus (N1), seda suurem on kasutegur (η). Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne siis, kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Tabelis avaldub see seal, kus tarbija takistuse ja vooluallika takistuse jagatis on 1-le kõige lähemal. Pärast seda hakkab kasulik võimsus jälle langema.
Väga oluline asi minu õppimises on minu õppimise koht. Kui minu lauas on teised asjad, mis segavad mind, ma ei saa õppida. Minu laud peab olema korralik, puhas ja hästi valgustatud. Kõik minu vihikud, pliatsid, pastakad peavad olema ilusad ka. Nende valimisele ma kulutan palju aega. Minu arvates, mul on kombineeritud õpistiil. Mina teen kõike, mis on seotud visuaalse õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud, skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte; kujundan pealkirjad, märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin näidisvahendite ja õppevahenditega manipuleerides. See kuulub kinesteetilise õpistiilile. Õppimisel mind väga aitab minu visuaalne ja taktiilne mälu. Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida.
Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos 30 25 20 15 10-11 Jõud P [kN] 12-13 14-15 10 16-17 5
,,Tampere" 31.10.2012; Pärl-Lõhmus 1994: 46) Tampere tõmbab ligi ka paljusid kunstnikke. Selle lähedal asub Kankaanpää kunstikool, mille lõpetajad siirduvad tihtipeale edasi Tamperre. Tampere kunstnikke ühendab Tampere kunstnike selts. Selle eesotsas on olnud Tampere üks tuntumaid kunstitegelasi Gabriel Engberg. Ka tänapäeval mäletatakse teda kunstiringkonnas. 1943. aastast muutus selts üksnes kujutavate kunstnike organisatsiooniks, millest 60% olid maalikunstnikud, 20% graafikud ja 20% skulptorid. 1930. aastatest on Tampere kunstnike selts teinud ka pidevat koostööd Tampere linnavalitsusega, kelle abil avati 1931. aasta oktoobris kunstimuuseum. Tänapäeval tegeleb Tampere kunstnike selts näitusetegevusega Tamperes kui ka väljaspool seda. Soome teine kunstikeskus on Tampere, esimene aga Helsingi. (Pärl-Lõhmus 1994: 36,37) Tampere on ka tuntud oma aktiivselt tegutsevate kooride poolest. Neid on asutatud
Bioloogia koolieksami ettevalmistuseks 2014 Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis ...
Ettevalmistus matemaatika riigieksamiks Taimi TammVask Teemad I Reaalarvud ja avaldised; II Lineaar, ruut, murdvõrrandid ja võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; oskab kasutada põhilisi mõõtühi...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 07.03.2014 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on ...
nstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud tud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. etüületanaat (etüülatsetaat), ligikaudu 3M HCI, 100- olbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja seks): ti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks ontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. des, veel parem nädala või kahe pärast (järgmises usega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) Siin tuleb esitada arvutused, tabelid ja graafikud. Näidisena on toodud vormistus KK1 tööle. Tabel 1: Reagentide kogused 3M HCl lahus 5 mL 3M HCl lahuse mass 5.178 g 5 mL 3M HCl tiitrimiseks kulunud 30.7 mL 0.5160M NaOH HCl mass lahuses 0.27 g Vee mass HCl lahuses 4.908 g
kuna: · Konossement on ühepoolne merevedaja dokument, mis üldjuhul antakse välja peale lasti laadimist · Trampvedudes on mereveolepinguks prahileping, millise põhiliseks vormiks on tsarter ja millele on viide konossemendis; · Liinivedudes moodustub mereveoleping üheaegselt mitmest dokumendist (tellimiskiri ja laevaliini kinnitus, konossement või mereveokiri, laevaliini üldtingimused, tariifid, graafikud vm). Mereveoleping sõlmitakse sisuliselt tellimiskirja ja selle kinnituse väljastamisel; konossement täiendab mereveolepingut. 4. Kuidas liigitatakse konossemente kaubasaaja näitamise järgi (inglise- ja eestikeelsed nimetused) Nimelised konossemendid (Straight Bill of Lading) - konossemendis näidatakse konkreetse kaubasaaja nimi (füüsiline või juriidiline isik) Orderi-konossemendid (Order Bill of Lading) korraldavas konosemendis
4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm BUSSIJUHT KLIENDITEENINDAJA info ostetud piletite kohta bussi liini (7) pealt graafikud ostetud (6) info broneeritud piletid piletite kohta (5) (8) soov töögraafik (2) töölt liini
...............................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................14 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................16 LISAD.......................................................................................................................................17 Lisa 1. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud..........................................17 Lisa 2. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud logaritmitud muutujate korral.....................................................................................................................................19 Lisa 3. Analüüsis kasutatud andmed.....................................................................................20 Lisa 3 järg..........................................................................
