25 Üldhinnang ja perspektiivid AS Tallinna Lennujaama majandus-finantstegevuse analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte seisukorda ja tegevuse tulemusi võib pidada rahuldavaks. Tuleviku perspektiiv oleks hoida finantsnäitajaid tasakaalus või suuta saavutada paremaid tulemusi. 26 Projekti graafiline osa : 1. Käibevahendite struktuuri diagrammid 2. Finantsnäitajate graafikud Lühiajalise maksevõime hindamine 27 28 29
................................................................................6 4. Funktsiooni mõiste, funktsiooni esitusviisid. .............................................................................. 6 5. Funktsioonide liigitus (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioonid, monotoonsed funktsioonid, tõkestatud funktsioonid). Tuua näiteid. .............................................. 7 6. Elementaarsed põhifunktsioonid, nende määramispiirkonnad, põhiomadused ja graafikud. .....7 7. Liitfunktsiooni mõiste, liitfunktsiooni määramispiirkond. Tuua näiteid. ....................................7 8. Pöördfunktsiooni mõiste; pöördfunktsiooni määramis- ja muutumispiirkond. Tuua näiteid. .....7 9. Muutuva suuruse piirväärtus, tõkestamatult kasvav ja tõkestamatult kahanev suurus. ...............8 10. Funktsiooni piirväärtus. Funktsiooni vasak- ja parempoolne piirväärtus. .................................9 11
Seetõttu toimub * ü le m is e n e g . n iv o o f ik s a a t o r ülemise neg. nivoo fiks. Küsimused Kontrolltööks: 1. Impulss signaali moonutused võimendumisel, liigid, tekkepõhjused. 2. RC –sidestuses võimendusastme madalam ja kõrgem piirsagedus valemina ja graafikud. Võimenduspindala valemid ja graafikud 3. KS –korrektsioon elektriline skeem, aseskeem selle selgitus, tööpõhimõte. Korrigeerimatta ja korrigeeritud, karakteristiku kujud. KS –korrektori arv võimendused ja tingimused. MS –korrektsioon elekriline skeem, tööpõhimõte. Korrigeerimisside ja korrigeeritud, karakteristiku kujud. Liitkorrektsioon. 31 Skeemitehnika
kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
peale 2700. Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega ,siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus . Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed) Q= F R sin = F R (n/30) sin . Nagu näha muutub pumba tootlikkus väntvõlli iga pöörde jooksu samuti sinusoidaalselt. Kasutades saadud tootlikkuse valemit võib ehitada erinevate pumpade tootlikkuse graafikud. 1. Ühekordse lihtkolbpumba tootlikkuse graafik. Q max 900 = F c = F R sin = [( D2 )/4] ×R (n/30) , sest F= ( D2 )/4; sin 900 =1 ja =n/30 Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R
määratavat ainet 2)komponentide lahuste konts-d peavad olema päris väikesed, et kõikide nende korral optiline tihedus oleks lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooniga. On vaja registreerida erineeldumisnäitajaid Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 erinevatel kont-del lineaarse sõltuvuse juhul ei sõltu erineelnäit konts-st ja graafikud langevad kokku. Komponendi konts-n arvutatkse selle erineeldnäitajast. Ühekomponentse segu korral leitakse konts-ni selle erineeldnäit ja antud lainepikkusel: Kus a erineeldnäitaja; b lahusekihi paksus, D optiline tihedus PLANAARKROMATOGRAAFIA. On kromatograafiline protsess, mis kulgeb liikuva faasi liikumisel inertsele pinnale kantud sorbendi õhukeses ihis. Liikumatuks faasiks on thake sorbent (silikageel). Mehhanism põhineb adsorptsioonil.
