Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565 Ta surus maha Nika mässu (532) Ta juhtis Bütsantsi võidukalt läbi Gooti sõja Vallutas Bütsantsile juurde suuri alasid terves Euroopas Gooti sõja kaart Justinianus I Tagasi ajajoonele 7 BütsantsiAraabia sõjad Aastatel 780 1180 Lõppkokkuvõttes võitis Bütsants. Vallutas endale juurde suuri alasid Balkanil ja väikseid alasid LähisIdas ja Itaalias. Bütsantsi alad BütsantsiAraabia sõdade alguses ja lõpus. Tagasi ajajoonele 8
SLAID 1 · pealkiri SLAID 2 asukoht · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool. SLAID 3 ajalugu · See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis. · Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13
Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat. Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna. ARHITEKTUURI STIILID 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR
katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. Moldvõlv Tornikiivrid- kiriku nö ülemised osad ehk tipud. Kate, mis kaitseb torni sisemust. Tornikiiver-ühes tükis kiriku torni kattev osa, väga tihti on meie keskaegsetel gooti stiilis kirikutel teist stiili tornikiivrid, kuna need on välgutabamuse või mõne muu õnnetuse tagajärjel maha põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega. Piilar- arilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Tallinna Niguliste kirik
Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj Peahääleks-Gregoriuse laul Kahte liiki: · Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt · Vaba org.-hääled liiguvad vabalt Muusika langeb gooti ajastusse 1150-1250 a Selle aja silmapaistvam koolkond Pariisis Norte-Dame'i koolkond Heliloojad: Leoninus-loomingu zanr orgaan. 2häälselt Perotinus-loomingu zanr orgaan. 3-4häälselt Motett( 13.saj)- mitme hääne laul mis koosneb laulust ning pillimängust , kindel tempo ja rütm , värsiline tekst , orgaan. Võrreldes keerulisem Gooti monett: 1hääl- triplum 2hääl- duplum 3hääl- denor Kirkikule ei sobinud monetizanr kuna see oli liiga keeruline Muusikateooria keskajal:
Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8. Võrrelge omavahel romaani ja gooti stiili. Romaani stiili omadusteks olid ümarkaar, tugevad kivivõlvid toetumas tohututele sammastele, nelitistornid, ehitised pürgisid kõrgustesse ning kasutusel olid turvalisuse eesmärkidel paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiilile olid aga omaseks teravkaared, roidvõlvid, mis võimaldasid ehitistele kõrgeid lagesid ehitada. Samuti läänetornid, mida üldjuhul oli kaks. Ka roosaknad ja ehistornikesed.
loodud ilmekas piltjutustus. See on saanud nime oma asukoha järgi, varem säilitati vaipa Bayeux' katedraalis ning näidati rahvale vaid kirikupühade ajal. Kõrguseks on pool meetrit, kuid 70 m pikk. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde. 8.Mida valmistasid kullasepad kõige enam? Kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1.Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust 1144. aastal. 2.Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust? Kõige olulisemad tunnused on teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. 3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta. 4
Mõnikord katsid reljeefid peaaegu kogu läänefassaadi nt NotreDamelaGrande'i kirik Poitiers's. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Arvukalt loodi seinamaale. Endiselt õitses miniatuurmaal. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. § 30. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis hoopis hiljem, uusaja alguses. Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144.a sai valmis SaintDenis' kloostri kiriku ümberehitus. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Võlvi 'skeletiks' said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nim roeteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed.
Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides. 1 EHITUSE ALGUS 1.1 Monumentaalse kiriku idee 19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid kaasa kultushoonete põletamise, rüüstamise ja hävitamise. Vaatamata sellele võeti 19.sajandi lõpul samas linnas ette monumentaalne kirik, mis oli mõeldud elustama nii iidsete gooti katedraalide ideaale kui ka kujunema kaasaegse religioosse arhitektuuri näidiseks. (1) Seesuguse suure plaani algatas väike usuühing, mis viljeles Püha Joosepi austamist. Usuühingu eesistuja Josep Maria Bocabella kuulutas välja kava ehitada kirik, mis oleks pühendatud ühtlasi Pühale perekonnale kui ka kõigi kristlike perekondade eeskujule. Bocabellal tuli kiriku ehituskavatsus peale Vatikani külastust 1872.aastal. (4)
Piibliks". Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna. Ilmselt ei pööranudki meistrid tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele; neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Sageli leiame romaani kirikuis seinamaale. Maalikunsti peateemaks olid mitmesugused imed- pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust. Kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. Gooti kunst Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne, s.t. kiriklik kunst. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii,
Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus
areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg, mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst Kunstistiili nimigi, varakristlik, ütleb, et tegemist on ajaga, kus siis kristlus on tekkimas ja alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees
On ka puitu. Kindlasti värvitud. Tellijaks oli kirik, skulptuur on seotud arhitektuuriga. Pole proportsioonides, skulptuur pidi jutustama, inimene pidi aru saama, mida taheti öelda. Maale ei nähtud, kirikud on pimedad. Oli lihtne, otstarbekas, loogiline, monumentaalne. Gooti kunst Jaguneb varagootika (12.-13.saj.), kõrggootika (13.-14.saj.) ja hilisgootika (14.- 16.saj.). põhiplaanilt mingeid muudatusi ei ole,aga tekivad teravkaare. Linnad hakkasid kaitseehituseks müüri. Gooti kirikud on kergemad, aknaid on palju ja need on suured. Vitraaz värvi ei muuda, klaas ei pleegi (voou). Kirikud lähevad kõrgustesse!!!! Gootikunsti nim. linnade kunstiks. Oli tekkinud käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Palju uut toodi Euroopa kultuuriellu sel ajal. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas linnade laienemist. Seetõttu pidi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutama; minnakse kõrgusesse. Linna keskuseks sai
need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas. Tema tähelepanuväärselt omalaadne stiil oli paljuski eeskujuks ka gildi teistele liikmetele. Masaccio oli esimene, kes kasutas oma töödes teaduslikke uuendusi, näiteks fokusseerimist, mida varem polnud keegi veel oma töödesse sisse toonud, samuti hakkas ta oma maalides kujutama realismim, eemaldudes varasemast gooti stiilist. Masaccio sündis Itaalias. Ta isa oli notar ning ema oli võõrastemajapidaja tütar. Masaccio perekonnanimi Cassai on pärit tema vanaisalt Simonelt ning vanaonult Lorenzolt, kes olid puusepad tislerid (itaalia keeles ,,casse" ning sellest tuletatult ,,cassai"). Ta isa suri 1406. aastal, kes samuti oli maalija, hüüdnimega ,,Scheggia", mis tähendas pinda, peergu. Pärast seda abiellus Masaccio ema uuesti, seekord eaka apteekri Tedescoga, kes kindlustas
organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt c) heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla ❁ muusikas gooti ajastu langeb sama ajavahemikku gooti stiilis Notre- Dame katetraali ehitamise järguga / 13. saj ❁ gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame koolkond. see oli esimene lääne muusikaajaloos ❁ Leoniuse looming- kahehäälsed organiumid, ülemine lisatud hääl on erakordselt liikuv ja jätab alumise põhihääle varju. kaks noodivältust ❁ Perotinuse looming- kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. gregooriuse koraal jäänud veelgi aeglasemaks
Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud. mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI: algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid 1. Seos kirikuga
poolt. Nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Vaibaservad on kaunistatud loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Hastings'i lahing 1066. aastal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gooti kunst Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekkisid fantastilised lehvik, täht ja võrkvõlvid. Gooti stiil peab inimest kujutades kõige tähtsamaks hingeelu avamist. Kõik figuurid olid veenvalt elulised ja isikupärased, kõik suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirat usutunnet, selgust ja kindlust. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali ehk vitraazikunsti Reims'i Jumalaema katedraal ~ 1211 1260 aastal Roosaken
Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus. ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST Gootika ajajärk. Kaunimad tulemused arhitektuuris olid Prantsusmaal, mida kaugemal Prantsusmaast, seda lihtsam ja massiivsem oli arhitektuur. Gooti arhitektuur Eestis: Tallinna Oleviste kirik, Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal (raidkivikaunistused.) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi. Kauneim gooti arhitektuuri mälestus 1248 - Tallinnale anti linnaõigus. Mille poolest võib Tallinna vanalinna nimetada tüüpiliseks keskaegsest linnast? Hooned olid ehitatud Gooti stiilis, linna piiras müür. Olid klooster ja koolid. Keskaegsed kirikud. Linna valitses raad
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16.saj tuntuimad Itaalia arhitektid, nimeta peamised tööd. Mille poolest olid need uuenduslikud? 15. Kuidas nimetatakse 16.saj I poole kunsti Itaalias? 16
Prantsuse Rahvusarhiiv peab põhjapoolsed äärelinnad ümber paigutama 2010-ks aastaks. Vajadus suurema Pariisi järele on Prantsusmaa valitsuse poolt kinnitatud. 2007. aasta novembriks on arutlused suurema Pariisi asjus alanud, kuigi millised eeslinnad tuleks lisada, on otsustamata. Igal juhul ei ilmne selline laiendus enne Prantsuse linnavalitsuse valimisi, mis on planeeritud 2008 aasta kevadeks. Notre Dame Pariisi Notre Dame, mida tuntaksegi tavaliselt lihtsalt Notre Dame'ina, on gooti katedraal Ile-de-France'i idaosas peasissekäiguga läänes. Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks. See päästeti ja taastati purustustest Viollet-le-Duci'i , ühe Prantsusmaa kõige kuulsama arhitekti poolt. Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema.
