Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse
Gooti arhitektuur Ajalugu Teravkaar Ristroidvõlv Fiaalid Siirud Notre Dame Westminster Abbey Kölni toomkirik Oleviste toomkirik Tänan kuulamast !
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19
näha ei ole ja vaga erksa värvilised. Lastakse fantaasial lennata. raamatud olid vaga vaartuslikud kuna olid kullaseppade tehtud. Nende ylesanded olid veel reliikviate kaste ehitada ehk relikviaare. RomAani tähtsaim tarbekunsti ese oli pajo vaip. Seda sailitati normandias. Pajoo kirikus. Vaiba kõrgus on 0.5 m ja pikkus 70 m seal on kujutatud william vallutaja inglismaa vallutamist. Vaibapeale tikitud yle 1500 inim kujutise. Gooti stiil. 12 saj kuni 14 saj. Põhjas kauem lõunas vähem. 1144. Gooti stiil algus aasta. St denise kiriku valmimine. See oli prantsusr kuningate matuste kirik Nimetuse sai uusaja alguses. Gooti hõimude järgi. Terav kaar on gooti stiili põhiline naitaja. Kiriku põhiplaan siiski ladina risti kujuline aga põiki hoone on kitsam. Lääne tor id on olulised ja need on kõrged. Kooriruum on laiem ja suurem. Kesklööv on vaga kõrge. Kylmg löövid on kkõrged aga mitte nii kõrged rohkem laiad
renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses
kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre-Dame ehk Jumalaema katedraal Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar-
Loodi ka palju seinamaale ja samuti miniatuurmaale. Rohkelt kasutati ornamentikat ,näiteks pühakupiltide raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared .Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku
säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud. Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS............................
Kunstiajaloo konspekt teemal Gooti kunst Eestis
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal
11. Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist. Suursugused inimesed kandsid erksaid toone, talupoegade riietus oli must ja hall. ROMAANI KUNST 1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2. see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal 3. lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel. 4. Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis. 5. sakraalarhidetkuur tähistab usukultusliku otstarbega hooneid ( templid, kirikud, kabelid) , profaanarhitektuur ilmaliku otstarbega arhitektuur. 6. Kõige suuremad ehitusmeistrid olid mungad. 7. iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal. 8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9. kasutati silindervõlve. 10
ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete INGLISMAAL Salisbury katedraal ITAALIAS Pisa toomkirik HISPAANIAS Sevilla katedraal GOOTI SKULPTUUR Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel
· Miniatuurmaal-pühakirjade kaunistamine · Vitraazid- akendele, kiriku seinu kaunistatakse maalingutega, tänapäevaks vähe säilinud, pinnapealsed · Tekstiilikunst( nii tarbe kui ka kujutav kunst) · Vaibad-seinade kaunistamiseks, Bayeux'i vaip · Kullassepa kunst: kiriku tarbeesemete kaunist, pühakirja kaaned, ehted, kaunistused · Inimese kujutamine- 5- kujulisena, lühike jässakas. Gooti stiil o 12. saj lõpp-13. saj algus u. 16. saj alguseni. o Romaani stiili jätk. Põhilised levib Lääne-Euroopas. Stiili mõiste on tinglik, halvustav. Gooti- mõistena-barbaarne, kultuuritu. Nimetus võetakse hiljem kasutusele teadlaste poolt. Iseloom: peensus, õrnus, õhulisus. o Arhitektuur
Gooti tuntumad ehitised Euroopas Prantsusmaa: · Kõige vanemad gooti ehitised: o SAINT-DENIS'I KLOOSTER o NOTRE-DAME KATEDRAAL · Pr-maa suurim gooti kirik: AMIENS · REIMSI kirik rikkalikult kaunistatud · Lõunapoolseim ja kõrgeim: CHARTRES · Paavsti loss: ALBI LOSS Avignonis Inglismaa: · Lõunas SALISBURY KATEDRAAL kõrgpunkt erandlikult idaküljel nelitise kohal. · Põhjas YORKI KATEDRAAL pr. stiilis, 2 läänefassaaditorni · Londonis WESTMINSTER ABBEY, kuningate kroonimiskirik, hiljem ümberehitatud · OXFORD ja CAMBRIDGE ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti
Romaani ja gooti kunst Romaani kunst tuli 10. sajandil Euroopasse. Kristliku romaani kirikute funktsioonid: 1. Pidi ära mahutama suure rahvahulga 2. Pidi hoidma koguduse ühtsust 3. Pidi aitama luua sidet Jumalaga 4. Pidi pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. 13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal? reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikuga) Peamine torn asub nelitisel, sageli ka läänefassaadil (ka kahetipulised tornid). Veel leidub torne (mitte peatorne) transepti ja koorinurkades, samuti transepti lõuna- ja põhjaseina vastu ehitatuna. Mille poolest olid erilised Saksamaa kirikud? (Vt. materjal)
17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal.