Kokku: 25 25 5,2 χ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr>χ²; (antud juhul 4,605 < 5,2). Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaotuseks on mingi teine jaotus 5. Koostada samas teljestikus järgmised graafikud: Vahe mik xm ni , ni , ni , ni , f, f, f, (emp) (norm) (eksp) (ühtl) (norm) (eksp) (ühtl) 0 0,003 0,019 0,01 0-20 20 6 4 8 5 0,008 0,013 0,01 20-40 40 3 5 5 5 0,012 0,009 0,01
Kui mudatsioon on edukas võib see hakata ka teistesse keskkondadesse levima. 3. Millest võib selline muutus olla tingitud? See võib olla tingitud väliskeskkonna muutustest, geenimutatsioonid mis tekivad kiirguse tagajärjel. 9. küsimus Milline puu on valitud 2007 aasta puuks? Harilik saar. Martin, M. 2006. Tuleva aasta puu on SAAR. Eesti Loodus, 6. 10. küsimus Allpool on esitatud Euroopa suvise, talvise ja aasta keskmise temperatuuri graafikud ajavahemikus 1850 2000. Lähtudes ülaltoodud andmetest, leia: 1. kuidas on muutunud aasta keskmine temperatuur viimase sajandi jooksul? Viimase sajandi jooksul on keskmine temperatuur märgatavalt tõusnud. 2. millised olid viimase sajandi kõige soojemad kümnendid? Viimase sajandi soojemad kümnendid olid: 1950.-ndad, 1980.-ndad ja 1990.-ndad. 3. võrdle aasta keskmise temperatuuri keskmist muutust ajavahemikel 1850 1900 ja 1950 2000
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6
, : 1) : - ( , , , , ); -; - , - ,, - . 2) ( ): - ( , ); -. 3) ( ), ... 63%. . 4) . ... 35÷50%. 400÷600°C , ... 80%. 5) : - , - - - 6): - - - - 7) 8) : , , ... , , , ..., . : . - : 6000÷7500 / ( ), 4000÷6000 / ( ), 2000÷4000 / 2000 /. - . - : , , . - . - . - : (). (), . . 4.Elektritarbimise ööpäevased ja aastased graafikud. , 8 , 16-17. 3 , . : tmax = Eaastane / Nmax; tmax . 6. SEJ tehnoloogiline skeem. 1. , 1 + 1 ; 2. 2 + 1 ; 3. 4. 7. Kondensatsioonelektrijaama kasutegur. Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb? , , , . : QKEJ = 3600 Ni + Qk; Qk ; QKTJ = 3600 Ni + Qk,kt; Qk,kt . 8. Osalisi kasutegureid mõjutavad tegurid. Osaliste kasutegurite ligikaudsed väärtused. 9
KÕRGEPINGETEHNIKA Töö nr. 2 „Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“ Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1. Töö käik............................................................................................................................. 3 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid ........................................................... 4 3. Arvutused ja mõõtetulemused ......................................................................................... 5 4. Järeldus ............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................
