Suguhaigused · on sugulisel teel edasiantavad haigused · esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. · Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. · Paljud haigused on mittenähtavad. · Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. · Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. · Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva
4. Äärmuslike tingimuste talumine 5. Tarbivad väga erinevaid C allikaid Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse Membraansüsteem Rakumembraan vedelik-mosaiikne Rakumembraani funktsioonid:
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
3. Nimeta Eestis levivad suguhaigused ja nende peamised iseloomustavad tunnused. Kuidas ennast kaitsta? on sugulisel teel edasiantavad haigused esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. Paljud haigused on mittenähtavad. Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes - on selline
1. Piisknakkus (tuberkuloos) 2. Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) 3. Siirutajad - puukborrelioos. 4. Otsene kontakt haigega (leepra e. pidalitõbi) Kahjustuvad organsüsteemid : 1. Nahk - leepra, akne, siberi katk, "roos". 2. Hingamisteed - tuberkuloos, läkaköha, difteeria, kopsupõletik, angiin, kopsukatk. 3. Seedekulgla - Salmonelloos, düsenteeria, koolera, tüüfus. 4. Närvisüsteem - borrelioos, teetanus, botulism, bakteriaalne meningiit. 5. Suguelundid - süüfilis, gonorröa. 6. Lihased - "lihasööja bakter" Kaitse bakterhaiguste vastu : 1. terviklikud biobarjäärid. 2. ebasobiv keskkond(happeline mao sisu ja happeline nahk) 3. Normaalne mikrofloora. 4. Antikehad. 5. Õgirakud e. fagotsüüdid. Bakterite kasutamine inimese poolt : a) toiduainete tööstus - Jogurt, juust, hapukoor, äädikas, hapendatud toiduained. b) Meditsiin - Antibiootikumid(aktinomütseedid), hormoonide ja vitamiinide tootmine.
kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterhaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: Piisknakkus. Nt difteeria, läkaköha, tuberkoloos Saastunud toidu ja joogiga. Nt salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria Siirutajad. Nt puukborrelioos, Otsene kontakt haigega. Nt leepra, gonorröa (suguliselt), süüfilis Haava kaudu/süstla. Nt teetanus, botulism, süüfilis, 22 Seened. Soodsates elutingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad seened suhteliselt kiiresti. Kõik seened on eukarüoodid- tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad st elutegevuseks
Sobivaim kontsentratsioon on 70%. Võib aga kasutada 60-95%. Päris kange alkohol ei sobi, sest valkude denaturatsiooniks on vett vaja. Raskemetallid ja nende ühendid Hõbe, elavhõbe ja vask olid esimesed, mida kasutati. Hõbe ja vask toimivad eriti madalas kontsentratsioonis. Nad on antiseptikud ja germitsiidid (germitsiid on vegetatiivsete rakkude tapja). Metallid inhibeerivad ensüüme, seostuvad tioolrühmadega. Ag kasutatakse 1% AgNO3 lahusena. Imikute silmad. Gonorröa, klamüüdiad. HgCl2 on vist vanim metalliühend, mida kasutati juba keskajal. On bakteriostaatiline ja väga laia spektriga. Aga ta on toksiline ka inimesele ja ärritab nahka. Kaasajal lisatakse peamiselt värvidele, et teha neid hallitusekindlamaks. CuSO4 kasutatakse algitsiidina basseinides, aga ka aianduses seenhaiguste tõrjeks taimedel. ZnCl2 lisatakse suuvetele ja ZnO kasutatakse salvides ja pulbrites, aga ka värvides, et teha neid hallitusekindlamateks
kasutada suguelundite pesemisel seepi, kuna seep inaktiveerib spermitsiidis oleva toimeaine. Teiste vaginaalsete ravimite kasutamine samaaegselt on keelatud. Mehaaniliste kaitsevahendite eeliseks on kõrvaltoimete puudumine, kui lokaalselt ärritust ja võimalikku allergiat mitte arvestada. Lisaks rasedusest hoidumisele kaitsevad need ka sugulisel teel levivate haiguste eest. Erili oluline on kondoomi kasutamine - see aitab vältida nii bakteriaalseid (süüfilis, gonorröa, trihhomonoos, klamüdioos) kui viiruslikke (HIV, papilloomiviirus) suguhaigusi. Spermitsiidid e. keemilised rasestumisvastased vahendid kaitsevad küll bakteriaalsete, kuid mitte viiruslike haiguste eest. Kui kondoom rebeneb või irdub, kaob ka selle rasestumisvastane ja haigustevastane toime. Sellisel juhul tuleks tugimeetodina kasutada hormonaalset kontratseptsiooni, nn. "hädaabi pille". Pessari kasutamine võib tõsta kuseteede põletikke tekke ohtu, rasestumisvastase käsna
talumine, erinevate süsinikuenergia-allikate kasutamine. Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2.) Närvisüsteem botulism, teetanus, bakteriaalne meningiit 3.) Hingamisteed tuberkuloos, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4.) Seedekulgla kaaries, bakteriaalne düsenteeria, koolera, tüüfus 5.) Suguelundid klamüüdia, gonorröa, süüfilis 6.) Lihased lihasööja bakter, teetanus, 7.) Veri sepsis ehk veremürgitus (2/3 sepsisehaigetest sureb ka haiglas) Loomulik kaitse bakterhaiguste vastu Samad kaitsevõimalused, mis viirushaiguste vastu, lisandub normaalsete mikroobikoosluste mõju Immuunsüsteemi stimuleerimine Elupaikade hõivamine Tõvestavate bakterite otsene hävitamine keemiliste ühenditega: Piimhape Vesinikperoksiid
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
