............... 4 2. Varda jämedama osa läbimõõt D, ja raadius. Varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1) .................................................................................................................. 4 3. Ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1 .................................... 5 4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik ........................................................................................................ 6 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm ....................................... 6 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir D1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu ................................................................................. 6 7
x + Rn( x) Öeldakse, et joon y = f(x) on nõgus, kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. Öeldakse, et joon y = f(x) on kumer, kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Öeldakse, et funktsiooni f(x) graafik on kumer hulgal X, kui selle funktsiooni graafik on kumer hulga X igas punktis ja nõgus hulgal X,kui selle funktsiooni graafik on nõgus hulga X igas punktis. 1.Kui f''(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f(x) nõgus vahemikus(a, b). 2. Kui f''(x) < 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f(x) kumer vahemikus(a, b). Punkti, mis eraldab pideva joone kumerat osa nõgusast,nimetatakse selle joone käänupunktiks. F''(a) < 0 kumer punktis a,f''(a) > 0 nõgus punktis a. INEGRAAL n
k ! ( n−k ) ! 70)Sündmus ja selle tähistamine. Sündmus on tegevus, mille katse võimalikku tulemust ei teata ette (P) 71)Mis on tõenäosus ( sõnastus ja valem) Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust teatud tingimustel. soodsate võimaluste arv Sündmus= kõigi võimaluste arv 72) a) Eksponentfunktsiooni graafik b) logaritmfunktsiooni graafik c) pöördfunktsiooni graafik 73) paaris –ja paaritu funktsiooni leidmise tingimus Paarisfunktsioon f(-x)=f(x) Paaritufunktsioon f(-x)=-f(x) 75) Mille suhtes on sümmeetriline a) paarisfunktsiooni (y-telje suhtes) b) paaritu funktsiooni(koordinaatide alguspunkti suhtes) c) pöördfunktsiooni (sirge y=x suhtes) graafikud
tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready- made, installatsioon. Popkunsti esindajad Andy Warhol Oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" “Tomatisupp” “Kaheksa Elvist” Robert Rauschenberg Ameerika maalikunstnik ja graafik , kes koos sõber Robert Rauschenbergiga lõi eeldused popkusti arenguks Ameerikas. On oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid esemeid, neid jõuliselt õlivärvidega täiendades.
Kodune töö nr. 2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1] Terase termotö...
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
Negatiivsus X-=Ø 4. Ekstreemum kohad Xe= Ø 5. Kasvamine ja kahanemine X=R 6. Käänukohad Xk= Ø 7. Kumeruspiirkond X= Ø Nõgussuspiirkond X=R 8. Väärtuste hulk e. muutumis piirkond Y=(0;) 9. Eksponentfunktsiooni graafik läbib alati punkti 0 ja 1 (0;1) Pedak
Jüri Arrak Jüri Arrak on Eesti maalikunstnik graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis 24. oktoobril 1963 Tallinnas. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja "Tallinfilmi" lavastuskunstnikuna aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia
x19= y19= x20= y20= 4 2 0 ARVUTA Nupu "ARVUTA" vajutamisel lahendatud võrrandi vastus: 2,6242658837 Graafik 12 10 8 6 Y 4 2 0 X
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid ...