kriipsutab alla peamised kõnes kõlanud seisukohad, peaks kuulajaid sütitama ja suunama sinu soovitud teele, mõjutama tegema või mõtlema nii nagu soovid. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne esitamiseks antud ajast kinni pidamine. Lühidus ja ainult kõige olulisemast rääkimine. Kõne eesmärgiga sobiva sisu ja vormi valik. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne teemad (sisu) Kõne pikkus 3-5 min = ca 1 A4 trükiteksti Näitmaterjal (esemed, pildid, tabelid, graafikud, PowePoint esitlus jne) KÕNE pidamine Lisaks jutule on olulised ka kõneleja zestid, liikumine, näoväljendused ja hääletoon: kuulajate tähelepanu viib kõrvale naljakas kehaasend, parasiitsõnade kasutamine, riiete näppimine või see, kui liikumisest ja zestidest on saanud omaette nähtus. KÕNE pidamine Kõne tempo võiks olla pigem aeglane, kui kiirustav. Tasub kasutada näitvahendeid (fotod, esemed, tabelid, heliplaadid, filmikatkendid, esitlus), mis teevad kõne
y=Cx + Du , kus Xs seadesuurus diskreetimissamm td. B=Bh=[B G] Discrete State-Space diskreetaja A=A olekumudel, kus on parameetrid: C=eye(4) A=Ad Joonis: Pidevaja olekutaastaja simulatsiooniskeem.( 1/s integraator ) Joonis 8. Diskreetaja olekutaastaja simulatsiooniskeem.( 1/z integraator ) 8. Siirdeprotsesside graafikud. 100 0 -100 0 1 2 3 4 5 6 7 1 0 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 1 0 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 1 0 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 Tabel 1. Nõutud ja eksperimentides saavutatud väärtused Valitud ja arvutatud väärtused ± 10M ± 0.2 [rad] parim 5%
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Kood: Töö teostatud Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Teooria. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatrium- ioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavut...
A(mm)/L(%) 25% 50% 75% 44 18,3 15,2 12,2 50 14,4 15,2 16 60 16,6 17,7 19,3 80 23 24 25,8 Tabel 3 . Selle kõvera järgi saab öelda, et silmamõõt peaks olema 64 mm ,et ei jääks üle 25 % alamõõdulist kala saaki. Jätsin välja silmasuurused 32 mm , 64mm ja 72 mm , kuna neid isendeid kes sinna sattusid ei olnud piisavalt ja graafikud ei tulnud välja. 8 KOKKUVÕTE Kui soovitakse Pakri + Muuga lahes tagada ,et alamõõdulist kala ei jääks saaki üle 25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit.
Päike `'kukub'' horisondi kohal merre. Meri laiub paremalt vasemale (J mõningatel juhtudel ka vastupidi). Järelikult, horisontaalne joon on ka paremalt vasemale. Vertikaalne aga risti vastupidi. See tähendab, et vertikaalne on ülevalt alla. 2. Otsusta, missuguseid koordinaattasandi veerandeid läbib antud seose graafik. 1) y = 1,2x 2) y = 0,6x Lahendus: Nende seoste puhul kehtib alati reegel: kui x = 0, siis on ka y = 0. See tähendab, et kõik graafikud läbivad koordinaatide alguspunkti. Kui muutuja x ees olev kordaja on positiivne, siis graafik läbib I ja III veerandit. Kui muutuja x ees olev kordaja on negatiivne, siis graafik läbib II ja IV veerandit. Seega, kui 1) y = 1,2x, siis läbib antud seose graafik I ja III veerandit; 2) y = 0,6x, siis läbib antud seose graafik II ja IV veerandit. Joonestame kontrolli mõttes graafikud. 2,4 3
