Tabelis on reasamm 1. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt tabel 9). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. 1.5.4. Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. (Office 2003: LisaViide Lisa ViidePealdis Viide Pealdis; Pealdis; Office 2007: ViitedLisa Viited Lisa pealdis) pealdis) Igal joonisel peab olema joonise sisu avav pealkiri. Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga.
Mingi kultuuri jaoks võõrana võite te selle normidest väga kaugel olla. Just sellel põhjusel on oluline teada, milline on norm, seda austada ja sellega kohaneda. See ei tähenda, et oluline oleks kindlasti olla ,,nagu kohalik" , pigem on vaja võõraid käitumistavasid ja kultuure mõista ja aksepteerida, nii kummalise kui need ka ei tunduks. Kultuurid võivad osutada suurt tähtsust aja reguleerimisele ja mõjutamisele. Sellistes monokroonsetes kultuurides määravad kellaajad, graafikud, kalendrid ja tähtajad selle, mida ja millal teha ning aeg on seal piiratud kaup, mida peab hoolikalt reguleerima. Teiste kultuuride jaoks on aeg olemas, kuid see ei määra inimeste tegemisi. Nende ehka polükroonsete kultuuride jaoks jääb aeg tahaplaanile; seda on enamasti palju ning tavaliselt määravad enamasti suhted ja otsesed vajadused, mida ja millal teha. Osa kultuure liigub kiiresti edasi piiratud info abil, samal ajal kui teised vajavad suurel hulgal infot ka kõige tähtsusetuma
0-20 0,2 5,0 7 0,80 20-40 0,2 5,0 4 0,20 40-60 0,2 5,0 6 0,20 60-80 0,2 5,0 4 0,20 80-100 0,2 5,0 4 0,20 ∑ 25 1,6 χ2 vabadusastmete arv on f =k −h−1=5−2−1=2 χ 2kr =chiinv ( 0,10 ; 2 )=4,605 Kuna χ 2 < χ 2kr , aga 1,6< 4,605, siis võtan H 0 vastu. 5. Koostada graafikud 5.1 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik Valimi histogramm ja graafik 0.3 0.2 pm 0.1 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 m 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja selle vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Normaaljaotuse tihedus ja histogramm 0.3 0.0160
makse määr perioodid kuu 7%/12 3*12 kvartal 7%/4 3*4 aasta 7,00% 3 saate raha vastused sinised peab maksma punased peab ära andma arv sisestada märgiga intress 1,50% -175 700,81 kr -14 641,73 kr Koosta sobivad graafikud 1 Tartu maratoni tulemused mehed naised 1 2:35:10,4 3:05:02,6 2 2:35:14,1 3:06:47,9 3 2:35:29,6 3:13:56,5 4 2:35:30,7 3:13:59,8
25,0 1,0 25,0 2 2 χ =2 χ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) χ²kr = (0,10;2)=4,605 Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr>χ², antud juhul 4,605 > 2, Seega hüpotees tuleb vastu võtta ning järeldada, et tegemist on ühtlase jaotusega. 5. Konstrueerin samas teljestikus järgmised graafikud: Vahemi ni(emp ni(norm Xm ni(ühtl) f(norm) f(ühtl) k ) ) 0,00980 0-20 20 6 5 5 1 0,01 0,01418 20-40 40 7 6 5 6 0,01 0,01223 40-60 60 4 7 5 3 0,01
10 700 600 70 60 130 110 15 700 1425 46,67 95 141,67 230 20 700 3000 35 150 185 410 25 700 5625 28 225 253 650 18 17.02.2014 c) Konstrueerida keskmise kulu (ATC) ja piirkulu (MC) graafikud. d) Kuidas käitub keskmine kulu piirkonnas MC < AC; MC > AC; MC = AC? o Piirkonnas MC < AC AC kahaneb; o piirkonnas MC > AC AC kasvab; o kui MC = AC (graafikute lõikepunkt), on AC minimaalne. PIKA PERIOODI KULUD Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida kõiki oma sisendeid; püsiressursid puuduvad kõik ressursid on muutuv- ressursid; nt saab muuta tehase suurust; pikal perioodil firma teeb plaane pika perioodi
29. Juuresolevad ostsillogrammid on mõõdetud käigukasti juhtplokilt kahe kanaliga ostsilloskoobiga. Mis signaalidega on tegemist? CAN võrgu signaalidega. Ülemine signaal on CAN-H (high) ja alumine CAN-L (low). 30. Kui suure vooluga juhitakse üldjuhul käiguvahetuse elektromagnetklappe? Ligikaudu 1 A (sõltuvalt valmistajast on väikeseid erinevusi) 31. Juuresoleval ostsillogrammil on töörõhu reguleerimise elektromagnetklapi pinge ja voolu graafikud. Arvuta milline on antud hetke impulsisuhe (PWM)? Juhtimise aeg Impulsi pikkus Impulsi pikkus = 4 ruutu Juhtimise aeg = 1,4 ruutu 11 12 32. Millist informatsiooni saadab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokile ja milleks seda vaja on?
Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Alates 2014 aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uue laserseadmega, mis võimaldab mõõta kogu sõiduraja laiust ala. Teekatte seisukorra andmed on üks osa Teeregistri andmebaasist ning kõigile avalikult kättesaadavad. [2] Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis paranemist kõigi riigiteede liikide puhul. Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti. Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamisega ei ole aga veel jõutud piisavalt tegeleda. Kogu kattega riigiteede võrgu keskmine IRI väärtus on aastatel 2008-2015 paranenud teekatete ehituseks,
oleksid suuruselt samaväärsed. V-8 Lepingu kohaselt pidi tellija üle andma töövõtjale objekti tehnilise dokumentatsiooni hiljemalt 26. juuliks, dokumentatsioon anti üle töövõtjale 30.juulil. 10. septembril töövõtja esitas tellijale nõude tasuda nimetatud lepingu järgi leppetrahvi tehnilise dokumentatsiooni üleandmisega 45 päevase viivitamise eest, kuna 30. juulil üleantud dokumentatsioonis puudusid seadmete , toodete ja materjalide üleandmise graafikud, milledega tellija pidi varustama ehitust. Need graafikud anti üle alles 8. septembril. Tellija oli nõus leppetrahvi tasuma ainult 4-päevase hilinemise eest. Seejuures viitas ta sellele, et sellise graafiku puudumine töövõtja töödele mõju ei avaldanud, kuna graafikus ettenähtud seadmeid, tooteid ja materjale oli töövõtjal vaja kasutada alles oktoobris. Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem
49. Millised on olulisemad moonutused kartograafias? a. Jooned, pinnad, nurgad moonutaud b. Moonutuste liigid kindlas matemaatilises seoses c. Moonutuste suurus erinevas kaardiosas erinev d. Moonutused on väljendatavad arvulises suuruses, millest olulisem erimõõtkava 50. Kuidas esitatakse projektsioonimoonutusi? a. Moondeellips ehk moonutusellips b. Isokoolid c. Tabelid d. Graafikud 51. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? a. Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. b. Õigenurksed ehk konformsed (nurk kahe suuna vahel õige, kuju õige, moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) c. Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud,
Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11
alkoholitalumatus, suutmatus kontsentreeruda, allergiad, madal vererõhk. See on ju suhkrupohmelus! Lõpuks nõudis dr Tintera, et kõik tema patsiendid teeksid läbi neljatunnise glükoosi tolerantsi testi (GTT), et teada saada, kas nad suudavad suhkrut omastada. Tulemused olid niivõrd üllatavad, et nad pidid testi uuesti tegema. Hiljem vabandasid, et arvasid tulemused olevat valed. Neile jäid müstiliseks graafikud lamedate kaartega, mis pärinesid häiretega noorukitelt. Seda laboratoorset protseduuri oli enne rakendatud füüsiliste diabeedi ilmingutega patsientidele. Glükoosi tolerantsi test võib vanematel ja arstidel kokku hoida lugematu arvu tunde ja väikseid varandusi, mida kulutatakse lapse hinge ja koduse keskkonna uurimiseks. Kusjuures uuritakse küsitava väärtusega tegureid. Negativism, hüperaktiivsus ja kangekaelne vihameel distsipliini suhtes on täielikud
Kombinatoorika valemeid ja mõisteid · Variatsioonideks n erinevast elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi antud n elemendist ning erinevad kas elementide või nende järjestuse poolest. Erinevaid variatsioone on A =n(n-1) ...(n-k+1)=n!/(n-k)! · Permutatsioonideks n elemendilisest hulgast nimetame ühendeid, mis sisaldavad kõiki n elementi (üks kord) ja erinevad järjestuse poolest. Erinevaid permutatsioone on Pn=n (n-1) ...1 = n! · Kombinatsioonideks n elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi (antud n elemendi hulgast) ja erinevad vähemalt ühe elemendi poolest. n! · Erinevaid kombinatsioone on C =A /Pk C nk = ( n - k )!k! Tõenäosusteooria · Sündmuste hulka, kus alati üks sündmus toimub ja see välistab teiste toimumise ni...
Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida leheltFunktsioonid
Olgu x=g(y) üksühese funktsiooni y=f(x) pöördfunktsioon. Siis funktsioonid f ja g kompenseerivad teineteist järgmises mõttes:fikseerime mingi x ja arvutame f(x). Seejärel arvutame g[f(x)], st funktsioon g kohal f(x). Tulemusena same esialgse x väärtuse tagasi. Samuti arvutades antud y kaudu f[g(y)] same y väärtuse tagasi. Need seosed saab kirjutada kujul g[f(x)]=x ja f[g(y)]=y. Funktsiooni y=f(x) ja tema pöördfunktsioon x=g(y) graafikud kattuvad xy-teljestikus. See on nii sellepärast, et funktsioonid y=f(x) ja x=g(y) määravad ühed ja samad arvupaarid (x,y), seega ka ühed ja samad punktid P(x,y) tasandil. Erinevus neis kahes funktsioonis seisneb anult selles, et f seab x-le vastavusse y-I, kuid g seab y-le vastavusse x-i. Def. Suvaline x-teljega paralleelne sirge läbib eksponentfunktsiooni y= graafikut maksimaalselt ühes punktis. Seega on eksponentfunktsioon üksühene nint tal on olemas pöördfunktsioon.
1. unefaasi, kuid see erineb esimesest samalaadsest. Kui kohe pärast uinumist kaasnesid selle perioodiga ebaselged, seosetud pildid, jõuame nüüd, esimese 90-minutilise tsükli lõppedes punkti, kus hakkame alles õieti und nägema. Unes teevad silmad erinevaid liigutusi. Siigavas unes näitab ostsilloskoop nõrku liigutusi (ülemine ring); erksate unenägudega seotud REMi faasis (alumine ring) märkame kiireid silmaliigutusi (REM). Erinevad graafikud sügavas REM-unes. REMi faasis hakkavad koos silmaliigutustega muutuma ka hingamine, vererõhk ja pulss. See tähendab isiku erutatust. 3 MIS ON UNENÄGU? Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadlased teinud suuri edusamme une-ja unenäomehhanismide uurimisel. Ikka ja jälle korduvad 90-minutised unetsüklid, EEG-lindilt tuvastatud unefaasid, REM-une avastamine ja selle seos erksate unenägudega, REM-une ja NREM-une vahekorrad, unenägude
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
Läks Aitab Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do…Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For…Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimise...
5. Analoogne vs digitaalne. Väljutus, väljund Kartograafia GIS Ainult trükkimine Kaart on vaid üks väljund, palju muid Erinevad formaadid Erinevad formaadid Muutmine seisneb lisamises n. Kartodiagrammi Saab lisada kõikvõimalike lisaandmeid erineval lisamine jms. kujul(tekst, tabelid, graafikud, jms) Raster andmemudel: • Raster andmemudeli (graafika) kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. • Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks e. võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi (ruutu) e. rakku nimetatakse piksliks. • Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektor andmemudel:
Olgu x=g(y) üksühese funktsiooni y=f(x) pöördfunktsioon. Siis funktsioonid f ja g kompenseerivad teineteist järgmises mõttes:fikseerime mingi x ja arvutame f(x). Seejärel arvutame g[f(x)], st funktsioon g kohal f(x). Tulemusena same esialgse x väärtuse tagasi. Samuti arvutades antud y kaudu f[g(y)] same y väärtuse tagasi. Need seosed saab kirjutada kujul g[f(x)]=x ja f[g(y)]=y. Funktsiooni y=f(x) ja tema pöördfunktsioon x=g(y) graafikud kattuvad xy-teljestikus. See on nii sellepärast, et funktsioonid y=f(x) ja x=g(y) määravad ühed ja samad arvupaarid (x,y), seega ka ühed ja samad punktid P(x,y) tasandil. Erinevus neis kahes funktsioonis seisneb anult selles, et f seab x-le vastavusse y-I, kuid g seab y-le vastavusse x-i. Def. Suvaline x-teljega paralleelne sirge läbib eksponentfunktsiooni y= graafikut maksimaalselt ühes punktis. Seega on eksponentfunktsioon üksühene nint tal on olemas pöördfunktsioon.