Kristina Uibukant 11. klass Vassili Vassiljevits Kandinsky (16. detsember 1866 Moskva 1944 NeuillysurSeine) oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. Õppis ta Moskva Ülikoolis õigusteadust. 1896. aastal siirdus Münchenisse, kus õppis Anton Azbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all. Aastal 1901 võttis ta osa kunstirühmituste Der Blaue Reiter asutamises. 1900ndate alguses kihlus ja abiellus ta Gabriele Münteriga. Aastal 1910 maalis ta esimese
ui = Sc ( ui ) - tabelist ( ni - n'i ) 2 EMP 2 = = 21,1 n 'i n k ni = ( ui ) Sc = 0,05 k = 7 -3 = 4 KR 2 (, k ) = KR 2 (0,05;4) = 9,49 EMP 2 > KR 2 Ho kehtib, kui EMP 2 < KR 2 , antud juhul ei ole tegu normaaljaotusega. Kehtib hüpotees H1. 6. Graafik 1: Empiirilise jaotuse ja hüpoteetilise normaaljaotuse histogrammid, hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon. 6 ( xi - X ) 2 1 - Hüpoteetilise normaaljaotuse valem: f ( x ) = e 2 2 2 Z1(1 2,55)
Funktsioon on paaritu kui kehtib võrdus f(-x)=-f(x) Paaritu funktsioon on sümmeetriline 0-punkti suhtes. Funktsiooni f nim perioodiliseks, kui leidub konstant C>0 nii, et iga xX korral kehtib võrdlus f(x+C)=f(x). Väiksemat sellist konstanti C nim funkt f perioodiks. Kasvamis- ja kahanemispiirkond. Olgu funktsiooni maaramispiirkonna alamhulgas D kaks väärtust x1 ja x2, kus kehtib võrratus x1< x2. Kui f(x1) < f(x2), siis on funktsioon f kasvav hulgas D, graafik tõuseb. Kui f(x1) >f(x2), siis on f hulgas D kahanev ja graafik langeb. Astmefunktsioon on kujul y=xa , kus a on nullist erinev konstantne asendaja. Kui a on paaritu arv, siis X=R ja Y=R. Kui a on paarisarv, siis X=R Y=(0; ). Eksponentfunktsioon on kujul ax , kus a>0 ja ei võrdu ühega. X=R ja Y=(0; ). Trigonomeetrilised funktsioonid on y = sin x, y= cos x, y = tan x ja y = cot x. y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] ,
1.6.2. Rs = Fs / A, Survetugevuse arvutamise valem (7) Rs - Survetugevus, MPa F Purustav jõud, N A Survepind, mm2 1.7. Katsetulemustest saadud graafikud 1.7.1. Survetugevuse jaotus Gaussi kõveral (kõikide rühmade katsetulemuste põhjal) * Esimene number näitab rühma, teine number näitab tulemuste arvu antud survetugevuse juures (näide 1-1, 1 rühm, 1 tulemus). Graafik 1. Survetugevuse Gaussi kõver 1.7.2. Värvide spetsifikatsioon rühmade kaupa: 10 1. Lektor Tuist, esmaspäevane grupp, paaritu nädal 2. Assistent Liisma, teisipäevane grupp, paaritu nädal 3. Assistent Liisma, reedene grupp, paaritu nädal 4. Lektor Tuist, esmaspäevane grupp, paaris nädal 5. Assistent Liisma, reedene grupp, paaris nädal Tabel 12. Survetugevuse esinemissagedus Survetugevus,
figuurid kujundid on veniva, lookleva kontuuriga, mõneti stiliseeritud kompositsioonis pole oluline mitte ruumiline illusoorsus vaid dekoratiivsus Walter Crane - inglise maalikunstnik tuntuim töö on "Neptuni hobused", 1892 http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17830&onepagefree=fec98ae09e902180e6d190606207385a Alphonse Mucha "TANTS" (1860-1939) Tsehhi maalikunstnik, graafik ja plakatikunstnik. Tema plakatite ja illustratsioonide peategelaseks on enamasti voolava joonega kujutatud naine ning rikkalikult ornamenteeritud tagapõhi. http://ffffound.com/image/184f163325ada4a53edc4c28766604952bd33976 http://www.booksplendour.com.au/bs_mucha.htm Pildil Adele Bloch-Baueri portree Gustav Klimt
Kahanev piirkasulikkus on selline kogus, kuhu jõudes iga lisanduv ühik pakub vähem rahuldust kui eelmine. Näiteks sinu lemmik heliplaat. Asenduskaubad. Suuremal osal toodetest on asenduskaubad, aga meie valmisolek neid tarbida, sõltub hinnast. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nõudluse hinnaelastsus näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes JOONISTA TURUNÕUDLUSE GRAAFIK Täiend ehk siduskaubad on mida sageli kasutatakse koos. Nõudluse suurenemine ja vähenemine sõltub: SISSETULEKUTE MUUTUS ASENDUSKAUPADE KÄTTESAADAVUS JA HINNAD ILMA-VÕI HOOAJA MUUTUS MUUTUSED MOES, MAITSES, HARJUMUSTES OOTUSTE MUUTUS PAKKUMINE Pakkumine on kaupade ja teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. JOONISTA PAKKUMISE GRAAFIK Turupakkumine on kõigi müüjate pakkumised liidetult ehk koondsumma.