See on tänapäeval keskmise suurusega ja suurte ettevõtete jaoks, kes igapäevaselt tegelevad kümnete tuhandete klientidega, asendamatu lahendus. Üks kliendihaldus programm on http://www.kliendihaldus.com/index.php?main=112 mis pakub ülevaadet firma tänastest tegevustest, sünnipäevadest (nii klientide kui meeskonna sünnipäevad) ning üldistest teadetest. Lisaks pakuvad visuaalset elamust erinevad interaktiivsed graafikud müügitulemuste, suurklientide, projektide staatuste jms kohta reaalajas. Kiired otsingud aitavad leida konkreetset ettevõtet ning selle nimel klikkides avaneb kliendikaart. Kaardil on kirjeldatud kliendiandmed, temaga seotud tegevused, dokumendid, müügiprojektid, organisatsioonid ja isikud, aadressid, kliendilepingud, laekumised ja saldo. http://www.pacta.ee/ on Kliendihaldussüsteem, mille teeb unikaalseks numbrieristus riistvara
Piirkond Alajaamade arv Hiiumaa 432 Kuressaar 398 e Orissaare 472 Valjala 484 Kokku 1786 Nii nagu võib tõdeda tabelist 4.4 on alajaamad piirkonniti võrdselt ära jaotatud Saare- ja Hiiumaa peale. Joonis 4.5. Väljavõte Xpowerist alajaamade vanuste kohta Märkus: Joonisel 4.5 ja ka teistel joonistel kuvatakse vaid neid andmeid, mis on sisestatud Xpoweri programmi. See tähendab, et graafikud ei ole pruugi olla üdini objektiivsed. Joonis 4.5 näitab, et vanimad alajaamad Saare- ja Hiiumaal pärinevad 1970-ndatest. Joonis 4.6. Alajaamade eeldatav seisukord arvestades peamiselt alajaamade vanust ja tüüpi Paljude alajaamade seisukord on mitterahuldav (joonis 4.6), mis tähendab, lähiajal peaks need alajaamad rekonstrueerima. Joonis 4.7. Trafo koormatus Trafo koormatus ületab osades alajaamades 100 % piiri (joonis 4.7). Kõnealustes objektides tuleks
Voolutugevuse muutumisel tekib kontuuris elektromotoorjõud εi= -d Φ/dt= - d/dt*Li=-L*di/dt. 25. VOOL AHELA SULGEMISEL JA AVAMISEL 1) avamine 1->2: i0=L/R iR=εi iR=L*di/dt di= - R/L*idt di/dt= -R/L*i i0=const e-R/L*t i=i0 e-R/L*t τ=L/R Ahela avamisel ei muutu elektromotoorjõud silmapilkselt nulliks, vaid kahaneb eksponentsiaalselt. 2) sulgemine 2-1: iR=ε+ εi iR= ε -L*di/dt i=i0(1- e-R/L*t) GRAAFIKUD!!!! 26. VOOL METALLIDES Laengut metallides ei kanna edasi mitte aatomid, vaid elektronid. Elektrivoolu võib metallides tekitada väga väikese potentsiaalide vahega. Seega elektronid liiguvad metallides praktiliselt vabalt. Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad positiivsed ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mistõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrivool metallides kujutab endast
Näide: [Fig. 10-5 kuni 10-11] Fig. 10-5 näitab, et F1 üldefekt on 20 ja F2 üldefekt on 60. Fig. 10-6 näeme 2*2 FE, kus puudub interaktsioon. Teades ühe välja väärtust, saame üldefekte teades leida teiste väljade väärtused. Tulemused on seega aditiivsed. Aditiivsus on seega tunnus, mis näitab interaktsiooni puudumist 2 sõltumatu muutuja vahel. Aditiivsuse e. interaktsiooni puudumise tähtsaim tunnus on see, et graafikud on paralleelsed. Antud juhul Fig.10-7 esineb kummagi faktori üldefekt, kuid nendevaheline interaktsioon puudub. Kui graafikud ei ole paralleelsed nagu Fig.10-9, siis see näitab interaktsiooni faktorite vahel. Interaktsioon võib olla nö. samasuunaline (Fig. 10-8 ja 10-9) või vastassuunaline (Fig. 10-10 ja 10-11). Kokkuvõtteks: Juhul kui katses on rohkem kui üks sõltumatu muutuja, tuleb kindlasti analüüsida võimalikke interaktsioone ja nende
ning laienemisnurk = 8-100 (joonis 25 ). Kriitiliseks ristlõikeks, kus auruvoog saavutab kohaliku helikiiruse on kurgu minimaalne ristlõige (Fkrit). Selles saavutatakse kriitiline rõhk pkrit ja kriitiline voolu kiirus (120). Järgnev kanali laienemine kindlustab gaasi liikumise ülekriitilise kiiruse. Joonis 25. Laval´i düüs ja gaasirõhu ning gaasi voolamiskiiruse pikiteljeliste muutumiste graafikud. a) düüsi skeem b) gaasi rõhu ja voolamiskiiruse muutumise graafikud. 7.6. Gaaside ja aurude drosseldamine. Praktiliselt esineb kanalites järsk ristlõike ahenemine. Sellistes kohtades rõhk langeb järsult ja peale kitsenemist täielikult enam ei taastu. Peale selle, kitsenemise (takistuse) juures moodustuvad keerised ja muud kahjulikud takistused. Järelikult gaasi takistustest läbimisel toimub pöördumatu kineetilise energia muundumine soojuseks. Gaasi läbimisel kitsenevast ristlõikest 7.5. Laval´i düüs.
