ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile o Kauba saatmise võimalused Võimalused sõltuvad peamiselt: - lennukitüübist ehk kui suuri/raskeid pakkeüksusi on võimalik laadida. See spetsifikatsioon on igal lennukitüübil. - sõltuvalt lennukitüübist laetakse kaubad kas loose-bulk kastikaup ja alused või ULD konteineritesse – unit load device - erinevatel lennukiliinidel on erinevad lennukitüübid, graafikud, sihtkohad ja hinnad - veo aeg sõltub väljumiste sagedusest ja transiitajast (otse- või vahelaadimistega, ooteaeg vahelennujaamades) - lähte-, siht- ja transiitlennujaamade terminaalide võimalustest konkreetset saadetist käsitleda - väiksemad/kergemad kaubad liiguvad TLL lennujaamast lennuki pardal (reisilennuk) - suuremad/raskemad kaubad lennuliini RFS (road feeder service)
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
-1 x X , kusjuures y = f (x), . Näide: y = pöördfunktsioon on x = log2 Üksühene funktsioon ja selle graafik . Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Näide: Näide: Funktsioon, millel pole pöördfunktsiooni. y = x + arctanx Näide: y = tanx pöördfunktsioon. y = arctanx 6. Põhilised elementaarfunktsioonid ja nende graafikud. Graafikute teisendused (näiteks, kuidas funktsiooni y = f(x) graafikust visandada funktsiooni y = -b f(x+a) graafik, kui a<0, b>0). Elementaarfunktsiooni definitsioon. Funktsioon, mis ei ole elementaarfunktsioon (tooge näide). Põhilised elementaarfunktsioonid ja nende graafikud. Graafikute teisendused. Elementaarfunktsiooni definitsioon. Funktsioone, mis saadakse põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehte ja liitfunktsiooni moodustamise
Üksühese funktsiooni y = f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. · Pöördfunktsioonis vahetavad kohad esialgse funktsiooni määramispiirkond ja väärtuste hulk. · Funktsioonid f ja g kompenseerivad teineteist järgmises mõttes: kui g of funktsiooni f pöördfunktsiooni, siis f on g pöördfunktsioon. · Funktsioonide y = f(x) ja y = g(x) graafikud on sümmeetrilised sirge y = x suhtes Logaritmfunktsioon. Eksponentfunktsiooni y = ax pöördfunktsioon on logaritmfunktsioon x = log a y, kus a on logaritmi alus. a > 0 ja ei võrdu 1. X = (0,) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev. y = loga x graafik on y = ax graafiku peegeldus sirge y = x suhtes. Arkusfunktsioonid. Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid on nn. arkusfunktsioonid.
< graafiku abil < analüütiline esitus < nooldiagrammina < sõnaline formuleering Mitte igat funktsiooni ei saa esitada analüütiliselt, valemi abil (vt näide 2.1). Majanduses kasutatava matemaatilise modelleerimise korral püütakse erinevate suuruste vahel valitsevaid seoseid kirjeldada analüütiliselt, valemi abil. ÜLESANDED 2.1 Joonisel 11 on erinevatel graafikutel suuruse x väärtustele seatud vastavusse suuruse y väärtused. Millised graafikud kujutavad funktsionaalset sõltuvust y=f(x) ? Joonis 11 Astendamine. Polünoomid. Kui n on positiivne täisarv, siis xn tähendab, et x on iseendaga korrutatud n korda: xn = x@ x @ x @ ... @ x. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 9
1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku muutuvku muutuvku püsikulu püsikulu kogukulu lu lu 50 (50*200) 200 10000 (10000/5 (10000+10 (20000/5
40617 Ilves Tom Surju kuusk 4 11 40624 Meister Anton Surju kuusk 5 12 40626 Oks Aarne Surju kuusk 4 14 40630 Kuusk MariaTori tamm 5 18 40620 Müller Tarmo Tori lepp 5 21 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
laste laste laste laste 1. Rõiva 4 5 67 34 3 4 4 5 6 7 35 46 alläärel 2. Varruka 3 4 45 3 4 4 5 - - - - alläärel Allikas: Kivilo Õmblemine, 1984, lk 174 Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. Igal joonisel peab olema joonise sisu avav allkiri (kaldkirjas). Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming,
