.., 100} ja funktsioon = f (Q) on antud valemiga = 300Q. Märkame, et see funktsioon seab hulga igale elemendile vastavusse kindla positiivse täisarvu (10 partiile vastab 3000 eurot, 11 partiile 3300 eurot jne kuni 100 partiile vastab 30 000 eurot). Definitsioonis märgitud hulgaks Y võib seega võtta näiteks positiivsete täisarvude hulga või vahemiku. Funktsiooni muutumispiirkonnaks aga on hulk {3000, 3300, 3600, ..., 30 000} Milline on selle tulufunktsiooni graafik? Mis juhtub määramis ja muutumispiirkonnaga, kui müüa on võimalik ka mittetäielikke partiisid? Milline on siis funktsiooni graafik 4 Pakkumis- ja nõudlusfuktsioonid Nõutav kogus Q (või QD ) on toote ühikuhinna p funktsioon, mida väljendatakse Q=f (p) või QD=f (p) ja nimetatakse nõudlusfunktsiooniks. Pakutav kogus Q (või QS) on toote ühikuhinna p funktsioon,
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel .................................................................................................................................5 Lõpptabel % -des ....................................................................................................................... 6 Graafik........................................................................................................................................ 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% ........................................................................... 8 KOKKUVÕTE...............................................
kasutada käsiraamatust vōetud paisumiskoefitsienti. Katseandmete alusel koostatakse tabel 3. Tabel 3 Katse nr Temperatuur 1 ln T 0 C T K mPas K-1 Katsetulemuste alusel 1) joonestatakse graafik = f(T), 2) joonestatakse graafik ln = f(1/T), 3) arvutatakse viskoossuse aktiveerimisenergia EA. Et vedeliku viskoossus sōltub temperatuurist vastavalt avaldisele EA = Ae RT ( V,13) siis ln = ln A + EA/RT. ( V,14)
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil. m 1-m W= 100 Valem 4.1.1 m ...
häirete leevendamiseks. 14. Mis on tehnoloogiline vaheaeg ja millest see sõltub? Tehnoloogiline vaheaeg on määratud projektlahendusega ja ei ole vähendatav ehituskorralduslikult. 15. Milleks saab kasutada ehitusvoolu maatriksarvutust? 16. Milles seisneb paradoksaalse ruudu paradoks? Ehitatava osa kestus väheneb, kuid terve ehituse pikkus suureneb. 17. Mida iseloomustab maatriksi tihendustegur? Kui tihedalt on tööd nagu kokku pakitud, kui pingeline on graafik. 18. Nimeta 4 põhilist faktorit, mida jälgida kalendergraafiku koostamisel. Aluseks võtta: projekti võrkgraafik või voolehituse maatriks; tegevuste kestuste hinnangud; ressursside vajadused ja kättesaadavused; reaalne kalender (pühad jm). 19. Nimeta 3 põhilist ehitusprotsessi graafilise kujutamise viisi. Joongraafik (Gantt'i graafik) Tsüklogramm Võrkgraafik 20. Millisele projekti etapile tuleb Tellijal pöörata kõige rohkem tähelepanu?
1. Leida funktsiooni y = -0,5x2 4x ekstreemum, kahanemispiirkond ja graafiku puutuja kohal x = -2 7 + 2x 2. Leida funktsiooni y log negatiivsuspiirkond x 3. Leida joone x- 1 puutuja, mis onparelleelne sirgega 8x 2y + 1 = 0 y x 4. Leida funktsiooni y = x3 2x + 4graafiku puutuja tõus kohal, kus graafik lõikub funktsiooni y = x3 graafikuga. 5. Ringi on joonestatud suurima pindalaga ristkülik ümbermõõduga 80 cm. Milline on selle ristküliku pindala ja ringi raadius? 3 6 a 3 a+9 - 6. Lihtsusta avaldis a+3 a-9 6 a 7. Leida täisnurkse kolnurga küljed, kui ta siseringjoone raadius on r = 6 cm ja ümberringjoone raadius R = 15 cm. 8
10.a klass Ferdinand Victor Eugène Delacroix (26. aprill 1798 Charenton- Saint- Maurice, Pariisi lähedal 13. august 1863) oli prantsuse kõige tuntumromantistlik maal ikunstnik ja graafik Eugène Delacroix sündis pere neljanda lapsena. Tema isa Charles Delacroix oli aastail 17951797 Prantsuse välisminister. Isa töö tõttu kolis perekond1802. aastal Bordeaux'sse, pärast tema surma kolis perekond elama Pariisi. Hariduse sai ta Lycee Louis-le- Grandis, seejärel jätkas õpinguid Pierre Narcisse Guérini stuudios. Seal kohtus ta romantisti Théodore Géricault´ga, kes avaldas noorele kunstnikule suurt mõju.
Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi Üliõpilaskood Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasili...
3. Ostsillaatori sagedus f0, väljundpinge amplituud ja arvutatud pooli L induktiivsus. Ostsillaatori sagedus f0 = 386,9kHz Väljundpinge amplituud Uv = 4,68V Pooli induktiivsus C1 + C2 -4 L := = 2.425 × 10 H 2 2 f0 4 C1 C2 4. Väljundsageduse stabiilsuse hinnang. Standardhälve = 178,3Hz 0.00046084259498578444042 f0 5. Toitepinge mõju väljundsagedusele esitav graafik. 390 388 386 f 384 382 380 378 8 9 10 11 E Joonis 2. Ostsillaatori toitepinge mõju väljundsagedusele. 6. Harmoonilismoonutustegur kh. kh = 3.666% 7. Siirdeprotsessi kujutis koos aegadega. Joonis 3 Ostsillaatori siirdeprotsessi kujutis. Tabel 3. Ostsillaatori siirdeprotsessi aeg.
b või valemist x h = - ; ordinaadi leidmiseks paneme abstsissi väärtuse funktsiooni 2a 4ac - b 2 avaldisse ning leiame y väärtuse või kasutame valemit y = ). 4a Parabool läbib y-telge punktis (0 ; c). Vajadusel arvutame veel lisapunkte juurde. Näide. Skitseerime ruutfunktsiooni y = x2 - 5x + 6 graafiku. Graafik avaneb ülespoole, kuna ruutliikme kordaja on positiivne (a = 1). Graafiku skitseerimiseks leiame esmalt nullkohad, st. ruutvõrrandi x2 - 5x + 6 = 0 lahendid. Viete´i teorremi põhjal saame x1= 2 ja x2 = 3. Graafiku haripunkti leiame 2+3 nullkohtade aritmeetilise keskmisena: x h = = 2,5 ja y h = 2,5 2 - 5 2,5 + 6 = -0,25 2 ehk H(2,5; -0,25). Parabool läbib y-telge punktis (0 ; 6)
Odilon Redon 1840-1916 Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas
VEE KASULIKKUS TERVISELE 10.klass Puhas vesi inimene peaks saama iga päev 2-3 liitrit vedelikku Eestis on puhast vett piisavalt Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond.
kõige tuntuim on ‘’Hon’’ Nad olid keskkonnakunsti rajajad, kus teos ümbritseb publikut ka heli- ja lõhnaaistingutega Jean Tinguely ‘’Temake’’ Arman Fernandez Prantsuse objektikunstnik Kuulsaks saanud akumulatsioonidega, kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsioonidega katkistest viiulitest Lisaks on ka tuntud kui prahi ja rämpsu eksponeerija Arman’i akumulatsioon Arman ‘’Chopin waterloo’’ Jasper Johns Ameerika maalikunstnik ja graafik Ta tegi terveid seeriaid lõuendile maalitud tuntud motiividest nagu lipud, numbrid, märklauad Tema tähelipp on saanud tema loomingu kui ka ameerika popkunsti sümboliks Jasper Johns
· 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks · Oli graafik Näited · "Kodalased". 13 reproduktsiooni 1984 · metsotintosari "Kirgastumine" 1991- 1995 · Kaks Päikesepõtra · Teekond Valgustumisse · "Kalivägi"-1988 Kaljo põllu Kokkuvõte · Kaljo Põllu oli tegev mitmel alal. Ta oli õpetaja,juhendaja kui ka graafik.Ta sai eesti riigi poolt palju tunnustust.Nagu näiteks sai Jakob hurda rahvuskultuuri auhinna või Eesti Vabariigi kultuuripreemia.Ta avaldas väga palju
(niidi otsa riputatud kivi) Sundvõnkumine- süsteemiväliste jõudude mõjul toimuvat võnkumine. (kellapendel) Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Keha hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine-sellist võnkumist, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid. Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. Amortisaatoreid kasutatakse auto vedrustuses, ja sumbuva võnkumisega on tegemist. Pendel-võnkuva süsteemi füüsikalist mudel. Matemaatiline pendel- venimatu kaalutu niidi otsas rippuv punktmass. Resonants nähtus- kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.(kiikumine, auto lumest välja lükkamine)
kuulub muutujad. määramispiirkonda. Pöördvõrdeline Y=a/x , Pöördvõrdelise seose Graafikuks on seos: kus a on korral on muutujate hüperbool. 0 ei antud arv vastavate väärtuste korrutis kuulu määramis ning x ja jääv. piirkonda. Kui arv y on a>o, siis graafik on muutujad. 1 ja 3 veerandis, kui a<0, siis 2 ja 4 veerandis. Lineaarfunktsioon: Y=ax+b, Lineaarfunktsiooni Graafikuks on kus a ja b väljendab valem y=ax+b, sirge. 0 kuulub on antud kus ax on lineaarliige ja b määramispiirkonda.
