TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitakse ...
Tenses 27. jaanuar 2012. a. 9:24 SIMPLE CONTINUOUS -ing PERFEFCT PERFECT on alati sees! CONTINUOUS PRESEN I work in school. I am working in I have worked in I have been working T loodusseadused school. school. in school for/since 5 pidev korduv lähituleviku plaanid Surnute kohta EI SAA years. tegevus(hommiku ÖELDA! siiamaani kestab kohvi) aja-graafikud PAST I worked in I was working in the I had worked in school. I had been working. school. school. fakt on tähtis (for since) finito aeg(see et ta aeg on lõpetada ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu ko...
LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2. α, Fc, Ft ja Fv arvutus. Koostatud Fc-uc ja Fv-uv graafikud. α = arctan(500/500) = 45° = 45*π/180 = 0,785 rad Fc = P/(2*cos α) Ft = P/2 Fv = P/2 Graafik 2.1 30.0 25.0 20.0 15.0 Fc, Fv [kN] Fc-uc
VIITAMISE JA MUUTUSTE JÄLITAMISE KODUTÖÖ 1. Muuda nime-aasta viited numbriviideteks (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui akudesse salvestunud energia, jääb ainult päikeenergiast väheks. [10] [11] 2. Paranda kirjed (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidatud allikate loetelu lisamise käsku). S.Karu ja V.Zinask, „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“, Rafiko, Tartu, p. 350, 2004....
Tallinna Tehnika Informaatikain Ülesanne Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Funktsioonide uurimine Õppemärkmik Õpperühm 1. Argumendi ja funktsioonide väärtused kirjutatakse otse töölehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv baas lisa 10 10 20 10 -3 1 -50 63 Karakteristikud kesk > 0 integraal min koht NV_Y F1(y) -0,476756 13,1835 F2(z) 0,508725 18 F3(w) 1,237938 -0,21094 -3,079015 21 22,8165 x y z w
Ülesanded logaritm- ja eksponenfunktsioonile ja võrranditele. 1. Arvutage avaldise täpne väärtus ilma taskuarvutita, näidates tehteid: 1 1 -2 - 1 100 4 10 5 + 0,04 2 - - + 16 0, 25 52,3 0 + 2 3 2. Skitseerige samas koordinaatteljestikus funktsioonide y = 6 x , y = 3 x ja y = 0,3 x graafikud. Missuguste argumendi väärtuste korral kehtib võrratus 6 x > 3 x ? (viiruta). Iseloomusta funktsiooni y = 3 x (vähemalt viis kõige olulisemat omadust). 3. Kui suureks kasvab summa 570 eurot nelja aasta pärast, kui pank maksaks kuus 1% intressi? 4. Lahendage võrratused, põhjenda (miks): a) 0,12 x 0,1 ja b) 8 2 2 x -3 > 43. x -1
suhet/Kiirus on võrdne teepikkuse ja liikumisaja jagatisega.v=s/t, tähis v, ühikud on m/s ja km/h. 14.Vektoriaalsed suurused on suunaga suurused, Nt. kiirus, jõud.Skalaarsed suurused on suunatud suurused, Nt. mass, pindala, ruumala. 15. Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi vastastikmõju/dünaamika.Võrrand on s=v.t 16.Liikumisgraafik ja selle kasutamine ühtlasel liikumisel. Ainult graafikud tulevad sisse. 17.Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhet. 18. Ülesanded graafilise lahendamise kohta ühtlaselt sirgjoonelise liikumise korral ja arvutusülesanded. Arvutus ülesanded: 1.Alghetkel asus keha punktis,mille koordinaadid on ( -2 m; 4m) Keha liikus punkti koordinaatidega ( 2m;1m) Leia nihkevektori projektsioon x ja y teljel.Joonistage nihkevektor. 2.Keha liikus punktist koordinaatidega ( 0 m; 2m) punkti koordinaatidega 4 m; -1m) Tee joonis
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud
Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega) Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab; negatiivne aga siis, kui kiirus väheneb. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend
Kokku: 25 25 1,2 ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) ²kr = (0,10;2)=4,605 Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>²; (antud juhul 4,605 > 1,2). Seega hüpotees tuleb vastu võtta ning järeldada, et see on ühtlase jaotusega. 5. Koostada samas teljestikus järgmised graafikud: ni, ni, ni, ni, f, Vahemik xm f, (eksp) f, (ühtl) (emp) (norm) (eksp) (ühtl) (norm) 0 0,00408 0,0220 0,01 0-20 20 7 5 4 5 0,00958 0,0142 0,01