Kiirendus Näitab, kui palju muutub kea kiirus ajaüikus.(Keha kiiruse muutumise kiirus) v v - v0 a= = t t Nihke leidmine ühtlaselt muutuval liikumisel s= v0t+ at2/2 Liikumise võrrand on võrrand, mis võimaldab määrata keha koordinaati, kiirust ja kiirendust mistahes ajahetkel. x= x0 + v0t + at2/2 Kiiruse võrrand - v= v0 + at Vektor Suunatud sirglõik. Vektorite liitmine/lahutamine Projetsiooni leidmine erinevatel telgedel Koordinaadi,nihke ja kiirenduse graafikud Keha viskamine vertikaalselt üles/alla Keha viskamine horisondiga kaldu Keha viskamine tornist horisontaalselt alla/üles Dünaamika Newtoni I seadus(inertsiseadus) käib kehade liikumise kohta vastastikmõju puudumisel . Sõnastus: Vastastikmõju puudumisel või vastasikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine, s.t. et tekib kiirendus
...............................................6 1.6. MAJANDUSTEADUS ..................................................................................................................7 1.7. SUURIMAD TAKISTUSED MAJANDUSTEADUSES ...........................................................................8 1.8. NORMATIIVNE JA POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS ..................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13 2.2
etteandmine ja täitmise suur täpsus, lihtne üleminek teisele programmile.Jagunevad:analoog e.pideva- toimelised ja diskreetsed e.impullstoimelised. 36. Mikroprotsessorjuht. el.ajam-Ajam peab kindl.tööorgani liikumise ja täpse positsioneerimise. Suure täpsusega posits.formeeritaxe optimaalne või sellele lähedane el.ajami liikumise graafik-mis koosneb 3-osast: kiirendus,liikumine püsikiirusega ja pidurdus ning selle saavutamisex on vaja formeerida vajalikud graafikud. Seda on võimalik teha suletud juht.süsteemi tag.side asendi järgi. Kasut.ka el.ajami voolu-(momendi)ja kiiruse regul.
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Samuti võib need punktid alati aluseks võtta vabas vormis taotluste esitamisel. Üldise tendentsina aga väheneb järjest nende institutsioonide hulk, kes lasevad projektitaotlust nn "vabalt" kirjutada. Enamikul juhtudel kasutatakse siiski spetsiaalseid formulare, mis kergendavad oluliselt projektiplaani koostamist. Iga projekti plaani lõpus esitatakse tavaliselt lisadena: 1. skeemid (nt projektiorganisatsiooni skeem) 2. graafikud (nt ajagraafik) 3. hinnapakkumised 4. toetus ning garantiikirjad 5. eelarve 6. projektis osalejate CVd 7. lepingud allhankijatega jms. Lisad sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan esitatakse. Näiteks finantseerimisotsuse või projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada läbiviijate elulookirjeldused ning eelarve, töövahendiks mõeldud plaanile on kasulik liita aga ülesannete detailsed kirjeldused
70 84 22,517 36,517 3 1 0,2611 0,3749 0,1138 6,828 1,15560 1,34547 84 90 36,517 42,517 1 5 0,3749 0,4099 0,035 2,1 6. Graafik 1: Empiirilise jaotuse ja hüpoteetilise normaaljaotuse histogrammid, hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon. 7. Graafik 2: Konstrueerida samas teljestikus graafikud empiirilisse jaotusfunktsiooni F(x) graafik, Parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotuse F(x) graafik ja hüpoteetilise normaaljaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik kooskõlas punktiga 5. 8.Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi ja/või -testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks 2 on fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotus, võttes olulisuse nivooks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava statistika meetodeid ning võrreldakse neid omavahel. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, m...
