"gooti" - 949 õppematerjali

Gooti stiil ja Gootika Eestis

1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi. Itaalias hakkab see levima 13

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................

Keskaeg, romaani ja gooti stiil

6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame 11. Võrdle Romani ja Gooti ehitisi (kõrgused, võlvid, raiddetailid, ristlillik)

Gooti stiil (12-16 saj.)

Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus  Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.

Gooti stiili kunst 10. klass

GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed

Gooti kunst ja selle tunnused

Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest ­ paavstist ja keisrist ­ ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. N...

GOOTI KUNST (12.-16.saj.)

GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed

Eesti kunst

Arhitektuur Omapärane nähtus rehielamu. 1 hoonesse koondatud mitmed hooned- rehepeksu ait, loomad, inimeste eluruumid. 14 saj. Sakslasid halvustasid selle pärast Eestlasi. Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg ­ nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused: · Kastell-linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) ­ kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed

Mille poolest erineb renessanssi arhetektuur gooti omast?

Mille poolest erineb renessansi arhitektuur gooti omast Gooti stiil ja renessanss on arenenud üksteise jälgedes. Gootika arenes välja 12. sajandil Prantsusmaal. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. 15. sajandil arenes välja uus stiil ­ renessanss. Oma nime saab renessanss itaalia keelse sõna järgi, mille tähenduseks on taassünd. Hakati taas uurima vahepeal unarusse jäänud antiikaega ja seda väärtustama.

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...............................................................

Kunstiajalugu KT 2

TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg

Islami kunst, Gooti ja Romaani stiil

tegelasi tehti äratuntavateks erinevate sümbolite abiga. Kirikute kaunistamiseks kasutati ka seinamaale ja ­vaipu. Kuulsaim on Bayeux vaip. Jätkus miniatuurmaalide õitseng. Raamatute kirjutamine ja kaunistamine oli äärmiselt aeganõudev. Sageli hoiti raamatuid varakambrites või ahelates. Gootika Levis 12- 16 saj peamiselt katoliiklikus Euroopas. Stiili nimetus on juhuslik ja tugineb keskaegsele gootide hõimule. Gootika väljendub peamiselt arhitektuuris. Gooti katedraalid on jäänud Euroopa tsivilisatsiooni uhkuseks tänaseni. Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised. 2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144.a Saint-Denisi kloostri kiriku ümberehituse valmimisega. See kirik oli olnud Prantsuse kuningate matmispaik ja kuningavõimu sümbol. Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus oli suunatud ülevalt alla. Lagesid kaeti ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Kirikut kandsid sambad, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Esimene täielikult Gooti stiili kuuluv kirik on Jumalaema katedraal Pariisis(1163

Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid

Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid  Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik 

Romaani kunst, Gooti kunst, keskaeg Eestis

Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid

Gooti stiili ja romaani stiili võrdlus

K eskaeg. Romaani ja gooti stiili võrdlus läbi arhitektuuri. Rooma stiili kujunemine. Karolingide ajal sõltus ehituskunst peamiselt keisri õukonnast ja seetõttu oli väga kitsa levikuga. 11. Sajandil kasvas aga kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine.

GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID

30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja

12. klassi kunstiajalugu - gooti küsimuste vastused

GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis"

Romaani ja gooti stiil - Kunstiajalugu KT

Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9. Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Kiriku fassaadidel võis näha lugusid jutustavaid reljeefe(paljudes Prantsusmaa kirikutes). 10. Mis on vaestepiibel? Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale läbi piltide(kirikute reljeefide). 11. Mis levis tekstiilikunstis, miks? Göbelään ehk piltvaip. Hoiavad sooja, on pehmed ja lihtsalt tore vaadata. 12. Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloosterkirik 13. Nimeta gooti stiilis ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust. Teravkaared, roidvõlvid, kõrgustesse pürgimine, vertikaalsed jooned, hiiglaslikud roosaknad, piilarid. 14. Milliseid muutusi võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu, ehitada kirikuid kõrgemaks. 15. Nimeta 4 kuulsamat katedraali Prantsusmaal.

