jms), sahhariidid (süsivesikuid), nükleiinhapped. -) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur). -) Polüsahhariidid ehk polümeerid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin).
Osa soole ensüüme on sellised, mis seedivad vahetus kohtaktis peensoole seinaga ja et nad saaksid oma tööd korralikult teha, on vajalik, et kontaksseina ja sisaldise vahel muutuks kontkakt. Need liigutused võimaldavadki kontakti muutumist. Eesmärk segada toitu, muuta tema asendit sooleseina suhtes ja transportida soole suunas. Imendumine Süsivesikud imenduvad peensoolest verre. Aga monosahhariidide kujul. Monosahhariidid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Kõige suurema osa neis moodustab glükoos. Glükoos tekib disahhariidmaltoosist, mis lõhustub kaheks glükoosiks. Piimasuhkur ehk laktoos lõhustub glüktoosiks ja galaktoosiks. Suhkruroo suhkur ehk sahharoos lõhustub üheks glükoosiks ja üheks fruktoosiks. Kui on verre imendunud, siis suunatakse kudedesse. Lipiidid imenduvad pärast seda, kui nad on lõhustatud rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi. Nn vabad rasvhapped imenduvad otse verre. Suurem osa
II lahuse kokkusegamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)-tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taansub ja tekib vask(I)oksiid, mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja. Sahharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nimetatakse invertsuhkruks. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahus) ja 1 ml Fehlingi II lahust (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus )ning loksutasin
haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Suhkrud jagunevad looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist.
HCl abil lõhustatakse tärklise molekul, vähendatakse viskoossust. • Naatriumhüpokloritiga oksüd. tärklis-E 1401- lõhub viskoossust • Ditärklisfosfaat –E 1412- muudetakse tekstuuri • Hüdroksüpropüleeritud tärklis- E 1440- suurendatakse viskoossuse stabiilsust • Tärklise hüdrolüüsumist kuumutamisel (sarnaselt ka inimese organismis) saab kirjeldada järgmise muundumise reana: Tärklis → dekstriinid → maltoos → glükoos • Tärklise hüdrolüüsil saadakse glükoos, protsess toimub hapete juuresolekul. • Tööstuses toimub tärklise glükoosiks muutmine (suhkrustamine) tema kuumutamisel vees mitme tunni jooksul väävelhappe (katalüsaator) juures-olekul. • 12. Dekstriinid. • Dekstriin on polüsahhariid, mida saadakse maisi, kartuli jt. tärkliste termilisel töötlemisel. Dekstriin on
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised Magneesium on seotud nukleiinhapetega C5H10O5 – riboos – RNA koostises 2) Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises bioaktiivsete ainete koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks energiaallikas) vajaliku 02 sidumisel C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur 3) Ultramikroelemendid 2) Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud
samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad
Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine Kasutamine Hinnaline keemiatööstustes, kasulik Veini destilleerimiseks. kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioonil või siis tärklisest ja tselluloosist. Nende lagunemissaadus glükoos kääritakse. Destilleerimise abil puhastatakse sellest etanool. 4. Karboksüülhappe tunnusrühm? COOH 5. Tuntumad karboksüülhapped? Metaanhappe Etaanhappe Molekuli valem HCOOH CH3COOH Rahvapärane nimetus Sipelgahappe Äädikhappe Värvus Värvusetu Värvusetu
Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik 2) eosed arenevad eostorukestes, näiteks puravik I eos 1 tuumaline hüüf Paljunemine + 2 tuumaline hüüf viljakeha II eos 1 tuumaline hüüf PÄRMSEENED Ainurakne Toituvad vees lahustunud suhkrutest Käärimine suhkrutelahustamine hapniku puudusel, tekib glükoos etanool + CO2 Paljunemine: 1) pungudes (soodne paljunemine) 2) eostega (ebasoodne paljunemine) Leidub kõikjal näiteks mullas, õhus, puuviljades
2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades) Rasvmolekuli ehitus ja õli ja rasva võrdlus Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad)
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks enegriat. ATP kui universaalne energi ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsükli moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustab veel 36 ATP molekuli ja vesi
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga Dissimilatsioon -Organismide lagundamisprotsessid Vabanend energia(40%) talletatakse energiarikastesse e. Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vban...
süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud
2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv)
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk diabeeti Diabeediga ei saa organismi rakud glükoosi kätte ja glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline vastupidavus suureneb Naissugunäärmed Toodab naissuguhormoone Toodetakse munasarjades
Farmakogeneetika (ajalugu) Alused sir Archiblad Garrod. Lõi inimese keemilise individuaalsuse kontseptsiooni. *Farmakogeneetika (FG) -1958 a. Vogel farmakogenoomika -1998 a. *FG uurib geneetilisi variatsioone, mis on seotud organismide vastustega ravimitele. *FG võimaldab leida ravimeid ja nende annuseid, mis on antud patsiendile antud diagnoosi puhul kõige optimaalsemad ning uusi effektiivsemaid ravimeid. *Isikustatud meditsiini kõige olulisem komponent.* A.L.Foxi tuvastas "maitsepimeduse", inimeste individuaalne võime tunda fenüültiokarbamiidi (PTC) kibedat maitset. *Esimene farmakogeneetiline uurimus L.H.Snyder poolt 800 perekonnas PTC tundlikuse osas. Tuvastas autosomaal-retsessiivse pärandumise. Põhjuslikus siiani teadmata! *A.Alving II MS 10% afro-ameeriklastest akuutne hemolüütiline kriis pärast antimalaaria ravimi (primaquiin) manustamist. Defitsiit glükoos 6-fosfaadi dehüdrogenaasis (G6PD). Samal põhjusel ka haigus favism. X...
substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes. GOD (süstemaatiline nimetus ,d-glükoos)- O2-oksüdoreduktaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk- flavoproteiin, sisaldab prosteetilise grupina (mittevalgulise komponendina) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. Glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule FAD kaasabil ja selle tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni edasises etapis osaleb POD (süstemaatilise nimetusega doonor: H2O2- oksüdoreduktaas). Samuti on POD koostiselt liitvalk- kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat- H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks
Tsitraadi kasutamisega muutus söötme pH muutus aluselisemaks ja indikaatorvärv siniseks. Käärimistüübi testimiseks viisin läbi Voges-Proskaueri testi, mis tuvastab käärimisprodukti 2,3-butaandiooli eellase atsetoiini akumulatsiooni söötmesse. Barritti reaktiivi lisades ilmus punane värvus. Seega käärimistüübiks on 2,3-butaandioolkäärimine. Metabolismitüübi määramiseks kasutasin oksüdatsiooni/fermentatsiooni (O/F) testi, mille põhiliseks süsinikuallikaks on glükoos. Testi viisin läbi kahe paralleelse katsena kasutades kahte katseklaasi: üks agarikorgiga, teine ilma. Oksüdatsiooni test oli positiivne glükoosi kataboliseeriti aeroobses keskkonnas. Fermetatsiooni test oli negatiivne gaasilisi käärimisprodukte ei leidnud. Nende olemasolul oleks agarikork surutud üles. Indikaatorvärv muutus mõlemas katseklaasis. Erinevaid suhkruid sisaldavate söötmetega tuvastasin mikroobi suhkrukasutamist aeroobses keskkonnas
rakumembraanide ehituskomponendid,nende proteiinid:fibrilaarsed(kollageenid,elastiinid Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide vähesuse korral tekkivad häired kõrgemas 6C heksoosid C₆H₁₂O₆-esindajad glükoos, ,keratiinid)globulaarsed(albumiinid:funktsi närvitalitsuses,kehvveresus jne. (päevalilleõli) galaktoos, mannos, fruktoos. metabolism,katabolism jne
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Liitlipiidid glütserofosfolipiidid väga olulised desoksüriboos,mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse. Lihtvalgud ehk rakumembraanide ehituskomponendid,nende vähesuse 6C heksoosid CHO-esindajad glükoos, galaktoos, proteiinid:fibrilaarsed(kollageenid,elastiinid,kerati korral tekkivad häired kõrgemas Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide mannos, fruktoos.
Leidub osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6
rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks. 1. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3-6. Nt. riboos, glükoos, fruktoos. 2. Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. · Sahharoos glükoos + fruktoos · Maltoos 2 glükoosijääki · Laktoos glükoos + galaktoos 3. Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. · Tärklis, tselluloos, glükogeen. Ülesanded: 1. Energia saamiseks 2. Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne)
Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda
äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. • Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamiseks. • Eralduv süsihappegaas tagab taigna kerkimise, tekkiv alkohol aurustub. 5)Glükoosi aeroobne lõhustamine. Kus toimub, etapid, lähteained ja produktid. Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühtemoodi nii loomades, seentes, kui ka taimedes. Etapid 1.Glükolüüs • Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. • Erinevate ensüümide toimel toimuvad reaktsioonid, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (püruvaadi) molekuli ning 4 vesiniku iooni. • Eraldunud H-ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2.Tsitraaditsükkel
Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D-isomeerid (ka nende derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid – glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid – erütroos Pentoosid – riboos, desoksüriboos Heksoosid – glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid – sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes.
maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist? Maa pole isoleeritud süsteem, lisaenergiat ammutatakse päikeselt 13. Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem, ühikud)? G = H TS G =kJ/mol H=kJ/mol S=kJ/mol*K T=K 14. Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonidega (valem, ühikud)? Glükoos + ATP Glc-6-fosfaat + ADP G = Gº + RT ln ([produktid]/[lähteained]) Vabaenergia ühik-J 15. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Negatiivne 16. Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud tasakaalu. Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel? Tasakaaluolekus deltaG=0 deltaG<0 17. . Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni kiirus?
1. Sahhariidid on elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust (vesiniku ja hapniku aatomie arvude suhe on enamasti 2:1) CnH2nOn. 2. Monosahhariidid süsinike aatomite arv on 3-6 (glükoos, fruktoos) Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises ...
