Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui lõunaeestikeelsetes usutekstides, lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi
Põhikeskuseks oli Narva. 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg. Kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. Ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. Ei saanud teha heina, suvivilja hävitas sügisel varane külm. 1697 aasta kevadel sulas asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka neis varitses näljasurm. Nälga suri eestis umbes 70 000 75 000 inimest. 20% rahvastikust ehk iga 5s inimene. Vaimuelu 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng. Forselius kirjutas ise Aabitsa, kuna raamatuid ei olnud. Lugema õppimise uus võte tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika. 3. Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika. 4. Anreas ja Adrian Virgilius
Kokkuvõte Gustav Klimt on minu jaoks väga sümpaatne kunstnik, kelle stiil on mitmekesine ning läbi aegade mitmekesine, eriti meeldivad on tema joonistused ning ,,kuldse perioodi" tööd. Juugend läbi tema maalide on lummav ja atraktiivne. Naise keha ilu ja hing on meisterlikult esile toodud ning motiivide ja detailide kasutamine pole monotoonne vaid ergastav ja stimuleeriv. Klimti maalides on tohutu isikupära ja jõud, ning see on inspireeriv. Kasutatud kirjandus Fliedl, Gottfried 2006. Gustav Klimt. Köln: Taschen Carrassat, Friede R.; Marcade, Isabelle 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani. Prantsusmaa: Larousse Bordas Kangilaski, Jaak 2005. Kunsti- kultuuri ajaugu. Postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kirjastus Kunst http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt
suurtelt meistritelt ning keskendus rohkem oma õpetajatele. Kuigi ta õpetajad polnud laialdaselt tuntud, inspireerisid nad noort Friedrichi armastama loodust ning nägema selles Jumalat. Friedrich liitis õpetajatelt saadud tarkused üheks, et moodustada oma signatuur: väljendada Jumala olevust läbi looduse. Kodulinna mõjud 1790. aastal alustas Friedrich oma privaatseid õpinguid Greifswaldi ülikoolis. Ta õppid Johann Gottfried Quistorpi käe all, kes õpetas teda joonistama välist elu. Samaväärset mõju avaldas kunstnikule Ludwig Gotthard Kosegarten, kes oli tuntud teoloog. Ta uskus, et loodus on Jumala kujutis ning see mõte on ka Friedrichi tööde läbiv motiiv. Kuigi Friedrichi kunstilised eeskujud aitasid temas välja tuua armastuse looduse vastu ei saanud noor kunstnik siiski nende stiilidest midagi juurde. Ajapikku lõi Friedrich endale
1780-1790- Saksa valgustuskirjanduse kõrgperiood. Tormi ja tungi periood. Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane. Johann Gottfried von Herder(1744-1803)- Sündis Preisimaal, vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega. Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Peitis end võlgnike eest. 1677 a. kirjutas teose: "An essay upon Projects". Teoseid on kokko 545
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal Rootsi aeg algas Eesti alal 17. sajandi alguses ja tõi Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fik...
riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa vallutamist, asutas Eesti ja Liivimaal 1630 riigikohtud, rajas 1632 Tartu ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4. Bengt Gottfried Forselius kooli ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi
Selle aja tähtsaim haridus- ja kultuurikolle oli siiski Tartu. Rajati jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, mida võib pidada esimeseks Eesti kõrgemaks õppeasutuseks. Ja just tänu jesuiitide algatusele otsustas Gustav Adolf rajada samasse majja aastaid hiljem oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem sai ülikool nimega Academia Gustaviana. Piiskopimõisa seminaris (hiljem Forseliuse seminar) asus talupoegi tasuta õpetama Bengt Gottfried Forselius (sündinud umbes 1660). Õppeaeg oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks Forselius ise. Põhirõhk oli lugema õppimisel ja usuõpetusel, kuid õpiti kuigipalju ka raamatuköitmist, rehkendamist, saksa keelt ja kirikulaule. 1686. aastal andis Forselius välja esimese eestikeelse aabitsa ja samal aastal tuli ka välja „Vastne Testament“. Esimese eestikeelse piibli trükkis Jakob Köler 1739. Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel.
Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija. Ignatsi Jaak - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale Johan Hornung - 1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas Virginius - tõlkis 1686.a
välja vaimud ja hinged seepärast, et ei Armastust saab käsitleda keha teatud käitumisviisina või loodusseaduseks. teadnud sündmuste tõelisi põhjusi. täpsemalt inimorganismi sisemise seisundina, mis 11. Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see Ettemääratud harmoonia teooria- Saksa seletab ära sellise käitumise. Armastus on ajuseisund. solvumine on samalaadne kui teie oma? Põhjendage! filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz arvas, et 6. Kuidas teha kindlaks, kas kassid võivad ka Tegelikult see on igaühe oma arvamus, kuid mina arvan, keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid ta tusatseda ja rõõmsad olla? et arvuti võib solvuda küll,aga see solvumine erineb väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed Inimesed vaatavad ja tunnevad oma koduloomi. Näevad, inimese omast sellega, et arvuti lihtsalt keeldub töötamast
arhitektuurikesksed. (15. Saj traktaat- kirjanduslikud, humanistlikud) 7. Millises arhitektuuristiilis on pildil olev hoone? Kelle järgi on stiil saanud nimetuse? Palladionism saanud nime Andrea Palladio järgi, kes oli väga kuulus Itaalia arhitekt. 8. Sündinud Tallinnas, õppinud ajalugu Tartu Ülikoolis. Uusaegsete konserveerimispõhimõtete looja Saksamaal. Talle kuulub ütlemine: ..arhitektuur on kunst, konserveerimine on teadus.. Kellest on jutt? Georg Gottfried Dehio 9. Defineeri kultuuripärandi universaalsuse kontseptsioon. Põhimõtted: Autentsed kunstireosed kuuluvad kogu inimkonnale ning teadus, kunst ja kirjandus on ilma rahvuslike piirideta. Kontseptsiooni aluseks on Novalise ja Goethe ideed. 10. Kuidas muutus valgustusajastul suhtumine originaali ja koopiasse? Hakati eristama ja hindama originaali ja koopiat. Koopia on alati originaalist erineva mõõduga (va mööbel). Originaaliga samas mõõdus on võltsing
osmiumi (kreeka keeles osmo - lõhn) nime. Londoni Kuningliku Ühingu sekretär W.Wollaston eraldas toorplaatinast samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon - roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi. Viimane, kuues plaatina metall avastati kas 1808., 1828. või 1844. a. 1828. a. teatas Tartu Ülikooli professor Gottfried Wilhelm Osann, et eraldas plaatinamaagist 3 uut elementi, millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a. teatas Tartust pärinev baltisaksa päritoluga keemik-farmatseut Carl Claus, kes töötas Kaasani ülikoolis professorina, ruteeniumi avastamisest. J. Berzelius pidas avastust seekord tõeseks, kuigi Osann vaidlustas prioriteeti, sest isegi nimi pärines temalt
2.2.4.2.1. Eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema, sest inimene saavat õndsaks vaid usu kaudu 2.2.4.2.2. Suurimaks probleemiks õpetajatepuudus 2.2.4.2.2.1. Õpetajate seminar asutati Tartu lähedale aastal 1864, tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius, õpetati Tartumaa talupoisse 2.2.4.3. Liivimaa maapäev võttis 1687. aastal vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister 2.2.4.4. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud, Põhja-Eestis ja Saaremaal koole vähem 2.2.5. Eestikeelne kirjasõna
többi, süggelissed, pallawas `palavik'. 9. Hupeli keelealane peateos on eesti grammatika I trükk 1780, II trükk 1818. See on koostatud Thor Helle käsiraamatu eeskujul (käänamine ja pööramine sama, ainult sõnarühmad teised), materjali saadud ka Vestringi käsikirjalisest sõnaraamatust. 10.Käsiraamatu I trükis sisaldub umbes 17 000 eesti sõna, II trüki tarvis kogub Hupel sõnu juurde, selles on umbes 20 000 sõna. Slaid 11 JOHANN GOTTFRIED HERDER(1744-1803) 1. Saksa kirjanik ja filosoof 2. Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga 3. 1960ndatel Riias õpetaja 4. Vahendas eesti ja läti rahvalaule Euroopas 5. Ta on valgustuse, tormi ja tungi ning Weimari klassitsismi tähtis esindaja. Slaid 12 AUGUST VON KOTZEBUE(1761-1819) 1. August Friedrich Ferdinand von Kotzebue oli saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik 2
lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane kirikulaul. Muusika 17. sajandi eesti linnades Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming
teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor.
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Johann Reinhold Patkul-maanõunik, kes tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks, kutsus inimesi üles ignoreerima Rootsi kuninga korraldusi Joachim Jhering piiskop, kes tegi tegi suure töö luteri kiriku organiseerimisel Eestimaal Johann Fischer- kirikutegelane, Liivimaa kindralsuperintendent Bengt Gottfried Forselius- asutas õpetajate seminari,õpetas kasvandikele lugemist, rehkendamist,saksa keelt ja raamatuköitmist Heinrich Stahl- Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 1637 aastal Johann Hornung- koostas ladinakeelse eesti grammatika, erinevalt Stahlist arvestas märksa rohkem eesti keele eripära Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764
Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium, mis aastal 1632 avati kuninga korraldusel Tartu Ülikoolina. Tartu Ülikool oli esimene kõrgeim õppeasutus Eestis.Talupoegade jaoks seati sisse rahvakoolide süsteem. Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud. Tartu Ülikool oli suletud, koole oli vähe, kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel ja õpetajaks oli enamasti kiriku köster. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis
Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil..
· Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale · Mõisad anti rendile · Paranesid siinsed kirkuja haridusolud Karl XI Johann Reinhold Patkul · Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6. ,,Aeg on kõige väärtuslikum asi, mida inimene saab kulutada." (Theophrastos) 7. ,,Kes teab, võibolla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert...
vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõeliselt õnnestunud · moodustati neli ristisõdijate haldusüksust Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu
Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides.Tema poeg C.R.Jakobson aitas kaasa kõrgele tasemele peale tema isa surma.Põltsamaa: Sealsed pastorid avaldasid esimese eestikeelse ilmaliku laulukogu. Kõrge tase kooridel. 1.Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? Toimusid 1858 – 1867. Saaremaal oli koorilaulu eestvedajaks Martin Körber. Hiiumaa muusikaelu juhtis Gustav Felix Rinne. Põlvas juhatas koore Carl Gottfried Donner2. Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernuutlaste roll? Hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Hernuutlased hakkasid propageerima pillimängu. 3. Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaloos? Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4
*Luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel tegi tööd Joachim Jhering *Andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa *Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi *Hermann Samson luterliku fundamentalismi silmapaistavamaid esindajaid *Nõiaprotsessid *1642. a Pühajõe mäss talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud veski, kuna pidasid seda jõe rüvetamiseks Rahvahariduse algus: *1684.a asutati õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius *Ta õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õoiti ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist *1687.a võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister Vanem eestikeelne kirjasõna: *1637.a esimene eesti keele grammatika, koostajaks Heinrich Stahl *Tol ajal peeti heaks tooniks kinkida mõni eestikeelne luuuletus või kirjutada paar
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu
1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli
kaotas arvutuslaud oma tähtsuse Euroopas. (Taimi dreier, 2014) Joonis 1. abakus (2014) 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmismasina. See oli aparaat, mis koosnes ratastest. Selle aparaadiga sai ainult liita. Kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. (Web zone, 2014) 4 Joonis 2. Blaise Pascal (2014) Aastal 1694 täiustas Gottfried Wilhem von Leibniz, kes oli Saksa matemaatik ja filosoof, liitmismasinat. Ta lõi masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. See masin töötas sarnaselt liitmismasinaga hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel esimese maailmasõjani. (Web zone, 2014) 2.3 Automatiseerimine
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
1) Ülikool asutati Tartusse, sest 1629.a sai Tartust Liivimaa kindralkubermangu keskus ja Tartusse saabus kindralkuberner J.Skytte, kellel oli kaasas korraldus luua gümnaasium. Skytte sai kuningalt loa laiendada see ülikooliks 2) Ülikoolis 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura,meditsiin 3) Õppekeel: ladina keel 4) Õppetöö vormid: Loengud, dispuudid 5) 1684.a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius 6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist 7) Forselius koostas ise ka aabitsa. 8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures. 9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad ➔ Arhitektuur: • Iseloomulik barokkstiil- ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad. • Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid- 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused.
tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. Tartu Ülikool 1630.aastal loodi Tartus akadeemiline Gümnaasium.1631.aastal esitas Johan Skytte kuningale palve muuta gümnaasium Tartu Ülikooliks ning aasta hiljem ka nii juhtus.Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Õpetajate seminar Beng Gottfried Forselius rajas 1684.aastal Tartu lähedal Papimõisa.Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.Oluline oli sorav lugemine ja usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt.Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata.Haridus pidavat inimesed targaks tegema ning mässama ajama.Teised aga
7. Johann Reinhold Patkul haritud maanõunik, kes oli Liivimaa aadlipositsiooni juht Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop, seadis luteri kirikule kindla aluse, (ametis 1638-1657) Johann Fischer nimekaim Liivi superintendant (1675-1699), kutsuti Liivimaa apostliks, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ja kindlustas kirikut organisatsioonina Bengt Gottfried Forselius 1660-1688; asutas 1684 Piiskopimõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks, käis Stockholmis koos Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga, et tõestada talupoegade tarkust, 1686.aastal avaldas aabitsa, oli talurahvakoolidse inspektor Ignatsi Jaak ja Pakri Hans Forseliuse parimad õpilased Kambja kihelkonnast, talupojad, kellega Forselius Stockholmis käis
Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi gag mitmel pool sisse ja köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal ( nn Forseliuse seminar), mida juhatas Bengt Gottfried Forselius. Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 Eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane laul. 7 3. Kasutatud kirjandus 1) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm 2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_ajalugu_neegrimusi.htm 3) http://www.emic
(pilt!) Arhitekt, Carl Cotthard Langhans (pilt!), kes oli õppinud hoopiski õigusteadust, matemaatikat ja keeli, kuid arhitektuuri alal oli ta innukas iseõppija, oli see, kes ehitas Brandenburgi värava. Ta on ilmselgelt matkinud Ateena akropolise propüleedi, mis kujutas enesest tseremoniaalset sissekäiku iidsesse Akropoli. Selletõttu hakati nimetama Berliini Spree jõe Ateenaks. Kujuke, triumfivanker võidujumalannaga, valmistati hoopis teise inimese poolt, kelleks oli kujur Johann Gottfried Schadowi (pilt!) aastal 1793. Kuju peegeldab kogu Saksamaa saatust Kõik, mis võiks möödas, andestatud ja unustatud olla, kuid ei ole. (pilt!) Brandenburgi värav ei kuulunud kindluse väravate alla, kuigi ta jääb selle piiride juurde. Värav ehitati eesmärgiga, et see oleks üks kaheksateistkümnest (18) tolliväravast, ning see märkis tee algust Berliinist Brandenburgi linna, mille järgi ka värav hiljem nime sai. Kohe
ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge
reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks
luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt.