90(4) = 7.779 Kuna 2 < 2kr, siis võtame H0 vastu. 5.1. Empiirilise jaotuse histogrammi graafik on toodud punktis 4 5.2. Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3. Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4. Hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Koostada samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0,10, st teststatistiku DN , kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238) F0 ühtlase jaotuse jaotusfunktsioon x(i) punktis 1 moodustatud variatsioonirida Kuna DN < Dkr, siis võtame nullhüpotees vastu
13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad; 14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1. piirprodukti MPL maksimum määratakse aga kindlaks koguprodukti TP graafiku tõusuga, kui TP graafikule tõmmatud puutuja on positiivne ja võrdne ühega, on piirprodukt maksimaalne; sisendite edasisel kasvul hakkab aga piirprodukt MP järjest vähenema ja TP kõvera tõus on väiksem kui 1 (kuid positiivne!); kui ületatakse aga TP maksimum, muutub piirprodukt MP negatiivseks ning koguprodukti TP kõvera tõus on negatiivne; 15. 1
Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera keskmise temperatuuri tõusmine. Maakera temperatuuri mõõdetakse ookeani ja atmosfääri keskmise temperatuurina. Graafikud näitavad et maakera keskmine temperatuur on pidevas tõusus. Maa temperatuur hakkas hüppeliselt tõusma aastal 1980. pinnase saastumine; Pinnas saastub kui maale lekib mürgist või reostavat ainet, kuid ka loetakse pinnase reostuseks prügi reostust. Pinnasest võib reostus kiirelt liikuda põhjavette ,millest tulenevalt saab kahjustada joogivee varud. vee saastumine; Vee saastus võib tekkida mis tahes veekogus kui vette satub mürgine aine. Eriti
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkog...
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Laboratoorne töö Vahelduvvoolu-asünkroonmootor Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n, ...
Kirjuta juurde, kumb funktsioon on paaris ja kumb paaritu. ARVESTUSLIK TÖÖ. Eksponentvõrrand. 11.klass KITSAS x 1 1. Skitseeri ühte teljestikku eksponentfunktsioonide y 2 x ja y graafikud. Leia 2 mõlema funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2. Lahenda võrrandid: c) 5 x 2 1 3 x 1 a) e e 2 d) 0,110 x 10 3 x 4 2 x 2
funktsioon. Kirjuta juurde, kumb funktsioon on paaris ja kumb paaritu. ARVESTUSLIK TÖÖ. Eksponentvõrrand. 11.klass KITSAS x 1 1. Skitseeri ühte teljestikku eksponentfunktsioonide y 2 x ja y graafikud. Leia 2 mõlema funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2. Lahenda võrrandid: c) 5 x 2 1 3 x 1 a) e e 2 d) 0,110 x 10 3 x 4 2 x 2 b) e 0 e) 7 2 x 8 7 x 7 3
Pilet 11 1. Termodünaamika II printsiip Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt...
(3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID lõbusad asjad: mängud, animatsioonid, heliefektid jms. võimsad asjad: elektroonilised entsüklopeediad ja ajakirjad, õppematerjal jms. loovad asjad: tarkvara, mis võimaldab ise luua multimeediumitooteid (autorsüsteemid). MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Õppematerjalides saab graafikat kasutada nii informatsiooni edastajana kui ka kujunduselementidena ehk tähelepanu juhtijatena. Graafika on fotod, joonistused, graafikud, diagrammid, ikoonid, nupud, taustad. Selge ja oskuslikult valitud graafika annab õppematerjalidele palju juurde. MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile (Animatsioonid) http://mudelid.5dvision.ee/index.htm Noor loodusuurija http://bio.edu.ee/noor Õppeotstarbelised videod www.teachers.tv (Protsentarvutus) Mõistekaardid (LeMill) http://lemill.net/content/pieces/kevad/view Ristsõnad http://www.miksike
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri ma...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100...