6 ( xi - X ) 2 1 - Hüpoteetilise normaaljaotuse valem: f ( x ) = e 2 2 2 Z1(1 2,55) 7 7. Graafik 2: Konstrueerida samas teljestikus graafikud empiirilisse jaotusfunktsiooni F(x) graafik, Parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotuse F(x) graafik ja hüpoteetilise normaaljaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik kooskõlas punktiga 5. 8 8. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi ja/või 2 -testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotus, võttes olulisuse nivooks =0,05 st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks Dkr = 0,265
baasi muus osas el.väli aga puudub Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel. Kuna baas on oma ehituselt väga kitsas siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel ei jõua baasi elektroodini vaid sisenevad kollektorsiirdesse Seal aga valitseb el.väli, mis suunab nad kollektorisse Seega jaguneb emittervool Ie Baasivooluks IB ja kollektorvooluks Ic IE = I C + I B TÖÖ - Aladid, sild alaldid (skeemid ) pinge voolu graafikud, stabilisaatorid, arvutus, operatsioonvõimendid, kasutus, rakendus, parameetridega. IB on palju väiksem kui iC Baasivool moodustav kollektorvoolust 1-8% IC on peaaegu võrdne IE Vooluülekandetegur IK = * IE kus = 0,92....0,99 Avasuunareziim 1.Kui emittersiirde päripingestamise olukorras (transistori norm. Tööreziim), Rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv sisenpinge, siis tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid.
70 Err:508 Err:508 42 Err:508 Err:508 76 Err:508 Err:508 70 Err:508 Err:508 76 Err:508 Err:508 34 Err:508 Err:508 29 Err:508 Err:508 98 Err:508 Err:508 49 Err:508 Err:508 57 Err:508 Err:508 70 Err:508 Err:508 49 Err:508 Err:508 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
Grand Total 8 99 11 49 18 97 97 17 85 92 63 35 58 27 56 59 77 44 42 72 57 33 19 1215 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad...
3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud
84 90 36,22 4 1,24510 1,45135 0,3925 0,4265 0,03 2 1 8 , 2 2 6.Graafik 1: Empiirilise jaotuse ja hüpoteetilise normaaljaotuse histogrammid, hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon. 7.Graafik 2: Konstrueerida samas teljestikus graafikud empiirilisse jaotusfunktsiooni F(x) graafik, Parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotuse F(x) graafik ja hüpoteetilise normaaljaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik kooskõlas punktiga 5. 8.Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi ja/või -testi abil hüpoteesi, et põhikogumi 2 jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotus, võttes olulisuse nivooks =0,05 st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks Dkr = 0,265.
1. Valikkursus ,,Rahvusvaheline õigus " 2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1. Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente, 2. Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, 3. Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks, 4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahe...