kontsentratsioon V=1/ 1. 6 0 6 1 1 2. 4 2 4 1,25 0,8 3. 3 3 3 1,67 0,599 4. 2 4 2 2,25 0,44 Katse andmete põhjal koostada graafik. Reaktsiooni kiiruse olenevus konsentratsioonist 1,2 Reaktsiooni kiirus 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1 2 3 4 6
y dy Teooriatöö lühiküsimused 1. Defineerida funktsiooni y = f (x) tuletis y'. y y ' = lim x 0 x , kus y = f ( x + x ) - f ( x ) 2. Esitada liitfunktsiooni y = f [ g (x)] diferentseerimise reegel y = f [ g ( x)] y ' = f [ g ( x)]'*g ( x)' 3. Mis on lõpmata väike suurus ja lõpmata suur suurus piirprotsessis x + 4. Milline on y = f (x) graafik lõigul [ a, b] ,kui f ( x) C [ a, b] Lõigul [ a, b] on y = f (x) graafik sile, ilma katkevuste ja teravate tippudeta. 5. Defineerida log a x Arvu x logaritmiks alusel a nimetatakse suurust, millega a-d astendades saadakse x. lim f ( x) = A 6. Defineerida võrdus x + lim f ( x) = A ( > 0) ( M ) : ( x > M ) f ( x) - A < x + , kui 7. Defineerida funktsiooni y = f (x) pidevus punktis x = x 0 f ( x) C ( x0 ) ,kui
andmed Sotsiaalne sin -0,9980267284 -0,9510565163 -0,8443279255 -0,6845471059 -0,4817536741 -0,2486898872 0 0,2486898872 0,4817536741 0,6845471059 0,8443279255 0,9510565163 0,9980267284 0,9822872507 0,9048270525 0,7705132428 0,5877852523 0,3681245527 0,1253332336 -0,1253332336 -0,3681245527 -0,5877852523 -0,7705132428 -0,9048270525 -0,9822872507 -0,9980267284 -0,9510565163 -0,8443279255 -0,6845471059 4 graafik 1 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 Füüsiline sin Emotsionaalne sin Intellektuaalne sin Sotsiaa 5 graafik n Intellektuaalne sin Sotsiaalne sin 6
Proovidega tuubid jätsin sademe formeerumiseks 1015 minutiks seisma. Edasi proovid panin tsentrifuugisse ja pärast seda filtreerisin neid. Sain selgeid lahuseid ja määrasin nende optilist tihedust spekrofotomeetriga lainepikkusel = 280 nm (D280). Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele D280 neis sisalduva türosiini kontsentratsioon (mg/ml või mol/ml). Saadud katseandmete alusel koostatan graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust CTyr = f(t) ja arvutan ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus, mis A vastab valemile: 3 C Tyr10 V 1V 22 A= t181V 3g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml), t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml),
MAJANDUS: Rahvusvahelised organisatsioonid. ————————————————————————————————————— KORDINAADID - KORDINAATIDE ERITÜÜBID, SAMAKÕRGUSJOONED KAARDIL. RAHVASTIK - RAHVASTIKU KASV JA RAHVAARVU KASVUTEMPO. RAHVASTIK - DEMOGRAAFILINE SIIRE. KUIDAS ANALÜÜSIDA DEMOGRAAFILIST SIIRET? GRAAFIKUTE ANALÜÜSIMISE NÄITED: Riigi suurimaks vanusegrupiks on 0-4-aastased. Antud graafik näitab, et noori on rohkem kui vanu, sest riik asub demograafiliselt teises etapis e. demograafilise plahvatuse etapis. - riigis on hakanud vaikselt suremus langema (esineb üsna palju üle 50-aastaseid isikuid; kuid sündimus on siiski kõrge. Riigi keskmine eluiga ulatub umbes 55.-60. aasta vahele. Riigis ei esine märkimisväärseid soolisi erinevusi, kuid vanemate inimeste tähtsus hakkab tasapisi riigis tõusma; vanusegrupid hakkavad “ühtsustuma”.
