· Palk=Põhipalk+0,3*IKI*sgnK · K kasum 21. Täisosa funktsioon, graafik- · Arvu täisosa funktsioon · y=[x], kus [x] on suurim täisarv, mis ei ületa arvu x. · Näited: [2,5]=2; [2,9]=2; [2]=2; [-2,5]=-3; [-2]= -2; [- 3,45]=-4; [0,(9)] 22. Murdosa funktsioon, graafik- · y={x}=x-[x] · [2,3]=2 · {2,3}=0,3 · {2}=0 · {-3,75}=0,25 23. Paarisfunktsioon- · Funktsiooni, mille graafik on sümmeetriline y-telje suhtes, nimetatakse paarisfunktsiooniks · Paarisfunktsiooni tunnuseks on võrdus · f(-x)= f(x) · Paarisfunktsioonid on näiteks kõik funktsioonid kujul · y=ax2+b, y=ax2k+b (k on täisarv) · + 24. Eksponentfunktsioon, graafik y = a , kus a R ja a 1 x · . · Määramispiirkond kõik reaalarvud
punktis a range lok miinimum ja f(m+1)(a)<0 korral on punktis a range lok maksimum.2. Juhul kui m on paarisarv, siis ei ole f'il f punktis a lok ekstreemumi. * Eeldame, et f f(x) on pidev lõigul [a-,a+] ning diferentseeruv vahemikel (a-,a) ja (a,a-) suvalise >0 korral. 1. Kui f'(x)>0 vahemikul (a-,a) ja f'(x)<0 vahemikul (a,a+), siis on f'il f punktis a lok maksimum 2. Kui f'(x)<0 vahemikul (a-,a) ja f'(x)>0 vahemikul (a,a+), siis on f'il f punkis a lok mii nimum. * Öeldakse, et f'ni f(x) graafik on kumer punktis a, kui leidub punkit a selline -ümbrus, et f'ni f(x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a-,a+) allpool puutujat, mis on tõmmatud punktis f(x) f'ni graafikule * Öeldakse, et f'ni f(x) graafik on nõgus punkits a kui leidub punkti a selline -ümbrus, et f'ni f(x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a-,a+) ülalpool puutujat, mis on tõmmatut punktis f(x) f'ni graafikule
Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB siduanalüsaator miniVNA 3. Mõõteobjektid: madalpääsfilter, pikk koakskaabel 4. Ühendusjuhtmed Töö käik praktikumis: 2.) Ühenda siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistada vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitada skaneering (Single) ja kuvada ekranile sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Joonis1.- Sisendpordi sobituse graafik. 3.) Ühenda madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätta vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitada skaneering (Single). Kuvada ekranile pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB] - pääsuriba lõikesagedus: 9, 943 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas: -50,73 [dB]
........................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõdetud väljundsignaali sagedus ja amplituud. fvälj =2.743±0.01kHz Uvälj =21,1±0.2V 2. Täiteteguri graafik k=f(Usis(+)) ja tabel. Tabel 1. Täiteteguri sõltuvus sisendpingest Usis(V) k 8,151 ±0,004 17,42 ±0,06 5,991 ±0,001 26,65 ±0,03 4,002 ±0,002 34,1 ±0,02 2,008 ±0,002 41,1 ±0,03 0,009 ±0,003 48,05 ±0,03 2,036 ±0,001 54,83 ±0,03 4,032 ±0,001 61,76 ±0,06 6,063 ±0,003 69,42 ±0,07
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus ...
