1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
ülikute pojad. Siiski kogu kultuuri areng ja koolid jäid unarusse, seoses Frangi riigi killustatuse ja madalseisuga, ning koolide traditsioon püsis väga vähestes kloostrites. SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED ESIAEG Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad juba 1000 eKr. Nad pidasid küll künnipõllundust, ent ilmaolude tõttu oli palju rahvaväljarändeid. Lõuna-Rootsi goodid rändasid Musta mere rannikuile, sealt Rooma keisririigi aladele. Taanist rändasid anglid, saksid ja jüüdid Britanniasse, luues anglosaksi rahva. Taani samas sai rahvatäiendust Kesk-Euroopast. SKANDINAAVIA ÜHISKOND o Elatusid peamiselt põlluharimisest ja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuigi erilist klassierinevust ei olnud, eksisteerin õrn ülikkond, mis aja arenedes kasvas
Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest. Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool ingvelliris saare parlament Althing, millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goi), kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad
ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai mitmest kloostrist juba antiikaja lõpul oluline hariduse ja kultuurikeskus. 12 Germaanlased olid pidevas kokkupuutes Rooma riigiga ja seega Rooma kultuurist mõjutatud. Iv sajandil võtsid goodid ja seejärel mitmed teisedki germaani rahvad vastu ristiusu. Piibli tõlkimiseks loodi goodi kirjakeel. Germaanlased võtsid ristiusu vastu ariaanlikul kujul. Ariaanlusest sai germaanlaste omamoodi rahvuslik usutunnistus. Kujunes selge vahe vaödavalt õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. Muutused ühiskonnas ja kultuuris Kogu Rooma keisririigi perioodil elasid kesk ja Ida-Euroopas erinevad germaani rahvad.
kodudest. See oli kõlvatuse haripunkt, ja mitte kunagi pole pahed nõnda lokkama löönud nagu siis, kui nad nii-ütelda seati vaatamiseks marmorsammastele uhkete paleede sissekäikude juurde ja graveeriti korintose kapiteelidele. Sedamööda, kuidas elumõnusid aina rohkem tekib, kunstid täiustuvad ja luksus levib, kuhtub tõeline vaprus, hääbub sõjamehevoorus ning seegi on kabinettide hämaruses treenitud teaduste ja kunstide teene. Kui goodid laastasid Kreekamaa, siis pääsesid kõik raamatukogud tulest ainult tänu seisukohale, mida üks nende hulgast levitas ja mille kohaselt on tarvis jätta vaenlastele alles kraam, mis on nii kohane võõrutama neid sõjalisest õppusest ning pakkuma neile jõudeeluks ja istuvaks eluviisiks sobilikke lõbustusi. Roomlased tunnistasid, et sõjamehevoorus hääbus nende seas sedamööda, kuidas nad hakkasid midagi taipama maalidest, gravüüridest ja kuldvaasidest ning harrastama kauneid kunste.
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...
Keltidel kujunesid sõdalastest ülemkiht ja pealikud. II saj pKr hakkasid paremate elualade ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung. Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa. Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Frangi riik, mida 5.7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool.
Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms. küberpunkarid, modid, rullnokad jms. Enese eristamine laiemast ühiskonnast: Enese eristamine laiemast ühiskonnast: – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel
kultuuriline elu jõudsasti. Selleks andis hoogu Rooma impeeriumi õitseng, mille mõju ulatus ka Läänemere piirkonda. Suhteid Rooma riigiga arendati kas skandinaavlaste vahendusel lääne suunas või balti rahvaste vahendusel kagu suunas mööda jõgesid Musta mereni. Kaubavahetusel oli tähtis roll seetõttu, et meie maal ja selle läheduses leidus vähe metalle ja metallesemeid. Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised. Goodid surusid slaavirahvaid põhja poole, mis omakorda sundis balti ja soome sugu rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks.
indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. Kaasaegne ühiskond sunnib indiviidi tegema valikuid. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). o Spordi subkultuurid (spordiala varustus, väärtussüsteem, riietusstiil, släng jne) o Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine Disniseerimise aspektid:
William Shakespeare, Miguel de Cervantes. Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
peamiseks religiooniks. 324 sai kogu riigi ainuvalitsejaks. 325 juhtis Nikaia kirikukogu, kus ariaanlus kuulutati hereesiaks. 330 muutis Konstanitinoopoli (senise Byzantioni) impeeriumi pealinnaks. Julianus Apostata (361 363) püüdis taastada paganausu positsioone Rooma riigis. Pärast tema surma sõjaretkel Mesopotaamiasse Pärsia vastu paganausu taastamisest loobuti. 375 purustasid idast Musta mere põhjaranniku steppidesse tunginud hunnid gootide riigi ja alistasid goodid oma ülemvõimule. See vallandas nn Suure rahvasterändamise. Osa goote nn läänegoodid asus Balkanile, kus neil puhkes konflikt Rooma riigiga. 378 purustasid läänegoodid Konstantinoopoli lähedal Adrianoopoli lahingus Rooma väe. Keiser Valens langes. Rooma pidi tunnustama gootide õigust liitlastena (föderaatidena) Balkanile jääda. Theodosius I (379 395) valitses esialgu ainult riigi idaosade üle. 381 Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas
Moslemid: sunniidid ja siiidid Sunniidid juhenduvad sunnast Imaam usukogukonna juht . usujuht Ivn averos filosoof 12 saj hispaania 1001 ööd-islamimaade tuntuim teos Medres kõrgemad koolid mossee juures Teoloogia Sunna-pärimus Araabia kirjandus ja loogika ??? 2.Skandinaavia üh. ja viikingid Viikingite aeg 850- 1100 Põhjala asutasid germaanid Künni põllundus Goodid Lõuna-Rootsist rändasid Ida-Euroopa kaudu Musta mere Hunnide kannul jõudsid goodid Rooma riigi alale 5. Saj rändasid Taani alalt Britannia anglid, saksid, jüütid Taani aga tulid hõimud Kesk-Euroopast Karja kasvatus, küttimine, kalapüük Kujunes jõukam kiht Inimesed olid vabad Bond- taluperemees Ting- kogukonna koosolek Allting-maakondade ühiskoosolekud- Eesti vanemad käisid koos Raikkülas KÄRAJA Konung- Kogukonna pealik Kaks hõimu liitu- svealased ja götalased- siit tuleb rootslaste riigi nimi Sverige- Eesti ,,Rootsi" tuleb saare nimest Rosland
375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.). Vandaalid asutasid (429. a.) riigi Põhja- Aafrikasse, kust nad üle mere käisid Rooma linna rüüstamas (vandalism). Ka teised germaanlased jätsid oma senise kodu maha ja asusid elama teisale, näit. anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte.
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku),
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutid...