(tehtud) 9. Loe voltmeetri skaalalt pinge vaartus, ampermeetri skaalalt sellele pingele vastava voolutugevuse vaartus ning kanna need juuresolevasse tabelisse. Pinge U (V) 20V 25V 30V 35V 40V Voolutugev 4A 5A 6A 7A 8A us I (A) Pinge/ Voolutugev us (ehk 5 5 5 5 5 .takistus.... ....) 10. Koosta ruudulisele lehele tabeli pohjal graafik, kus horisontaalteljel asuvad (Sinu poolt vabalt valitud) pinge vaartused, moodetuna voltides, pustisel teljel aga vastavad voolutugevuse vaartused. (tehtud) 11. Kirjelda oma valitud joont? Skitseeri (joonesta vaba kaega) graafik siia lehele Vastus: Graafikul on joon mis liigub diagonaalselt ulespoole. 12. Arvuta iga moodetud pinge ja voolutugevuse jaoks nende jagatised. Kanna need tabeli kolmandasse ritta. Mida markad?
Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450 Rauno Sander 2007/2008
32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist.
Mehaaniline liikumine. 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste seisvate kehade suhtes. 2. Mida nimetatakse trajektooriks? Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. 3. Kuidas liigitatakse liikumisi trajektoori kuju järgi? a) Sirgjooneliseks b) Kõverjooneliseks 4. Mida nimetatakse teepikkuseks? Teepikkuseks nimetataks trajektoori pikkust,mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.Seda tähistatakse tähega S. 5. Mida näitab ajavahemik? Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemiku märgitakse täheda t. 6. Mida nimetatakse kiiruseks? Kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Kiirust tähistatakse tähega v. Nimetus Kiirus Teepikkus Tähis v s Valem Mõõtühik 1 km; 1m ...
Rakenduskõrgkoolid 9 3 12.03.13 Kohad Tasulised Tasuta Algkoolid 2 0 Põhikoolid 6 9 Gümnaasiumid 9 51 Täiskasvanute 0 3 gümnaasiumid Kutsekoolid 3 12 Ülikoolid 3 3 Rakenduskõrgkoolid 9 9 4 12.03.13 Graafik 60 51 50 40 30 20 12 9 9 9 9 10 6 2 3 3 3 3 0 0 Algkoolid 0 Kutsekoolid Tasulised Tasuta
1. Funktsioon on paarisfunktsioon kui kehtib võrdus f(-x)=f(x) Paarisfunktsioon on sümmeetriline y-telje suhtes. Funktsioon on paaritu kui kehtib võrdus f(-x)=-f(x) Paaritu funktsioon on sümmeetriline 0-punkti suhtes. Kasvamis- ja kahanemispiirkond. Olgu funktsiooni maaramispiirkonna alamhulgas D kaks väärtust x1 ja x2, kus kehtib võrratus x1< x2. Kui f(x1) < f(x2), siis on funktsioon f kasvav hulgas D, graafik tõuseb. Kui f(x1) >f(x2), siis on f hulgas D kahanev ja graafik langeb. Astmefunktsioon on kujul y=xa , kus a on nullist erinev konstantne asendaja. Kui a on paaritu arv, siis X=R ja Y=R. Kui a on paarisarv, siis X=R Y=(0; ). Eksponentfunktsioon on kujul ax , kus a>0 ja ei võrdu ühega. X=R ja Y=(0; ). Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y= cos x, y = tan x ja y = cot x y = sin x : X = R, Y = [-1, 1] , y = cos x : X = R, Y = [-1, 1] ,
Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy- Schwartzi võrratus. 3. Lahtised ja kinnised kerad. Punkti ümbrus. Sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidus hulk. Tõkestatud hulk. 4. Mitmemõõtmelise muutuva suuruse mõiste. Suuruse muutumispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja ja määramispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni graafik. Kahemuutuja funktsiooni graafiku geomeetriline sisu ja omadused. 5. Algebralised tehted mitmemuutuja funktsioonidega. Mitmemuutuja liitfunktsiooni mõiste. Parameetrilised pinnad. Parameetrilised kahemuutuja funktsioonid. Nivoopinnad ja nivoojooned. 6. Järjestatud mitmemõõtmelise muutuva suuruse mõiste. Mitmemõõtmelise muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Piirprotsessi PA seos
Kanname tasandile riistuvad x ja y teljed.Vaatleme selles teljestikus joont G mis koosneb punktidest P=(x;f(x)) kusjuures P esimene kordinaad x jookesb läbi kogu määramispirkonda X .Seda joont nimetataksegi funktsiooni f graafikuks. Graafiku omadused Punkt P teist kordinaadi f(x) võib tõlgendada P „kõrgusena” x telje suhtes.Kui f(x)>0 ;siis on graafiku kõrgus positiivne,kui aga f(x) < 0 siis negatiivne. X-y teljestikus antud punkti üldkuju on P=(x,y) , funktsiooni f graafik koosneb aga punktidest P=(x, f(x)) , siis rahuldavad graafiku punktid võrrandit y = f(x) . Suuvaline y-teljega parallelne sirge saab funktsiooni grafikut lõigata maksimalselt ühes punktis. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid- Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x kuulub X korral kehtib võrdus f(−x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x kuulub X korral kehtib võrdus f(−x) = −f(x).
