Alates sellest hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus
· Plaanipärane loomine, mis eeldas põhjalikke teadmisi silma töö põhimõtetest Kuidas seda kujutatakse/mida ning kuidas nähtakse? · Tunnetusele vastav kogemus · Dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse · Tuntum meetod joone ja mustri kasutamine · Getulio Alviani kasutas oma töödes alumiiniumpinda · Jooned tekitavad teatud värvi järelkujutisi · Goethe "Värviteooria" Värv · On olemas kolm suuremat viisi, kuidas värviline op kunst silmaga mängib · Vahelduv kontrast · Põhiliselt hele värv · Järjestikune kontrast Kuulsamad teosed ning nende autorid · 1929-1944 eksperimenteeris ta erinevate materjalide, perspektiivide ning valguse ja pimedusega. · "Zebras" (1937), "Chess Board " (1935) ja "Girl-power" (1934) · 1944-1947 1944-1947 eksperimenteeris ruumiliste, futuristlikke,
Noore Wertheri kannatused Johann Wolfgang Goethe I raamat Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
14 aastaselt lõi oma esimese teose. "Minu nooruse loomingulistel katsetustel asus alati sügav melanhooliapitser. Peaaegu kõik minu meloodiad olid minoorsed," kirjutas helilooja hiljem. Isa tegi kõik, et pojast ei saaks muusikut. Isa soovil asus ta 1821 Pariisi meditsiini õppima, kuid ta külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i näidendid. Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe ,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis "Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju väljakannatamatu
o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist. o Inimese tegevust mõjutavateks faktoriteks on Tammsaare sõnul mõistus ja instinktid, rikas tundeelu ja arukus, armastus ja vihkamine, egoism ja eneseohverdamine. o Mõistatuseks on see, et miks inimene algul loob midagi ja siis pärast hävitab selle. o Tammsaare on saanud toetuspunkte suurtelt kirjanikudelt nagu nt Shakespeare, Dostojevski ja Goethe. Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu. Peamine probleem : mida arvavad teised. Esikohal : hea nimi ja reputatsioon. Süü-kultuur : Margaret Mead. Oluline on inimese siseilm, hing. Süü all kannatamine isegi siis kui patt avalikuks ei tule. Süüst vabanemine läbi avalikuks tulemisega. Pearu häbi-kultuur. Oluline, et teised temast hästi arvaks. Näited : o Kõrtsis laiamine
säilitada oma tervis ja tõsta enda elukvaliteeti. Üheks kasutoovaks tegevuseks oleks ka hariduse ja elukestva õppe edasiarendamine. Need tuleks viia vastavusse vananeva töötajaskonna vajadustega. Selle abil saaksid vanemad inimesed kindlasti aktiivselt vananeda ja elada täisväärtuslikku ja tervislikku elu. Samuti oleks ka noortel selles vallas oma roll täita. Nad saaksid õppida koos endast vanematega ning õppimise käigus neid tundma õppida. Lisaksin siia ka Goethe kurikuulsad sõnad, et mitte ainult kaasasündinu, vaid ka omandatu kujundab inimese ning et ei piisa vaid teadmistest, peab ka rakendama, ei piisa tahtmisest, peab ka tegema! Vananemine ei ole haigus, see on loomulik protsess, millest peaksid kõik inimesed aru saama. Aktiivsele vananemisele tuleb kaasa aidata ning seda tuleb igal võimalusel toetada. Tuleb kohandada töötingimusi, õpetada noortele vanemate inimeste austamist,
Ma julgen sellest üsna otseselt järeldada, et tark inimene loeb, õpib ning ahmib teiste tarkust ja kogemusi igal võimalikul hetkel ning kujundab siis need enesele sobilikuks. Lolli inimest aga ei liiguta teda ümbritsev ning tema mõttemaailm ei jõua kümnest meetrist end ümbritsevast kaugemale. Isiksuse kujunemisele on tähtis saada esmane inspiratsioonisüst, mis iseeneslikult edasi areneb ja inimest harib. On vaja käivitada see protsess, mis edasi kulgeks. J. W. von Goethe on oma värsstragöödias "Faust" väga hästi välja toonud näite, kuidas inimene oma elu jooksul areneb, õpib oma vigadest ning lõpuks vastavalt ka muutub. Kogu loetud kirjandus tuleb põhjalikult läbi mõelda ja vajalik omaks võtta. Kunst muudab inimese ellusuhtumist. Loetud teosed toovad näiteid ja õpetavad mõistma erinevaid inimesi ning situatsioone. Tegemist ei pea olema alati 500-leheküljeliste raamatutega, mis räägivad
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on...