b 4 b2 - 4 12. - 2 : 2 b + 3 b + 3b b + 8b + 15 x + 6x + 5 2 16 13. + x - 5 x +5 x +3 2 2y + 6 y +1 14. - 2 : 2 y - 4 y - 16 y - 3 y - 4 15. Kolmnurga tippudeks on punktid (-6; 3); (2; -3) ja (4; 6). Joonesta antud kolmnurk koordinaatteljestikus. Joonesta mediaanid ja leia jooniselt mediaanide lõikepunkti koordinaadid. 16. Joonesta funktsioon y = -2x + 4 graafik. Kirjuta välja graafiku ning koordinaattelgede lõikepunktide koordinaadid. Leia punkt, mille ordinaat on 6. 17. Joonesta funktsiooni y = x 2 -1 graafik. Leia lõikepunktid koordinaattelgedega ja punk, mille abstsiss on -2. 18. Joonesta ühes ja samas teljestikus lineaarfunktsiooni y = x + 2 ja ruutfunktsiooni y = -x 2 + 4 graafikud. Tähista lõikepunktid tähtedega ning leia jooniselt nende punktide koordinaadid. 19
Esimest korda hakati pidama usaldusväärset registrit välisrände üle. Nii on teada, et suurim väljarände juhtum oli 1925. aastal, kui umbes 2000 inimest rändas Brasiiliasse. Igasse teise riiki jäi läbi aastate rändesaldo alla tuhande inimese aastas. (Graafik 1) (Tiit, 2011, lk.110; Eestlased väljarändajatena: http://www.eesti.ca/ajalugu/et/1.html) Graafik 1 Kumulatiivne väljarände hulk 1924 - 1935: Aastatel 1924 - 1938 lahkus 16 300 inimest, kellest 41% siirdus Euroopasse, 30% Põhja- Ameerikasse, 19% Nõukogude Liitu ja 8% Austraaliasse. Ameerika ühendriikidesse oleks arvatavasti ränne veel suurem olnud, kuid raske majandusliku olukorra pärast hakati seal immigratsiooni piirama. Selle asemel kasvas eestlaste ränne Lõuna-Ameerikasse ja Austraaliasse.
0 1.0 8.0 Kasutegur 0.9 6.0 Juhtmel hajuv võimsus, W Kasutegur Hajuv võimsus 0.9 4.0 0.8 2.0 0.8 0.0 0 1 2 3 4 5 6 7 Koormusvool, A Graafik 5. Punase juhtme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel Hall juhe Allika 12,5 V klemmipinge Juhtme takistus 0,29 oomi 1.1 12.0 1.0 10.0 1.0 8.0 Kasutegur 0.9 6.0 Juhtmel hajuv võimsus, W Kasutegur Hajuv võimsus V
Column H Linear Regression for Column H 1 0 0 0,0001 0,0002 0,0003 0,0004 Tootlikkus (m3/s) Graafik 1. Qe-He. Pumba tootlikkuse sõltuvus tõstekõrgusest. 1 0 0 0,0001 0,0002 0,0003 0,0004 Tootlikkus (m3/s) Graafik 1. Qe-He. Pumba tootlikkuse sõltuvus tõstekõrgusest. 0,014 0,012 0,01 0,008 Column J Linear Regression for
1. Joonis 1. Integreerimislüli mudel k Ülekandefunktsioonid: W ( p )= p 1 Integrator1 s 2 Integrator s 2 3.5 TransferFcn s 4.5 TransferFcn1 s Simulatsiooni andmete põhjal on koostatud järgmine graafik: 45 V2ljund3 40 V2ljund1 V2ljund2 35 V2ljund 30 25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Graafikult on näha, et pideva suuruse integreerimisel on saadud lineaarselt kasvav suurus. Igal
Funktsiooni määramispiirkonnaks nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral saab leida f-ni väärtust. Funktsiooni muutumispiirkonnaks nim. funktsiooni väärtuste hulka. Paaris funktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. Funktsiooni nullkohaks nim. argumendi väärtust, mille korral funktsiooni väärtus võrdub 0-ga. y = 0 Funktsiooni positiivsuspiirk. nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtused on positiivsed. y > 0 Funktsiooni negatiivsuspiirk. nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooniväärtused on negatiivsed. y < 0 ____________________________________________________________________________________________
Siinusfunktsioon on paaritu funktsioon. Siinusfunktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. Siinusfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga 2(pii). Funktsiooni y=cosx määramispiirkonnaks on kogu reaalarvude hulk R. Koosinusfunktsioon on paarisfunktsioon, graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. Koosinusfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga 2(pii). Tangensfunktsioon on paaritu funktsioon. Tangensfunktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. Tangensfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga (pii). Arvu m arkussiinuseks nimetatakse vähimat nurka, mille siinus on m.