vajalik informatsioon. Mitteametlik dokument, millega klient kokku ei puutu. Tavapäratud sündmused, külaliste kaebused, erisoovid, igasugu hooldusprobleemid ja muu info, millest tuleb järgmise vahetuse personaali teavitada. Inforaamat vastuvõtuosakonna ametlik ja avalik dokument, kliendisuhtluse üks osa. Piirkonna kaart, bussijaamade, lennufirmade, taksofirmade telefoninumbrid, ürituste ajakava, vaatamisväärsuste ja majutusasutuste kontaktandmed, olulisemate transpordiliinide graafikud, kohalike giidide kontaktandmed, jne. 21. Külaliste saabumiseelne kontakt majutusettevõttega? Infokogumine, võib kesta aastaid, aastakümneid. Sõbrad tuttavad räägivad, meedia. Langetatakse ostuotsus. Kui külaline kogeb probleeme või aeglast teenindust tellimiskeskuse või vastuvõtu töötajaga suhtlemisel, mõtleb ta enne hoolikalt, kui selles hotellis toa tellib. Otsitakse sobilik majutus, hind ja muu. Saadetakse pärigud. Telefoni, faksi, emaili teel.
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds ...
Juhul kui seal selgub, et peatagaside koefitsent pole piisav, peame seda korrigeerima. 21 4. SÜSTEEMI STABIILSUSE MÄÄRAMINE JA KORRIGEERIMINE 4.1. Kirjutame välja suletud süsteemi ülekandefunktsiooni Süsteemi ülekande funktsioon iseloomustab süsteemi ja selle alusel saame hiljem koostada LASK ja LFSK graafikud. Nende pealt on näha kas süsteem on stabiilne, ning kui ei ole siis saane nende abil süsteemi stabiliseerida. Seega koostame süsteemi ülekande funktsiooni W1. W j ( p ) gWQ ( p ) gWEG ( p ) WV ( p ) gWEG ( p ) W1( p ) = = 1 + W j ( p ) gWQ( p ) gWEG ( p ) gWKTS ( p ) 1 + WV ( p ) gWEG ( p ) gWKTS ( p )
Samas reaalselt saavutasid sa selle optsiooniga võimenduse 10,5 korda! See on kaugelt suurem kui mingi muu olemasolevaga instrumendiga. Samuti laenasid enda finantseerimiseks raha intressiga 7% - peab päris hea krediidireiting olema, et turult saada! :) Nii ei pruugi volatiilsusnägemus olla ainuke põhjus optsioonidega kauplemisel. 11. Lingid CBOE Chicago Board Options Exchange. Optsioonide, indeksite ja futuuride nimekirjad ning tehingud. CBOT Chicago Board of Trade Commodity Futures Chart Graafikud, hinnainfo, uudised. Commodity Futures Trading Comission USA järelvalveasutus. Lehel on ära toodud erinevad alerdid, uudised ja muu avalik info. Futures and Commodity Market News Uudised. iVolatility Optsioonide ajalooline ja kaubeldav volatiilsus. Volatiilsuse arvutamise kalkulaatorid ning muud tööriistad optsioonide analüüsimiseks. Options Strategies Erinevad optsioonistrateegiad. SchaeffersResearch.com Turuanalüüsid, kommentaarid, hinnainfo, kauplemistööriistad.