joonisel 18. Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid] 14 5. GOOTIKA Gootika on järgmine kunstistiil Lääne-Euroopa, mis valitses aastatel 1150-1500. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. [1] Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid. Palma de Malorca katedraali (joonis 19) kesklööv on saanud võimalikuks kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17] Tugikaared, kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid, kirikud ja katedraalid taevasse. Gooti
röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias ankur - varakristlik lootusesümbol sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses
teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15
juhtpositsioonil. Sinna kuulus kokku umbes 160 linna ning see kokku moodustas antud piirkonna kaubandusmonopoli. Eesti aladelt kuulus Hansasse Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi, neist kuulsaim oli Tallinn. Hansa liit hakkas nõrgenema 16. sajandil, peamisteks põhjusteks olid uute riigi ja sotsiaalsete kordade teke, katk ja sellest põhjustatud rahvaarvu langus ning näljahäda ja samuti uute oluliste kaubateede avastamine. Romaani ja gooti stiilid olid mõlemad valdavad keskaegsed kunstistiilid, romaani see-eest gootikast varasem. Samuti oli mõlemal puhul olulisimaks arhitektuur, eriti just sakraalsete ehitiste ehitamine. Romaani stiil, olles gootikast varasem, oli oma olemuslikult usklikum ja lihtsakoelisem. Arhitektuur polnud veel nii arenenud, ehitusel töötasid mungad ja talupojad, ning kirikud olid seetõttu rohmakama väljanägemisega, aknaid oli vähe ja ehitised olid ,,tükeldatud" samas täitsid need sel ajal ka
Kuid see on ilmselge, kuna Dürer õpis itaalia meistrite käest inim anatoomiat. Bruegheli töödes tegelased sarnanevad nii palju tänapäevaste karikatuuridega. Bruegheli töödes valitseb samuti tohutu elemendi rohkus, kuid ei ole nii detailne kui Düreri omad. ,,Hieronymous" Dürer Sarnasuste puhul sündisid nad mõlemad samase kultuuri piirkonda. Kus valitses põhja renesanss ja trükki stiil ikka sarnanes veel gooti trükistega. Algselt on nende mõlema stiilid ilmselgelt mõjuatatud gooti stiili poolt, kuid Dürer võttis Itaalia tunnusjooni omaks.
Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva. Gooti stiil Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; · Küpsgootika XIII ja XIV sajand; · Hilisgootika XV ja XVI sajand Gooti stiil sai oma nime uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum. Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Ehituskunst: Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt.
Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse
sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik.
araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond. Pariisis oli kirikulaul tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus. Selle koolkonna silmapaistvaimad heliloojad olid Leoninus ja Perotinus. Motett on mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on võetud alumine hääl tenor. See ei ole mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline. Motette hakati kirjutama 13. sajandil
Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. 11. Valitsevad kunstistiilid olid romaani ja gooti stiil. Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12. Toimub sõdu. Keskajal Eestimaa pinnal suuremaid sõdu ei toimu. Tuleb küll ette mõni väiksem
(Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik. Profaanarhitektuur ilmalik. Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos kooriruumiga. Profaanarhitektuur linnused, tonid kivist. Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias, Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal. · Gooti 12.-16. sajand. Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised. Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste-
Silla peale on ehitatud majad, kus vanasti asusid kauplused, näiteks lihunikuärid. Tänapäeval müüakse sillal asuvates poodides ehteid ja suveniire. Raekoda Raekoda: Firenze raekoja ehitust alustati 13.sajandil. Hoone oli gooti stiilis. Raekoja suurtes kaunites saalides ja ilusates salongides on välja pandud rikkalik kunstiaarete näitus. Firenze toomkirik - suuruselt neljas kirik Euroopas ja kõrgeim ehitis Firenzes. Ehitust alustati 13.sajandil gooti stiilis. Kiriku kuppel on renessanss stiilis. Kiriku kellatorni kõrgus on 85m ja kupli kõrgus 90m. Toscana kokakunsti pärlid Bistecca Fiorentina. Paks ja mahlane T-kondiga veisetükk - parim, kui on raiutud Chiana lumivalge veise lihast. Kergelt pintseldatud oliiviõliga ning lisatud purustatud pipart. Grillitud elaval tulel. Crostini. Väikesed saiakettad, mis on küpsetatud, oliiviõliga pintseldatud ja garneeritud erinevate täidistega
huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega. Colosseum on neljakorruseline, mille kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, millesigas on 80 kaart. Ülemine korus on sammaskäiguga, kus olid ka päikesepurjed. 2. Santa Maria delle Gracia kirik See on kirik Milanos, mis on tuntud kui Leonardo da Vinci seinamaali "Püha õhtusöömaaeg" asupaik. Kirik ehitati 1466-1490 dominikaani munkade toetusel Guiniforte Solari poolt gooti stiilis. Kiriku ehitamisse on oma panuse andnud ka Donato Bramante, kes täiendas kirikut renessansi vaimus. 3. Doodzide palee See gooti stiilis palee Veneetsias on ajalooline doodzide resident, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj. Romaani ja gooti perioodil ehitatakse suurejoonelisi, võimsaid jumalakodasid – kirikuid. Arhitektuur oli tol ajal enamarenenud kunstiliik . Euroopa professionaalse muusika areng sai alguse Lääne- Rooma katoliku kiriku liturgiast (jumala-teenistuse kord) Rooma riigi lõhenemine 395.a tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise ning L-R ja I-R kirikutraditsioonid kujunesid erinevalt. Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek
Romaani kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitöö peenusega. 23.Gooti arhitektuur. Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'i kloostri kiriku ümberehitusega 1144.aastal. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika selle aja arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, nt hakatakse võlvidel kasutama kõrvalroided mille tulemuseks on võrk-või tähtvõlvid. Kaared muutuvad eriti teravaks aga esinev ka lamedaid kaari. Fassaadid on üle kuhjatud tornikeste ja kujudega
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hiljem. Varukad ühendatakse nööpide ja prossidega kleidi külge 13 sajandi algul oli Pariisis 700 rätsepa ja 300 tsumfti. Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED
Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet. - usulised näitemängud arenesid välja jumalateenistustest - Tegelasteks olid pühakud ja piiblitegelased.
arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana. Kõige kuulsam arkaad on Galleria Vittorio Emanuele II Milanos(1861-77) Tallinna linnamüür Raekoda Toomkirik Tartus
Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraazidega. Romaani kirikud: · Prantsusmaal Suur Jumalaema kirik. · Inglismaal Toweri linnus. · Itaalias Pisa torn · Eestis puudub, kui 13.sajandil ristiusk Eestisse jõudis, oli Euroopas romaani stiil juba moest läinud. Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa. Esimene gooti stiilis kirik asub Pariisi eeslinnas. Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusesse pürgimine. Gooti stiili kestvus oli eri maades erinev. Romaani stiil Gooti stiil 10.sajand 12.sajand Aeg 12.sajand 14.sajand
OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist. Rubens ,,Leukippose tütarde röövimine"
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks
valmis 14. sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Lõuna- Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on siin keskaegsed ehitised hilisemates sõdades enamasti purustatud ja taastatud muudetud vormides. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd ustel, kaunistusi vähem ning aknad, kaunistusi oli rohkem
..............6 4. Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga
Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Suur. Tänapäeval nim seda kirja antiikvaks, vihje ANTIIKAJALE. Arhitektuur .. mingit murrangut Itaalias ei toimunud, kuna seal ei olnud ka gooti stiili. Hakatakse kasut silinder võlvi ja ümarkaart. Kõige vanem ja levinum= palazzo vararenessansist. Range, kindluse taoline elamu ülikutele, pidi kaitset pakkuma ülestõusude puhul. 3- kordne, I korrus ehitatud tahumata esiküljega kividest, sellist ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Teised korrused tehti tahutu pinnaga kividest. Rõhutati horisontaaljoont. Palazzo keskel oli ava, sammaskäiguga õu. Peetri kirik- Bvamante loodud. 1506. aastal alustati hoone
Konvendihoone külje pikkus on 43 meetrit. Põhjanurgas kõrgub võimas seitsmekorruseline kaitsetorn, mille kõrgus on 37 meetrit. 14. sajandi lõpus rajati ka suurtükitornid ja kõrgendatud müürid. 1980. aastatel lisati Seuberlichi kavandite järgi linnuse värava kohale kaekorruseline eenduv nooltekoda ehk ärkel. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilie iseloomulikud teravkaarsed aknad. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb väikesesse keldrisse, kuhu oli 16. saj sissemüüritud munk. Keldris asuvad ka sooja õhu kütteseadeldised
Need olid uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad toomkirikud ehk katetraalid. XI-XII sajandini valitses Lääne- Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid
2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, kes ristisõdadest osa võtsid, said rikkaks uusi maaalasid vallutades. Tapatalgud. Asutati sõjalis-usulisi organisatsioone, rüütliordusid. 7
Mõisted ja isikud: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6. Tutvusid Idamaade kultuuriga, õpiti kombeid ja puhtust, muutusid rüütlite hoiakud, tekkis mõiste rüütlikohustusest, Euroopa tuli palju uusi asju ja naine muutus au sisse. 7. Üliõpilaste ja professorite ühtne omavalitsuslik kogukond ehk akadeemiline maailm. 8. Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng. 9. Isaac Newton (1642-1727)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