. , , , , . , 6 Word Kristina . 7 2 Tabel 3 Graafik 1 - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , 4 Pildid - , , , : 2, , . . , . , , , 1 1Dogs1. 2 - , ,
Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928. RENE MAGRITTE.BLACK MAGIC. 1933/34. ALBERTO GIACOMETTI (1901 – 1966) Ta on itaalia päritolu Šveitsi
on suhteline.Erinevate kehade suhtes võib olla liikumine erinev. 4.Liikumiste liigid nii trajektoori kui kiiruse järgi? Liikumiste liikideks on sirgjooneline, kõverjooneline, ringjooneline ning samuti ühtlane, mitteühtlane ja kulgev 5.Mis on punktmass? Punktmass on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõtmeid. 6.Mis on taustsüsteem? Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 7.Mida näitab liikumise graafik? Graafiline meetod kasutab liikumise graafikuid, näitab teepikkust, aega ning nendega saame arvutada kiiruse. 8.Kirjuta nihke arvutamise valem ja selgita tähiseid S=x-x0=kolmnurk X Kolmnurk-tähistatakse suuruse lõpp-ja algväärtuse vahet ehk muuta. x-lõppasukoht x0-algasukoht s-teepikkus 9.Mida nimetatakse ühtlaseks sirgjoonelikseks liikumiseks? Nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 10
Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katse tulemused 5.1Puidu liik - mänd 5.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus Prk. nr
Funktsiooni vahemikuks f(x) argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsioon kahaneb kahanemisvahemikuks. Kahanemispiirkond X Funktsiooni ekstreemumiteks nimetatakse funktsiooni lokaalseid(kohalikke) max. ja min. väärtusi. Mmax(xmax;ymax) - maksimum punkt Mmin(xmin;ymin) miinimum punkt Paaris- ja paaritufunktsioon Funktsiooni nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui argumendi märgi muutumisega ei kaasne argumendi märgi muutust. Paaris funktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. f(-x) = f(x) Funktsiooni nimetatakse paarituksfunktsiooniks, kui argumendi märgi muutusega kaasneb funktsiooni märgi muutus. Sümmeetriline alguspunkti suhtes. f(-x) = -f(x) Et teha kindlaks, kas funktsioon on paaris või paaritu või ei ole kumbki, asendatakse funktsiooni avaldises x -x ja teisendatakse avaldist, kui tulemuseks tekib esialgne funktsioon siis on tegemist paarisfunktsiooniga, kui tulemusele saab miinusmärgi ette võtta ja
Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valati varem väljarnöödetud kogus (6 cm3) vaävelhappe lahust, sulgeti katseklaas korgiga ja segati kiiresti katseklaasi seda kahel korral ümber pöörates. Mõõdati aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kani alla toonud tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katseandmete põhjal koostati graafik (Exelis). Ordinaatteljele märgiti reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (l/t) ja abstsissteljele naatriumtiosulfaadi kontsentratsioon. Soovitav mastaap: minimaalne Na 2S2O3 sisaldus lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus-8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni kiiruse sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist. 3
vähemalt üks temast erinev hulga X punkt.*Arv a on hulga X sisepunkt, kui Monotoonsed jadad- leidub arvu a ümbrus, mis kuulub hulka X*Arv a on hulga X rajapunkt, kui arvu a Osajada- iga jada, mis saadakse jadast mingi lõpliku või lõpmatu hulga jada igas ümbruses leidub nii hulga X punkt, kui ka neid punkte, mis ei kuulu hulka X elementide väljajätmisel, nim selle jada osajadaks 4. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond. Muutumispiirkond. Funktsiooni graafik. 14. Tõestada jada piirväärtuse aritmeetiliste tehetega seotud omadused. Funktsiooni mõiste: Kui hulga X igale elemendile x on mingi eeskirja abil 15. Tõestada jada piirväärtuse omadused vastavusse seatud üks kindel element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on V:1)Konstantse jada piirväärtuseks on see constant, sest Xn=c -> Xn->c defineeritud funktsioon f ja kirjutatakse y=f(x). Tõestus: Määramispiirkond