3. Kuluteguri α leidmine (Valem 3) ehk siis α= kus A= 1,76715*10-4 m2 – diafragma pind Δρ – rõhulang (Pa) ρ= 997,6 kg/m3 – vee tihedus 22°C (saadud lineaarse interpoleerimise abil) Katse 1. α= * =0,687 Tabel 1: Vee viskoosuse ja tiheduse sõltuvus temperatuurist Tabel 1 6 Graafik 1 Sõltuvuse Q = f (Δ p) graafik Graafik 1 Q = f (Δ p) y = 6E-08x + 9E-05 R² = 0,9782 0,00045 0,0004 0,00035 Q(m3/s) 0,0003 0,00025 0,0002 0,00015 0,0001 0,00005 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000
d) Antud riik on võrreldes teiste riikidega pigem väikeriik. 2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25.
tabeli teises reas (veerus). On võimalik vaid siis, kui funktsiooni argumendil on n lõplik arv väärtusi. Analüütiline esitusviis. Funktsioon esitatakse valemi kujul. Kui vaja, lisatakse ka määramispiirkonna kirjeldus. Analüütiliselt antud funktsiooni loomulikuks määramispiirkonnaks nim. argumendi kõigi nende väärtuste hulka mille korral funktsiooni avaldis on täielikult määratud. Funktsiooni graafik. Funktsioon esitatakse graafikuna tasandil ristkoordinaadistikus. Olgu antud funktsioon f, mille argument on x, sõltuv muutuja y ja määramispiirkond X. Kanname tasandile ristuvad x- ja y- teljed. Vaatleme selles teljestikus joont G, mis koosneb kõikvõimalikest punktidest P = (x, f(x)), kusjuures P esimene koordinaat x jookseb läbi kogu määramispiirkonna X. Graafiku omadused. Suvaline y-teljega paralleelne sirge saab funktsiooni
3 2) Leidke vahemikus ; 2 2 a) funktsiooni f x nullkohad; b) vahemikud, kus funktsioon f x on positiivne ja kus see on negatiivne; c) funktsiooni f x kasvamis- ja kahanemisvahemikud; d) funktsiooni f x maksimumpunkt. 3 3) Skitseerige funktsiooni f x graafik vahemikus ; . 2 2 2 sin x 1 11. (24.05.2000, II, 20 punkti). On antud funktsioon f x , x 0; . sin x 1) Selgitage, kas funktsioon f x on määratud lõigul x 0; . 2) Leidke vahemikus 0; a) funktsiooni f x nullkohad;
.......................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri aritmeetiline keskmine ja standardhälve.......................................................4 3. Normaaljaotus................................................................................................................5 3.1 Normaaljaotuse graafik............................................................................................5 3.2 Normaaljaotuse eeldusel.........................................................................................6 4.2 Lognormaaljaotuse tabel..........................................................................................7 4.3. Lognormaaljaotuse graafik.....................................................................................7 4.4 Eeldades diameetri lognormaaljaotust
Sama vaistlikult me seda ka “loeme”. Küsitluse vastustest võib välja lugeda, et ainult üks vastaja tunnistas, et ei kontrolli oma kehakeelt mitte kunagi. Ülejäänud vastajad pööravad kehakeelele enamasti tähelepanu ja muudavad sellega kindlasti suhtluse meeldivamaks. Mitte kunagi; 6% Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3.2 Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast? Positiivne mälujälg on aluseks püsikliendisuhetele. Kui teenindaja on meeldiv, kuid mitte pealetükkiv, soovivad kliendid tagasi tulla ja oma ostud järgmine kordki samas kohas
finktsiooni väärtuseks. 4.2 VÕRDELINE SEOS. Kui vastavate väärtuste (muutujate) jagatis on jääv suurus, siis kaks muutujat on seoses ehk y = ax, a on väiksem kui null (a = 0), see tähendab et muutuja y on võrdeline muutujaga x (võrdeline seos). A on antud arv ehk võrdeline tegur. A on suurem kui null (a > 0). Ühe muutuja väärtuse suurenemisel (vähenemisel) mingi arv korda suureneb (väheneb) ka teise muutuja väärtus sama arv korda. 4.3 VÕRDELISE SEOSE GRAAFIK. Võrdelise seose graafik läbib alguspunkti 0 punkti. Kui a on suurem kui 0 (a>0), siis graafik asetseb esimeses ja kolmandas veerandis. Kui a on väiksem kui null (a<0), siis graafik asetseb teises ja neljandas veerandis. Võrdelise seose graafikul on alati sirge. KUIDAS TEHA: 1) Koostame tabeli andes argumendile (x) vabalt võetud väärtusi.
Integreerimislülide skeem 50 45 voimendus1 40 voimendus3 voimendus45 35 voimendus5 30 25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Järeldus: Ideaalse integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb) pidevalt püsiva kiirusega. Reaalsel integreerimislülil on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4.
; 1 2; 2.Funktsiooni uurimine tuletise abil a) Leidke funktsiooni y = x3 - 4x2 -3x -2 kasvamis- ja kahenemisvahemikud, maksimum- ja miinimumkoht. Vastus: Kasvab x<-1/3, x>3 ; kahaneb -1/3 < x <3 max .koht - 1/3 ; min. koht 3. b) Antud on funktsiooni y = x3 -5x2 +3x - 11 1) Leidke selle funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud 2) Leidke selle funktsiooni vähim väärtus lõigul [ 0 ; 5 ] 3) Skitseeri funktsiooni graafik lõigul [ 0 ; 5 ] . Vastus:1) kasvab, x< 1/3 või x>3 ; kahaneb, kui 1/3< x <3 2) y =-20 c) On antud funktsioon f ( x) = xln6 - xlnx 1) leidke funktsiooni f ( x) a) määramispiirkond b) graafiku ja x - telje lõikepunkt c) maksimumpunkti abstsiss 2) Koostage joone y = f ( x) puutuja võrrand punktis, kus joon lõikab x - telge. Vastus:1) a) ( 0 ; ) b) ( 6 ; 0 ) c ) 6/e 2) y = -x +6
970 1095 1,037 0,001 -6,90775528 0,006395 971 1096 1,037 0,001 -6,90775528 0,006389 972 1097 1,037 0,001 -6,90775528 0,006384 973 1098 1,038 keskmine 0,006451 Graafik 1. ln(-t)=f(t) Kui t=0, siis 0=-0,0617 S/m Graafik 2. Juhtivuse ja aja vaheline sõltuvus temperatuuril 400C 2. Katse temperatuur 60 °C Lahuse kontsentratsioon 12% Lahustumise lõpp (stopperilt) 40s, reaktsiooni algus 40 s Aeg katse algusest, Mõõtmise hetk s stopperilt, t s t, S/m -t - ln( t) Kiiruskontsant 0 82 0,783 0,46 -0,776528789 0,019488649
Graafik 5. Kiiruse pöördväärtuse sõltuvus kontsentratsiooni pöördväärtusest. Sirge algordinaat, ehk 1/vmax=16476, seega vmax=6,07*10-5mol/ls Michaelise konstandi leidmine: Sirge tõus, ehk Km/vmax=1859,2, seega Km=0,11 mol/l Kiiruskonstandi leidmine: vmax k3[E0], kus [E0] on ensüümi algkontsentratsioon ühikutes M ja k3 on produkti tekke kiiruskonstant. [E0]=(1/25)*100%=4% => [E0]=(4*1000)/(342*100)=0,117 mol/l k3=(6,07*10-5)/0,117=5,19*10-4 s-1 Graafik 6. Michaelis-Menteni graafik Järeldus: Tulemustest saan järeldada, et mida suurem on algkontsentratsioon, seda suurem on ka algkiirus. vmax tuli arvutades 6,07*10-5mol/ls ja Km=0,11 mol/l. Produkti tekke kiiruskonstandiks sain 5,19*10-4 s-1.