andes samuti hukkamõistvaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ning ideedele. 6 Saksamaa. Kuna Saksamaal oli usk südamelähedam ei hakanud valgustusideed nõnda kibedalt kiriku ja usumaailma võimalusi. Ideoloogias oli tähtsal kohal pietism mis õhutas kristlikku armastust ja vagaduse tähtust. Saksa filosoofi ja matemaatiku Gottfried Wilhelm Leibnizi (1646-1716) vaadete lähtekohaks oli kujutus monaadidest. Matemaatikuna avastas ta Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Leibniz pidas riigivõimu väga suureks majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks. Tema arvates oleks riik saanud parandada töötajate olukorda, samal ajal hoolitsedes ka vaeste eest. Samuti oli tal selline arvamus, et piisab ainult poolest päevast töö tegemisest, mida saadab laul ja õpetlikud kõnelused
lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. ÕPETAJATE SEMINAR Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686
est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline
*koondas oma aja eesrindlikke inimesi, kes poleks muidu kokku saanud. SAKSA VALGUSTUS Ühiskonna moraalset parandamist taotleti inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik (absoluutne) võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos.
ühiskonna päritolu küsimusi; analüüsis primitiivsete ja moodsate keelte struktuuri; leidis esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks
Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad
sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis) Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner, tegi ülikooli asutamise tegeliku töö ära, üks oma aja haritumaid rootslasi.
Usupuhastus tõi kaasa: Ø Lõhuti kirikutes kunstiväärtusi Ø Katoliiklaste ja luterlaste sõjad Ø Hariduse levik ja koolide rajamine Tänapäeval Eestis on luterlus peamine usk Haridus Eestimaal Keskajal õpetati eelkõige vaimulikke kloostrikoolides Kaupmeeste lastele rajati linnakoolid Talupoegadele asuti haridust andma 17. sajandil 1632 rajati Tartu Ülikool Talurahva hariduse eest hoolitses Bengt Gottfried Forselius Rajas seminari talupoegade õpetajate harimiseks Parandas eesti keele kirjaviisi Vana kirjaviis Forseliuse kirjaviis kohl kool lebbi läbbi rahmat ramat ockat okkat hehl häl Vene Tsaaririik Tehnika areng Vene Tsaaririik BOJAAR- aadlik TSAAR-Venemaa valitseja Esimene Vene Tsaar oli Ivan IV Julm Vene aadlikke nimetati Bojaarideks Vene tsaaril oli täielik võim
Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632). 2 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits, mida anti välja mitmes kordustrükis. Forselius lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ja peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks. Esimene eestikeelne piibel Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." ilmumine 1739. aastal. Eesti lugejateni oli jõudnud
Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli aja kulgedes elust kadunud harmoonia, selle asemele olid tulnud vasturääkivused. Johann Gottfried Herder(1744-1803) Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad). Herder on seega esimene, kes tutvustas maailmale eesti folkloori. ,,Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa eales olla väike rahvas" on öeldud Herderi poolt.
Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsak õpetajaks oli seal Forselius. 1686. Aastast kasutati tema enda koostatud, trükis ilmunud aabitsat. Ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. 1687. Aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada koolis ja maksma sealsele koolmeistrile palka.
· 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus · Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool. · Johannes Heinrich Rosenplänter esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit. ESIMESED LAULUPÄEVAD
Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad
Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit. Ptk. 6: Saksa valgustus Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia. Johann Gottfried von Herder ,,Rahvaste laulud" ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, rahvast tuleb harida ja kasvatada. Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Absolutism teoreetiline põhjendaja Jean Bodin: · Vaid piiramatu kuningavõim saab tagada rahva turvalisuse ja heaolu · Kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu · Seadused lähtusid valitseja tahtest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
