Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibrokiirenduse 4,02 m/s2 (tulemus esines kaks korda) puhul 10 tundi ja vibrokiirenduse 5,5 m/s2 puhul 6,5 tundi. Lähtudes üldvibratsioonist, tuli lubatud tööaeg kõigi puhul 0 tundi. Seega katsete tulemused ei vastanud normidele üldvibratsiooni puhul. Käsitööriista korral on vibrokiirendusel 3,7 m/s2 lubatud tööaeg kohtvibratsioon puhul 10 tundi. 2. Graafikud Vibrokiirus 85 80 75 Pinge (V) 70 Vibrokiirus mm/s 65
Internetiturundusest Mille poolest erineb internetiturundus traditsioonilisest turundusest ● Kõik käib kiirelt ● Turundust internetis saab mõõta (paremini) ● Personaale massiturundus ● Kahepoolne kommunikatsioon ● Dünaamilisus ● Usaldusväärsus ● Odav võrreldes teiste reklaamikanalidega AIDA- turunduskommunikatsiooni mudel- a- attention i- interest d- desire- ( soodukas, ainult nüüd, kuni kaupa jätkub) a- action- inimene peab tegutsema- paneb tegutsema( broneeri siin, leia lähimast poest) s- satisfaction CTA- call to action Millest koosneb internetiturundus? ● Koduleht ● Emailiturundus ● Bännerid – s.h retargeting ● Sisuturundus ● Blogid ja foorumid ● Sotsiaalmeedia ● Otsingumootoriturundus ● Partnerturundus jpm Inbound- uuem asi, töötab läbi võlu omaduse, mina ootan ja teie tulete- reklaami otsija on aktiivne pool Outbound- traditsioonilisem, teadaandmine- mina ettevõtjana ...
5 100 5 1 0,2 5 0 kokku 25 25 5,2 ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) ²kr(0,10;2)=4,605. Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi ei võeta vastu. 5.Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: Vahemik Xm ni(emp) ni(norm) ni(ühtl) f(norm) f(ühtl) 0,00501 0 5 0,01 0,00877 0-20 20 9 6 5 8 0,01 0,01116
4.2 H0: põhikogumi jaotus on ühtlane jaotus (parameetrid a = 0, b = 100); H1: põhikogumi jaotus ei ole ühtlane jaotus. Määrame intervalidesse sattumise teoreetilised tõenäosused. (x) 20 0,20 40 0,20 60 0,20 80 0,20 100 0,20 Analoogselt eelmise punktiga arvutame: 2 = 0,160 f = k h 1 = 5 0 (kõik parameetrid juba antud) 1 = 4 2kr = 20,90(4) = 7,779 Kuna 2 < 2kr, siis võtame hüpoteesi H0 vastu. 5. Graafikud tõin välja punktis 4. 6. Empiirilise jaotusfunktsiooni F(x) ja üthlase jaotusfunktsiooni graafikud 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0,10, st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238). Arvutame DN järgmise valemi abil: F0 ühtlase jaotuse jaotusfunktsioon x(i) punktis 1 moodustatud variatsioonirida DN = 0,2
5 100 5 1 0,2 5 0 kokku 25 25 5,2 ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) ²kr(0,10;2)=4,605. Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi ei võeta vastu. 5.Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: Vahemik Xm ni(emp) ni(norm) ni(ühtl) f(norm) f(ühtl) 0,00501 0 5 0,01 0,00877 0-20 20 9 6 5 8 0,01 0,01116
56) Asendused trigonomeetrias sin tan cos sin 2 cos 2 1 cos 2 sin 2 cos 2 a) b) c) d) 1 1 tan 2 cos 2 2 ;2 57. Trigonomeetriliste funktsioonide graafikud lõigul Kirjuta aritmeetilise jada 60) - üldliikme valem : an=a1 + ( n−1 ) d a1 +a n 61) - summa valem : S= ∗n 2 an−1+ an+1 62) - liikmete omadus alates teisest liikmest: an = iga arv alates
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ul...
personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi. Punktis 2 mõõdetud diferentsiaalne pingevõimendustegur: Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK: sagedus[khz] amplituud k 20log*(k) [dBm] 1 2,158 215,8 46,68102881 3 2,141 214,1 46,61233335 10 2,144 214,4 46,62449562
Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. Kus: lahuse külmumistäpi alanemine lahusti krüoskoopiline konstant Molaalsus avaldub: Mittedissotseeruvate ja mitteassotsieeruvate ainete molaarmassi võib määrata krüoskoopiliselt valemiga: lahustunud aine hulk grammides 1000 g lahusti kohta. Molaalsus saame avaldada massiprotsentidega: Siit avaldan molaarmassi M: Graafikud Joonis . Destilleeritud vee ja uuritava lahuse jahtumiskõverad Katseandmed Kasutatud lahusti: destilleeritud vesi; tundmatu aine C 6% vesilahus Lahusti krüoskoopiline konstant: Lahusti külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuuri langus: Lahustatud aine hulk: Arvutatud molaarmass: Katsevea arvutus Tegelik molaarmass:
Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises...
SISSEJUHATUS Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele agasellel riigil on ka oma plussid, oma eelised ja antud riik ka erineb oma rahvaarvu, majanduseja geograafilise asendiga teistest riikidest, arvestades ka turism ja oma keskonnaprobleemid. See referaat on pühendatud Portugali üldandmete, rahvastiku, majanduse, turismi Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle ,,talitluse" ja tähtsuse maailmas.Probleemid: 1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-,põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustadarahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust jametsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõt...
Esitluse riistvara Toomas Rüütel 11.klass Arvuti VGA pistik - projektori VGA pistik (RGB IN) Mimio (Xi) - optiline infrapunalahendus Optilise infrapunalahendusega tahvli Mimio leiutasid 1997.a. Ameerika Massachusettsi tehnikaülikooli (MIT) insenerid koostöös tudengitega (loe lisaks). Tõuke uue tahvli sünniks andsidki üliõpilased, kes soovisid pühenduda vaid probleemülesannete kuulamisele ja lahendamisele mitte vahepealsete märkmete kirjapanemisele. Olles varustatud heade tehniliste vahenditega ja tulles vastu õppijate soovidele loodigi uus seade, mis andis võimaluse märkmete, valemite ja jooniste salvestamiseks otse loengutunni käigus. Interaktiivsete puutetahvlite kasutamine Puutetahvlile vajutades saab navigeerida klassiarvutit lisada meediat (pildid, helid, joonised, graafikud), mis on seotud elus vajaminevate oluliste teadmiste ja oskustega viia läbi ajurünnakuid, vahetada mõtteid ja teha koostööd märgistada või ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus: 𝑁1 = 𝐼 ∗ 𝑈 Esimese mõõtmise korral: 𝑁1 = 70 ∗ 0.4 = 28m...
Matemaatika Riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa3.pdf# Gümnaasium matemaatika 1.-5 kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 10. klass 1. Õppekirjandus: l.Lepmann, T.Lepmann, K.Velsker Matemaatika 10.klassile 2. Õppeaine ajaline maht: 5 kursust (175 tundi) 3. Õppeaine eesmärgid:õpilane 1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 2) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 3) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitul...
Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale. Varastematel aegadel, enne tööstusrevolutsiooni algust oli inimkonna mõju kliima
Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega ⎧a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn ⎪ a>0 d = 2r r=
Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160 0,72 0,5 0,360 0,0540 0,172 0,0262 2,400 3,333 0,694 0,208 0,68 0,61 0,415 0,0510 0,210 0,0264 2,290 3,368 0,897 0,266 0,64 0,79 0,506 0,0480 0,272 0,0268 2,110 3,297 1,234 0,374 0,6 0,9 0,540 0,0450 0...
Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis, tuli oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri
Mata eksami küsimused ja vastused 1. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond ja muutumispiirkond. Kolme põhilise elementaarfunktsiooni graafikud. - y=f(x), on eeskiri, mis seab ühe muutuja (sõltumatu muutuja ehk argumendi) igale väärtusele vastavusse teise muutuja (sõltuva muutuja) kindla väärtuse. - Argumendi väärtuste hulk on funktsiooni määramispiirkond X ja funktsiooni väärtuste hulk on funktsiooni muutumispiirkond Y. 2. Funktsioonide liigitus paarisfunktsiooniks ja paarituksfunktsiooniks. Kaks tuntumat paarisfunktsiooni ja kaks tuntumat paaritutfunktsiooni.