4) Mõlemad ettevõtted peaksid hakkama tähelepanu pöörama siseklientidele. Nemad on need, kes toodavad kasumit ja toovad väliskliente. Tähelepanu pööramise väljenduse piisab täiesti mõnest huvitavast klienditeenindaja koolitusest, samuti võiks piirkonna juht või keegi kõrgem töötajatega läbi viia veidi personaalsemaid tegevusi. Vahvad ettevõtmised muudavad inimesi avatumateks ja siis on nad ka huvitatud oma tööst. Ettepanekud Hesburgerile: 1) Teha töötajatele sobivamad graafikud vaadata üle tööpäeva pikkused, sest tundub, et teenindajatel on liiga pikad päevad. 2) Võibolla tuleks teha kontrolloste, et näha kuidas teenindajad suhtlevad ning hiljem selle tulemuse põhjal koolitusi, noomitusi, näiteid või mingeid muid üritusi teha. 10 3) Ilmselt Hesburgeril on tööjõuvoolavus väga suur, sest see on selline koht, kus on tööl valdavalt (üli)õpilased
Graafikud: Funktsioonid ja on perioodilised perioodiga 2 ning funktsioonid ja on perioodiga . Kõik trigonomeetrilised funktsioonid peale on paaritud. 4. · Üksühene funktsioon - kui argumendi x väärtusele tema määramispiirkonnas seatakse vastavusse üks kindel y väärtus. · Üksühese funktsiooni pöördunktsioon kujutis mis seab igale le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Üksühese funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni graafikud on sümeetrilised sirge suhtes. · Logaritmfunktsioon eksponentfunktsiooni pöördfunktsioon , kus a on logaritmi alus. ( ja ). Logaritmfunktsiooni graafik on eksptonentfunktsiooni graafiku peegeldus sirge suhtes. · Arkusfunktsioonid trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid. Kuna trigonomeetrilised funktsioonid pole terves oma määramispiirkonnas üksühesed siis ei ole
1.4.2. Keskmine kiirus * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. * Keskmine kiirus arvutatakse keha poolt läbitud kogu tee pikkuse ja selle läbimiseks kulunud kogu aja jagatisena. [vk = s/t] (vk keskmine kiirus [1m/s]; s kogu läbitud teepikkus [1m]; t kogu kulunud aeg [1sek]) 1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine * Liikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumisgraafikuid ja kiiruse graafikuid. -) Liikumise graafikud on sellised graafikud, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele keha kordinaadi väärtused, sobilikus mõõtkavas. -) Kiiruse graafik on selline graafik, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele kiiruse väärtused, sobilikus mõõtkavas. 1.5. Kehade vastastikune mõju * Kehade vastastikmõju tõttu muutub: -) Keha kiiruse arvväärtus ja suund. -) Keha kuju.
pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saame, kui lahendame y= f(x) muutuja x suhtes. Pöördfunktsioonis funktsiooni argument ja muutuja vahetavad kohad, samuti vahetavad kohad määramis- ja muutumispiirkond. g[ f(x) ] = x, f[ g(y) ] = y Kui g on f-ni f pöördfunktsioon, siis f on g pöördfunktsioon. Nende funktsioonide graafikud on sümmeetrilised sirge y = x suhtes (peegelduvad). Logaritmfunktsioon on eksponentfunktsiooni pöördfunktsioon, sest x-teljega paralleelne sirge läbib eksponentfunktsiooni y = graafikut maksimaalselt ühes punktis. Kuju: , kus a on logaritmi alus. Kehtivad seosed: ja . Kuna pöördfunktsiooni võtmisel vahetavad määramispiirkond ja väärtuste hulk kohad, siis f-ni määramispiirkond ja väärtuste hulk on vastavalt: X=(o,) ja Y = R
26. juuliks, dokumentatsioon anti üle töövõtjale 30.juulil. 10. septembril töövõtja esitas EAEI53 tellijale nõude tasuda nimetatud lepingu järgi leppetrahvi tehnilise dokumentatsiooni üleandmisega 45 päevase viivitamise eest, kuna 30. juulil üleantud dokumentatsioonis puudusid seadmete , toodete ja materjalide üleandmise graafikud, milledega tellija pidi varustama ehitust. Need graafikud anti üle alles 8. septembril. Tellija oli nõus leppetrahvi tasuma ainult 4-päevase hilinemise eest. Seejuures viitas ta sellele, et sellise graafiku puudumine töövõtja töödele mõju ei avaldanud, kuna graafikus ettenähtud seadmeid, tooteid ja materjale oli töövõtjal vaja kasutada alles oktoobris. Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad a...
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on k...