ln(k1/k2) = - (E/R) * [(1/T1) - (1/T2)] Avaldades sellest võrrandist E, saame: E = - [ln(k1/k2) * R] / [(1/T1) - (1/T2)] E= - ln(0,0061772/0,005023506) * 8,314 / [(1/318,15) - (1/308,15)] = 16850,87 J/mol ≈ 17 kJ/mol Kirjandusest leidsin aktivatsioonienergiaks ~ 11 kcal/mol ehk 46 kJ/mol, mis minu tulemusega kuidagi kokku ei lähe, aga ma ei leia enda arvutustes viga üles. Järeldus peratuurist Graafikud tulid lineaarsed nagu pidid. Katsetulemusest järeldan, et kiiruskonstant on suurem kõrgema temperatuuri juures. ääratud ] = 16850,87 J/mol, mis ustes viga üles.
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks).
Kiri jõudis sajakaheksale firmale kohale, ülejäänud viiekümne kahele ettevõttele saadetud kirjad tulid autorile aga automaatselt tagasi, kuna nende meiliaadressid olid valed Justiitsministeeriumi juures asuvas ettevõtete registris. Minu uurimustöö meetodiks oli firmade küsitlemine. Koostasin küsimustiku Google Docsis. Abiks oli Microsofti tabelarvutuse programm diagrammide tegemiseks. Kuigi Google Docsis andis aruandena välja graafikud, polnud tulemused nii head kui soovisin. Kuna küsitlus oli erinevas keeles tehtud, nii eesti kui saksa keeles, siis pidin Microsofti tabelarvutuse programmi kasutades küsimuste vastused kokku võtma ja diagrammid koostama, et täpsed tulemused saada. Autor saatis küsitluse sajakuuekümnele Saksamaaga seotud firmadele. Kuna autor polnud küsitluses ettevõtete nimesid küsinud ja oleks pidanud Google Docsis META (andmeväljades teatud andmed kirjas) andmetest aru saama kes ja millal vastas
Matemaatiline väljendus: MRS xy= - y muut /x muut MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu: MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut. - y MRS xy= x Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on rohkem, siis nt 1:5 ning lõpus 1:20, kuna esialgset kaupa on juba väga väheks jäänud. Ükskõiksuskõvera graafikud ei saa omavahel lõikuda, ühel graafikul olev kasu on igas punktis võrdne. (Kogukasum vms). Ebaharilikud ÜKKd: Asenduskaubad, täiendkaubad ja/või halvad kaubad. Asenduskaubad lineaarne joon, y teljest ühest punkist x telge. Kogu aeg asendamise piirmäär on konstantne. Täiendkaubad Kaks konstantset joont on kokku pandud. Ühe nõudlus kukub, ilma et teise nõudlus kasvab. Mingist punkist alates teise nõudlus kasvab, ilma et eelmise oma väheneks.