30. Korrapärane prisma, selle pindala ja ruumala leidmine. Prisma on korrapärane kui tema põhjaks on korrapärane hulknurk. St = 2Sp + Sk Sp = n∙a∙r : 2 Sk = P∙H / n∙a∙H P = n∙a V = Sp ∙ H 31. Püramiid. Korrapärase püramiidi pindala ja ruumala leidmine. Püramiid on ruumiline keha, mille põhjaks on korrapärane hulknurk ja külgedeks ühise tipuga kolmnurgad. St = Sp + Sk Sp = n∙a∙r : 2 Sk = n∙a∙m : 2 V = 1⁄3Sp∙H 32. Võrdeline seos ja selle graafik. Kahte suurust, mille vastavate väärtuste suhe on jääv, nimetatakse võrdelisteks suurusteks. Seda jäävat suhet (jagatist) nimetatakse nende suuruste võrdeteguriks. Võrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks seoseks. Võrdelise seose valem on y = ax, kus a on antud arv. Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti Kui a on positiivne, siis on sirge esimeses ja kolmandas veerandis, kui a on negatiivne, siis teises ja neljandas. 33
vaja ja vötke relsi körvalt esemes, millelt signaal vöiks sensorini tagasi peegelduda. Vajutage nuppu STOP. 2. Asetage kärud raja otstele sedasi, et kokkupörge toimuks kärude magnetotsega. Andmete salvestamise alustamiseks vajuta nuppu REC. Lükake kärud samaaegselt sujuvalt teineteise poole liikuma. Jätkake andmete kogumist kuni kärud on jöudnud tagasi raja löppu. Andmete salvestamise löpetamiseks vajutage nuppu STOP. < Mölema vankrikese positsiooni graafik x(t) ilmub nähtavale Graph aknas. Experiment Setup aknas ilmub andmete ossa Run #l. Andmete sobitamiseks graafika suurusega vajutage graafikaakna alumises vasakus nurgas paiknevat nuppu Autoscale ( ). Kui andmeid pole ikka näha, siis kontrollige liikumissensori paigutust ja vankrikesi ning korrake katset. Kui andmed ei tundu töesed ja on suurte köikumistega -- graafik on paralleelne x-teljega vöi hüppab väga palju, kontrolli sensorite paigutust
2 40 4 5,0725 5,3773 5 0,01326 0,00886 0,01 3 60 8 7,2550 3,6933 5 0,01454 0,00609 0,01 4 80 2 6,1275 2,5367 5 0,00904 0,00418 0,01 5 100 7 2,9250 1,7423 5 0,00319 0,00287 0,01 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega (a = 0, b = 100) ühtlane jaotus (võttes = 0,10, st teststatistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238 Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: DN=0,1 DN=max[Femp(Xi)- F0(Xi)]
Impressionism-Pr. Keelsest sõnast impression e. Mulje.Kunstivool,mis tuleneb realismist-edasi arendus.Kujunes Pr.maal 19. Saj lõpul. Impressionistid said oma nimetuse"Impressionism, tõusev päike" teose järgi(C. Monett). Teoseid iseloomustab õhulisus,suht hele koloriit- pastellsed, varjud on värvilised.Lühikeste pintslitõmmetega kantakse lõuendile palju väikeseid värvilaike,mis eemalt vaadatuna liituvad ühtseks pildiks.Eesmärgiks on maailida seda,mida maalija näeb, mitte seda mis hetkel on. K: A.RENOIR;E.DEGAS(,,Baleriinid");linnavaadetemeister C.PICASSO. K postimpressionistid: V. Van GOGH-hollandlane,"päevalilled""viljapõld küpressidega", teoseid isel. Jõulise ja hoogsad pintslitõmbed,värvid ergsad.;PAUL GAUGUIN-vaimustunud looduslähedasest elust.Inspiratsiooni sai metsukust loodusest, Lõunamere saartelt." Kaks naist Tahitilt", ,,Autoportee paletiga". PAUL CEZANNE-tema looming moodustasid natüürmordid, maastikud ja portreed.Otsis ümbrit...
Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsioon · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu · Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem · Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada · Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõ...
St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest koosneva süsteemi korral. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa)
2.Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Võimsuse ühikuks SI-süsteemis on vatt (W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis üks dzaul (J) tööd või on võrdne energia hulgaga 1 volt-amper: 1W=1J/1s=1V*1A 3.Newtoni II seadus valem ja sõnastus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a->=F->/m 4.Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6
PULMAPLANEERIMISE MEELESPEA PULMADJAPEOD.EE Tehtud Märkused Tehtud Märkused 12-5 kuud enne pulmi 4 nädalat enne pulmi 1. Kiriku ja peokoha valik ja broneerimine 1. Lillede ja kaunistuste tellimine 2. Pulmaeelarve koostamine 2. Bändiga muusika valik 3. Külaliste nimekirja koostamine 3. Peokoha külastamine ja cateringi läbikäimine 4. Fotograafi/video valik ja broneerimine 4. Lõplik külaliste arv välja selgitada ja toitlustajale edastada info 5. Bändi valik ja broneerimine ...
Paul Burman Epp Uus 11c Paul Wilhelm Burman 28.veebruar 1888 3.juuni 1934 Päritolu baltisaksa Maalikunstnik ja graafik Vend Karl Burman (1882-1965) Eesti V. van Gogh Elukäik 1892.a. tuli Tallinnasse Peetri Reaalkool Ants Laikmaa ateljee kool Peterburi kunstide akadeemia Moskva, Läti, Pariis, Saksamaa ja Tallinn Seevald Looming Esimene animalist Loodus Tallinna jäädvustaja Koloriit hele, vaheldusrikas Impressionism Hobused! Hilisem looming Jõuline ja rahutu Koloriit tumeneb ja muutub tuimemaks Pingetsus ja äng Perioodid
Moleaarkineetiline teooriga põhineb järgmisetel posmulaatidelt. Bosulaat koosneb molekulidest. Molekulid liiguvad pidevalt ja aotiiliselt. Molekulid mõjutavad üksteist. Aine koosneb molekulidest. Soojusliikumine on molekulide pidev ja arootiline liikumine. J.Browni liikumine mikroskoobis jälitav tomuteraste pidev ja kootiline liikumine. Molekulide konsertsioon näitab molekulide arvu ja ruumala ühikus. Ideaalne gaas on mudel, mis küllalt hästi kirjeldab reaalsete hõrede gaaside käitumist. Ideaalse gaasi korral esiteks loetakse molekulide põrkumist anumate seintel absoluutselt elastseteks. Teiseks molekule vaadeldakse punkmassidena. Molekulide mõjuüksteisega ei arvestata. Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja es...
Aubrey Beardsley (1872-1898) Aubrey Beardsley oli Inglise graafik , raamatuillustraator ja kirjanik. Ta sündis alamklassi peres Brightonis. Nii tema kui ta õde olid väga hea kunsti andega. Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes, selles ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot
1893 rajajaist. 6 Laulja Alla 15. aprill On vene poplauljatar ja produtsent. Borissovna 1949 .... Lauljatar on teinud koostööd paljude Pugatsova kodumaiste ja välismaa heliloojate ja esinejatega 7 Maalikunstnik Ivan Siskin 18321898 Oli vene maalikunstnik ja graafik. 8 Kosmonaut Juri 9. märts Oli nõukogude kosmonaut, kellest Aleksejevits 1934 - 27. 1961. aastal sai esimene kosmoses Gagarin märts käinud inimene. 9 Baleriin Maia 20. Juudi päritoluga Vene balletitantsija, Mihhailovna novembril sageli nimetatud kaasaja suurimaks Plissetskaja 1925 .... baleriiniks.