32. Kuidas avaldub liigisisene konkurents? Üks võimalik reaktsioon suurele tihedusele on isendite väiksenemine. Saagi konstantsuse seadus: tasakaalulistes populatsioonides on suurte tiheduste korral isendid väiksemad tänu liigisisesele konkurentsile. Isendi suurus muutub elueaga. Isendi kasvamine põhjustab järk-järgult liigisisese konkurentsi teket isehõrenemine *Ma ei leidnud normaalset vastust sellele, teemast on veel mingid graafikud ja slaidid, vaadake slaidiprogramm 7'st 33. Gause printsiibi sõnastus · Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 34.Mis on konkurentsi sümmeetria?-
Üksühese funktsiooni pöördfunktsioon on kujutis, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saab, kui avaldada funktsioon y = f(x) muutuja x suhtes. Pöördfunktsioonis vahetavad argument ja sõltuv muutuja kohad. Samuti vahetuvad muutumis- ja maaramispiirkond. Kui x ja y6 vahetada on nad peegelpildis sirge y=x suhtes. Logaritmfunktsioon on eksponentfunktsiooni pöördfunktsioon.ä>0 a ei tohi olla X = (0,) ja Y = R. Graafikud on erinevad, kui a>1 ja 1> a>0. Arkusfunktsioonid on trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid. y = arcsin x : X = [-1, 1], Y = [-0.5;0.5] y = arccos x : X = [-1, 1], Y = [0;] y = arctan x : X = R, Y = [-0.5;0.5] y = arccot x : X =R, Y =[0;] 5.Algebralised tehted funktsioonidega. Kahe sama maaramispiirkonnaga funktsiooni f(x) ja g(x) nende summa on f+g y=f(x)+g(x) y=(f+g)(x). Analoogiliselt defineeritakse ka funktsioonide vahe, korrutis ja jagatis.
Viidi läbi küsitlus Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klassi õpilaste seas, vanuses 12-19. Küsimustik koosnes kuuest küsimust (vt peatükk 3.3), mille kaudu uuriti noorte energiajookide tarbimise sagedust, tootelisi eelistusi ning teadlikkust nende toimest inimkehale. Küsimused ning vastusevariandid on ise kokku pandud. Vastuste analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Excel, valmistades küsitlusele vastavad tabelid, täites neid ning koostades vastavad graafikud. 3.1 Hüpotees Püstitati hüpotees, mille kohaselt Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti erinevates vanustes õpilaste tarbimisharjumused on erinevad (mida noorem on vastanu, seda vähem ta tarbib energiajooke). 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Lasnamäe Üldgümnaasiumi 12-19-aastased õpilased. Küsitluses osales kokku 108 õpilast, 40 poissi ja 68 tüdrukut
22 5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil Küsitlustest selgus, et koguni 96% vastanutest otsib tuju parandamisel muusikast abi, millest võib järeldada, et muusikal on suur võime meeleolu muuta. Joonis 8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil 5.9. Muusikastiilide eelistatus halva tuju parandamiseks Joonis 9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks Nagu jooniselt näha, on graafikud jällegi muutunud. Siiani on valitseval kohal pop. Muutunud pole ka räpi tulp noored kasutavad räppmuusikat võrdselt nii halva tuju korral kui ka selle 23 parandamiseks, sama kehtib ka house´i kohta. Kõige vähem kasutatakse tuju parandamiseks folk'i, indie ja post-grunge-muusikat. 5.10. Muusika kuulamine hea tuju korral Küsitlusest selgub, et koguni 96% vastanutest kuulab hea tuju korral muusikat, ülejäänud