Tallinna Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87 70 Pindpinevuse sõltuvus
Kontroll-lahuse tegelik kontsentratsioon 𝑇𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 = 0,0959 𝑑𝑚3 Mõõtkolbimaht V=10 𝑐𝑚3 𝑔 M(NaOH)= 40 𝑚𝑜𝑙 Vmõõtkolv= 200ml Katsed: 1) 10 mL NaOH + 5,5 mL HCl 2) 10 mL NaOH + 4,8 mL HCl 3) 10 mL NaOH + 4,8 mL HCl 4) 10 mL NaOH + 4,8 mL HCl HCl lahuse maht 𝑉𝐻𝐶𝑙 = 4,8 𝑐𝑚3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutused, tabelid, graafikud, reaktsioonivõrrandid. A. HCl lahuse molaarne kontsentratsioon 3 𝑚𝑜𝑙 𝑉𝑁𝑎𝑂𝐻 ∙𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 9,23 𝑐𝑚 ∙0,1004 𝑑𝑚3 𝑚𝑜𝑙 𝐶𝑀,𝐻𝐶𝑙 = 𝑉𝐻𝐶𝑙 = 10𝑐𝑚3 = 0,0927 𝑚𝑙
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 1 aruanne Nihkeanduri kalibreerimine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Üldine iseloomustus: takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem: Mõõtetulemused ja arvutused: Katse Pöördenurk Väljundpinge Väljundpinge Nominaalpinge Uv (V) Uk (V) nr. (deg) koormuseta koormatult Un (V) (deg) Uv (V) Uk (V) 1. 0 0,000002 0,000003 0 0,5 0,001000 0,001000 2. 33 0,59070 0,61341 ...
Düüs piserdab suure rõhu all selle vedeliku suuremasse ruumalaga keskkonda. Rõhk langeb korraga palju. Sellest vedelikust saab järsku suure rõhu all gaas. Külm gaas läheb külmkapis ringlema. Külmkapi sisemus on nüüd soojem kui tore (kus sees külm gaas). Sama gaas pressitakse kompressoris kokku (jälle 90 kraadi juures) ja läheb uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse.
5 100 8 1 0,2 5 1,8 Kokku 25 25 6 ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) ²kr(0,10;2)=4,605. Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>², kuid siin nii ei ole. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaoks on mingi teine jaotus. 5.Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: Vahemi xm ni ni ni ni f f f k emp nor eksp ühtl norm eksp ühtl m 0 0,00249 0,01714 0,01 0-20 20 4 3 7 5 0,00613 0,01216 0,01 20-40 40 5 4 5 5 0,01041 0,00863 0,01
5 100 7 1 0,2 5 0,8 4,8 ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) ²kr(0,10;2)=4,605. Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi ei võeta vastu. Tegemist pole ühtlase jaotusega. 5.Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: ni(nor ni(eksp k Xm ni(emp) m) ) ni(ühtl) f(norm) f(eksp) f(ühtl) 0 0,00202 0,01878 1 20 4 2,6400 7,8291 5 0,00686 0,01290 0,01 2 40 4 5,0725 5,3773 5 0,01326 0,00886 0,01 3 60 8 7,2550 3,6933 5 0,01454 0,00609 0,01
5 132 13584,91 16000 24000 3,4051 -0,3701 6 165 16363,64 20000 20000 4,2394 -0,4796 7 198 18947,37 24000 16000 5,1077 -0,5551 8 231 21355,93 28000 12000 6,0316 -0,5750 9 264 23606,56 32000 8000 7,0363 -0,5141 10 297 25714,29 36000 4000 8,1526 -0,3416 11 330 27692,31 40000 0 9,4208 -0,0172 Joonestan graafikud: 0,04 0,03 Koormamata anduri mõõteviga 0,02 koos laiendmääramatusega 0,01 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 -0,01 -0,02 -0,03 -0,04 0,1 0 Koormatud anduri mõõteviga 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 -0,1 -0,2 mõõteviga