TELEFONIDE HINNAVÕRDLUS Allar Kadai Räpina 2009 POED Tartu Kaubamaja EMT esindus Semu Kaubamaja Elisa esindus Kagukeskuse Tele 2 esindus TOOTED Sony Ericsson k610i Samsung SGHG800 LG KP500 Nokia N70 Motorola V150 HINNATABEL Semu Kagukeskuse Tartu Kaubamaja Kaubamaja Tele 2 Elisa esindus EMT esindus esindus Sony Ericsson 1985 1650 2100 k610i Samsung SGHG800 1690 2310 2640 LG KP500 1700 1870 1630 Nokia N70 4580 4640 5230 Motorola V150 1250 1100 1600 GRAAFIK KAGUKESKUS Lahtioleku ajad ER...
Kurt Vonnegut Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda Kurt Vonnegut(1922-2007) Ameerika kirjanik ja graafik Sündis Indianapolises 13.-15. veebruaril Saksamaa linna Dresdeni pommitamise tunnistaja Ajakirjanik ja Saabi müügiesindustest USA-s 1945. a. abiellus esimest korda 1979. a. abiellus teist korda 1984.a. Üritas end tappa 2007. aastal suri ajutrauma tüsistustesse Tegelased Billy Pilgrimit(peategelane) Valencia Merble Barbaba Robert Roland Weary Edgar Derby Billy Pilgrim(1922-1976) Sündis 1922 Iliumis Habemeajaja poeg Naljaka välimusega Pikk vibalik Lõpetas Iliumi keskkooli
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 1 Kaitstud: SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused: Jooniselt leidsin lõigu EF ehk temperatuuri tegeli...
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. On vajalik, et lihtsustada ülessande lahendamist. Tavaliselt lahutatakse vektorid teljesuunalisteks komponentideks. 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2- m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna v...
Maalikunstnik ja graafik Tal on lahedad pildid Tal on omapärane stiil Meeldib mõte miks ta maalib Lapsepõlves elas Navi külas Elab ja töötab LõunaEestis On õppinud geoloogiat Ainuke ametlik galerii Tallinna vanalinnas Navitrolla on tegeleb graafikaga ja maalikunstiga Ta teeb peamiselt fantaasiamaale "Anna musi" 1999 "Mis on plangu taga?" 2004 "...Ainult kass" 2004 Navitrolla looming on ka Tallinki laeval Galaxy Ning ka Gini purgil Ta on joonistanud pildid raamatule "Alice imedemaal" Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle meeldib see kunstnik tema loomingu pärast, tema pildid on ägedad. http://www.google.ee/search? tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1196&bih=915&q=navitrolla&gbv=2&oq=na vitrolla&aq=f&aqi=g1g- S9&aql=1&gs_sm=s&gs_upl=37l37l0l1845l1l1l0l0l0l0l170l170l0.1l1l0 http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla http://www.navitrolla.ee/
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kuidas muutub temperatuur? Temperatuur tõuseb ja langeb maapinna mõjul Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama
Õhu keskmine 28,96 29,0 g / mol M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame 7. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Visanda graafik. (vt. Charles'i seadust) 8. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Visanda graafik. (vt. Boyle'i seadust) 9. Kuidas määrati metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala? Büretid sätitakse nii nii, et vee nivoo oleks mõlemas ühekõrgune(saadakse V 1). Pärast metallitükki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo büretis muutub
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiksem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD =5 Tegelik varutegur on lubatavast suurem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD 7. Vastus
ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis teine suureneb sama arv kordi. Nt : Lõdva õhupall külmkapis ja päikese käes. Graafik on sirge. Isohooriline protsess V on constant, Valem p1/T1=p2/T2.Tegemist on võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis suureneb teine sama arv kordi. Nt : deodorandi pudel lõkkes, gaasiballoon tuleb hoida ohutus kauguses lahtisest leegist, jalgratta kumm päikese käes.