OÜ ETTEVÕTE Äriplaan Äriplaanis sisalduv informatsioon, kaasa arvatud ettevõtte strateegia, sihtturud, teenuste ja finantsprognooside kirjeldus, on konfidentsiaalne 6. jaanuar 2017 Ülevaade ja ajalugu Sissejuhatus ettevõtte tegevuse kohta, lühike ülevaade ajaloost ja tähtsamatest saavutustest. Viimases lõigus kirjeldage eesmärki, mida tahetakse äriplaaniga saavutada. Asutamise aasta ning reg-nr: Põhitegevusala: Omanikud: Tegevusaadress: Sertifikaadid ja litsentsid: Osakapital: Töötajate arv: Joonis. Ettevõtte tegevusaadress: [ettevõtte logo] 2 Toote/teenuse kirjeldus Ettevõtte toote või tegevuse kirjeldus. Siin osas tooge välja patendid, kaubamärgid ning litsentsid. Samuti, milliseid toote- või teenusearendusi plaanitakse tulevikus. Joonis 2. Toote visualiseerimine [ettevõtte logo] ...
asetades need selleks keraamilisele plaadile. 5) Mõõta vees karastatud katsekehadel ühel kõvadus kolme jäljega ja teistel ühe jäljega. Kui olulist erinevust katsekehade kõvaduses ei ole, võib eeldada, et kõik mõõtmistulemused kirjeldavad homogeenset materjali, ja võib leida kõigi vees karastatud katsekehade mõõtmiste aritmeetilise keskmise. Enne kõvaduse mõõtmist puhastada katsekehade mõlemad baaspinnad lihvpaberi abil tagist. 6) Joonestada graafik HRC = f (vjaht), võttes jahtumiskiirusteks õhus 30 °C/s, õlis 150 °C/s ja vees 600 °C/s, selgitada tulemust (joonis 5.3) ning hinnata jahtumiskiiruse mõju kõvadusele. 7) Joonestada graafik HRC = f (C%), karastatud vees lähtuvalt töös kasutatud kolmest erineva C sisaldusega teraste tulemustest, anda hinnang C-sisalduse mõju kohta terase karastatavusele. 8) Valida kasutusotstarbest (teatab õppejõud) nõutavad kõvadused (tabel 5.3) ning nendele vastavad
· Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat. · Energia kulub sidemete loomiseks või lagundamiseks. · Soojus, mille juures aine sulab või tahkestub nimetatakse sulamis või tahkestumissoojuseks KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia
1. Sõnastada m-mõõtmeline ruum. Kaugus m-mõõtmelises ruumis. 2. Defineerida punkti P Rm -¨umbrus, rajapunkt, sisepunkt, hulga raja. 3. Defineerida lahtine/kinnine hulk, lahtine/kinnine kera. 4. Sõnastada m-muutuja funktsioon, m-muutuja funktsiooni määramispiirkond, m-muutuja funktsiooni muutumispiirkond, funktsiooni graafik. +muutumispiirkond +graafik 5. Nivoojooned, nivoopinnad. 6. Sõnastada kuhjumispunkt, m-muutuja funktsiooni piirväärtus, m-muutuja funktsiooni korduvad piirväärtused. 8. m-muutuja funktsiooni pidevus. m-muutuja funktsiooni katkevuspunkt. Pidevuse tarvilik ja piisav tingimus. 9. Sõnastada m-muutuja funktsiooni osatuletis. 10. Kahe muutuja funktsiooni osatuletise geomeetriline tähendus. 11. Pinna puutuja, puutujatasand, normaal. Tuletada puutujatasandi võrrand.