4 4 Võrrandi lahendid on x = ( 1 + 2n ) , n Z ; x = 0,5 ( 1 + 4n ) , n Z Kontroll: Kui n = 0, siis x1 = ( 1 + 2 0) = ; x2 = 0,5 ( 1 + 4 0 ) = 0,5 sin - cos = 0 - ( -1) = 1 v = p sin 0,5 - cos 0,5 = 1 - 0 = 1 v = p Lahendid on x1 = ; x2 = 0,5 3) Lahendame võrratuse f (x) > 0 lõigus [0; ] . Võrratuse võib lahendada graafiliselt. Selleks tuleb joonestada funktsioonide y = sinx ja y = cosx graafikud lõigul [0; ] . Võrratuse sinx > cosx lahendamiseks tuleb leida sellised argumendi x väärtused, mille korral funktsiooni y = sinx graafik asub ülevalpool funktsiooni y = cox graafikut. Leiame graafikute lõikepunkti abstsissi. Graafikute lõikepunkti võib leida ka jooniselt. Lõigus [0; ] saab x väärtuseks olla ainult 450. x = 450 = . Täpsema tulemuse saamiseks võib lahendada võrrandi sin x cos x = 0. 4 sin x cos x = 0;
120000 107 200 100000 82 820 80000 60000 40000 20000 107 136 157 0 Kogus Maksumus Asuja Võiste Abja Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
Gaasi üleminek ühest p1V1/T1 =p1V1/T1 olekust teise Kilomoolid gaasi koguses pV/T=R 2.Seadused ja põhiprintsiibid: MKT võrrand ja alused- p=1/3*m0*n*v2 1)gaas koosneb molekulidest 2)molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3)molekulide vahel on vastastikmõju Ideaalse gaasi olekuvõrrand-pV=m/MRT Isoprotsessid- Isoprotsess on gaasi oleku muutus, kus üks olekuparameetritest p, V, T jääb muutmatuks, aga teised muutuvad Isoprotsesside tunnused, graafikud, valemid, seadused: ISOTERMILINE ISOBAARILINE ISOK(H)OORILINE TUNNUS T=const p=const V=const VALEM p1V1=p2V2 V1/T1=V2/T2 p1/T1=p2/T2 p*V=const V/T=const p/T=const GRAAFIK SEADUS Jääval tempetatuuril Jääval rõhul antud Jääval ruumalal
0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 Tihedus [kg/m3] Graafik 6.1.1 Korrapäraste materjalide tiheduste graafik 10 6.2 Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse graafikud Tabel 6.2.1 Graniidi tihedus ja poorsus Mass Mass Mass õhus Mass vees
Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi (viimane sõltub kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
et sellega noor inimene nägi palju vaeva ja sai ka lõpuks piletid kätte et saaks tagasi minna. Raskused ilmnesid tal lennujaama transpordiga, et kuna põhirongid ei töödanud elektrikatkestuse tõttu, siis tuli leida mõni teine viis et jõuda. Kohalikud oma rongide poolt ei olnud kontreetseid kavasi seepärast see oli täiesti arvamata pingeline olukord. Tänu jaapani sõbrate abil leidis ta siiski võimaluse busside pealt mis läksid normaalselt lennujaama, graafikud teati ette ühte päeva ennem jooksul nii et hiljemalt märkis ka seda et lennujaamas pidi ööbima ja lennukit ootama jääda. Indrek märkis seda et see pidi olema päeva varuks, et ta saaks ka tagasi jõuda. Vastuseks oli ”jah,just”. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on sotsiaalpsühholoogiline lähenemine hoiakute ja stereotüüpide olemuse ning muutmisvõimaluste kohta, kahekõne kogutud materjali analüüsimisel on kasutatud temaatilise analüüsi võtteid