väärtusega tehingut. Siiski kaasneb võimenduse kasutamisega ka suuremad riskid. Piisava riskihalduseta võib kaotada suuremaid summasid. Kõrge likviidsus – tänu oma mahule on valuutaturg äärmiselt likviidne. Normaalsetes turutingimustes võib koheselt osta või müüa valuutapaari. Kunagi ei jääda kuhugi tehingusse „kinni“. Tasuta demo konto, uudised, analüüsid ja graafikud – enne kui alustada pärisrahaga kauplemist tasub alati testida oma oskusi demokontoga. 4. Orderite tüübid Turuhinnaga order (Market order) – order, mille korral ostetakse või müüakse antud turuhinnaga. Limiithinnaga order (Limit order) – order, mis täidetakse teatud konkreetse hinna juures. Stopp-loss order – order, mille puhul on avatud orderile lisatud limiithinnaga order, millega
tema ruumalaga: 1 p~ ehk pV =p1 V 1= p2 V 2=const . (1.23) V Boyle-Mariotte'i seadus kirjeldab nn isotermilist protsessi. Näited isotermiliste protsesside graafikutest ehk isotermidest erinevates teljestikes on toodud joonisel 4 (a-c). 11 Joonis 4. Isotermilise protsessi graafikud erinevates teljestikes. T 1T 2 . Nooled graafikutel a, b ja c näitavad protsessi kulgemise suunda – rõhk kahaneb ning ruumala suureneb. Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on etteantud gaasikoguse ruumala võrdeline tema temperatuuriga: V V1 V2 V ~T ehk = = =const . (1.24) T T1 T2 Ülalnimetatud seadus kirjeldab isobaarilist protsessi
soojustada. Graafikul 2.3 on kujutatud normaalsetes kasutustingimustes (seina sisepinna temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. AEROC EcoTerm plokkidest viimistletud (väljas krohv ja sees pahtel) välisseina temperatuuri ja niiskuse graafikud Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See
Shakespeare'i teoste põhjal loodud maale ja neid gravüüride vahendusel tutvustada. J. Boydelli kõrval oli rida teisi gravüüre kirjastavaid firmasid. Tellijatena esinesid ka seltsid. Eriti väljapaistvaile graveerijaile andsid ülesandeid kuningliku perekonna liikmed, ühtlasi omistasid nad ka nimetusi nagu kuninga õukonna graveerija, Walesi printsi graveerija jt. 19. sajandi algul tekkis seisak mustvalge-kunsti arengus. Illustreeritud väljaannete osatähtsuse kasvuga rakendusid graafikud pilditahvlite ja illustratsioonide valmistamisele, mille juures ei olnud oluline kunstiline 10 väljendusjõud, vaid korrektne käsitööoskus. Vaselõige, ofort, metsotinto, akvatinta ja teised sügavtrükimenetlused taandusid litograafia ja puugravüüri eest, sest need olid odavamad kiire tööprotsessi ja suure arvu tõmmiste poolest. Uus tõus graafikas algas sajandi teisel poolel, mil traditsioonilisi
väga raske ümber lükata. Seetõttu ongi rünnatud tema isikut, internetis on mitu tema mustamisele pühendatud lehekülge. Austraalias aga aitas tema töö lõpu teha kohustuslikule DTL vaktsineerimisele. (Dr.Schreibneri uurimistööst loe raamatust Viera Schreibner, PhD `Vaccination. 100 Years of Orthodox research shows that vaccines represent a Medical Assault on the Immune System'. Raamatus on toodud graafikud, kust on näha, kuidas pärast vaktsineerimist beebide hingamisrütm muutub ebakorrapäraseks.) Näide. Kui Jaapanis lükati vaktsineerimise algus 2 kuult 2le aastale, kadus selles riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil
ja aastased. Koormusgraafiku pindala on vürdeline tarbitud elektrienergia hulgaga. Seetõttu ehitatakse arvutuste lihtsustamiseks graafikud astmelistena. Ööpäeva koormusgraafikuid ehitatakse tavaliselt talve- ja suveperioodi kohta. Suurimat ööpäevast koormust (kestusega vähemalt 30.min.) nimetatakse ööpäevaseks maksimumiks Pmax.