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega j...
sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga.
tundmatusse õnneni. Õnnelikuks olemise soov on inimesega justkui kaasasündinud. Õnne saab defineerida mitutmoodi. Ei ole ühtegi kindlat väärtust, mis teeks inimese õnnelikuks. Inimene ise loob need väärtused enda jaoks. Vaimsed väärtused võivad teha õnnelikuks, aga ei pruugi aidata leida elu mõtet. Ainelise rikkuseni jõudmine võib olla elu mõtteks, aga selle saavutamine ei tee ilmtingimata õnnelikuks. Selles seisnebki elu mõtte paradoks. Saksa suure looja Goethe peategelane Faust leiab, et omandatud haridusest ei piisa inimene peab seda kuidagi teiste inimeste hüvanguks ära kasutama. Faust aga ei tahtnud nõnda, inimkonda aidates, totaalse õnneni jõuda, ta arvas, et sellist hetke ei tulegi, mil ta saaks aega peatada ja oma elule kokkuvõtvalt tagasi vaadata. Kuid ta eksis: oma teadmised abivajajate hüvanguks tööle rakendanuna oli ta ,,õilsa hetke" leidnud ja Kuradiga sõlmitud kihlveo kaotanud
Unistada.", II osa, 2005) Marju Lauristin 10. Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada. Voldemar Panso 11. Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus. Jaak Jõerüüt 12. See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. ,,Kuristik rukkis". Jerome David Salinger 13. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Johann Wolfgang Goethe 14. Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Karl Ristikivi 15. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt 16. Informatsioon on vabaduse eeltingimus. Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda."
MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas.
korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. "NARZISS JA GOLDMUND" Tegemist on lummava teosega, mis sobib praktilise filosoofia käsiraamatuks. Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse indogermaanluse parimate traditsioonidega inimese tunnetusjõudu Jumala loodud maailmas. Keskajal toimuvat kirevat sündmustikku kannab intelligentne hulkur Goldmund (eestikeelselt Kuldsuu), kes ennast teostab naistes ja kunstis
asus kohe laule komponeerima. Alles mõni päev hiljem tuli talle sõber meelde ja ta 7 tunnistas "vargusloo" üles. Luuletused on väga laulupärased. Müller ise kahetses, et ta ei oska neid muusikale seada ja avaldas lootust, et kord leidub keegi, kes "avastab sõnades peituvaid viise". · Väiksemaid tsükleid moodustavad 7 laulu Walter Scott`i sõnadele (1825) ja 4 laulu Goethe teosest "Wilhelm Meister" (1826) · Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", "Teisik" , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , "Serenaad" jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