Tekstiga väheseotud materjal paigutatakse lisana töö lõppu kasutatud kirjanduse loetelu taha. Erineva sisuga materjal vormistatakse erinevate lisadena. Igale lisale antakse pealkiri ja number. Töö tekstis viidatakse lisadele (nt vt Lisa 4). Alljärgnevalt on toodud valik võimalikest materjalidest, mida lisadena esitatakse. · ankeetküsitluse vorm ja vajadusel ka vastatud ankeedid; · andmete statistilise töötluse tulemused koondtabelina; · graafikud ja diagrammid, kui neid on palju ja neile suhteliselt vähe viidatakse; · suuremad plaanid ja kaardid; · keeleuurimustes kasutatud sedelid; · mõõtmis- ja vaatlusprotokollid; · töös kasutatud kirjad, memuaarid, intervjuude tekstid; · skeemid ja joonised; · pildid ja fotod; · reproduktsioonid. Jooniste alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid, olgu need siis diagrammid,
Näide 2. Olgu hulk X mingi kooli õpilaste hulk ja hulk Y õpilaste vanuste (aastates) hulk. Hulgal X on määratud funktsioon, sest igale õpilasele vastab üks kindel vanus. Seevastu hulgal Y ei ole määratud funktsioon, sest ühevanuseid õpilasi on koolis mitu. Kui on antud hulga Y element (vanus), siis ei saa me üheselt määrata, missuguse õpilasega on tegemist. 9. Põhilised elementaarfunktsioonid. Nende omadused (määramis-ja muutumispiirkonnad) ja graafikud. 10. Funktsiooni piirväärtus (definitsioon, tähistus). Graafiline esitus. Arvu L nimetatakse funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a, kui iga ε > 0 puhul leidub niisugune arv δ > 0, et iga x 6= a puhul, mis rahuldab võrratust |x−a| < δ, kehtib võrratus |f(x)−L| < ε. Üldine tähistus: lim 𝑓(𝑥) = 𝐿 𝑥→𝑎 11. Kolm erinevat juhtumit, mille korral piirväärtus on L (𝐥𝐢𝐦 𝒇(𝒙) = 𝑳)
positiivset arvu T nimetatakse funktsiooni perioodiks. 28.Monotoonsed, kasvavad ja kahanevad funktsioonid Kasvavaid ja kahanevaid funktsioone nimetatakse rangelt monotoonseteks. Funktsioon y = f(x) on kasvav vahemikus ]a; b[, kui ta rahuldab tingimust f ´(x) > 0. Funktsioon y = f(x) on kahanev vahemikus ]a; b[, kui ta rahuldab tingimust f ´(x) < 0. 29.Elementaarsed põhifunktsioonid. Nende määramispiirkonnad, põhiomadused ja graafikud Elementaarseteks põhifunktsioonideks nimetatakse järgmisi analüütiliselt antud funktsioone. Astmefunktsioon: y = xa Logaritmfunktsioon: y = logax Eksponentfunktsioon: y = ax Trigonomeetrilised funktsioonid: y= sin x, y =cos x, y= tan x , y = cot x Arkusfunktsioonid: y = arcsin
noored narkootikume tarvitavad ja kuidas see on mõjutanud nende elu ja toimetulekut. Teiseks kogusime informatsiooni internetist, raamatutest, sõpradelt ning ka Politsei- ja Piirivalveameti töötajatelt, kellega suhtlesime e-maili teel. Küsitluse tulemusena saame teada narkootiliste ainete eelistused ja kasutusharjumused Jõhvi Gümnaasiumis õpilaste hulgas. Andmeid kogume interaktiivsel teel ning saadud andmete põhjal koostame diagrammid ja graafikud, millega anname edasi numbrilised ja statistilised 9 andmed ning kokkuvõtte. Vastused töötleme läbi ning töös esitame kõige oluliseimad tulemused. 3. Tulemused ja analüüs 3.1 Vastajate statistika Kokku vastas meie küsitlusele 58 inimest kogu koolist. Neist 40 olid naissoost isikut ja 18 meessoost isikut (joon.3). Vastajate vahel lendude erinevust ei pidanud me oluliseks ja vastavat tabelit ei koostanud
kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt
y0 = 2 · Ringjoon (x a)2 + (y b)2 = r2 Kui a = b = 0, siis x2 + y2 = r2 · Parabool y = ax2 + bx + c D = b2 4ac Kui a < 0 ja D > 0, siis avaneb parabool allapoole. Kui a > 0 ja D > 0, siis parabool avaneb ülespoole. 4. Funktsioonid ja nende graafikud Valemid · Võrdeline sõltuvus y = ax a · Pöördvõrdeline sõltuvus y= x Diferentseeruva funktsiooni uurimine · Nullkohtade hulk X0 : f ( x) = 0 funktsiooni f(x) nullkohtade x1; x2; x3 leidmine · Positiivsuspiirkond X : f ( x) > 0 + · Negatiivsuspiirkond X - : f ( x) < 0
