vältimiseks rõhk tankis olema 0,5 m vedelikusammast. Seega minimaalne rõhk tankis peab olema: 38 0,5 × 0,68/10,2 =0,03 baari. Rõhu jälgimine lossitavas tankis on väga tähtis, sest veeldatud gaase pumbatakse keemistemperatuuril. 8.12.2. Pumpade töö paralleel- ja järjestikühenduses Kui ühesugused pumbad töötavad paralleelselt ühesuguse rõhkude vahega, võrdub summaarne tootlikkus kõikide pumpade tootlikkuste summaga. Vajaduse korral võib ehitada tootlikkuse graafikud erineva arvu pumpade paralleelse töö puhul. Ühesuguste pumpade järjestikühenduse korral tootlikkus ei suurene, suureneb aga rõhkude vahe. Kahe järjestikku ühendatud pumba karakteristikud Eespool toodud pumpade karakteristikud ei arvesta väliste tegurite mõju nagu torujuhtmete takistust vedeliku liikumisele ja terminali ning laeva tankide kõrguste vahet. Seepärast pole võimalik ainult pumpade karakteristikute järgi määrata laeva tegelikku lossimiskiirust
Eluiga Immigratsioon, emigratsioon 26. Elutabelid, demograafilised püramiidid, ellujäämuskõverad ja nende tüübid? Elutabelid Elutabel esitatakse enamasti kohordi kohta (grupp ühevanuselisi isendeid) kuid saab kasutada ka vanuselise struktuuri kujutamiseks. Elutabelis on kajastatud isendite sündivust, suremust vanusegruppide kaupa ja arvutatud iga vanusegrupi oodatav eluiga (ellujäämise tõenäosus). Vanusepüramiidid Inimgeograafiast on sama funktsiooniga graafikud tuntud rahvastiku- e. demograafiliste püramiididena. See koosneb tegelikult kahest teineteise vastu asetatud tulpdiagrammist. Üks neist kujutab isaste ja teine emaste arvukust erinevates vanusejärkudes (vaata joonist 9). Samasuguseid püramiide saab teha ka teiste suguliselt sigivate organismide kohta (suguta sigijatel pole isaseid ja emaseid, nende kohta saab teha tavalise tulpdiagrammi). Ellujäämiskõverad
levikiirus meres järgmise seosega: C f (t 0 , S 0 / 00 , P0 ) Temperatuuri t° tõus 1°C võrra suurendab heli levikiirust 3,5m/sek, soolsuse kasv 1% võrra – 1,2 m/sek. Keskmiselt jääb heli levikiirus vees 1400...1585 m/sek vahele. Heli levikiirus rõhtsuunas muutub vähe. Navigatsioonis aga on tarvis teada levikiirust püstsuunas ja just selles suunas on levikiiruse jaotus väga erinev. Allpool on toodud võimalikud heli levikiiruse graafikud. Harilikult määratakse heli levikiirus püstsuunas kui rõhtsuunaliste kiiruste kaalutud keskmine. Selleks mõõdetakse heli levikiirus rõhtsuunas erinevates horisontides Cr1 Cr2, Cr3...... . Seejärel arvutatakse keskmine kiirus kahe naaberhorisondi vahel: C Cr 2 C Cr 3 C Cr 4 C1 r1 ; C1 r 2 ; C1 r 3 jne 2 2 2 Keskmistele kiirustele omistatakse kaal P1; P2, P3...sõltuvalt kihi paksusest
mis tipnes 37 kohtuotsusega 1997. aastal on tingitud Võru- ja Valga Maakohtu otsustest, mis enamuses käsitles tolli ja piirivalvega seotud kaasusi. Kuigi hetkeks on Pärnu Maakohtu piirkonnas altkäemaksu andmiste arv tõusnud 2000 ja 2001 aastal seitsme kaasuseni, võib siiski hea meelega tõdeda, et üldjoontes on Eesti madalam ning osadel aastatel puudub üldse. Ülejäänud osas näitava graafikud selgelt, et probleemi eriline esilekerkimine on eelkõige korrelatsioonis aja ning majandust reguleerivate aktidega, st kohtuotsuste aluseks on seadusandlikud aktid, mis mõjutavad regiooni majandust (näiteks suuremad erastamised Ida-Virumaal, maade tagastamised ja kinnisvara hindade järsk tõus Harjumaal jne) Tabelitesse ajaliselt ei mahu aga liikluspolitsei suurafäär, mis kindlalt kergitab Harju piirkonna teistest kõrgemale. 6.4