Selle graafikuks on sirgjoon 2. Mida nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks? Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse selliseid argumendiväärtuseid, mille korral on reaalne funktsiooni väärtus olemas 3. Millised võimalused on funktsiooni esitamiseks Valemina, tabelina, graafiliselt, järjestatud arvupaaridena, nool diagrammidega 4. Mida nimetatakse funktsiooni null kohaks ja mida negatiivsus piirkonnaks? Funktsiooni null koht on selline x väärtus kui graafik lõikab x telge. y = null. Negatiivsuspiirkonna moodustavad need argumendi väärtused, mille korral on funktsiooni väärtus negatiivne ehk y on väiksem 0 5. Millal on funktsioon kasvav? Kui suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus 6. Mis on funktsiooni ekstreemumkoht? Argumendi väärtust, mille korral funktsioon saavutab oma suurima või vähima väärtuse, nimetatakse ekstreemumkohaks
2. 1.0 3460sek (6)7min 57,0(6)mi 3. 1.5 3424sek n (tabel nr.1) 14. Kordasin punkte 6.-13. kaussides 2.-3. ja kriiditükkidega , kui happe kontsentratsioon on 1.0M ja 1.5M 15. Koostasin graafik nr.1 telgedega: y-telg on sõltuv muutuja ja x-telg on sõltumatu muutuja Graafik: Graafik nr.1(Reaktsiooniks kulunud aeg) 16. Analüüsisin laboratoorse töö tulemusi lähtuvalt katse eesmärgist, hüpoteesist, muutujatest ja veast (minimaalselt pool lehekülge, igas mõttes sisalduv peamine sõna peab olema Boldis) 17. Kirjutasin hinnangu tehtud tööle lähtudes katses ette tulnud inimvigadest ja meetodis vigadest
mediaan 4,3 Arvutused näitavad, et abiturientide keskmine hinne on umbes 4,2. Minimaalne keskmine hinne on 3,5 ja maksimaalne 4,8. Kõige rohkem oli vastatud keskmiseks hindeks 4,5. Standardhälbeks tuli 0,35 ja mediaan on 4,3. Korrelatsioonid: 1. Korrelatsioon vanuse, millal alkoholi esmalt prooviti, ja õpilase alkoholi tarbimise harjumuste vahel on 0,015524. See tähendab, et seos on minimaalne. Esimene korrelatsiooni graafik: Kus 1 mitte kunagi, 2- kord aastas, 3- kord kuus, 4- kord nädalas, 5- rohkem kui kord nädalas 2. Korrelatsioon koduste harjumuste ja õpilase enda alkoholi tarbimise vahel on -0,0057. See tähendab, et seos on väga minimaalne ning puudub peaaegu täielikult. Teine korrelatsiooni graafik: Kus 1 mitte kunagi, 2- kord aastas, 3- kord kuus, 4- kord nädalas, 5- rohkem kui kord nädalas 3
TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (k...