betooni või puitu. Oma küsimustikuga sooviksin teada saada, kas eelnevalt püstitatud hüpotees vastab tõele. Tänu sellele saaks teada, kumba materjali inimesed rohkem pooldavad ehituseks. Antud küsitlus viidi läbi augustikuu jooksul. Küsitlus sisaldas nelja küsimust, mille vastamiseks kulus töölistel keskmiselt viis minutit. Küsitluse andmed on töödeldud programmis MS Excel ja nende põhjal koostatud ka graafikud. 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED Järgnevatel joonistel on esitatud uuringu tulemused. Joonis 1. Maja ehitamiseks kasutatavad materjalid. Joonis 2. Rahulolu kasutatava ehitusmaterjali suhtes. Joonis 3. Betooni ja puidu vastupidavuse suhe. Tabel 1. keskkonnasõbralikkus taastuvus odavus PUIT 6 6 2 BETOON 4 4 8
Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi (viimane sõltub kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
1.6. Tabelites kasutatud valemid 1.6.1. =mõhus / (mõhus - mvees) * 1000, Tiheduse arvutamise valem(6) Tihedus, kg/m3 mõhus - Proovikeha mass õhus, g mvees - Proovikeha mass vees, g 1.6.2. Rs = Fs / A, Survetugevuse arvutamise valem (7) Rs - Survetugevus, MPa F Purustav jõud, N A Survepind, mm2 1.7. Katsetulemustest saadud graafikud 1.7.1. Survetugevuse jaotus Gaussi kõveral (kõikide rühmade katsetulemuste põhjal) * Esimene number näitab rühma, teine number näitab tulemuste arvu antud survetugevuse juures (näide 1-1, 1 rühm, 1 tulemus). Graafik 1. Survetugevuse Gaussi kõver 1.7.2. Värvide spetsifikatsioon rühmade kaupa: 10 1. Lektor Tuist, esmaspäevane grupp, paaritu nädal 2. Assistent Liisma, teisipäevane grupp, paaritu nädal
2011 Noormets Jaan Kabli tamm 5 124 1364 105 2835 Hind Maksumus 112 3808 91 2730 124 3472 97 2425 75 1575 78 2574 80 1680 86 2322 105 3675 113 3164 80 1920 71 1917 Kogus Hind Maksumus 16 112 1792 34 105 3570 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2 graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua Table-objektina (List-objektina 2003-s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid
................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ilmaennustamine eriline?.........................................................11 1.3.2 Kes on looduse osavaim ilmaennustaja?..................................................................12 2. ERINEVATE TELEVISIOONI KANALITE ILMATEADETE VÕRDLUS ................14 2.1 Temperatuuri graafikud..................................................................................................17 3. ILMAENNUSTAMINE INTERNETI ABIL ................................................................19 3.1 Ilmaennustamine Interneti satelliitpiltide abil................................................................19 3.1.1 Juulikuu alguse soe suveilm.....................................................................................22 3.1
25,0 1,0 25,0 2 2 χ =2 χ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest ühtlasel jaotusel on 2 parameetrit) χ²kr = (0,10;2)=4,605 Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr>χ², antud juhul 4,605 > 2, Seega hüpotees tuleb vastu võtta ning järeldada, et tegemist on ühtlase jaotusega. 5. Konstrueerin samas teljestikus järgmised graafikud: Vahemi ni(emp ni(norm Xm ni(ühtl) f(norm) f(ühtl) k ) ) 0,00980 0-20 20 6 5 5 1 0,01 0,01418 20-40 40 7 6 5 6 0,01 0,01223 40-60 60 4 7 5 3 0,01
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