Lihv 1: 1) Joonistage vase jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083°C V) Vase jahtumiskõver (Graafik 1): Punasest joonest ülevalpool on vask vedelas olekus. Punasest joonest allapoole on tahkes olekus. Punase joone juures. Toimub kristallisatsioon mis on ligikaudu 1083°C Lihv 2: 2) Analüüsige vase tekstuuri (milline oli deformeerimise suund ja Graafik 1 deformatsiooniaste?) V) Vase terad on üksteise suhtes väga ebaühtlaselt/kaootiliselt. Kõik terad on erineva kuju ja suurusega. Struktuuri vaadates, et suuda mina välja lugeda deformeerimis suunda. Deformatsioon paistab olevat igas suunas. 3) Võrrelge seda lihv nr 1 struktuuriga V) Teist lihvi võrreldes esimese lihviga on näha, et esimesel lihvil on
0 , 0,0024 0 80-100 100 3 2 1 5 0,00256 9 1 Kokku 25 25 22 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4 hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik koos: 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6
Ühtlane jaotus (t) 20 0,20 0,008 40 0,20 0,032 60 0,20 0,008 80 0,20 0,000 100 0,20 0,032 0,080 2 = 0,80 f = k h 1 = 5 0 -1 = 4 2kr = 20.90(4) = 7.779 Kuna 2 < 2kr, siis võtame H0 vastu. 5.1. Empiirilise jaotuse histogrammi graafik on toodud punktis 4 5.2. Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3. Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4. Hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Koostada samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6
1. Funktsiooni diferentseeruvuse geomeetriline tõlgendus. 11. Kumerus, nõgusus, käänupunktid. Seos teist järku tuletisega. Funktsiooni diferentsiaal on kõverjoonele y = f(x) tõmmatud puutuja ordinaadi muut, mis vastab Oeldakse, et funktsiooni f(x) graafik on kumer punktis a (tapsemini punktis (a, f(a))), kui leidub punkti a argumendi numbrile x=dx. selline -umbrus, et funktsiooni f(x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a - , a + ) allpool 2. Funktsiooni kõrgemat järku tuletised. (tapsemini, mitte ulalpool) puutujat, mis on tõmmatud punktis (a, f(a)) funktsiooni graafikule. Oeldakse,
2) Lahendage võrrand f(x) = 1 3) Lahendage võrratus f(x) > 0 lõigus 0, . 4) Leidke funktsiooni f(x) miinimumkoht vahemikus (0; 2) ja arvutage funktsiooni väärtus sellel kohal. 1 8. Antud on funktsioon f ( x ) x 2 x 2 . 1) Leidke funktsooni f(x) määramispiirkond. 2) Leidke funktsiooni f(x) kasvamis- ja kahanemisvahemik. 3) Skitseerige funktsiooni f(x) graafik. 4) Lahendage võrrand f( log2 t) = 3, kui t > 1. 9. (1999) Antud on funktsioon y = x3 5x2 + 3x 11. 1) Leidke selle funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2) Leidke sellel funktsiooni suurim väärtus lõigul [0 ; 5]. 10. (1999) Antud on funktsioonid f(x) = ln x ja g(x) = - 2. 1) Skitseerige ühes ja samas teljestikus nende funktsioonide graafikud. 2) Leidke a) millistes punktides on nende väärtused võrdsed;
õõnes silikaattellis 1386 silikaattellis 1797 Ehitusklaas 2473 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 Tihedus [kg/m3] Graafik 6.1.1 Korrapäraste materjalide tiheduste graafik 10 6.2 Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse graafikud Tabel 6.2.1 Graniidi tihedus ja poorsus
0,00380 60-80 80 2 5 2 5 0,007052 4 0,01 0,00245 80-100 100 6 2 2 5 0,003085 7 0,01 summa 25 25 23 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4 Hüpoteesile hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.5 Kõik ühes teljestikus 6. Konstrueerida samas teljestikus graafikud 6
kokku 25 25 21 25 ( ) ( ) ( ) ( ) Excel: NORMDIST EXPONDIST 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik Empiiriline 10 8 6 4 2 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik
60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida 2 -testi järgi olulisuse nivool = 0.10 hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus vahemik tõenäosus 20 0,16 40 0,16 60 0,32 80 0,08 100 0,28 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Konstrueerida (samas teljestikus) järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik. 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0.10, st testi
väärtuse jagatis on jääv = a. x ja IV veerandis. Võrdelise seose graafikuks on sirge: Punktis (0;0) on pöördvõrdelise seose graafikul nn. Võrdelise seose graafik läbib alati 5 katkevuspunkt. 4 koordinaatide alguspunkti (0;0). 10 3 Graafiku asend koordinaat- · Lineaarfunktsioon
ning XXXXX kirjaliketööde juhendile.