v¨a¨artuse ja arvutame f (x). Seej¨arel arvutame g[f (x)], st funktsioon g kohal f (x). Tulemusena saame esialgse x v¨a¨artuse tagasi. Samuti arvutades antud y kaudu f [g(y)] saame y v¨a¨artuse tagasi. Need seosed saab kirjutada kujul g[f (x)] = x , f [g(y)] = y . (1.2) Kui g of funktsiooni f p¨o¨ordfunktsiooni, siis f on g p¨o¨ordfunktsioon. Funktsiooni y = f (x) ja tema p¨o¨ordfunktsiooni x = g(y) graafikud kattuvad xy-teljestikus. See on nii sellep¨arast, et funktsioonid y = f (x) ja x = g(y) m¨a¨aravad u¨ hed ja samad arvupaarid (x, y), seega ka u ¨hed ja samad punktid P = (x, y) tasandil. Erinevus neis kahes funktsioonis seisneb ainult selles, et f seab x-le vastavusse y-i, kuid g seab y-le vastavusse x-i. yy
v¨a¨artuse ja arvutame f (x). Seej¨arel arvutame g[f (x)], st funktsioon g kohal f (x). Tulemusena saame esialgse x v¨a¨artuse tagasi. Samuti arvutades antud y kaudu f [g(y)] saame y v¨a¨artuse tagasi. Need seosed saab kirjutada kujul g[f (x)] = x , f [g(y)] = y . (1.2) Kui g of funktsiooni f p¨o¨ordfunktsiooni, siis f on g p¨o¨ordfunktsioon. Funktsiooni y = f (x) ja tema p¨o¨ordfunktsiooni x = g(y) graafikud kattuvad xy-teljestikus. See on nii sellep¨arast, et funktsioonid y = f (x) ja x = g(y) m¨a¨aravad u¨hed ja samad arvupaarid (x, y), seega ka u ¨hed ja samad punktid P = (x, y) tasandil. Erinevus neis kahes funktsioonis seisneb ainult selles, et f seab x-le vastavusse y-i, kuid g seab y-le vastavusse x-i. yy
24.11.2008 Mägi Kristjan Võiste kuusk 1 9 1600 14400 24.11.2008 Parre Selma Asuja haab 4 20 850 17000 25.11.2008 Mikson Aarne Abja tamm 3 14 1980 27720 25.11.2008 Müürsepp Raili Asuja mänd 3 20 1350 27000 25.11.2008 Petrov Meelis Asuja kask 2 19 1330 25270 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x = x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, - 180 ) o Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x = 0,2 sin 0,5 t x0 = 0,2 2 2 0,5 T= = = 4s f = = = 0,25 Hz 0,5 2 2 x = x 0 sin( t + 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t + 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe kahe võnkumise faasi erinevus
uudiste tegelikus mõjus võib kahelda, siis teatud perioodidel liikus aktsia konkreetselt koos Tallinna börsiindeksiga. Olulistest teguritest viimane, kuid siiski selge ning viimasel ajal ka pigem negatiivset mõju aktsiale on olnud ka suuromanik Toomas Tooli tegevusel. Eelkõige Tooli sõnavõtud Eesti meedias ja aktsiamüügid ning oma tegevuse mitte selgitamine on eriti viimasel ajal tekitanud teistes omanikes arusaamatust ja segadust. KASUTATUD MATERJALID BigCharts.com graafikud http://bigcharts.marketwatch.com/ [WWW] (24.03.2013) E24, Tõnis Oja. "Silvano FG nõukogu liikmed on hoolega aktsiaid ostnud" http://www.e24.ee/675342/silvano-fg-noukogu-liikmed-on-hoolega-aktsiaid-ostnud/ [WWW] (24.03.2013) Tallinna börs, Silvano börsiteated. Vahemikus 24.03.2010 kuni 24.03.2013 http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?legal%5B%5D=main&legal%5B %5D=firstnorth&start_d=25&start_m=3&start_y=2010&end_d=25&end_m=3&end_y=2013
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ...
Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Selgitage erinevate väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi. Verbaalne esitusviis- on majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida mõisted, mida järgnvalt kasutatakse. Puudus: mitmetel mõistetel on on tavaelus ja majandusteoorias erinev tähendus. Graafiline kirjeldusviis- kahe muutuja- hinna ja koguse- seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Graafikud esitatakse sageli seoste üldkuju esitavate skeemidena, pööramata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale. Kuna majanduses on enamasti tegemist muutujate pos väärtustega, siis kujutatakse vaid teljestiku vastavat osa. Matemaatiline väljendusviis- pannakse kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. 4. Selgitage optimaalsusprintsiibi olemust ja selle erinevaid vorme (Pareto-
Teiseks tarbimispõhised küsimused, et välja selgitada, kui palju õpilased tarbivad valgukontsentraate (küsimused 3 ja 4). Kolmandaks segaküsimused, millega uuriti õpilaste teadmisi toiduvalkudest ja toitumisalaseid enesehinnanguid (küsimused 1 ja 2). Viimaseks oli infoallikate valik, millega sooviti teada saada, kust saavad õpilased oma põhilised teadmised valkudest ja nendega seonduvast (küsimus 9). 2.4. Andmeanalüüs Kõiki küsimuste vastuseid analüüsiti ja neist moodustati graafikud, milles kasutati MS Office Excel 2007 abi. Kokku oli küsimustikus 9 küsimust. Esimese küsimuse juures pidi õpilane hindama oma päevase valgutarbe piisavust/mittepiisavust (joonis 1). Antud küsimuse juures oli suurem enamus gümnasiste (65%) väitnud, et nad tarbivad päevas piisavalt valgulisi toiduaineid. Kõik õpilased, kes kasutavad valgukontsentraate, olid täiesti kindlad, et nende päevane valgutarve on piisav.