4. Investeerime 20 000 eurot 6 aastaks 10%-ga panka. Intress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€ Vastus: Kuuenda aasta lõpuks teenime 36 174,52 eurot. 5. Laenan pangast 100 000 eurot korteri ostuks tähtajaga 4 aastat intressimääraga 6%. See laen tuleb tagastada võrdsetes osades 4 aasta jooksul. Tagasimaksed toimuvad aasta lõpus. Koosta endale tagasimakse graafik. Aastane Intress Põhiosa Põhiosa jääk makse 28 859,15 6000,00 22 859,15 77 140,85 28 859,15 4 628,45 24 230,70 52 910,15 28 859,15 3 174,61 25 684,54 27 225,61 28 859,15 1 633,54 27 225,61 0,00 100 000x6%=6 000 100 000-22 859,15= 77 140,85
2 2,27 0,278 3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286 Graafikud 1) Graafik . Kõvera maksimumi järgi on graafikult näha zelatiini isoelektriline täpp. Minu graafiku järgi on zelatiini isoelektriline täpp ja juures. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud laboratoorses töös pidin pH ja lahuse hägususe mõõtmistulemuste järgi määrama zelatiini lahuse isoelektrilise täpi. Katseandmete tulemusena leidsin, et zelatiini isoelektriline täpp asub koordinaatidel:
3) saadud väärtustest valida välja suurim ja vähim, mis ongi M = max{0; - 5; 32} = 32, globaalsed ekstreemumid sellel m = min{0; - 5; 32} = -5. lõigul; Globaalne maksimumpunkt: P = (2; 32) 15 Globaalne miinimumpunkt: P = (1; -5) Joone kumerus ja nõgusus Öeldakse, et funktsiooni f graafik on vahemikus X kumer (nõgus), kui selle vahemiku X igas punktis x graafiku puutuja asetseb ülalpool (allpool) graafikut. Nõgus graafik Kumer graafik y = f(x) y y y = f(x) 0 a b x 0 a b x Kui vahemiku (a; b) kõigis Kui vahemiku (a; b) kõigis
Üle poole aasta laeval töötanud inimesed, kes jäävad laevale tööle püsilepinguga, peavad läbima baaskoolituse (enesepäästevõttes, tuleohutus, esmaabi, laeva turvalisus, isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus), kuna see on eelduseks laeval töötamiseks. Töögraafikud 2 nädalat viibib töötaja laeval ja 2 nädalat puhkab. Nädalavahetuse töötajad pikk ja lühike nädalavahetus (neljapäev kuni esmaspäev ja reede kuni pühapäev). Mõnel laeval ka selline graafik 1 nädal tööl, 1 nädal vaba. Laevapere peab täitma laeva töösisekorraeeskirja, kus on täpselt kirjas, kuidas on planeeritud töö- ja puhkeaeg, millal kehtib öörahu, kus ja mis aegadel toimub toitlustamine, meelelahutuse võimalused, alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine laevas, vara ja asjade laevast väljaviimise kord. Kapteni või teda asendava isiku korraldusi peab täitma laeva iga liige. Samuti peavad kõik
4. Katse meetodid 4.1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Kõiki suurusi mõõdeti kolm korda ning arvutustes kasutati kolme mõõtetulemuse aritmeetilist keskmist. Saadud mõõtmistulemused kanti tabelisse 5.1. Ning nende põhjal moodustati graafik 5.1. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). 1 V=a*b*h (1) V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] 0 = (m / V) * 1000 (2) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3]
Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007
I 12 14 3 15 18 15 18 0 4 17 14 0 17 17 18 18 1 13 14 0 14 14 18 18 4 Tabel 3. Muudetud võrkgraafiku arvutused. Tabelis on sinisega toodud tööd ja ajad, mida muudeti. Lühendatud ehituskestusega joongraafik on toodud joonisel 5. Joonis 5. Lühendatud ehituskestusega joongraafik Lühendatud ehituskestusega joongraafikule vastav tööjõu vajaduse graafik on toodud joonisel 6. Joonis 6. Lühendatud ehituskestusega tööjõu vajaduse graafik Kõige rohkem on korraga platsil 28 töölist, kokku on tööjõu vajadus 314, seega keskmine tööjõu vajadus on 18. Tööjõu ebaühtlase kasutamise koefitsient on 0,64. Töö aega suutsin lühendada, kuid tööjõu ebaühtlase kasutamise koefitsient langes.
rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700. Hõredamini on asustatud riigi keskmine osa ning samuti riigi kirde osa. ( mida tumedam värv, seda tihedamini on asustatud ja mida heledam värv, seda hõredamini on asustatud.) 3. Rahvaarvu kasvu graafik: ( kuna selle vahega ei leidnud, mida te palusite, siis on suurema aja vahega see graafik) Seda graafikut vaadates näeb, et rahvaarv on aastatest 1950-2000 pidevalt kasvanud. Jaapani rahvaarv, aga prognoosi kohaselt hakkab vähenema ning vananema, sest ei sünni juurde piisavalt palju lapsi. Ning tänu heale majandusele elavad vanurid kauem. Samas on ka majandus süüdi selles et laste arv ei kasva, kuna naiste tööalane ja ühiskondlik aktiivsus on suurem... 4
· Ei lähtuta reaalsetest objektidest. · Abstraktsionismist arenes välja kaks põhilist suunda, ekspressiivne abstraktsionism ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism · Kuulsamad kuntsnikud on Vassili Kandinsky, Paul Klee, Kazimir Malevits, Piet Mondrian. · Eestlastest Sirje Runge vassily vassilyevich Kandinsky 16. detsember 1866 13. detsember 1944 · Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Click to edit Master text styles · Peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks Second level · Aastatel 18861892 õppis Moskva Ülikoolis Third level õigusteadust, 1896. aastal siirdus Münchenisse, Fourth level kus õppis kunstikoolis
6 13,8 56,9 6 44 181,28 7 27,9 114,9 7 44 181,28 8 48,8 201,1 8 47,9 197,3 9 18,8 77,5 9 42,3 174,3 10 50 206 10 43,3 178,4 5 2.Graafikutena Joonis 1.Õli 1 mõõtetulemuste graafik Joonis 2.Õli 2 mõõtetulemuste graafik 6 3. ISOLEERÕLIDE KESKMISED ELEKTRILISED TUGEVUSED JA USALDATAVUSE VAHEMIKUD 1. Kasutatud valemid Ul El= dη =4,12U l[ ] kV cm Ul – katsest leitud õli läbilöögipinge standardvahemikus kV
Keskmine eeldatav vanus 81,5 eluaastat (16. koht maailmas) Rahvastiku kasv 0,92% aastas (139. koht maailmas) Tööjõud 55,67% (30. koht maailmas) (Allikas http://www.wolframalpha.com/input/?i=canada) Kas tegemist on arenenud riigiga või arengumaaga? Mille alusel otsustasid? Arenenud riigiga, sest rahvastiku kasv on väike, keskmine eeldatav vanus sünnil on kõrge ning interneti kasutajate hulk on suur. 4.Inimarenguindeks Mitmes maailmas üldiselt ( koos numbrilise näitajaga). Lisa juurde graafik inimarenguindeksi kohta alates aastast 1980 ja võrreldes teiste piirkondadega. Tabel 1. Kanada inimarenguindeksi graafik. Kanada on maailmas praegu 8. kohal ning indeks on 0.902. (Allikas http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/CAN) 5. Kui palju inimesi on hõivatud primaarsektoris, sekundaarsektoris ning tertsiaarsektoris? Mida see selle riigi kohta näitab? Primaarsektoris 419 361 inimest (2008 arvestuse kohaselt)
Keskmine hälve on 12.1 Standardhälve s s= s= 0.01046652 BMIN=12.035 BMAX=12.17 4 · Leian B keskväärtuseintervallhälve tõenäosusastmel P=0.95 ehk =0.05 Studenti tabelist kriitiline t (=0,05; n=50; kahepoolne) = 2,01 B-(t* B+(t* 12.0996818 Bmin 4 12.1055981 Bmax 6 · Teha mõõtme B histogramm ja sellele vastav teoreetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik f(x). Intervallide arvuks valida 8 kuni 10. Samm h=(MaxMin)/intervallide arv. Normaaljaotusele vastav mõõtetulemuste arv ni" intervallis i on leitav valemiga: ni"= n*h*f( zi) n- on mõõtetulemuste koguarv, h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsiooni väärtus kohal zi f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus s on standardhälve ja X keskväärtus. Intervall tabel
Andy Warhol "Marilyni diptühhon" Retsensioon Andy Warhol (6. august 1928 Pittsburgh 22. veebruar 1987 New York) oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. 1960ndate alguses valmisid tema esimesed popkunstimaalid. Aasta pärast Marilyn Monroe surma (1962) tegi Warhol temast ühe oma tuntuima töö: "Marilyni diptühhoni". Mind köidab töö juures ülim lihtsus, kuid samas originaalsus
·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