"Kas valida Fausti või Hamleti tee?" Johann Wolfgang Goethe kirjutas raamatu nimega "Faust" ning William Shakespeare "Hamleti". Mõlemad on maailmakuulsad kirjanikud, kelle teoseid loetakse veel pikka aega.Raamatute peategelased on intelligendid, kes tahavad midagi ja eriti tahavad nad tegutseda.Nii Faust kui ka Hamlet otsivad oma elu mõtet. Elu mõtet otsida oma raske, sest elu on nagu tee märgistatud ja kahelt poolt kraavidega piiratud ala. Tee valimine toimub ristteel, mingis punktis, kust väljub mitu teed ja tavaliselt ei teata, kuhu need viivad
20) Romantism 18.saj lõpp kuni 19. algus. Vabaduse soov, innustuti gootikast, keskajast, tunded olid olulised. Inimene oli oma kirgede ja emotsioonide ori. Vastandusid elu ja surm, inspireeruti loodusest, pahad tegelased on positiivsete tunnustega, rahvuslikkus. Romantismi ajal toimus Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Iseseisvussõda. Tegevused toimusid tihti kaugetes, eksootilistes ja romantilistes paikades. Loodus oli ilu allikas. Autorid: Byron, Shelley, Goethe, Pushkin, Scott, Hugo, Poe Teosed: ,,Jevgeni Onegin", ,,Childe Haroldi palveränd", ,,Ivanhoe"
kes oma eluajal või pärast surma on kirjutataud raamatutega suuri summasid teeninud ning end kirjanduse ajalukku sisse kirjutanud. Sellest küljest vaadatuna peaks igaüks aru saama, miks kästakse keskoolis lugeda ,,Fausti", mis esmapilgul peale vaadates tundub ületamatu raskusena. Siiski võiksid õpetajad pisut rohkem tähelepanu pöörata sellele, et noored loeksid raamatuid, mis tõesti vastavad nende võimetele teksti mõista ning maailmast aru saada. Siinkohal tooksin näiteks Goethe ,,Fausti". Olgugi, et kirjanduse uurijatele või õpetajatele võib see raamat tunduda huvitav ja olla kirjandusklassika, tuleb tõdeda, et mõne keskkooliõpilase jaoks on antud raamat liiga raske lugeda. Värsivormis kirjutatud teos kahe nädalaga läbi lugeda ja sellest aru saada, kas pole see pisut ekstreemne? Võib-olla nende jaoks, kes on juba väikesest peale harjunud pakse raamatuid lugema ning kelle lugemus on
naised(vb matemaatik,filosoofia üle Beaumarchais "Figaro pulm" arutlemine,feminism) Defoe "Robinson Crusoe", ülitundeline, loodust ülistav, puhtus, siirus, Goethe "Noore Wertheri Sentimentalism 18/19 saj.vah. hale, halav, õhkav, paheline aadlik->siiras kannatused", Karamzin "Vaene talupoeg, kurb, traagiline Liisa", Richardson "Clarissa", "Pamela" õppust keskajast, süngus(ei usu enam Byron 1788-1824 (36a)
hukkub ebavõrdses võitluses. · Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. · Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused: · põhineb lahendamatul konfliktil juba loo algul Tuntumad autorid: · William Shakespeare "Romeo ja Julia" "Hamlet" "Kuningas Lear" · Johann Wolfgang Goethe "Faust" · August Kitzberg "Libahunt" Komöödia koomilise sisuga näidend. Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. · Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). · Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke.
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii
väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab end õnnelikuks. Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja koosesinemist.