o Keskaegne meeleolu o Kehade ruumilisus ja naturalism- uusaegne. Albert Dürer 1471-1528 · Joonistaja, graafik)thnikate avardaja), maalija, teadlane · ,,Püha Hieronymus" vasegravüür · Ilu reeglid, täiuslikud propotsioonid,- kaasaegsete inimeste mõõtmisest · ,,Aadam ja Eeva" · Portreed autoportreed- renessansslik- enda väärtustamine · ,,Autoportree maastikuga" Lucas Cranach(vanem) 1472-1553 · Maalija, graafik · Usupildid, portreed, antiikmütoloogia(kaasaegsus) · Väikeformaadilised, maneristlikud · Kujutatud koketeerimist, naiivset erootikat- aristokraatide silmarõõmuks · ,,Veenus ja Cupido"(lk 98) Hans Holbein(noorem) 1497/98-1543 · Suurim Saksa portreistist(ajastu suurimaid portree maalijaid) · Londoni õuemaalija- portreed kuningast ja õukondlastest · ,,Inglise kuninga Henry VIII portree" · Detailitäpn, külmalt objektiivne · ,,Erasmus Roterdamist"
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs Vedelikkromatograafia Kofeiini ja teobromiini määramine jookides kasutades vedelikkromatograafiat Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Eesmärgiks on määrata kofeiini ja teobromiini kontsentratsioon joogis (antud juhul rohelises tees) vedelikkromatograafia meetodil. 2 Töö käik Uuritav proov: ROHELINE TEE 1. Valmistada standardlahused (dest. vees) kontsentratsiooniga 3, 10, 15 ja 30 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL (ruumala 1mL) 3 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,1 mL lahust + 0,9 mL vett 10 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,3 mL lahust + 0,7 mL vett 15 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,5 mL lahust + 0,5 mL vett 30 μg/mL (ru...
2C(s) + O2(g) 2CO(g) 2 PCO K p= P❑ O2 9 8 7 6 5 v, min-1 4 3 2 1 0 30 40 50 60 t, °C 9. Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist. 10. Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes a) esimest järku, 1 0.9 0.8 0.7 0.6 v, min-1 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0
Graafik 1. Inimarengu indeksi arengu diagramm erinevate riikidega (1980-2010): Allikas: International Human Development Indicators http://hdrstats.undp.org/en/tables/default.html Kõikides riikides on näha IAI kasvu, Egiptusel on see üsna stabiilne, kuid siiski on kasvanud. Aastal 1980 oli Egiptusel IAI 0,566 ja aastaks 2010 oli see juba tõusnud 0,62 piirini, mis on võrreldes Aasiaga üsna väike kasv. Aasial oli aastal 2000 IAI 0,527 ning aastaks 2010 oli see juba tõsunud 0,9-ni. Vt. graafik 1. Tabel 2. Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT inimese (HDI value) maailma oodatav (üle 15.a) kohta (GDP riikide eluiga kirjaoskus ja per capita hulgas (Life koolis käidud PPP $) (HDI rank) expectancy at aeg (Adult
Valentin Serov Valentin Aleksandrovits Serov ) Sündis 19.jaanuar 1865 Peterburi linnas. Suri 5.detsember 1911 Moskva linnas. Oli vene maalikunstnik, graafik ja portreekunstnik. Valentin Serov sündis Peterburis helilooja Aleksandr Serovi peres. Aastatel 18781979 õppis maalikunsti Ilja Repini juhendamisel. Aastatel 18801885 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastatel 18971909 töötas pedagoogina Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, kus üheks tema õpilaseks oli Kuzma Petrov-Vodkin. Aastast 1894 oli ta üks peredviznikutest. Aastast 1898 oli Valentin Serov "Mir Iskusstva" liige.
Tsiili rahvastik Mari Rahvastik Riigis elab 17,100,000 inimest Rahvaarvu poolest keskmine riik Rahvaarvu kasvu graafik Rahva arv Tsiilis kasvab üpris ruttu. 2002 aastal oli Tsiilis 15,498,930 elanikku, aga 2010 aastaks on seal juba 17,100,000 inimest. Arvatavasti kasvab rahvastiku arv ka edasi. Rahvastiku paiknemine Keskmine tihedus on 22 in/km² Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on suurem. Tihedamini on asustatud linnad, kuna seal on rohkem töökohti ja on paremad elutingimused. Hõredamini on asustatud mägised piirkonnad, sest
PowerPoint Nõuded iseseisvale tööle Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud
Funktsiooni määramispiirkond - valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond - muutuja y kõigi väärtuste hulk. Funktsiooni loomulik määramispiirkond argumendi väärtuse hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav- 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x=f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