kolonnist esimesena. Neil on minimaalne elueerimismaht (Vxmin = kolonni vaba maht). Ained, mille molekulmass on küllalt väike, et difundeerude täielikult geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga (Vxmax = Vt-Vg). Kui aine molekulid mahuvad geeli pooridesse sisenema, siis iseloomustatakse nende liikumist kolonnis liikuvusteguriga Rf: V x - v xmin R f = max V x - V xmin TÖÖ KÄIK, ARVUTUSED, TABELID, GRAAFIKUD Fraktsioonide arvutamine: r = 2,3/2=1,15 cm h = 29,5 cm Geeli maht: Vt = Sp*h = r2*h = *(1,15)2*29,5 =122,56 cm3 k = 0,1 Vg = k*Vt = 0,1*122,56 = 12,256 cm3 Vxmax = Vt Vg = 122,56 12,256 = 110,30 cm3 Fraktsioonide teoreetiline arv: n = Vxmax/2 =110,3/2 = 55,15 Kogusin kolonni väljavooluavast tilkuva eluaadi koonilisse kolvi ning hiljem mõõtsin ära vedeliku mahu: Vv = 27 ml Uuritav segu koosneb kolmest komponendist: dekstraansinine 3mg/ml, müoglobiin 6mg/ml ja
Uuringu metoodilist lähenemist läbi kvantitatiivne meetod. Maksusoodustuse rakendamiseks on vajalik pidada arvestust ning sellest peavad selguma kõik olulised faktid maksusoodustuse rakendamiseks. Nimetatud sätte rakendamisel mängib olulist rolli mõiste ,,ühistranspordi kasutamise mõistlik aja- või rahakulu" sisustamine. (Tolliamet, 2019) ANDMETEKOGUMIS- JA ANALÜÜSIMISMETODITE KIRJELDAMINE JA PÕHJENDAMINE Ettevõtte sõiduautode graafikud saab firmast igal 100% autol on GPS peal. Ja autot kasutavad töötajad peavad kirjutama sõidupäevikut. Analüüsimeetodina vaatan üle kas kõiki autosid kasutatakse vastavalt seadustele ja nõuetele. VALIMI VÕI UURIMISOBJEKSTI KIRJELDUS JA PÕHJENDUS Uurimis objektiks on ettevõtte autod ja nende kajastamine ettevõttes. Seos uurimisprobleemiga seos on suur sest 2018 aastal vastuvõetud uus maksuseadus ettevõtte autodele on alles uudne teema.
Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid · Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Referaadi vormistamine 4 · Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, ...
30 11,000 55,340 4,325 0,210 -1,560648 0,042657 31 16,000 71,340 4,450 0,085 -2,465104 0,045768 32 26,000 97,340 4,520 0,015 -4,199705 0,051363 33 36,000 133,340 4,535 0,000 - - Keskmine kiiruskonstant: 0,067586 Graafikud Joonis . Lahuse elektrijuhtivuse sõltuvus ajast. Joonis . Aja ja naturaallogaritmi elektrijuhtivuste (alg- ja lõpphetkel) ajast sõltuvus Arvutused Graafikult näeme, et ajahetkel : Seega Katsetulemustest teame, et Seega Keskmine kiiruskonstant: Graafiku tõusu järgi leitud kiiruskonstant on . Tõus on leitud lineaarse regressiooni abiprogrammiga, mis arvutas automaatselt välja graafiku tõusu lineaarse regressiooni ehk
sioon c, katse katse katse 1 1,5M propanool 80 80 - 2 0,70M propanool 64 64 - 3 0,375M propanool 51 50 55 4 0,1875M propanool 50 49 48 5 0,09375M propanool 46 46 46 6 0,046875M propanool 44 44 44 Graafikud Siin joonisel on näidatud koostatud pindpinevuse isoterm koos nelja erineval kontsentratsioonil tõmmatud puutujaga. Excelis graafikut lähemalt vaadeldes sain määrata täpsemalt lõigu Z pikkused. Joonisel on näidatud koostatud adsorptsiooni isoterm lahuse ja õhu piirpinnal. Siin on toodud maksimaalse adsorptsiooni graafilise määramise jaoks graafik . Arvutused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Elementaarne võreantenn" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 26.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. 2 TÖÖVAHENDID Laborimakett, signaaligeneraator, signaali indikaator, ühenduskaablid. 3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime...
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 5 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Kasutatud töövahendid: Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad Töökäik: Karastamise tähtsus: Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid seda intensiivsemalt, mida kõrgem on tempe...