SKEEM Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1 – metallplokk; 2 – elektriahi; 3 – võrdlustermopaar; 4 – vedeliktermomeeter; 5 – voltmeeter; 6 – termostateeritud klemmlaud; 7 – termopikendusjuhtmed; 8 – kalibreeritav termopaar; 9 – küttemähis; 10 – ühendusjuhtmed 1. Töö eesmärk Määrate tehnilise termopaari termoelektromotoorjõud E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseandmete töötlemine
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud ...
· TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD) · FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD) · VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD) · MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses Tsüklogramm (aeg koht Joongraafik graafik) * lihtne ja ülevaatlik * keerulisem * puuduvad seosed tööde vahel * effektiivne * ei ole analüüsi ja prognoosi Kasutatakse kalenderplaanina Kasutatakse voolehituse (täitmiseeskiri) plaanimisel 59
ni=N p i t=(Xm- ´x )/sx x2 = 44,486 x2kr= 9,488 (tabelist) 2 2 Et hüpotees vastu võetmiseks peab kr > . Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning saan järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 6. Konstrueerime samas teljestikus nõutud graafikud Empiiriline jaotus Vahemi pi(ni/n ni k ) 0-14 9 0,150 15-29 7 0,117 1 30-44 3 0,217 1 45-59 3 0,217 60-74 6 0,100 75-89 5 0,083 90-104 7 0,117 Summa 6 : 0 1 Histogramm 14 13 13 12
4 80 2 0,8 0,2 5 1,8 5 100 6 1 0,2 5 0,2 summa 25 2,8 vabadusastmete arv . (r = 2, sest ühtlasel jaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab seega hüpotees võetakse vastu. 5. Koostada samas teljestikus graafikud vahemik (emp) (norm) (eks) (üht) (norm) (eks) (üht) 0,02185 0 0,004585 3 0,01 0-20 20 7 7 9 5 0,008944 0,014116 0,01 20-40 40 5 5 6 5 0,012007 0,009118 0,01
2 20.1 20 21.1 7 20.1 21.1 4.2 6000 98 0,45 14.2 31.6 20 21.2 20.1 21.1 Immu- 8 20.1 21.2 4.2 6000 83 0,45 14.1 31.3 tatud 20.1 21.1 20.1 20.75 9 20.25 20.85 4.20 7000 79 0,45 16.7 37.1 20.2 20.8 8 5.1. Graafikud Graafik 1. Puidu survetugevust sõltuvalt veesisaldusest. 80.00 74.5 70.00 69.3 66.9 67.2 62.2 62.2 60.00 Survetugevys, [N/mm²] 50.00 40
............................................................ 3 3.1. Betoonisega valmistamine................................................................................................ 3 3.2. Valemid ............................................................................................................................ 4 4. Katse tulemused ....................................................................................................................... 5 5. Graafikud ................................................................................................................................. 6 6. Järeldus .................................................................................................................................... 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9
1. Koostada sildskeem temperatuuri T mõõtmiseks piirkonnas 0..100 ºC kasutades takistustermomeetrit (R0 = 100 (0ºC), temp. Teguriga +0,4 %/ºC) ja mV-meetrit. Valida silla takistused tingimustel: silla väljundpinge U temp. 0ºC on 0 mV ja temp. 100 ºC on 100 mV, silla toitepinge E = 3,3 V. Arvutada ja esitada graafikud: silla väljundsignaal U(T) ja mõõteviga T(T) antud mõõtepiirkonnas. Antud: piirkond 0..100 ºC E = 3,3 V R0 = 100 (0ºC) R1 Rt = +0,4 %/ºC U(0º) = 0 mV U U(100º) = 100 mV E = 3,3V t Rt = R0(1+T)
8. 30,0 6,45 193,5 72,07% 2,5 83,3 215 2,58 3 9. 20,3 7,26 147,38 81,12% 1,69 83,2 357,64 4,30 5 10. 10,0 8,12 81,2 90,73% 0,83 83 812 9,78 f) Vastavale tabeli andmetele joonestame graafikud N1=f(I) ja =f(I) ühisele väljale (I-telg on ühine). g) Leiame graafikute järgi, millise voolu I väärtuse juures on kasulik võimsus N1 maksimaalne, kasutegur =50% ja R/r=1.