Praktikaaruanne on 37 lehte pikk koos kõigi lisadega. Töö ülevaade on hea- tiitelleht ja
lehekülgede numbrid korrektsed. XXXX valis rakendusülesandeks finantsanalüüsi
millega on tulnud ootustele hästi hakkama. Tehakse kokkuvõte, kuidas ettevõtlus
praktika mõõdus XXXX OÜ-s ning mida juurde õpiti.
Osaliselt ilmneb kirja reavahe vigu- topelt tühjad read. Osaliselt puuduvad jooniste
markeeringud ning liigselt on graafik lehe serva surutud. Lisaks on kirjaliketööde
juhendis välja toodud, et kui graafik või joonis läheb järgmisele lehele tuleks antud
graafik või joonis panna lisasse. Töö visuaalsuse eesmärgil oleks võinud kõik loetelud
tõmmata nurka. Leian, et üks lause ei ole lõik.
Töö on sisuliselt mahukas ning vahepeal ei eralda tähtsat infot vähem tähtsast. Näiteks
lehekülg 7 kirjutatakse, et pikemalt on võimalik lugeda peatükis 5. Soovituslikult oleks
võinud <
Andmed Sotsiaalne 25 Sotsiaalne 0,248689887 0,481753674 0,684547106 0,844327926 0,951056516 0,998026728 0,982287251 0,904827052 0,770513243 0,587785252 0,368124553 0,125333234 -0,12533323 -0,36812455 -0,58778525 -0,90482705 -0,98228725 -0,99802673 -0,95105652 -0,84432793 -0,68454711 -0,48175367 -0,24868989 0 0,248689887 0,481753674 0,684547106 0,844327926 Page 2 Graafik Füüsiline Emotsionaalne Intellektuaal 1,5 1 0,5 0 -0,5 -1 -1,5 Joonis 1.1 Martin Haugi biorütm 29 päeva lõikes. Page 3 Graafik e Emotsionaalne Intellektuaalne Sotsiaalne Page 4 Graafik
punktiks, kui a on statsionaarne punkt või punktis a ei ole sel funktsioonil tuletist. 12. Kõrgemat järku tuletised ja nende rakendused, joone kumerus ja nõgusus, käänupunktid. o Funktsiooni y = f (x) n- järku tuletiseks y(n) nimetatakse y(n 1) tuletist: y(n) = dny / dxn = d / dx (y(n-1)) = (y(n-1))'. o Kumer: Öeldakse, et funktsiooni f (x) graafik on kumer punktis a (täpsemalt (a, f (a))), kui leidub selline - ümbrus, et funktsiooni f (x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a ; a + ) allpool (täpsemini, mitte ülalpool) puutujat, mis on tõmmatud punktis (a, f (a)) funktsiooni graafikule. Öeldakse, et funktsiooni f (x) graafik on kumer hulgal X, kui selle funktsiooni graafik on kumer hulga X igas punktis
Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7 0,75026 0,78505 0,04466 2,2...
Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2. Mõõtmistulemuste põhjal joonestage sõltuvuse T2 = f(k) graafik. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine 1. Hõõrdejõu suurendamiseks paigutage koormis veeanumasse ja pange võnkuma. 2. Mõõtke ajavahemik, mille jooksul võnkumise amplituud väheneb n
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 ...