Elektromagnetismi rakendused 1. Võrdle alalisvoolu ja vahelduvvoolu,tee voolutugevuse graafikud ja selgita millised on voolutugevuse väärtused mõlemal graafikul(mitu väärtust on voolutugevusel vahelduvvoolu korral). Alalisvoolu tugevus ja suund ei muutu. Alalisvoolu saab patareidest ja akudest. Vahelduvvoolus muutuvad voolu suund ja tugevus. Vahelduvvoolu saab seinakontaktidest, kuhu saadab seda elektrijaamas töötav generaator. Alalisvoolu tekitab juhis muutumatu elektriväli, vahelduvvoolu korral tekitab seda perioodiliselt muutuv elektriväli. Vahelduvvool Alalisvool Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Vahelduvvoolu pinge muutub ajas samuti siinuselaselt. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus on selline alalisvoolu tugevus...
Haar'i lainekesed j,k = ( 2)j (2j x - k) (j, k Z) leiavad kasutamist signaalide kirjeldamisel. N¨aide 7. Olgu [x] arvu x t¨ aisosa, st suurim t¨aisarv, mis ei u ¨leta arvu x. Nii funktsiooni y = [x] kui ka funktsiooni y = x - [x] m¨a¨aramispiirkond on R ja muu- tumispiirkonnad vastavalt k~oigi t¨ aisarvude hulk Z ja pooll~oik [0; 1) . Skitseerime nende funktsioonide graafikud l~ oigul [-2; 3] : 2 2 y y 1 1 -2 -1 1 x 2 3 -2 -1 1 x 2 3
6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED Arvutused ja vastused küsimustele esitada lisalehel. Graafikute esitamisel kasuta teljestiku pinda maksimaalselt ära, et graafikute järgi oleks võimalikult mugav järeldusi teha 1. Täiendage teljestikku 1 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid värvikaardi pindade soojenemist aja jooksul. Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul? Kas see on vastavuses teooriaga? On näha, et alguses soojenevad pinnad järsku ning mingist piirist temperatuuritõus aeglustub. Teooria järgi soojeneb ka punane kiiremini kui sinine. 30 29 28 27 Temperatuur
Kui funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk ei muutu, st f(x1) < f(x2), siis f on kasvav hulgas D. Kui aga funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk muutub vastupidiseks st f(x1) > f(x2), siis f on kahanev hulgas D. Astmefunktsiooni mõiste (määramispiirkonda ei küsi). kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Eksponent- ja trigonomeetriliste funktsioonide määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0 ja Antud funktsiooni korral X = R ja Y = (0;1). 4. Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Funktsiooni f pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis igale y Y seab vastavusse kõigi selliste x X hulga, mille korral kehtib võrdus f(x) = y
Taevasinine 21,1 29,3 31,4 32,8 33,1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED Arvutused ja vastused küsimustele esitada lisalehel. Graafikute esitamisel kasuta teljestiku pinda maksimaalselt ära, et graafikute järgi oleks võimalikult mugav järeldusi teha 1. Täiendage teljestikku 1 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid värvikaardi pindade soojenemist aja jooksul. Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul? Kas see on vastavuses teooriaga? Kõrgemaid lainepikkusi neelav pind peaks kiiremini soojenema. Punast ja rohelist võrreldes see nii ongi. 100% see teooriaga siiski vastavuses pole, ilmselt on süüdi printer, kuna siniste toonide tumendamiseks kasutatakse musti täppe mis põhjustavad energia suurema neeldumise võrreldes puhta sinise tooniga. 2
8 2 χ =4,8 2 χ vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 2 = 2. (r = 2, sest ühtlasel jaotusel on kaks parameetrit) χ 2kr ( 0,10 ; 2 )=4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab χ 2kr > χ 2 . 4,605<4,8 Seega lükatakse hüpotees tagasi ning siit järeldub, et üldkogumi jaotuseks ei ole ühtlane jaotus. 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: ni ni F F Vahem empiirilin ni (ühtlan ekspone ühtlan ik e (norm) ni (eksp) e) F norm nt e 0-20 4 3 8 5 0.0069 0.0129 0.01 20-40 4 5 5 5 0.0133 0
KONSPEKT Powepoint: salidiprogramm esitlusprogramm Eemalda õigekirjakontroll! Esitluse koostamine: algab tiitelslaidiga: pealkiri, autor seejärel sisuslaidid viimasena tühi slaid Käivitamine: StartPrograms(Microsoft Office)PowepointDesign Templates (näidis) /Blanc Uue slaidi lisamine: InsertNew slide NB! Uus slaid listakse aktiivse slaidi järgi! Esitluse salvestamine: FileSave Asfaililaiend presentation .ppt saab tööd jätkata FileSave Asfaililaiend PowerPoint Show .pps avamisel algab show Märkmete koht: suure slaidi all Esitlus käivitub: Slide ShowView Show Eelmine slaid: Backspace Esitluse katkestamine: Parem klõps Esc-nupp Kujundusmalli muutmine: ParemklõpsSlide Designe FormatSlide Designe NB! Muudetakse kõikide slaidide kujundust Kõik slaidid on korraga näha: ViewSlide Sorter view Tagasi tööaknasse: ViewNo...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, mi...