valideerimata, kalibreerimata, valideeritud või kalibreeritud, nii välditakse andmete valesti tõlgendamist (Ross 2005). Austraalia ja Uus-Meremaa Keskkonna- ja Looduskaitse Nõukogu (ANZECC 1996) arvamusel peaksid andmete säilitamise, analüüsi ja esitamise meetodid: • kasutama andmete analüüsiks ja säilitamiseks sobilikku ja ühilduvat arvuti riistvara ja tarkvara, mis sisaldab standardiseeritud aruandefunktsioone (tabelid, graafikud, kokkuvõtlik statistika jne); • tagama andmete turvalise säilimise ja kättesaadavuse pikaks ajaks ning külastajatealastest andmetest tuletatud informatsioon peaks olema kergesti haldusala otsustamisprotsessi integreeritav. Ning külastajatealaste andmete analüüsist saadud info peab: • olema ajaliselt kättesaadav otsustamist hõlbustaval hetkel; • olema tõhusaks abiks probleemide äratundmisel ja lahendamisel;
emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.35 JOONIS 6.3. Kokkuvõtlikult võime transistori tööpõhimõtte kohta öelda järgmist: väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. Seega võime transistori vaadelda
(avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . U J = I R » U = I r VÄL L sis E sis ; K= U / U R / r välj sis L sis JOONIS 4.4. Kokkuvõtlikult võime transistori tööpõhimõtte kohta öelda järgmist: väikese
Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . UVÄLJ = I RL » Usis = IE rsis ; K= Uvälj/ Usis RL/ rsis 29 JOONIS 4.4. Kokkuvõtlikult võime transistori tööpõhimõtte kohta öelda järgmist: väikese takistusega
d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür
Teadmiste seotus tekstiga. Loome ja tajustrateegiad, mida tehakse PSL operatsioonidena. Neist strateegiatest lähtudes, peab esitama küsimusi. Ka metakeelelised oskused kuuluvad siia. Teksti vahekord (müüdid ja legendid ja nende kirjelndamine) Millega tegeleb pragmaatika? Töhenduse ja mõtte vahekord on see. Ka etikett kuulub (mis keelevahendeid veel kasutada sõltuvalt situatsioonist). Semiootia uurib märgisüsteeme. Mis pildid ja graafikud me juurde lisame tunnis. Semiootika uurib ka tähendust, mis mõju vajaldab süntaks, pragmaatika. Mis laadi vahendeid küneleja valib. Sest semiootika on ülim. PSL: püüab kirledada neid toiminguid ja oppe, mida tuleb tektsi tajudes ja koostades tajuda, sellest lähtuvad meie küsimued ja korraldused, et suunata loomet ja taju. PSl probla on , kas tajuja jaoks on tekt terviklik? See on indiviuaalne ka, mõne jaoks on terviklik, mõne jaoks aga mitte
(põhjus, kas T on eelisõigus, peab pakkuma teist tööd, ette teatama + hüvitis – kui rikub siis on tühine) - NB! Tööstuskindlustushüvitist ei saa, kui Töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel - Paljud TA maksavad 1 kuu hüvitise T ka - algatus võib tulla mõlemalt poolelt - ülesütlemisavalduse esitamine ei tähenda soovi lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel (3-2-1-170-11) o T oli kaugsõiduautojuht, TA tegi graafikud, pidi ületama autojuhi tööaega, ütles lepingu üles ebanormaalse töökorralduse pärast. TA ütles, et selge leping on lõppenud poolte kokkuleppel. T nõudis et leping loetakse lõppenuks ÜÜ-ga. o Kui ÜÜ on esitanud, siis on leping lõppenud, ei saa olla enam kokkulepet. TA saaks vaidlustada ÜÜ-se. - kokkulepe on vormivaba - NB! suulise kokkuleppe tõendamine NB! töötaja tahte tõendamine kirjaliku
f = 1/T ja = 2f. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund, sellega aga ka vektor. Kui kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nimetatakse seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1 m/s2. Saab näidata, et ak = v2 / r . Ühtlast ringliikumist kirjeldavad järgmised graafikud. ak t t t Kõik ringliikumise kohta öeldu kehtib ka pöörlemise korral. 8.2. Pöörlemine Jõumoment 10 Kuna selle seose aluseks on radiaani definitsioon, siis raadiuse pöördenurki mõõdetakse alati radiaanides.