misjoneerimise kui uue ,tulevikku juhatava ülessande. Ta lahutas end Idast, muutus Õhtumaa ladina kirikuks ja laienes Põhjas. Olid antud tänase riigiõpetuse kolm osa:territoorium, rahvas, riigivõim. Riigikirik muutus kirikuriigiks või tegi vähemalt esimese sammu selle suunas. Nüüd valitses ta ka Rooma õigust lisaks kristlikule sõnumile. Ta oli saanud Rooma Kirikuks. 6.Frangid Usu vahetamine oli kasu ja riski kaalutlusel toimunud õigustehing. Goodid ja langopardid ostsisd teed kristlusse ariusluse kaudu ja olid seega Rooma kiriku silmis hukkamõistetavad ketserid. Frangkidega oli teine lugu. Nende pöördumisest Katoliku kiriku usu sai tulevase Euroopa aluspõhi. Frankide jaoks oli tähtis valida endale tugevaim jumal. Nad ei olendu Galliasse tulnud raevukate vallutajatena. Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul
rahvaste misjoneerimise kui uue ,tulevikku juhatava ülessande. Ta lahutas end Idast, muutus Õhtumaa ladina kirikuks ja laienes Põhjas. Olid antud tänase riigiõpetuse kolm osa:territoorium, rahvas, riigivõim. Riigikirik muutus kirikuriigiks või tegi vähemalt esimese sammu selle suunas. Nüüd valitses ta ka Rooma õigust lisaks kristlikule sõnumile. Ta oli saanud Rooma Kirikuks. 6.Frangid Usu vahetamine oli kasu ja riski kaalutlusel toimunud õigustehing. Goodid ja langopardid ostsisd teed kristlusse ariusluse kaudu ja olid seega Rooma kiriku silmis hukkamõistetavad ketserid. Frangkidega oli teine lugu. Nende pöördumisest Katoliku kiriku usu sai tulevase Euroopa aluspõhi. Frankide jaoks oli tähtis valida endale tugevaim jumal. Nad ei olendu Galliasse tulnud raevukate vallutajatena. Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
probleeme. Soodsat olukorda kasutati ära ning loodi germaanlaste riike Room provintsides. Need riigid ei püsinud kaua, kadusid sõjas või assimileerusid. Püsivam oli Theoderich Suure rajatud idagootide riik Itaalias. (Edictum Theodorici). 1.2.1. Frankide riik Germaanlased olid teretulnud sõjast ja katkust laastatud provintsides. Nad harisid maa uuesti ülesse, maksid andamit ning kaitsesid piire. Nii tulid Galliasse frangid, goodid ja burgundid. Frangid ei tunginud Galliasse ühe hooga ning nagu ekslikult on väidetud, ei olnud see vägivaldne sissetung, see ei olnud sõjaline ettevõtmine. 14. Germaanlaste hõimuõigused Germaanlased võtavad üle arenenuma õiguse. Sündis uus õigus kahe sünteesist, kasutasid Rooma õigust, aga üsna valikuliselt. 14.1. Õiguse esmane üleskirjutus · rahvasterändamise hõimuõigus (gootide, burgundide + Lex Salica) - Edictum Theodorici 5
sarmaate tagasi tõrjuda. 376 tegi Theodosius äkitselt oma sõjaväelisele karjäärile lõpu ning tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias. Selle põhjused on keerulised; igal juhul oli asi seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus samal, 376. aastal Hispaania ülikkonda kuuluva Aelia Flacillaga, kes 377 tõi ilmale esimese poja Arcadiuse. Theodosius pühendus oma mõisade valitsemisele. Pärast seda, kui goodid olid 378. aastal Adrianoopoli lahingus võitnud keiser Valensi, kutsus keiser Gratianus Theodosiuse Sirmiumis asuvasse õukonda ning nimetas ta Illüüria komandandiks. Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Sirmiumis Theodosiuse kaas-augustuseks. Tema võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist
sajandi lõpul ning tema poolt läbi viidud reformid lõpetasid omapärase vene keskaja ning viisid Venemaa ühte ritta Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega. 40 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL Keskaja ajaloos nimetatakse 5.-7. sajandit suureks rahvasterändamise ajastuks. See oli aeg, mil üle kogu Euroopa veeresid igas suunas arvutud hõimud, goodid, vandaalid, hunnid jpt. Allutades endale üksteise järel kõik Rooma impeeriumi provintsid, olid nad kohutavaks purustavaks jõuks nõrgenenud rooma tsivilisatsioonile . Vaatamata sellele ,et barbarid ise küll ei suutnud tõusta antiikse tsivilisatsiooni tasemeni, mõjutas see siiski nende teadvust, kuni selleni, et nad pidasid end roomlaste pärijateks. Siin juurduski varasele keskajale omane idee Rooma impeeriumi taastamisest. Pea kõik varakeskaegse Euroopa riikide valitsejad püüdlesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