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi
MAINORI KÕRGKOOL Disain, sisedisain Mari-Ann Pällo DS-I-P-E-TAL Romaani- ja gooti kunst Essee 2008. a. Romaani ja gooti kunsti arhidektuur Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast
märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid, värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Hilisema lõõmava gootika vormide dünaamika ja ekspressiivsus. Gootika mööblit võib leida erinevaid sorti puitu .Kõige populaarsemad on roosipuu, mahagon, tamm, pähkel, ja kirss. Lisaks on olemas aktsendiga tükid gooti stiilis, mis on üsna armas. Gooti aktsendiga tükke võib hõlmata kõike alates gooti raamatukappidest , kuni laudade ja küünlajala omanikele. Saate ilusa gooti arhitektuuri suurepäraselt just paar tükki. See on suurepärane võimalus vältida tühja ruumi , andes samal ajal selle eest, et julge gooti hiilgus mõjutada. Gooti kujundeis mööbel ja arhitektuur on äärmiselt väljendusrikkad, erinevad ja dekoratiivsed, ja siiski nad valitsevad mitte kunagi. Kui maailm saaks neid täis, see
Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa
stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes
Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Gooti kunst Feodalism kujunes Euroopas täielikult välja 12-13 sajandiks, kuid arengu kasvades hakkas see juba lagunema, romaani ajastu naturaalmajandus ei vastanud enam inimeste vajadustele, hakkasid arenema linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade
Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: a)teravkaar b)roosaken c)vitraaz Gooti skulptuuri on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika-ümarplastilised figuurid- asuvad nissis seina ääres. 12- 14. Sajandini kasutatakse kivi,alates 15.sajandist puuskulptuur,mis on värvitud. Peatähelepanu inimese
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad
ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Põhijoonteks on arhitektuuris teravkaare, roidvõlvi ja tugikaarte kasutamine, mis võimaldas dünaamilise struktuurisüsteemi loomist. Taotleti ruumiühtsust ja vertikaalsust. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst.
linnas. ● Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustu steks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas olid ka pensionipõlve pidavad vaimulikud, sakramen di jagamine. Tallinna Picture raekoda ● Tallinna raekoda on Tallinna vanalinnas asuv ehitis mis valmis 1404. aastal. ● Tallinna raekoda on Põhja- Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias.
Kiriku ehitamist alustati 11. saj ja kellatorni ehitamist 12. saj. “vaeste piibel”- Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Perspektiivportaal- reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Lööv- kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes (nt kirikutes). Mitmelöövilistes hoonetes eristatakse kesklöövi ja kõrval- ehk külglööve. Kesklööv ehk pealööv on eraldatud külglöövidest sammaste, piilarite või kaaristuga. Kesklöövil on iseseisev katus ja valgmik, mille akendest pääseb valgus ruumi keskele. Kesklööv on külglöövidest kõrgem. pilaster- lame püstine seinasammas
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis
Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12.
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed
piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453).
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi. Itaalias hakkab see levima 13
6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame 11. Võrdle Romani ja Gooti ehitisi (kõrgused, võlvid, raiddetailid, ristlillik)
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust.
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Groteskid ja veesülitid gooti arhitektuuris Mida nad endast kujutavad ja milleks neid vaja oli? Groteskne veesüliti ehk gargoyle*, millel puudub korralik eestikeelne vaste, on üks Comment [K1]: Mõnikord viidatakse natukene ekslikult silmatorkavamaid ja lahutamatuid osi keskaja gooti arhitektuurist . kimääridele, korra kasutati ka selle kohta terminit „gargo“, mida aga sõnaraamatus ei ole.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