Rändaja udumere kohal Algus ehk Eelromantism · Eelromantism on mõiste , mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi. · Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. · Olulist osa romantismi arenemist tegid: James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Inglismaa poeedid) ; Jean Jacques Rousseau (Prantusmaa) ja Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried von Herder (Saksamaa) At night. Blue wave Kirajanduses · Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. · Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Eestis oli romantismil
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
vastuolulisuse. 1.11 Kõige tuntumaks meetodiks on sellise efekti saamiseks joone ja mustri kasutamine. (Tavaliselt must-valge või hall) 1.12 Getulio Alviani kasutas oma töödes alumiiniumpinda, millega püüdis ta tekitada valguse suhtes muutliku pinna, et vaataja suhtes pilt muutuks. 1.13 Jooned tekitavad teatud värvi järelkujutisi, mis on seotud sellega, kuidas inimese silma võrkkest sellele reageerib 1.14 Nagu Goethe ka oma uurimuses "Värviteooria" demonstreerib, valguse ja pimeduse murdekohas tekib värv, kuna neil kahel on värvi tekkimisel keskne positsioon. NELJAS SLAID (PILDID ÜLEVALT ALLA LUGEDES) 1.15 on olemas kolm suuremat viisi, kuidas värviline op kunst silmaga mängib: 1.16 vahelduv kontrast - (kui üks värv on ümbritsetud mingi teise värviga) 1.17 põhiliselt hele värv - (kõigepealt vaadatakse üht värvi, siis teist või fikseeritakse vaatepunkt värvidele kordamööda)
" ,,Need, kes teavad, kuidas võimalusi ära kasutada, suudavad neid sageli ka ise luua. Meie saavutused sõltuvad vähem sellest kui palju meil millegi jaoks aega on, kuivõrd sellest, kuidas me oma aega kasutame." Ayn Raud: ,,Õnnetunne on olek, mis tuleneb inimese jõudmisest enda püstitatud eesmärkideni." Tolstoi ütles: "Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud." "Kõik, mida saab raha eest osta, on odav," ütles Remarque. J. W. Goethe sõnad "Tegu on kõik, kuulsus eimiski." Matthew Arnold on öelnud "Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes enda leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus.
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u
Arvutid kui enam mitte kõige värskemad igapäevaelu uuendused osutuvad üha suuremaks probleemiks eakatele inimestele, kelle puhul oskumatus või lausa tahtmatus uuega kohaneda on üha raskemaks muutnud igapäevaelu, näiteks ka tööalased toimetused. Selline arengu pool kindlasti pärsib jõudmist kodanikuühiskonda, sest üks osa ühiskonnast on maha jäänud ning just nii-öelda nõrkade lülide rohkus tingib kodanikuühiskonna idee varisemise. Johann Wolfgang Goethe teoses "Faust" sümboliseeris Mefistofeles igas inimeses peituvat kõike eitavat vaimu, negatiivsuse alget, mis paratamatult pärsib kõik arengu vorme. Mida kaugemale areneb ühiskond, seda vähem on inimene sellega rahul. Nimelt pakub kogu ühiskonna senine progress tohutut võimalust muganduda. Palju tööd teevad inimeste eest ära arvutid, mis kindlasti pikemas perspektiivis mõjub väga halvasti inimkonna mõistuse arengule.
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeri...
Inimene kui piir "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? See on tsitaat Nietzchelt, mis aga ei olnud tema peatoses ,,Nõnda kõneles Zarathustra". Goethe on öelnud enda värsivormis peateoses jumaliku hääle läbi ,,Kes otsib ikka eksib teel". Inimene on meie arusaamade järgi jõudnud ju kõigest elavast ette. Eksimine, otsides üliinimest, on loomulik, aga kas see ütlus ,millega ma alustasin, on ikka õige mõtteviisi alus. Miks ei suuda inimene ennast ohvriks tuua selle nimel, et saaks tulla keegi parem. Kõigist ei saa üliinimesi, aga seda kõigile üleliigsetele seletada on võimatu.
SININE rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära. Sinist alati ja kõiges eelistav inimene on Max Lüscheri arvates üsna tõenäoliselt heasüdamlik ingel, kes on võtnud nõuks enesesalgamisest ja eneseohverdamisest rõõmu tunda. Ta on järeleandlik, valmis kompromissideks, rahusobituseks ja leppimiseks. Sinist vihkav inimene on kui saatan, kes esimesl pooltunnil on veetlevuse keha...
võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare). Tragöödia kreeka keeles sokulaul Tunnused: · põhineb lahendamatul konfliktil juba loo algul Tuntumad autorid: · William Shakespeare "Romeo ja Julia" "Hamlet" "Kuningas Lear" · Johann Wolfgang Goethe "Faust" · August Kitzberg "Libahunt" Komöödia koomilise sisuga näidend. Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused:
Ta on tähtis 2 luulekogu poolest: „Hümnid ööle“ ja „Hingelaulud“. Tema looming on sünge, pessimistliku ja kurva stiiliga. „Hümnid ööle“ on pühendatud surmale. Seda mõjutas see, et tema armsam suri noorena. Novalise jaoks on muinasjutt kui unenägu – unenäomotiiv saab ka väga populaarseks, nende tõlgendamine jmt teostes kasutamine. Unenäolisus on omane just jeena romantikutele. Novalis oli ka Goethe vastane ja üritas purustada mingeid Goethe poolt loodud malle. See oli ka jenalasi iseloomustav joon. 9. loeng 02.11.15 – jeenalased, saksa romantism jätkub Seekord räägime Tieckist, kelle tähtsus on tõlkimises, välja andmises ja oma kaaslaste tööde lõpetamises. Temalt on palju igasuguses žanris kirjutisi. Ta on palju kasutanud näiteks muinasjutu žanri (vt mida kirjutasin unenäolisuse kohta Novalise juures). Saksa romantismis eristatakse 3(?) koolkonda: Jeena romantikud Heidelbergi romantikud
,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada." Lugedes Johann Wolfgang Goethe teost ,,Faust" leidsin, mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate, kuid endale kõige hingelähedasemaks osutus: ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada.". ,,Faust" on teosena üpris raskesti mõistetav oma värsside tõttu ning leian, et tegu on raamatuga, mida peab lugema mitu korda, et jõuda kõikide detailide ning mõteteni, mis seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane.
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli 19. sajandi Venemaa autor, keda tihti on peetud oma kodumaa suurimaks poeediks ning moodsa Vene kirjanduse algatajaks. Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene. Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline abessiinlane, kes oli Peeter Esimese soosik. Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega.
ANTIIKKIRJANDUSE RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. A T A R K A P A K H C E K R O A A R P A A H A D E H N O T K I R H K T Ü U M E L I R I T T A R S T O A E Ü G B L L O A A M A U R I C E M A E T E R L I N C K E U R O I H M E D B I I O A O Y H L D R N S V Y I R I A A A O S P S E E E I A L s O A S S E O R S S D O S ...
Nad kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaalia- reisidelt. Siin on meenutusi loodusest ("Äike", "Allikal", Wallenstadti järve ääres" jne.), kuulsatest kunsti- ja kirjandusteostst (Raffaeli maalist "Kihlus", Michelangelo skulptuurist "Mõtleja", Dante ja Petrarca teostest), itaalia rahva elust. Programmpealkirjad on ka peaaegu kõikidel Liszti sümfoonilistel teostel. "Fausti- sümfoonia" kolm osa "Faust", "Margareete" ja "Mefisto" kehastavad Goethe teose peakangelasi. "Dante- sümfoonia" kaks osa "Põrgu" ja "Puhastustuli" kajastavad üldistatult Dante "Jumaliku komöödia" põhikujundeid. Sümfoonilise poeemi looja Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Nii nimetatakse üheosalist tavaliselt sonaadivormis teost, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti on sel kirjanduslik süzee. Liszt kirjutas üldse 13 sümfoonilist poeemi.