150 tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 I = 0,150 = 0,00030 A 100 Vastus. I = (0,07450 ± 0,00030) A 2.Ülesanne Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 10 V oli 8,85210 V. Viimasest taatlusest oli möödas 9 kuud. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel piirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Antud: mõõtepiirkond mpk = 10V näit piirkonnal U = 8,25210V viimasest taadeldusest möödas 9 kuud viga: 0,0030+0,0005 (± % lugemist + % mõõtepiirkonnast) U viga lugemist mpk viga mõõtepiirkonnast Leian mõõtmise piirvea valemiga U = ± +
hulgal X on määratud funktsioon. Määramispiirkond koosneb nendest x väärtustes, mille korral saab välja arvutada y väärtuse. Arvestada tuleb: 1)nulliga ei saa jagada 1)paarisarvulise juuriga juurt saab võtta ainult positiivsetest arvudest või arvust 0. 1)määramispiirkond- leian jooniselt need x väärtused, mille korral on võimalik paralleelselt y teljega liikuda graafikuni. 2)muutumispiirkond-leian y teljelt. 3)nullkohad-selline x väärtus, mille korral funktsiooni graafik läbib või puudutab x telge. Y=0 4)positiivsuspiirkond-kui graafik asub ülevalpool x telge, on funktsiooni väärtused positiivsed. y>0 5)negatiivsuspiirkond-kui graafik asub allpool x telge, on funktsiooni väärtused negatiivsed. Y<0 6)kasvamisvahemik-leian jooniselt need x väärtused mille korral graafikut vasakult paremale joonestades käsi tõuseb. 7)kahanemisvahemik-leian jooniselt need x väärtused, mille korral graafikut vasakult paremale joonestades käsi langeb.
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
40:8=5kg 40:8=5 NÄITEID ELUST NÄITEID ELUST VÕRDELINE SEOS ON NÄITEKS KAUBA KOGUSE JA KAUBA HINNA VAHEL, TÖÖAJA JA TÖÖHULGA VAHEL, (ÜHTLASE LIIKUMISE PUHUL) TEEPIKKUSE JA AJA VAHEL.. Suurused on võrdelises seoses, kui nende vastavate väärtuste suhe on konstantne 4 6 10 -8 1 0,4 100 9 4 16 24 40 -32 1 1,6 400 36 Y: X=a y:x=4 · 16:4=4 · 24:6=4 Võrdeline seos ja selle graafik y=ax Näide: y=2x x -2 -1 0 1 y -4 -2 0 2 Võrdelise seose graafik y=ax a>0 y=2x y y=2x x y= a.x a<0 y= -2 x X -3 -2 -1 0 1 2 3 y 6 4 2 0 -2 -4 -6 Võrdelise seose graafik y=ax, kui a<0 y=-2x y y=-2x x y=ax a nimetatakse sirge tõusuks
Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970) Graafik, maali alal iseõppija Säravad värvid, kandilised vormid Erich Heckel Erich Heckel, "Poolakt" (1909) Erich Heckel, "Kaks meest laua ääres" (1913) Erich Heckel, "Maastik Dresdeni lähedal" (1910) Karl Schmidt Rotluff (1884- 1976) Kindla objektiga seostamata tugevad värvid, nurklikud vormid Karl Schmidt-Rotluff, "Tüdruk peegli ees" (1915) Emil Nolde (1864-1956) Rühmituse liige vaid pool aastat, ei võtnud üle nende suurlinnateemat
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite 1 tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Nimi: Kuupäev: Table of Contents Autorideklaratsioon...........................................................................................................1 Ülesande püstitus...............................................................................................................3 Funktsiooni graafik............................................................................................................4 Programmi selgitus............................................................................................................5 2 Algoritm.............................................................................................................................7 Ekraanitõmmised..............................................
JUURFUNKTSIOONID Juurfunktsioonideks nimetatakse astmefunktsioonide (n > 1) pöördfunktsioone. Funktsioon (ruutjuur) on funktsiooni , x 0 pöördfunktsioon. Tema graafikuks on ruutparabooli üks haru, millele ytelg on puutujaks nullpunktis. Funktsiooni Omadused: Määramispiirkond Muutumispiirkond Nullkoht Funktsioon on kasvav kogu määramispiirkonnas Graafik on kumer kogu ulatuses Minimaalne väärtus y = 0 on kohal x = 0 Graafik läbib punkti (1;1) y= x; x 0 y =3 x
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