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ...
Täiskasutegur = v h m , ehk 10 = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides = 0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus P on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus. Küsimus 6. Kolbpumpade tootlikkus: üksik-ja mitmekordse tegevusega pumpade tootlikkuse graafikud ja ebaühtlusaste, selle tuletamine. R L x S S=2R Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q = D 2 S 60nm ( m3/h) 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10
haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Mahukad tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik panna töö lisasse. Tabelite kujundus peab olema kogu töös ühtne. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevalt tabelist asub joonise pealkiri joonise all. Kui uurimistöös kasutatakse fotosid, tuleb neile lisada ka kirje foto autori kohta, nt Joonis 1. Luikede ränne. (Foto: Villem Vaarikas 2013) 20 5.4 Viitamine
Tabelile peab olema tekstis viidatud, näiteks „vt tabel 2“. Tabel 2. Õpilaste arv kolmel viimasel aastal Aasta Õpilaste arv Noormehed Tütarlapsed 2015 148 62 86 2016 137 59 78 2017 152 61 91 Joonised on kõik töös sisalduvad illustratsioonid: diagrammid, graafikud, skeemid, fotod, geograafilised kaardid, joonistused. Joonised tuleb samuti nummerdada ja allkirjastada. Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata (vt joonis 1). 19 5 4 3 9.kl 2 10.kl 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Joonis 1. 9. ja 10. klassi keskmised hinded (tüdrukud)
majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas – määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2 2 2 0,5 T 4s f 0,25 Hz 0,5 2 2 x x 0 sin( t 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel.
omavõnkesageduseks. Näiteks: kiikumisel hoo juurde andmine, august auto väljalükkamine, majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2 2 2 0,5 T 4s f 0,25 Hz 0,5 2 2 x x 0 sin( t 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust.. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis ühtlast paranemist kõigi riigimaanteede liikide puhul. Võrreldes varasemate aastatega on tasasuse paranemine aeglustunud. Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse 1 IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik - mm/m)
2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud (Joonis 1, Joonis 2 jne) ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis (vt joonis 1). Erinevus on selles, et joonise pealkiri asub joonise all. 140 133 120 100 80 68 2002. aastal 63 65
milliste mehhanismide kaudu? Tuule kiiruse kasvuga kasvab ka aurustumise intensiivsus lehe pinnalt, mistõttu lehe temperatuur hakkab langema. Avatud õhulõhede korral väheneb ka piirkihi takistus ja suureneb transpiratsioon ning lehe temperatuur langeb. Lisaks konvektiivne soojuskadu. 1) Defineeri LAI, lehe eripind. 2) Millise seaduspära alusel läbib valgus lehestikku, joonista graafikud. 3) Miks ei ole lehtede veepotentsiaal võrdne mulla omaga koidueelsel perioodil? 4) Kuidas sõltub hingamine/fotosüntees (kumb, ma ei mäleta) CO2 sisaldusest raku vaheruumis. 5) Kirjuta difusioonivalem ja seleta selle komponendid. 6) Kas happelisem on kuiv või sademetevaene muld, miks? • 7) Kuidas sõltub PH-st raskemetallide omastamine, kas taim saab seda ise reguleerida? Happelises
