isendite ümberasustamisel jms. tegevuste puhul · IPPC-üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse viimiseks ja jäätmete käitlemiseka nn. keskkonnakompleksluba Keskkonnaload · Vee erikasutusluba · Loodusvarade kasutus-,kaevandamise ja uurimisload · Maa-ainese kaevandamise luba · Maavara kaevandamise luba · Geoloogilise uuringu luba · Kalapüügiluba · Jahiluba · Metsa raieõigus · Saasteload · GMO Kompleksluba · Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk, vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi · kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid; · kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja omaseiresüsteemi kirjeldust; · kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le ülemineku tegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses
sageli tehakse ebaõigesti kasutatud metoodikaga liiga väikest valimit uurides liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Sotsioloogiliste uuringute metoodika ja mehhanismid on sageli liiga komplitseeritud, et koolinoor oma maksimaalselt ühe aasta jooksul valmiva töö raames need omandada jõuaks. Palju lihtsam oleks uurimistöö valdkonnaks valida keemia või füüsika. Mida on siis uuritud teadlikkust keskkonnaprobleemidest, sellest, mis on GMO, depressioon, probiootikumid, alternatiivsed kütused, lisaained, seagripp, loomkatsed; ühiskonnateadlikkust, teadlikkust oma kodukoha vaatamisväärsustest, karistusseadustikust, skolioosist, internetis varitsevatest ohtudest. Suhtumist seksuaalvähemustesse, rassismi, taastuvenergiasse, õppimisvõimalustesse välismaal, ajateenistusse, tervislikku eluviisi, teksadesse, kiirtoitu, sokolaadi jne.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
1) võtta inimeselt endalt tüvirakke, näiteks luuüdist, ning anda neid talle mujale tagasi. 2) Võtta lootelt. 3) võtta viljastatud munaraku blastotsüstist. 4) Võtta kloneeritud munaraku blastotsüstist 5) võtta lähedaselt sugulaselt? * loomadelt, hiired, sead aga see pole siis tüviraku tasemel, see on see, et võtad hiirelt tüviraku (või võtad hoopis koe), kasvatad neeru ning siis siirdad inimesele tegelikult siiski teed temast veidi GMO, lased tal enda sees kasvatada organi, opereerid välja ja siirdad inimesele (loom võib surra!) 45. Misugused onkogeeni kromosomaalse translokatsiooni molekulaarsed tagajärjed? Onkogeen- Valku kodeeriv geen, mille regulatsiooni vead tekitavad vähi. Kromosomaalse translokatsiooni tagajärjel suureneb geeni ekspressioon valel ajal ja vales rakutüübis; võivad tekkida hübriidsed valgud, mis on kogu aeg aktiivsed. 46. Selgita vähi tekkes tüviraku-kontseptsiooni.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