(x) - vasak telg f(x) - parem telg Ühtlase jaotuse jaotustihedus ja histogramm 0,25 0,20 0,15 0,10 0,05 0,20 0,15 0,10 0,05 0,00 0 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 33 3639 42 45 48 51 54 5760 63 66 69 72 75 7881 84 87 90 93 96 (x) - vasak telg f(x) - parem telg Empiirilise jaotusfunktsiooni F(x) ja üthlase jaotusfunktsiooni graafikud 1,00 0,90 0,80 0,70 0,60 0,50 0,40 0,30 0,20 0,10 0,00 0 0 2 2 3 5 6 6 7 7 8 9 10 11 11 12 12 12 14 17 19 19 19 19 20 22 22 22 23 2 F(x) F ühtlane (x) Valimi Histogramm pm 0,35 9,666667 8156,592 31 1207,014 0,3
3 MATEMAATILINE ANALÜÜS I 3) Paaris- ja paaritud funktsioonid. Perioodilised funktsioonid. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Astmefunktsioon. Eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. Funktsiooni ! nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga korral kehtib võrdus ! - = ! . Funktsiooni ! nimetatakse paarituksfunktsiooniks, kui iga korral kehtib võrdus ! - = -! . Funktsiooni ! nimetatakse perioodiliseks, kui leidub konstant ' > 0 nii, et iga korral kehtib võrdus ! + ' = ! . Väikseimat sellist konstanti ' nimetatakse funktsiooni ! perioodiks. Olgu ( funktsiooni ! määramispiirkonna alamhulk. Valmine hulgast ( kaks suvalist arvu )
· y=ax2+b, y=ax2k+b (k on täisarv)
·
+
24. Eksponentfunktsioon, graafik y = a , kus a R ja a 1
x
· .
· Määramispiirkond kõik reaalarvud
· Muutumispiirkond positiivsed reaalarvud
· Graafik läbib punkti (0;1)
· Kui kahe eksponentfunktsiooni astendatavad on teineteise pöördarvud, siis
nende funktsioonide graafikud on sümmeetrilised y-telje suhtes
· Kasvav kogu määramispiirkonnas, kui a>1. Kahanev, kui 0
Lüpsilehmad 100 Tiined mullikad 60 Kinnislehmad 60 Vasikad 20 Farmi ööpäevane keskmine veetarve: m öp = 225 100 + 172 60 + 54 60 + 18 20 = 3642 liitrit. Farmi ööpäevane keskmine veetarve on 3642 liitrit 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud Veisefarmi tööaja graafikud on esitatud tabelis 5.8. Tabel 5.8. Farmiseadmete tööaja graafikud Kellaaeg Elektri- Jrk Seadme Seadme mootori . Protsess nimetus mark võimsus algus lõpp algus lõpp nr. kW 1
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida Ettevõtte rahandus on rohkem ressursside kindlustamine ratsionaalne suunamine ja k...
3. 55 0C 328 K 0,00305 443 mmHg 327 mmHg 5,7900 4. 62,5 0C 335,5 K 0,00298 342 mmHg 428 mmHg 6,0591 5. 68,5 0C 341,5 K 0,00293 243 mmHg 527 mmHg 6,2672 6. 74 0C 347 K 0,00267 142 mmHg 628 mmHg 6,4425 7. 80,5 0C 353,5 K 0,00283 0 mmHg 770 mmHg 6,6464 Katseandmete põhjal 1) Graafikud: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T) 2) Teise graafiku alusel arvutatud empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool A = 17,6 B = -3873,1 vähimruutude meetodil (Exceli tabelit kasutades); b) Mõõtmine t, °C T, K paur, y = ln p x = 1/T x·y x2
Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal servas. Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud alllkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on selles, et joonise alllkiri asub joonise all. Uurimistöös esitatud fotode allkirjadele lisatakse ka kirje foto autori kohta (Foto: Anu Abistaja) Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse lehekülje ülaserva vasakusse nurka. Lisaks nimetusele (Lisa 1, Lisa 2) peab sellele järgnema ka lisa pealkiri