Kodune töö Õppeaines : Sisepõlemis mootorid Teaduskond: Transpordi teaduskond Õpperühm: AT 31/B Üliõpilane: Roland Oja Juhendaja: A. Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga [3,lk.572]: k arv m n y = Auõ H 0 (15) Katseseadme skeem väljalase ...
Arvutused 1. Sademe massi leidmine P = P '-P0 = 43 - 38 = 5mg 2. Konstandi k leidmine 9 9 0,001 k= = = 0,0005687 2( - 0 ) g 2 ( 2420 - 1000) 9,8 3. Vaadeldavaks ajahetkeks täielikult settinud osakese raadiuse leidmine (näitena settimiskõvera punktis A) H 0,125 r =k v =k = 0,0005687 = 2,2478 10 -5 m tA 80 4. Fraktsiooni suhtelise sisalduse leidmine settimiskõvera ordinaattelje lõikude pikkuste suhete järgi (lõikude pikkused toodud tabelis 3) OO1 2,3 Q= 100% = 100% = 11,9% OP 19,4 5. Jaotusfunktsiooni väärtuste leidmine a) r = r1 - r2 = 2,0105 10 -5 - 1,8353 10 -5 = 1,7517 10 -6 b) Q = Q2 - Q1 = 19,1% - 11,9% = 7,2% Q 7,2 c) F = = = 375...
(Kt) 2x5 2x2.5 = 5 min Kt e = 40 min Kt p = 35 min G = 5 min * 3 /h = 3/12 = 0,25 G1 = 1.5 + 2/3 h * 3 = 1.5 + 2 = 3.5 G2 = 3.25 Q1 = 895 Q2 = 903 TR = Q1* G + ½ * Q * G = 895 * 0,25 + ½ * 8 * 0,25 = 225 / p Aastas: 225 * 365 = 82 125 Net social benefit = 82 125 60 000 = 22.1K 3. Ühistranspordiga A ja B vahel liikumiseks tuleb täna sõita kahe liiniga, esimese sõiduaeg on 10 min, teisel 15 min. Graafikud on ühtlustatud, nii et ümberistumiseks on 5 minutit. Keskmise reisija jalutuskäik reisil on 5 minutit. Liiklusintervall on 8 minutit. Päeva sõidunõudluse valem on Q (G) = 1000 100 G. Pärast liinivõrgu uuendamist asendatakse praegused 2 liini ühe uue liiniga. Peatused on elanikkonna raskuskeskmele lähemal, jalgsikäigu aeg väheneb 3 minutile, kokku on sõiduaeg 19 minutit. Piletihind on 3 ja ajaväärtus Vt = 5 /h. Uue liini intervall on ka 8 minutit
1 Lineaarfunktsiooni e. lineaarse seose valem: y = ax + b , a 0 väärtusest. Kõrvaloleval joonisel 5 4 3 2 1 0 1 2 3 4 5 on nelja erineva võrdelise seose lineaarliige vabaliige 1 graafikud: Lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge, mis on alati paralleelne vastava 2 3 y = 2x y = 4x võrdelise seose graafikuga (s.t. näiteks funktsiooni y = 2x 3 graafik on 4 y = 0,25x y = 0,5x paralleelne seose y = 2x graafikuga). Lineaarfunktsiooni graafik lõikab y-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