kus h on proovikeha kõrgus enne vaadeldava koormise lisamist ja koormisastme suurus. Konsolidatsioonimooduli peab määrama koormisastmel, mis vahetult ületab eeltihenemissurve pc. Väiksema koormise puhul toimub tihenemine peamiselt roome arvel ja ei ole õieti filtratsioonilise konsolidatsiooniteooria abil käsitletav. Graafikutelt ei ole selgelt väljaloetav näiteks s100. Joonisel 4.18 on toodud aeg-vajumise graafikud, 44 log t (m in ) 1 10 100 1000 0 t50 1 t50 2 Vajum mm 3 t50 10 kPa
on hind. Leida firma tulu- ja kasumifunktsioonid. Lahendus: Tulufunktsiooni saame hinnaavaldise asendamisega tulufunktsiooni valemisse: = = 50 - 1,25 = 50 - 1,252 Kasumifunktsiooni leidmiseks asendame kasumivalemis tulu- ja kulufunktsioonid nende avaldistega: = - = 50 - 1,252 - 5 + 200 = -1,252 + 45 - 200 Vastus: Firma tulufunktsioon on R=50q-1,25q2 ja kasumifunktsioon P=-1,25q2+45q-200. Vastavate funktsioonide graafikud on toodud juuresoleval joonisel. Graafikute analüüsimisel näeme, et tootmismahu 20 korral on tulu maksimaalne ja R(20)=500. Kasum on siis 200 ühikut. Kasum on maksimaalne tootmismahu 18 korral ja maksimaalne kasum Pmax on 205 ühikut. 12 Matemaatika ja statistika 2008/2009 600 Tulu R Kasum P 500
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
Uurimismetoodika 1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega. 2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? 55 Graafikud, joonised, tabelid, lisad 1. Illustratsioonidel, tabelitel ja joonistel puuduvad kommentaarid. 2. Joonis ei ole iseseisvalt loetav. 3. Joonistel puuduvad allkirjad ja viited. 4. Joonis, diagramm jne ei täienda teksti. 5. Graafikud on vähe informatiivsed ja kohati isegi eksitavad. 6. Fotod on töös väga head, kuid on jäänud arusaamatuks, kas need on autori erakogust või mitte. 7. Kõik tabelid täiendavad, mitte ei dubleeri ega varja teksti. Tulemused, analüüs ja järeldused 1. Andmed esitatakse tekstis ebamugavalt, mis raskendab nende süstematiseerimist (abiks oleksid tabelid). 2. Autorid on küll otsustanud, mida ja kuidas uurida, kuid ei ole selgeks mõelnud, mida
- 2 4 6 8 t(s) t ( s) joon. 1 joon. 2 Liikumisgraafiku põhjal saab otsustada ka keha liikumise kiirus üle. Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik, s.t. seda suurem on nurk graafiku ja ajatelje vahel. Joonisel 1 on kujutatud mitu erinevatele kiirustele vastavat liikumisgraafikut. Graafikud 1, 2 ja 3 kirjeldavad keha liikumist x-telje suhtes positiivses suunas. Keha, mille graafikuks on sirge 4, liigub vastupidises suunas. Kasutades kiiruse graafikut, võib määrata ka teatud ajavahemikul läbitud teepikkuse. Joonisel 2 on kujutatud kiiruse graafik. Et leida mingi aja jooksul läbitud tee pikkus on vaja kiirus korrutada ajaga, s.t. kiiruseteljel asuva lõigu arvulne väärtus korrutada sellega risti oleva , ajateljel asuva lõigu arvulise väärtusega
. . . . . . . . . . . . . . 29 3.5 Põhilised elementaarfunktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 3.6 Elementaarfunktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 3.7 Jadad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 Kontrolltöö teemad 1. Funktsiooni määramispiirkond ja muutumispiirkond ning nende leidmine. 2. Põhiliste elementaarfunktsioonide graafikud (v.a. cot(x), sec(x), csc(x) ja nende pöördfunkt- sioonid). Enamasti on need loogiliselt tuletatavad. 3. Eksponent- ja logaritmfunktsiooni omadused. Eksamiteemad 1. Funktsiooni mõiste. Funktsiooni määramispiirkond ja muutumispiirkond. 2. Paarisfunktsioon ja paaritu funktsioon. 3. Mõisted: üksühene funktsioon, pealekujutus, liitfunktsioon, pöördfunktsioon. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