ja meedias. Lugesin Postimehe artiklit, kus oli sõna võtnud Jaak Panksepp, kes on Ohio osariigis asuvast Bowling State Universityst. Tema nentis, et: “Naer võib olla vahend, mille abil saab grillida võrdväärselt nii sõpra kui vaenlast.” Olenevalt naerust, saab väga palju muuta inimese vastuvõttu sellele. Naer on paljastav ja see on spontaanne. Naer võib reeta inimese isiksuse omadusi, isegi kui sooviti neid vaka all hoida. Kuulus kirjanik Goethe on öelnud: ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad naeruväärseks peavad.’’ Normiks on naerda päevas vähemalt kolm korda. Kõik ei peagi alalõpmata väga naljakas olema, naerul on ka muid esilekutsujaid. Inimestel on tuhat erinevat naeru – naer südamest, viisakusnaer, kohmetusest, piinlikus olukorras, komplimendile reageerides, parastades ja nii edasi. Kahjuks peab tõdema, et lõbu, mida pakub teiste mõnitamine,
Lihtrahvas teenib truult oma isandaid ja tänab põlvili langedes selge ühiskondliku korra eest, mis ei jäta kohta kaksipidi mõtlemiseks, kes üleval, kes all. Lahingumöllu sekkub salaja koju rutanud Richard Lõvisüda, kes on maskeerunud mõistatuslikuks Mustaks Rüütliks. Lõpuks võidutseb õiglus, vapper Ivanhoe saab naiseks leedi Rowena. Scotti ajaloolist sarja saatis esimesest "Waverly"-romaanist peale tohutu menu. Tähtsamatest kirjanikest said Scotti veendunud fännid. Goethe pidas "Waverleyd" parimaks, mida ta oli eales lugenud. Alexandre Dumas, James F. Cooper ja Honoré de Balzac olid võlutud Scotti haaravast tegevustikust ja uurisid hoolega tema tehnikat ja stiili. Noor Victor Hugo sai julgustust proovida ajaloolise romaaniga ja kirjutas oma "Jumalaema kiriku Pariisis". Enamik kaasaegseid ei teadnud, kes peitub ""Waverley" autori" taga, kõikides romaanides viitas kirjutajale ainult see märge. Raamatud ilmusid
Inimesed armastavad lugeda raamatuid, mis on huvitavad ja abiks maailma ning enda mõistmisel.Paljusid raamatuid lugedes tõuseb tuju, meeleolu paraneb ja muremõtted ununevad. Selliseid teoseid, mis tekitavad lugejas häid tundeid, jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat. Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia "Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pettumust armastuses
Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks. 3.Kriitiline realism: * Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. *Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. *Otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe, Voltaire). *Kirjanduses kinnistus 19. sajandi romaanis seoses kodanliku elulaadi levimisega. *Läbimurdeni jõudis Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1831). *Viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. *See hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. *Ümbritsevat kujutati tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid.
Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu- olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ;
skeemiga. Valgustusaja draama kangelstaeks tõusid kolmandast seisusest inimesed(keskklass). Püüti süvendada tavalise inimese hingeellu ja saatusesse. Peamiselt tehti komöödiaid ja tragöödiaid. Etendus pidi inimesi juhatama tõe poole, harima ja valgustama. MAAILMAKIRJANDUS Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi võib pidada romantismi põhivoolu kõige vahetumateks kujundajateks. Üks romantismi eredamaid luuletajaid oli George Byron , kelle kogu elu ja looming oli
staatilised (puudus intriig, tegemist oli vaidluse/dispuudiga). Calderoni puhul on märgitud, et Tirsost ja Lopest jäi maha, kuna oli vähe fantaasiat. Autosakraalides ei olnud vaja luua karaktereid see polnudki Calderoni tugev külg, oli selleks liiga hea poeet et olla hea dramaturg. Monoloogide rohkus autosakramentaalides, Calderon sai panna mängu oma poeetilise ande ja kirjutada pikki monolooge. Goethe jumaldas Calderoni, isegi tema pidi tunnistama seda Calderoni nõrka külge oskamatus luua karaktereid. Calderoni näidendid meenutavad suurejoonelisi pannoosid, tihti võrreldud maalikunsti teostega. Seni kuni Tirso ja Lope olid veel elus (Calderon oma loomingu õitsengu ajal) oli ka Calderon ise soojem ja inimlikum ja mitmekesisem, see hoidis teda sellel joonel. Kui teised lahkusid ja tandem jäi Calderoni jaoks,
*Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. (Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi,
Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