Pärast vektorarvutust teostada võrgu tasandus (mõlemad, nii vabatasandus kui seotud tasandus). Koostada ülevaade teostatud andmetöötlusest. EUREF püsijaamade koduleheküljelt laadisime alla nelja püsijaama mõõteandmete failid. Lisaks mõõtmisandmetele vastava aja kohta ka efemeriidide faili. Kõik need importisime programmi nagu eelmise ülesande puhulgi. Teostatud baasjoonte arvutuse järel vaatasime üle satelliitide kaksikvahede jääkide graafikud ning eemaldasime töötlusest satelliidid, mille andmed olid katkendlikud, liiga lühikesed või suurte jääkvahedega. Ebasobivate andmete eemaldamise järel tegime seotud tasanduse. Kindelpunktideks olid fikseeritud Suurupi ja Tõravere jaamad ning Toila ja Kuressaare jaamade koordinaatide arvutamine toimus nende põhjal. Kõrgus fikseeriti Suurupi jaama puhul. Järgnevalt on toodud tasandamise teel saadud koordinaadid ning veaellipsite suurused. Veaellipsite
2 0,663 1,886671 1,368 0,025 3 0,349 10,29758 0,648 0,0147 4 0,255 7,121262 0,485 0,0132 7 Tabel 2 andmete põhjal saime graafikud: Joonis 2 Joonis 3 8 Joonis 4 Joonis 5 Järeldused Desorptsiooni kaigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud
3) Kunst on ülim väärtus ja elule mõtte andja. III Missugune kunstivool oli uusromantismiliste ideede väljendusvahendiks, kuidas seda nimetati? Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis? 1) KUNSTIVOOL: Sümbolism 2) TEMAD: Armastus, sünd, elu, üksildustunne 3) RÕHUTATI: Elu müsteerium, mida keegi täpselt seletada ei suuda. 4) ESMATÄHTIS OLI: Mida kujutatakse, mitte kuidas. IV Tuntuimad sümbolistikud maalikunstnikud ja graafikud. Prantsusmaa – ODILON REDON(1840-1916) TÖÖD: Nuttev ämblik; Metsavaim. V Kuidas nim. Uusromantilisest ideoloogiast soodustatud kunstistiili, mis levis peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Millise ajastu võtsid nad omale eeskujuks? SAKSAMAAL NIMETATI; Jugend. PRANTSUSMAAL NIM; ART NAVEAV INGLISMAAL; Modern style. EESKUJUKS VÕETI; Keskaega, sest sellel ajal olid kõik visuaalsed kunstid omavahel tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. VI
6. Milline tähtsus on teaduslikus uurimistöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees. 7. Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti? Töö planeerimisel tuleb kindlaks määrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koostatakse eelnevalt ka vajalikud tabelid või graafikud, kuhu vaatlusandmed üles märgitakse. 8. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? 1) hüpotees on valesti püstitatud. 2) katse käigus võib sisse tulla viga. Kordamine. 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Õ. Süsivesik, rasvad, valgud. 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. V. (Biomolekulide) 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. V. (Rakk) 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Õ. 5
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil (6F) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel ko...
z Unit Delay Step3 X(t) Step4 Xh C ja Cd on tagasisideregulaatorid. Uh ja Uhd on häiringud. Xs maatriksi kolmandat elementi kasutatakse mudeli arvutustes. -K2 ja -K2d on regulaatorid (compensator). ,,Constant" plokk joonistab graafikule veapiirid 5% sisse Xs(3) väärtusest. 8. Siirdeprotsesside graafikud. 50 0 -50 0 2 4 6 8 10 12 1 0 -1 0 2 4 6 8 10 12 1 0 -1 0 2 4 6 8 10 12 10 0 -10 0 2 4 6 8 10 12 50 0 -50 0 2 4 6 8 10 12 1 0 -1 0 2 4 6 8 10 12 0.8 0.6 0.4
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