Muusikaajalugu 5.-16.saj

Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp. Pariisi Norte-Dame koolkond 1150-1250 12.saj. lõpul Pariisi ülikooli teke 1163 alustati gooti stiilis Norte-Dame´i ehitust Leoninuse tegevusaeg jääb 12.saj.II poolde ja tema ajal loodud orgaaniumid on kahehäälsed. Perotinuse tegevusajal, 12.saj. lõpul ja järgmise alguses oli peamiseks muutuseks kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. Motett- 13.saj. prantsuse muusika mitmehäälsuse vorm ja ka mitme tekstiline laul. 2 Renessanss 14 ­ 16 sajand. Vararenessanss 14

Gootika stiil

Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi ­ gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi keha Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem

Kunstiajaloo konspekt

sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest eelistati sinist,punast,kollast,mis eraldati yksteisest tumeda piirjoonega.Kirikute aluseid katsid vitraasid.Omamoodi kunstiteoseks peetakse Bayeux vaipa.Vaibal kujutatakse Normandia hertsogi William Vallutaja s6jaretke Inglismaale.Vaiba pikkus on umbes 70 m ja sinna on tikitud 623 inimfiguuri,202 hobust ja lisaks veel laevu ja muid asju. Gooti kunst Teine yhtne kunstiliik oli Gooti kunst. Gooti kunsti stiili nimetus tekkis hilisemal ajal ja tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sah teine pool. 2 periood on k6rggootika 13>14 saj. Hilisgootika 15 ja 16 saj algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 saj. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus>linnakodanikud,k2sit66lised,kaupmehed. Tekkisid uued linnad,inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis

Karolingide renesanss

Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la- Grande kirik. Auvergne koolkond Kesk-Prantsusmaal tingimata nelitistorni ja kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik

Vanavene kunst, Romaani stiil, Gooti stiil, Renessanss

Silmapaistvamad ehitused olid Prantsusmaal Cluny kirik. Itaalias Veneetsias on ka säilinud üks Püha Markuse kirik. Saksamaal püsis ka romaani stiil kaua. Bayeux vaip ­ sinna on tekitatud kogu William Vallutaja(Pr.maalt) retke lugu. Tikitud linasest riidest vaibale, siidi ja villasega. Oli 70cm pikk. Gooti stiil: Tekkis linnakodanikud käsitöölised ja kaupmehed. Nii tekiski keskaja uus teine kunsti stiil Gooti stiil. Tekkis Prantsusmaal 216saj. Gootide hõimu järgi tekkis kuid isel. kui ülimalt peent kaunist. Suurimad kunstiteosed gootiajal olid seotud kirikutega. Kirikutes ei soovitud näha enam hämarust, muutus kogu ehituslaad.Väliselt oli kõige silmapaistvam tunnus teravkaar. Kirikud tõusevad kergete ja saledate tornilistena taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad ja vaba seina pinda peaaegu ei jöögi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu kokku

Ristisõdade ajastu

· ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud · ida- ja läänekristlus eraldi tänapäevani · läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaen süvenes ­ ülekaalu saavutasid kompromisse mitte soovivad voolud · erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma (konflikt = kontakt) · Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis täiesti edukas ­ läänemaailmaga liitumine aitas kaasa arengule ROMAANI JA GOOTI STIIL · Lääne-Euroopa jõudis kõikehõlmava ühtse stiili ­ romaani stiili ­ juurde alles 10. sajandil · kirik pidi mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju ilma ja vaenlase eest ­ kirik pidi olema tugev ja mõjukas · sajandite jooksul kirikute kaitsefunktsioon vähenes ja nad hakkasid muutuma kunstipärasemaks · 12

VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI

6. KONTROLLTÖÖ VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI Kordamisküsimused: 1. Keskaja kunst jaguneb (4) ? 2. Mis on krutsifiks ? 3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil

Kunstiajalugu: gooti, romaani kunst, keskaeg Eestis, kujutav kunst

on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaze hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip- kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis. Chartres'i katedraal romaani ja gooti ajal. Miniatuurmaal e raamatumaal. GOOTI kunst: Lääne-Euroopa maades. Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur. Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole. Arhitektuur: omab palju ühiseid jooni romaani kunstiga. Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1

10. klassi kordamine

Kõige populaarsemad olid Viimse kohtupäeva stseen. Vastavalt temaatikale ei näe me reljeefidel realistlikke, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Pühakuid kujutati alati mingi vastava esemega. Eeldati et vaataja tunneb sümbolite keelt. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirju kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute reljeefe 'vaestepiibliks'. 13. Kirjelda gooti stiilis kirikut, tunnused, hoone tüüp, sajandid? Mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta gooti kirikud(5)? Gooti stiil-  alates 1144.aastast. Gooti stiili peamised tunnused, mille järgi kirikud ära tunnen-kergena mõjuvad teravkaaretele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist

Romaani arhitektuur

kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega  GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar · Saint Denis' kloostrikirik- palverändurite ligimeelitamiseks ja kuninga võimu levitamiseks KIRIK: · Seinad ja võlvid õhukesed, aknad suured. Ehituse rajamisel tehti esmalt tugielemendid- moodustasid skeleti