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 16 Kaitstud: KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE SKEEM Tööülesanne: Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö käik: Tiitrisin laborandi poolt valmistatud tugevat hapet ning tugeva ja nõrga happe segu. Mõlemal juhul panin lahusesse magnetsegaja pulga, magnetsegaja tööle ning lisasin lahusele destilleeritud vett nii, et sisestatud elektrood oleks kriipsuni vees. Seejärel fikseerisin näidu, kui lisatud oli 0 ml leelist. Jätkasin näitude võtmist iga lisatud 0,5 ml järgi. Tugeva happe puhul võtsin 20 näitu (10 ml leelist), segu puhul 30 näitu (15 ml leelist). Katseandmed: Kasutatud mõ...
Ülerahvastumisega seotud keskkonnaprobleemid Kristi Mets TTÜ 2011 Maailma kasvav rahvaarv Viimase viiekümne aastaga on maailma rahvaarv tõusnud 3 miljardilt 6 miljardini Maailma kasvav rahvaarv Maailma inimpopulatsioon 2010. aastal 6,8 miljardit inimest 2050. aastal 9 + miljardit inimest Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine ...
478 -62,5 -13,45 -62,33 -13,28 480 -62,6 -13,4 -62,43 -13,23 482 -61,9 -13,37 -61,73 -13,2 484 -63,65 -13,4 -63,48 -13,23 486 -76,71 -13,43 -76,54 -13,26 488 -65,51 -13,54 -65,34 -13,37 490 -62,82 -13,56 -62,65 -13,39 8. Arvutatud tulemuste põhjal joonestasime ülekandekarakteristikute graafikud: 4 9. Graafiku pealt on hästi näha dupleksfiltri saate ja vastuvõtusagedused ja sumbuvused neil. Täpsemalt: S21 (port 1) saatesagedus on 430 MHz ja sumbuvus on -2,39 dBm ja S21 (port 2) vastuvõtusagedus on 416 MHz ja sumbuvus -1,09 dBm. Kokkuvõte: Antud töös õppisime tundma duplekfiltri tööpõhimõtet ja kasutusalasid.Mõõtsime ühe filtri
3) Mitu protsenti sündis poisse ja mitu protsenti tüdrukuid? 4) Mitme protsendi võrra sündis poisse rohkem kui tüdrukuid? Ülesanne 4. (8 punkti) Arvuta liiva kogus koonusekujulises liivahnnikus, mille kõrgus on 8 dm ja moodustaja 10 dm. Vastus ümarda ühelisteni. Kas hunnikus olev liiv mahub silindrikujulisse tünni, mille põhja läbimõõt on 60 cm ja kõrgus 1 m? Ülesanne 5. (8 punkti) 1) Joonesta koordinaatteljestikku funktsioonide y = x2 + 2x 3 ja y = 2x 3 graafikud. 2) Tähista joonisel funktsioonide graafikute lõikepunktid ja kirjuta nende koordinaadid. 3) Leia joonise järgi x väärtuste vahemik, mille korral on mõlema funktsiooni väärtused negatiivsed. VALIKÜLESANDED Ülesanne 6. (10 punkti) Majade vahel on täisnurkse kolmnurga ABC kujuline vaba maa-ala, kus AC = 50 m ja BC = 120 m. Sellest maa-alast eraldatakse laste mänguväljakuks nelinurk ACKL nii, et KL AB ja KL = 30 m. 1) Arvuta rajatava mänguväljaku pindala?
0 -6 -4 -2 0 2 -2 -5 x3 -10 >3 -15 sete ja negatiivsete väärtuste arv ja aritmeetiline keskmine ktsioonide graafikud 10 5 0 y 0 2 4 6 z -5 -10 -15 Kontrollida isikukoodi pikkuse, soo ja päeva korrektsust ja anda hinnang Loogika, teksti -ja ajafunktsioonid Isikukood Pikkus? Sugu? Kuu viimane päev Päev? 37807240251 OK OK 31.07.1978 OK 48013250013 OK OK 31.01.1981 OK 3750321054 NO OK 31.03.1975 OK
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE (F16) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,02 SKEEM Tööülesanne: Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö käik: Tiitrisin laborandi poolt valmistatud nõrgat hapet ning tugeva ja nõrga happe segu. Mõlemal juhul panin lahusesse magnetsegaja pulga, magnetsegaja tööle ning lisasin lahusele destilleeritud vett nii, et sisestatud elektrood oleks kriipsuni vees. Seejärel fikseerisin näidu, kui lisatud oli 0 ml leelist. Jätkasin näitude võtmist iga lisatud 0,5 ml järgi. Nõrga happe puhul võtsin 20 näitu (10 ml leelist), ...
(Joonis 4.4). Katsetulemused kanda tabelisse 4.3. Tabel 4.3 Stabilitroni koormustunnusjoon E = 41 V Rp = 633 IK, mA 63 50 40 30 20 12 5 0 IZ = mA 0 5 14 26 37 44 51 56 6. Joonestada sõltuvuste UZ = f (IZ), UZ = f (E) ja I2 = f (IK) graafikud: Joonis 4.2 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon Joonis 4.3 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest Joonis 4.4 Stabilitroni koormustunnusjoon 7. Määrata stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ, staatiline takistus Ro tööpunktis, hüvetegur QZ, stabiliseerumistegur kZ. Stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ: ΔUZ 43−30 13 rZ = = = =144,44 Ω Δ I Z 6,06−5,97 0,09
kirjaoskuse protsent GDP per capita (PPP US$)– SKT/in http://www.photius.com/rankings/index.html – palju erinevaid andmeid riikide järjestuse kohta http://www.sacmeq.org/statplanet/ - Statplanet – statistikatarkvara (palju andmeid nii kaartide kui tabelitena) - Start exploring - Noolest jagunevad need näitajad veel edasi indikaatoriteks. Indikaatorite kohta on kaardid, tabelid, graafikud ja animatsioonid. Kui kursor on riigi peal, avanevad riigi andmed. Ka graafikutel. http://www.xist.org/ - GeoHive – Global Statistics – maailma statistika https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://et.wikipedia.org/wiki/Turism -turismiliigid http://www.wttc.org/focus/research-for-action/economic-impact-analysis/country-reports/ - andmed riikide turismimajanduse kohta http://en.wikipedia.org/wiki/World_Tourism_rankings
Eesti kunst 1980ndad 2. slaid - 1980ndate algus Kaheksakümnendatesse aastatesse astus eesti kunst edukana, aga ka kriitika poolt ülesköetud kartusega seisaku ja muutuste puudumise ees. Reguulaarsetele ülevaatenäitustele esitati suurepäraseid töid, meie esimaalijad ja graafikud olid võimelised omas laadis edasi arenema. 3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid,
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
Voolutugevus, mA Graafik 1. Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest. Ohmi seadusest vooluringi välistakistus R: U R I Ohmi seadusest vooluringi sisetakistus r: I Rr I R r IR Ir U Ir U r I (R / r) N l N l (R / r) Funktsioonide ja graafikud: Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus välistakistuse ja sisetakistuse suhtest 50 100.00 45 90.00 40 80.00 35 70.00 30 60.00
3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja esitage juhendajale kontrollimiseks. 4. Töö tulemused salvestage tingimata ümber "Exceli" failina. Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist. 5. Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide Rm = f (t ) ja R p = f (t ) graafikud, kusjuures kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge. Ühele y-teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. (Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas) 6. Järgnev andmetöötlus teostage programmi ,,Lineaarne regressioon" abil. (Kuidas oma andmeid selle programmi jaoks ette valmistada ja kuidas programmi kasutada selle info leiate samuti lisajuhendist.) 7
Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16..........................15 Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.......................................15 5.5. Piima esmatöötlus.................................................................................. 16 5.6. Farmi veevarustus.................................................................................. 16 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud............................................................18 6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED......................................................................19 6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu...............................................19 6.2. Farmi vedelkütuse kulu...........................................................................19 6.3. Töötajate töötasu....................................................................................20 6.4
2 f eksp = e - x b-a 1) empiirilise jaotuse histogrammi graafik 2) hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 3) hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 4) hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik graafikud koos: 6. Graafikute koostamine: 1) empiirilise jaotusfunktsiooni graafik. 2) parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik. 7. Kontrollin Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100 ( = 0,10, Dkr = 0,238). Valemid DN arvutamiseks: DN = max d i di = max i ( di+ , di- ) i di+ = F0 ( xi ) -
Astmefunktsioon on kujul y=xa , kus a on nullist erinev konstantne asendaja. Kui a on paaritu arv, siis X=R ja Y=R. Kui a on paarisarv, siis X=R Y=(0; ). Eksponentfunktsioon on kujul ax , kus a>0 ja ei võrdu ühega. X=R ja Y=(0; ). Trigonomeetrilised funktsioonid on y = sin x, y= cos x, y = tan x ja y = cot x. y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] , y = tan x : X = R { (2k+1)/2 * ||k Z}Y=R y = cot x : X = R {k || k Z}, Y = R. + graafikud ! 4. Üksühene funktsioon- Iga y korral funktsiooni väärtuste hulgast leidub x ainult nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y = f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Üksühese funktsiooni pöördfunktsioon on kujutis, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saab, kui avaldada funktsioon y = f(x) muutuja x suhtes. Pöördfunktsioonis vahetavad argument
Funktsioon y = ax on kasvav kogu oma määramispiirkonnas, kui a > 1 ja kahanev kogu oma määramispiirkonnas, kui 0 < a < 1. Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x radiaanides antud argumendiga x. Trigonometriliste funktsioonide määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad: y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] , y = tan x : X = R {(2k + 1)/2 * || k Z},Y = R, y = cot x : X = R {k || k Z}, Y = R. Graafikud. funktsioonid kujul y=sinx,y=cosx,y=tanx ja y=cotx radiaanides antud argumendiga x. Määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: Üksühese funktsiooni mõiste. Olgu antud funktsioon y = f(x). Vastavalt funktsiooni definitsioonile on tegemist kujutisega, mis seab igale argumendi x väärtusele oma määramispiirkonnast vastavusse ühe kindla y väärtuse. Üksühese funktsiooni pöördfunktsioon - nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist v...
OPERATSIOONIJUHTIMINE 4.09.09 Aleksandr Miina ([email protected], 5269910) www.moodle.e-ope.ee /üliõpilaskood / õppeaine kood BCU1890 /TTÜ-Tln kolledz Eksam: 2 küsimust (kuidas saad asjast aru) Kirjandus: ,,Operation Management" (ükskõik, milline kirjanik) DEFINITSIOON Selliste protsesside juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse midagi. 1. Vaata ümber enda 2. kõik su ümber on loodud läbi operatsioonide Näide:IKEA 1. mugav kliendile 2. töölised motiveeritud 3. analüüsi ja optimeeri protsesse(vähem vigu, efektiivsus) 4. klienditeeninduse kvaliteet, planeering 5. toodete kiire asendus 6. puhtus ja ohutus 7. asukoht 8. hea ja uuenduslik toode Väljund on toodete/teenuste segu. N: toornafta (tellimus igaljuhul) / restoran (teenindus+söök) / teraapiakliinik(emotsioon) Tooted v. teenused füüsiliselt katsutav ...
Trigonomeetrilised võrrandid Põhiteadmised · Kraadimõõt; · radiaanimõõt; · suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite lahendite leidmine etteantud piirkonnas; · trigonomeetria valemite kasutamine geomeetriaülesannete lahendamisel. Valemid
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 15k Kaitstud: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Töövahendid puhastatakse hoolikalt. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmi...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitakse ...
Tenses 27. jaanuar 2012. a. 9:24 SIMPLE CONTINUOUS -ing PERFEFCT PERFECT on alati sees! CONTINUOUS PRESEN I work in school. I am working in I have worked in I have been working T loodusseadused school. school. in school for/since 5 pidev korduv lähituleviku plaanid Surnute kohta EI SAA years. tegevus(hommiku ÖELDA! siiamaani kestab kohvi) aja-graafikud PAST I worked in I was working in the I had worked in school. I had been working. school. school. fakt on tähtis (for since) finito aeg(see et ta aeg on lõpetada ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