ehitusfüüsikaliste toimivuse kriteeriumitega. Tabel 5.1-s on toodud ülevaade nelja erineva seina soojus- ja niiskusrežiimist külmal talvekuul. Seinad on tihendatud nii, et õhujuhtivus soojus- ja niiskusrežiimi ei mõjuta. Seina vasakul pool on väliskliima ja paremal pool on sisekliima. Vasakpoolne jooniste tulp kujutab temperatuuride jaotust välisseinas. Keskmisel jooniste tulbal on toodud õhu veeaurusisaldus ja veeauru küllastussisalduse graafikud. Parempoolsetel joonistel on toodud suhtelise niiskuse jaotus seinas. Tabel 5.1 Lisasoojustamise mõju palkseina soojus- ja niiskusrežiimile. Temperatuuri Õhu veeaurusisalduse ja Suhtelise niiskuse jaotus küllastussisalduse jaotus jaotus 15 cm paksune palksein; U0,7 W/(m2·K) 15 cm paksune palksein + 10 cm lisasoojustust väljaspool ehk õue pool. U0,25 W/(m2·K) 15 cm paksune
Kui me räägime, et hüvise nõudlus väljendab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis on meil tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega. Nõudlusmudelit võime me kirjeldada ka matemaatilist aparatuuri kasutades, võttes aluseks, et meil on tegemist kahe hulgaga : hind ja kogus, saame me funktsiooni x=f(p) (kus x on hüvise nõutav kogus ja p on hüvise hind). Majandusteoorias kasutatakse väga sageli ka graafilist väljendusviisi, sest graafikud on ülevaatlikud ja võimaldavad vahetult hinnata muutujate omavahelise seose iseloomu. Näiteks nõudlusseadust saab graafiliselt kujutada kui leida igale hinna ja koguse paarile vastav punkt graafikul ja need punktid omavahel ühendades saame nõudluskõvera. 1.9 Turg ja selle olemus. Turg, see on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu ja teenuseid vastastikku vahetavad
LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Koostada funktsioonide väärtuse tabel argumendi alg- ja lõppväärtusega mää Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidmi otsifunktsioonid INDEX ja MATCH. -5 5 20 0,5 X Y Z Karakteristik Fn-i suurim väärtus
Juhtidel on palju eesmärke, kuid põhiliselt teatavad nad teistele oma ideid, et teised neist aru saaksid, omaks võtaksid ja tegutseksid nendele vastavalt. Teate vorm sõltub sidekanalist. Sidekanal on vajalik teate edasiandmiseks. Organisatsioonis toimib väga mitmesuguseid sidekanaleid: isiklikud kohtumised, telefonikõned, rühmakokkusaamised, märgukirjad, poliitika kirjeldused, pensionimäärustikud, tootmise graafikud, müügiprognoosid, juhtkonna nõupidamise videosalvestused jne. On ka mittesoovitud teated, mida tuleb edastada vaikselt, mittelubatud eesmärgid, tööviisid ja otsused. Olulised on ka mitteverbaalne suhtlemine ja sellised väljendusvahendid nagu hääletoon ja zestid. Dekodeerimine on kommunikatsiooniprotsessi täideviimine teate väljendamisega saajale arusaadavas vormis. See hõlmab ka interpreteerimist. Saaja dekodeerib ja interpreteerib teadet lähtudes oma varasemast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