Mööbel läbi ajaloo - TOOL

põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob. 6 Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil. Mööbli tootmises hakati kasutama ka papli- ja kasepuitu. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asendus "ampiiri" stiil gooti stiilist inspireeritud mööbliga. 8 Empire "Ampiiri" stiil 9 20. sajand Tuntumaid sisekujundajaid, Walter Scott. Domineerivad heledad kangad, dekoratiivne pronks ning gooti ehted. 10 Gooti stiil 11  Tänapäeva mööbel Mööbliesemeid valmistatakse praktiliselt kõigist vähegi sobivatest materjalidest. Mööbel võib olla väga erineva funktsiooni ja välimusega

Kölni katedraal

 · Kölni katedraal asub Kölnis, Saksamaal. See on roomakatoliku kirik, pühendusega Püha Peetrile ja Õnnistatud Neitsi Maarjale. · Kölni katedraal ehitati aastatel 1248­1437 ja 1842­1880. Selle kõrgus on 157 m ja aastatel 1880­1884 see oli maailma kõrgeim ehitis. · Kiriku arhitektiks oli Gerhard ja kiriku arhitektuur on gooti stiilis. (LISALUGU/ MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas. · Plaan on kujult ladina rist , nagu see on tavaks gooti katedraalidele.

Eesti gootika

Haldjad

Haldjad Kirjandus  12.klass Ketlyn Päästel  Eesti mütoloogia   Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks  Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil  Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne…  Kes on haldjas?   «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma)  Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend.    Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga  Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud  Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas  Haldjate olemusest 

Keskaeg - kokkuvõte

Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti  elu lõpupoole vangi. Al-Idrisi ­ araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline, suur osa kaardist Vahemeremaad. Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega. 23.Romaani ka Gooti kunst. Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil

Kostüümi ajalugu - Barokk, Rokokoo, Prantsusmaa 18 saj.

docstxt/1291476728113625.txt

10. klassi kunstiajaloo kokkuvõtva KT küsimused ja vastused

saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ­ ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv.Kirikute peamine tüüp ­ basiilika. Saint Foy Conques´s, Saint Sernini Toulousé´is, Durhami kirik, Cluny klooster, Speyeri, Mainzi toomkirik. 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on

Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse

esimene häälikunihe ­ Grimmi seadus ­ helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv ­ hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus ­ põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit ­ Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise

Püha Markuse katedraal

Püha Markuse katedraal Koostaja: SeltsimeesLenin Rõngu 2012 Katedraali välimus Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega. Kaetud viie kupliga, läänefassaadil 5 sügavat nissi portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist. Katerdraali ehitus Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded" Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik

KUNSTIKULTUURI AJALUGU

KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3  ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi

E. A. Poe „Usheri Maja langus“

Arvustus E. A. Poe „Usheri Maja langus“ Lugu õhkab endast hirmu ja süngeid hetki. Autor on jätnud peategelase tundmatuks, ent suutnud panna lugeja sellisesse olukorda, kui viibiks tema kõrval. Tekib gooti stiilis õhkkond ümber ja põnevus, mis edasi juhtuda võib. Palju on kasutatud just nimelt gootikale traditsioonilisi elemente, nagu halb ilm ja tume maastik. Kogu tegevus algab sellest, kuidas jutustaja jõuab salapärase Usheri Majani. Andes edasi pika ja vägagi detailse kirjelduse majast, suudab ta manada lugeja silme ette pildi majast, mis õhkab õudust ja räsitud eluviisi. Seejärel kohtub jutustaja oma noorus-ea sõbraga, kes ta sinna kutsus, ent põhjust avaldamata.

Muusika arvestuse vastused

1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p.

Kunstiajalugu. Gootika ja romaani stiili arhitektuuri ja skulptuuride näited.

gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa Monet on sellest katedraalist mitu maali teinud Gooti stiil Ehitus algas 12.sajandil, kuid seda lõi välk väga mitmeid kordi ja mõni osa sellest põles maha ja pidi uuesti ehitama. Valmis sai 1880

Keskaeg

Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED ...

Keskaja arhitektuuri mõisteid

Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; iseseisva stiili nimena võeti see kasutusele 19. sajandil. Gootika omapära väljendub eriti sakraalarhitektuuris, millest sõltusid ka teised kunstiliigid. Gooti ehituskunsti peamiseks tunnuseks on teravkaare maksimaalne rakendamine ja hoone üksikute ruumiosade endisest seaduspärasem seostamine ühtseks terviklikuks süsteemiks

Kunstiajalugu - Gootika

sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni

Romaanika ja gootika

pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - ​kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes. transept - ​ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. empoor - ​ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi. trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas aknavööndi all. valgmik - ​ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ​ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - ​võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - ​ ​kiriku​ idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar.

Westminster Abbey keskaja arhitektuur

Westminster Abbey Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile