ta loomejõu. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge
9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17
Retsensioon Käisin kolmel erineval kunstinäitusel. Esimesena Raul meele näitusel “Dialoogid Lõpmatusega”, kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette
Chesterit Suurbritannias jm) Nt: Chester - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal. Bordeaux'd - Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma-aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12.sajandil alustatud ühelööviline gooti stiilis katedraal ning paar hiliskeskaegset kirikut. Antiikajast pärinevate linnade võrk Itaalias arenes 12.saj. võrdlemisi kiiresti, peaaegu kõigis neist on säilinud antiigist pärit tänavavõrk, mille vahele ja ümber kasvas keskaegsete kitsaste tänavate rägastik (Bologna, Aosta jm) 2. Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad. Rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks. (Monpasier jm) Nt: Monpasier - regulaarse tänavatevõrguga kindlustatud linn, mille
jaoks. Asjad on olemuse märgiks. Jõupingutused tunnetada jumalat. Komme viidata autoriteetidele, pühakirjadele, kirikuisade tekstidele. Maine elu ja vaesus ei ole põlastusväärsed -trändmunkade sõnum. Katedraalid Euroopa ühe vanema kateraali ehitamist alustati Karl Suure impeeriumi ajal Aachenis. Vanem osa katedraalist pärit karolingide ajast, põhiosa 14.-15. sajand. Kabel -algul osa keirilossist. Pidi looma tunde võimust. Jääb hilisema, gooti katedraali varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid, arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev.
o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik) o De Toledo, de Herrera o Escoriali loss Eesti: o Tagasihoidlik o Mustpeade maja fassaad SKULPTUUR: o Tervikuna gootist järsku lahtiütlemist ei toimunud o Gooti element vaibus järk-järgult Itaalia: o Lorenzo Ghiberti (1378-1455) - Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse pronksukse- võitis konkursi - Tegi baptisteeriumi idaukse - 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid, figuurid - 10 suuremat reljeefi - tegi ka skulptuure Or San Michele nissidesse o Donatello (1386-1466)
Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis
ee/docs/referaadid2005/muut_legend_siim.htm http://zzz.ee/index.php/M%C3%BC%C3%BCt http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?f=34&t=2258 20 Mütoloogilised olendid Raamatus ,,Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" oli palju mütoloogilisi olendeid: libahundid, jumalad, haldjad, külmkingad, koerakoonlased, maa-alused, tuulispask, maaema, vanapagan, näkid jt. Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb
2. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. 3. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. 4. Ta oli õnnetus abielus, seejärel armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. 5. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Looming: 1. Esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi". 2. Avaldas koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". 3. Külastas Iirimaad, et kirjutada poliitilisi pamflette. 4. 1811 avaldas Shelley pamfleti ,,Ateismi paratamatus", mille pärast ta pidi Oxfordist lahkuma. 5. 1813 avaldas ta poeemi "Queen Mab: A Philosophical Poem" mis oli mõjutatud briti filosoofist William Godwinist ning väljendas tolle filosoofiat. Walter Scott: Elu: 1
kaubanduse keskusteks. · Linnades kujunes välja tsunftikorraldus. · Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. · Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete koordineerimiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. · Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). · 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus (e.reformatsioon), mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks (½ olid katoliiklased ja ½ luterlased). Peep Reimer 2 · Reformatsiooni tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis (Wanradt-
Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks. Valitsus allub parlamendile. President valitakse viieks aastaks, alates 1999. aastast otsevalimistel. (2) 5.1 Kirikud Võrreldes Lõuna-Euroopaga hakati neid Slovakkias ehitama palju hiljem. Esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirik Kostolianis. Basiilika Banská Stiavnicas. Gooti stiilis Püha Martini toomkirik. Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss, barokk, klassitsism protestantide kirik Banská Bystricas. Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljeldub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Krvatovis, Dvrdosines, Oravas. 15.-17. sajandil on nii
linnadeks said nad pärast taasiseseisvumist. Tallinn on üks silmapaistvamaid linnu oma arhidektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Üks vanimaid mälestisi, mis tänaseni säilinud on toomkirik. All-linna ümbritsev keskaegne müür on Põhja-Euroopa üks kõige paremini säilinuid. 2,35 km pikkusest müürist on säilinud 1,85km. Keskaegse Tallinna õitsenguajast (15.sajandist) pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning tervikuna tolleaegne tänavavõrgustik. Säilinud on ka enamik kirikuid, mida on vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud Pirita kloostri kirik. Alles on ka gildide hooned, mis on oluliselt ümber ehitatud. Samuti on ka kaupmeeste elamutega. Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini
arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele. Shelley - Percy Bysshe Shelley (4. august 1792 8. juuli 1822) oli inglise romantiline luuletaja, kelle kuulsate luuletuste hulgas on "Ozymandias", "Ode to the West Wind" ja "To a Skylark". Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas baronetitiitli pärijana. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810), milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. Samal aastal avaldas Shelley koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". Oxfordis õppides andis ta välja luulekogu "Posthumous Fragments of Margaret Nicholson". Võib-olla tegi kaastööd kaasüliõpilane Thomas Jefferson Hogg. 1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus" ("The Necessity of Atheism"), mille pärast ta pidi koos Hoggiga Oxfordist lahkuma
aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega
kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani
mille sisuks legendid Raffael Portreezanr. Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu, tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal
AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont X
Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga N: Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised, Salisbury katedraali võlvid Triumfikaar - Vanas-Roomas võidukaile väejuhtidele püstitatud auvärav. Neid ehitati ka klassitsismiajal, eriti Prantsusmaal ja Venemaal.
sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483- 1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Suurmeistrid-Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.Leonardo da Vinci (1452--1519) Ühe Milaano kloostri söögisaali
Caspar David Friedrichi loodud maal ,,Rügeni kriidikaljud" tundub olema allegooriline maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh ´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad teravokkalised nulud, kerkivad gooti akendega varemed, hardas imetluses olevad inimesed või paarid, keda on maalil kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees. 2) kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita.
Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir. Ees...
KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜL...
korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis. Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Briti muuseum Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum
kaitsemeeskonna teenistus- ja elutoad. Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Kuna tegemist on hilisgooti stiiliperioodi kuuluva ehitisega, ei näe me kusagil Saaremaa kirikuid kaunistavat taimornamenti; rangelt ainuvalitsev on raiddekoori abstraktne, geomeetriline vorm. Raiddetaile vaadeldes jõuame Kuressaare linnuse teise olulise arhitektuurse iseärasuseni. Nimelt on kõigi võlviroiete, portaalide, ukse- ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur
Ühendatud käed on kristliku abielu sõlmimisel oluline sümbol, tähistatdes kahe inimese liitumist. Ühendatud käed seovad ka pildi tervikuks ning nende kuju kordab lühtri kumeraid vorme. Püha Margareeta Voodiotsal on skulptuur naisest, kelle jalge ees lamab draakon. See on arvatavasti Püha Margareeta, sünnituse kaitsepühak, kelle atribuudiks on draakon. Kõrvalolev hari viitab aga pigem Pühale Martale, majaemandaid kaitsvale pühakule, kellel on samad atribuudid. Signatuur Kenas gooti kirjas signatuur ütleb: „Jan van Eyck oli siin 1434“. Kunstnik on pildile poetanud ka oma peegelduse. Mõned uurijad väidavad, et tema oligi üks abielu tunnistajatest. Voodi Voodi sümboliseerib suguvõsa jätkumist. See kujutab ka paika, kus me astume sünnihetkel siia maailma ning kus me siit surmahetkel lahkume. Punased kardinad tähistavad kirge. Jõukuse sümbolid Rõivad, mööbel, aknal olev kauge maa vili, luksuslik ja eriti kallis Anatoolia vaip voodi kõrval. Kleit
See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala. Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa. Igal pool käis suur sagimine, sest inimesed tahtsid kaupmeestelt kaupa osta. Enamasti oli lettidel näha kapsad, naerid, peedid, porgandeid ja sibulad kuid oli ka müüa herneid, ube ja läätsi. Müüdi ka soola ja ürte nagu pipar. Muidugi ei puudunud ka lettidelt puuviljad, liha, kala, siid jne. Raekojaplatsil oli ka suur ilus gooti stiilist ehitatud kirik. Seda stiili pole inimesed veel väga palju kasutanud kuna selline stiil oli eksisteerinud ainult paarsada aastat. Raekojal oli ka tornis mehaaniline kell. See oli linna suurim uhkus. Märkamatta ei saanud ka jätta värskelt ehitatud avalikke käimlaid. Raehärra arvates tasus see ära, sest kõigil oli juba sellest haisust villand saanud mis tänavale pillutud rämpsust tekkis. Raekoja platsil asus ka kaev mida külastasid paljud bürgerid, et vett saada
Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga
Lääne-Eesti ja Saaremaa olid keskajal tihedasti asustatud, mistõttu asusid kirikud lähestiku. Ka praegusel ajal võib väheasustatud Saaremaal ringi sõites vaadelda mahajäetud pühapaike. Kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, põhiliselt Skandinaavia ja Saksamaaga. Kirikute aknad olid väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalidega, sest siin ei rakendatud sakraalarhitektuuris gooti stiili täies ulatuses. Sisse toodi näiteks Gotlandilt ristimisnõusid ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive. Ainukeseks kirjasõna kasutajaks oli kirik. Ühe suure raamatu ümberkirjutamisest võis saada isegi munga elutöö. Aastal 1520 jõudis Liivimaale reformatsioon. Seoses sellega toimus jõhker pildirüüste, mille käigus said kannatada katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
10. mail 1845. a. hävis Paide kirik tulekahjus. Et taastada kirik, otsustati korraldada korjandus. Vabatahtlike annetustena saadi kiriku ülesehitamiseks 10 480 rubla (sh. keiser Nikolai I 500 rubla). Taastatud kirik õnnistati 1848. a. sügisel. Kiriku praegune arhitektuur on võrreldes 18. sajandi lõpul püstitatud ehitisega mõnevõrra muutunud. Tulekahju tagajärgede likvideerimiseks ehitati torn kõrgemaks ja barokne tornikiiver asendati terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest ümbritsevad ühekorruselised ehitised, üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a
19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet- le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. 3 Kölni katedraal on maailma kõrgeim ehitis 18801884. Suurim gooti kirik Saksamaal. Kõrgeim roomakatolik katedraal maailmas. Ulmi Münster on kirik Saksamaal, mis oli algselt kavandatud lühemana, kuid kõrgus kasvas, et ületada Kölni katedraali; kirikut hakati ehitama 14. sajandil aga tänapäevane kõrgus saavutati 19. sajandi lõpus. Valmis aastal 1890. Dom Santa Maria Assunta koos kõrvalasuva Pisa torniga Itaalias. 4 Wellsi katedraal Inglismaal.
Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge. Michelangelo loomingut imetlesid juba ta kaasaegsed,
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
KUNST Ingo Jones- Esimene tähtis arhitekt inglismaal. Christopher Wren inglise kunstnik, kavandas 54 kirikut William Kent- arhitekt Thomas Gainsborough- maalikunstnik KUULSAD KOHAD Baker Street Londonis. Kuulus selle poolest, et kirjandustegelane Sherlock Holmes elas seal. (221B Baker Street) Tänav on nimetatud ehitaja William Bakeri järgi. London Eye Vaateratas Londonis. 135 m kõrge. St. Pauli Katedraal anglikaani katedraal, 111m kõrge, Westminster Abbey Gooti kirik Westminsteris (London). Asub Westminsteri paleest lääne pool. Stonehenge - Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. 3500 aastat eKr algas ehitus Big Ben - Big Ben on tornikell Londonis, Thames jõe ääres. Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288. 22. oktoobril 1834 hävis vana torn tulekahjus. Torn on uusgooti stiilis ja 96,3 m kõrge
Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. · Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA) · Barokk-kiriku siseruumis suur tähtsus skulptuuridel, maalidel, mis on aga dekoratiivsemad , kui gooti stiili omad ning nende ülesandeks on mõjutada inimeste tundeid, hämmastada. Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile, kus segunevad tõelised ja maalitud detailid, mida on üsna raske üksteisest eristada. Kogu see kirev mass peidab enda all kiriku konstruktiivset süsteemi (näiteks tehti lagi puust, kuid püüti varjata selle tõelist materjali). · Barokk-kiriku välisilmes olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa
näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 13, 1860 November 19, 1949) oli Belgia maali-ja trükikunstnik, suur sürrealismi ja ekspressionismi mõjutaja. James Ensor elas Ostendis pea terve oma elu
Donatello, oli vararenessansi ajastu Itaalia skulptor Firenzest. "Püha Jüri" ja "Taavet" 9. Kes oli Verrocchio, mille poolest erines Verrocchiost? Andrea del Verrocchio (umbes 1435 Firenze 1488 Venezia), sünninimega Andrea di Michele di Francesco de' Cioni, oli Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kes töötas Lorenzo de' Medici õukonnas Firenzes. 10. Nimeta reness-kunstnike maali teemad. Millised 2 teemat olid gooti ajastuga võrreldes uued? Usulise ja meelelise maailma väärtustamine, piiblitegelaste, -sündmuste ja pühakute kujutamine. 15. saj II poolel levis ilmalike sündmuste kujutamine ja kaasaegsete inimeste portreede maalimine. Üksikud teosed antiikmütoloogiast. 11. Milliseid maalitehnikaid ja värve sel ajal kasutati? Freskotehnikat ja õlivärve. 12. Mille poolest on erilised Firenze 15.saj II poole kunstniku Sandro Botticelli maalid? 13
suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid sisemiselt tühine ja pealiskaudne. Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!
Vanasti olid ka peaagu kõik inimesed Eestis ristiusku ja piibli järgi ju elavad koos ikka naine ja mees, see ju oli nagu kord ja kohus. Kõik inimesed elavad ikka oma arusaamade järgi ja mina arvan, et vanemal inimesel seda arvamust ikka nii kergelt ei muuda. Aga kõigil ju ongi õigus enda arusaamadele ja vaadetele. Aga samuti arvan ma, et kõigil inimestel on õigus võrdväärsele kohtlemisele. Minu meelest ei ole ju vahet, kas sa oled homoseksuaal, gooti, puudega või erivajadusega inimene. Kõikidesse tuleb ju suhtuda tolerantselt. Kõik inimesed teevad oma valikud ise ja nendega tuleb arvestada, mitte hukka mõista neid, kes erinevad ,,tavalistest" inimestest. Siiski jääme me ju inimesteks, koos oma soovide ja maailmavaadetega, kuid peab ju arvestama ka nendega, kellel on teised arusaaamad, kõik ei saagi ja tahagi olla sinu moodi. Adopteerimine on muidugi juba päris teine teema, see on asi mida mina siinkohal kindlasti ei pooldaks
Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed.
Inglismaa, ka Venemaa kunstis. Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade- ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile.
10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA
Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon. Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika, dialektika, muusika, astronoomia, retoorika).
· Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika
poosid Skulptor Constantin Meunier (1831 -1905) Constantin Meunier "Laevalastija" 1885 http://www.kalipedia.com/kalipediamedia/artes/media/200707/18/hisarte/20070718klparthis_55 0.Ies.SCO.jpg Historitsism Otsis eeskuju keskajast ning eksootilistest kultuuridest Erinevaid üksi elemente kokku sobitades ei hoolitud perioodi lõpul stiiliühtsusest Arhitekt tegeles ainult fasaadiga Tekkis romantismi mõjul 1840-1900 euroopas Kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renesanssi ja barokki Aleksander Nevski katedraal http://cdn.dipity.com/uploads/events/26d208979b17a80e628deaab5b6 d4957_1M.png Eklektika Erinevate stiilielementide segamine Hakati kasutama raudkonstruktsioone Kasutatud materjal Jaak Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" 1997 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassit http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/krgarh.html
Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm · Lucia Corrain "Renessanss kunst ja kunstnikud"
saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur. - Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloomulikud jooned * Gregoriuse lauluks nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