"Pimekambri tööpõhimõtet rakendasidki esimestena maalikunstnikud. 17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil. Ka maadeuurijad võtsid avastusretkedele kaasa analoogsed seadmed ning väljaõppinud graafikud, kes olid võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel. Töödeldes hõbeplaadi hoolikalt poleeritud pinda joodiauruga, tekitati sellele valgustundlik hõbejodiidikiht
kus KN -- laeva kuju püstuvuse õlg (KG = 0); KE -- laeva massi püstuvuse õlg (KG = 0). Laeva püstuvuse õla leidmine kahe osalõigu vahest on tingitud sellest, et püstuvuse massiõlg sõltub laeva lastist ja seda saab määrata ainult laeval. 35 3. Laeva püstuvus Kuid püstuvuse nn. "kujuõlad" arvutatakse eelnevalt funktsioonina veeväljasurvetest kreeninurkadele ning koostatakse KN graafikud või KN tabelid ekspluatatsioonis kasutamiseks. Laeva staatilise püstuvuse õlga GZ suurtel kreeninurkadel ei saa määrata valemiga GZ = GMsin Graafikut, mis näitab püstuvuse õla GZ või püstuvuse momendi GZ sõltuvust kreeninurgast nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammiks ehk Reed'i diagrammiks. GZ, m GZ, tm A - B' max max B +
2 6. (15 punkti) On antud funktsioonid f ( x) = sin 2 x ja g ( x) = cos - x - cos x - . 3 3 1) Näidake, et g ( x ) = - cos x . 2) Leidke võrrandi f ( x) = - cos x lahendid, mis asuvad lõigul [0;2 ] . 3) Joonestage ühes ja samas koordinaatteljestikus funktsioonide y = f ( x) ja y = g ( x) graafikud ning lahendage joonise põhjal võrratus f ( x) < g ( x) lõigul [0;2 ] . ___________________________________________________________________________ Lahendus. 1) 2 2 2 g ( x) = cos - x - cos x - = cos cos x + sin sin x - cos x cos - 3 3 3 3 3 1 3
8.3. Irratsionaalsed funktsioonid- nim algebralist funktsiooni, kui lisaks eelpool toodud tehetele võetakse argumendi sisaldavast avaldisest juur. Kõik ülejäänud funktsioonid on mittealgebralised ehk transtsendentsed. Liitfunktsioon Liitfunktsiooniks nimetatkse funktsiooni piirkonnas X kujul F(x)=f[p(x)]. Liitfunktsioon koosneb mitmest funktsioonist. Pöördfunktsioon Olgu y=f(x) mingi funktsioon, kus x on argument ja y funktsioon.Kui lahendada see võrrand x suhtes, samme x=p(y). Nende graafikud on samad. Tuleb vahetada argumendi ja funktsiooni tähistused saame funktsiooni y=p(x) Pöördfunktsiooni graafik on sümmeetriline algfunktsiooni graafikuga esimese ja kolmanda veeerandi nurgapoolitaja suhtes.(y=x2 y= -+ x ) Piirväärtus Lõpmata väike suurus, selle omadused. Muutuvat suurust, mille piirväärtus on null, nimetakse lõpmata väikseks. Omadused: Lõpliku arvu lõpmata väikeste suuruste summa on lõpmata väike suurus
1. Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus; 1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet, 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust 2. Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega; Teehoid, Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põh...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitus...
(joonis 4). 2002. aastal on kodumaise turba kasutamine olnud kõige suurem. Sellel aastal kasutati 1508,2 tuhat tonni turvast. Kõige vähem on turvast kasutatud 2016. aastal, kus kasutamist on leidnud 517,4 tuhat tonni. Joonis 4. Kodumaise turba kasutamine aastatel 2000-2017 (Eesti statistikaamet, 22.10.2020). 6.3. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang ja varu Kuna andmeid oli turba toodangu ja varu kohta palju, otsustati valida aastaks 2010 ja teha ainult nende andmete põhjal graafikud maakondade kaupa. Andmed on esitatud tuhat tonni kohta. Üldiselt võib öelda, et kui vaadata maakondlikku üldpilti on tulemused väga erinevad. Mõnes kohas on turba toodang ulatunud üle 160 tuhande tonni aga teises kohas jääb tulemus alla 20 tuhande tonni. 2010. aastal on kõige rohkem nii vähelagunenud kui ka hästilagunenud turvast toodetud Pärnumaal (joonis 5). Hästilagunenud turba toodanguga järgnevad Tartumaa ja Ida- Virumaa. Kõige vähem toodeti 2010
Kui alleel A on madala sagedusega, siis on selle sageduse muutus määratud heterosügootide ellujäämisvõime (vAa) suhtega teise homosügoodi ellujäämisvõime (vaa) suhtes: vAa/vaa 14. Millist tüüpi valikut alljärgnevad joonised kirjeldavad? Y-telg – aeg, x-telg – fenotüübi joatus populatsioonis. (Mustad täpid tähistavad enne paljunemist väljasurevaid indiviide). Millised vastavat tüüpi valiku puhul alleelisageduseid kirjeldavad graafikud? Joonisel on kirjeldatud tasakaalustavat, lõhestavat ja suunavat valikut. Alleelisagedusi kirjeldavad graafikud: a. Tasakaalustava valiku puhul alleelisagedused: b. Lõhestava valiku puhul alleelisagedused: c. Suunava valiku puhul alleelisagedused: Suunav valik viib ‘kasuliku’ alleeli sageduse tõusuni kuni selle fikseerumiseni. Fikseerumise kiirus sõltub aga dominatsussuhetest. Alguses on kasulik alleel madala sagedusega ja esineb peamiselt
Selle puudumisel või ülesande loogilisema liigendamise huvides kasutatakse ülesande numbriga seotud numberloendit (Näiteks Ülesandes 3 kasutatakse numeratsiooni 3.1., 3.2., 3.3. jne). 10. Ülesande tööjuhise ette, mida pime õpilane ei saa osaliselt või täies mahus iseseisvalt täita, on kirjutatud vastav märkus. 9. Kohandatud õppematerjalis on tabelid vajadusel lihtsustatud, lisatud ridade ja veergude arv. 10. Kohandatud õppematerjalis on olulised joonised, skeemid ja graafikud kirjeldatud või kohandatud, viimasel juhul esitatud reljeefsena joonislehtede komplektis. Joonisele, skeemile, graafikule või muule kirjeldatud materjalile eelneb vastav sõna Joonis, Skeem, Graafik, Pilt. Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt
haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
Küll aga võib asi teistmoodi pöörduda, kui populatsioon liiga suureks kasvab ning kiskjad ei suuda enam nende ega ka haiguste levimist piirata. Toiduahelas asuvad metskitsed taimtoidulistena keti keskel. Toituvad näiteks puuvõrsetest ning nad ise on toiduks kiskjatele, näiteks rebane, hunt, ilves. Inimestele võib nende liigne tegevus tekitada palju kahju, sest metskitsed kahjustavad metsa ja puid. Kasutatud kirjandus ja graafikud on pärit: · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=716392/Metskitse+arvukus+j a+loendusvea+m%E4%E4ramine.pdf Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Seejärel hakkas looduslike niitude
kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
Selgitada rahvusvaheliste firmade olemasolu. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustada rahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust ja metsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud, skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on
Ise koostatud tabeli puhul pole viidet vaja. Tabel 1. Suuremad lõpetatud munitsipaaleluruumide renoveerimise ja ehitamise projektid 2003. a Allikas: Tallinna arengukava 2005-2014 Tabeli pealkiri on konkreetne ja tabeli sisu avav. Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile viidatakse, nt: „See on esitatud Tabelis 1.“ või „Alljärgnev Joonis 3 iseloomustab....“. Referaadi illustratiivse materjali liigid: joonised, skeemid, diagrammid, graafikud, kaardid ja fotod kannavad ühisnimetust – joonis. Igal joonisel on number (araabia numbritega) ja allkiri. Fotosid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada, harilikult piisab allkirjast. Kui töös on vähe jooniseid (kuni 10), soovitatakse ühtset, tööd 15 läbivat numeratsiooni, suurema arvu jooniste puhul võib joonised nummerdada peatükkide lõikes, näiteks Joonis 3.5
õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast
Mõnede teemade puhul on näitmaterjaliks ka fotod. Viimaseid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada. Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1. Albrecht Düreri ,,Rüütel, surm ja kurat" TABELID. Näide: Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk nr Töötaja ametikoht Töötaja haridus JOONISED. Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid jms. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 kirjapunkti. Näide: Joonis 1. Vastanute vanus VALEMID. Valemid eraldatakse muust kirjast kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse
t . (6.30) B * ja Q * väärtused on tüüpsetele turbo- ja hüdrogeneraatoritele eelnevalt välja arvutatud ja tehasekatsetustega kontrollitud, mille tulemusena on teatmematerjalina esitatud graafikud B f t ja Q g t . Vastavad graafikud on toodud joonisel 6.9. * * Indeks 1 turbogeneraatorid 2 - hüdrogeneraatorid Joonis 6.9 Nomogrammid abisuuruste B * ja Q *
9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev (nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused. Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse) väärtus, mille materjal saavutab aja jooksul mingi kindla suhtelise niiskuse ja temperatuuri juures.
6 E - 0 1 5 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