· 50 aastane mehed 55%, naistel 45% Veekaotus suureneb kehalisel tööl, sõltub: · Töö intensiivsusest, kestvusest · Riietusest · Õhutemperatuurist · Õhuniiskusest NB! Treenimine ja võistlemine kuumas kliimas Toitained: · Süsivesikud · Lipiidid · Valgud · Vitamiinid · Mineraalained · Vesi Toitainete energiaväärtus: · Valgud 4 kcal/g · Süsivesikud 4 kcal/g · Rasvad 9 kcal/g Süsivesikud Glükoos, sahharoos, tärklis Tselluloos toimib inimese organismis kiudainena Süsivesikud on tähtsaim energiaallikas Paljud rakud kasutavad energiaallikana vaid süsivesikuid: Erütrotsüüdid, närvirakud Lihased kasutavad süsivesikuid aeroobsel ja anaeroobsel tööl.
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid.
Erituselundkond Uriiniteke Uriini teke Uriini teke algab neerukehakestes (mõlemas neerus umbes miljon). Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (näiteks glükoos) ning suurem osa veest verre tagasi. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. Uriini hulk ja koostis Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini teket soodustavad näiteks soolane toit ning kohv ja õlu. Põiepõletik Kuidas ravida? Kui põletik juba kallal, peaks tegema jalg...
b) Kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse. c) Seal lagundatakse H2O molekulid-vee fotolüüs. d) O2 vabaneb, H-molekulid annavad energia ATP ja NADPH sünteesiks. Seda etappi nim valgusfaasiks - vajab toimumiseks valgust. 2. Calvini tsükkel (CO2glükoos) C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C- assimilatsioon. a) ATP energia abil lisatakse CO2 ribuloosile (5C) b) NADPH lt võetakse H. c) tekib 6 C-ga glükoos (C6H12O6). Neid protsesse katalüüsib ensüüm Rubisco. Seda etappi nim pimefaasiks ei vaja toimumiseks valgust. KOKKUVÕTE: Fotosüntees toimub taimede rakkudes mis sisaldavad kloroplaste. Valgus neeldub klorofülli molekulides mis paiknevad tülakoididel sopistunud kloroplastide sisemembraanidel. Fotosünteesi tingimusteks on valgus, CO2, H2O. Tulemuseks glükoos ja vabanenud hapnik. Mõlemad etapid toimuvad rakus üheaegselt!
nähtavad ja nende kogust on võimalik hinnata. Samuti on võimalik hinnata võileivale määratava või ja margariini kogust. Kuid samas on toiduained (vorst, pihvid, juust, küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti
jahutab aeglasemalt kui enamik teisi aineid, sellepärast kaitseb vesi rakke ja organisme ülekuumenemise eest ja aitab säilitda püsivat sisetemperatuuri. Vee aurumine jahutab organisme. * Vesi on vajalik organismide paljunemiseks - Loomade paljunemiseks on vaja veekeskonda. Paljud organismid paljunevad vees, Maismaal sigivate organismidel arenevad looted muna sees või oragnismisises vesikeskkonnas. *Vesi on fotosünteesi lähteaine- Fotosünteesi tulemusena tekkiv glükoos enamiku organismide energia ja süsinikuallikas kõikide biomolekulkide sünteesimisel. 5. Süsivesikute ülesanded organismides * Energiaallikas ja varuaine - Organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru; Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7- 17,8kJ energiat.
Tekib energia, mis salvestatakse ATP’s ja hiljem kasutatakse sünteesiprotsessides. Pimedusstaadium: siseneb süsihappegaas ning väljuvad aminohapped ning suhkrud, lipiidid. Toimub kloroplastide stroomas, energiaallikaks glükoos. Glükolüüs – tsitraaditsükkel – hingamisahel. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs. ATP- adenoniintrifosfaat; makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid, orgaanilised ained, millesse salvestunud energiat saab kasutada sünteesiprotsessides. Koosneb lämmastikalustest, süsivesikust ka 3st fosfaatrühast
• Aluseks on glükoosi ebanormaalne lülitumine valkude koosseisu, polüoolide metabolismi häired ja ateroskleroosi arengu kiirenemine. • Tänapäeval ei ole haigestumine ja suremus põhjustatud mitte akuutsetest metaboolsetest kriisidest, nt. ketoatsidoosist, vaid insuldist, müokardiinfarktist või kroonilisest neerupuudulikkusest. • Arenenud maades on diabeet pimedaks jäämise levinuim põhjus. Regulatsioon: Glükoos siseneb beeta rakku GLUT2, toimub glükoosi fosforüülimine glükokinaasiga. Toimub ATP tundlike K+ kanalite inhibeerimine ja sellest tulenevalt K. Vahenõmm 2018 depolarisatsioon. Avanevad voltaažtundlikud Ca2+ kanalid ning aktiveerub PLC, mis viib rakusisese Ca2+ kontsentratsiooni tõusuni ja see omakorda võimaldab insuliini sekretsiooni. Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja insuliiniks
Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Märkimist väärib galaktoos, mis seotuna glükoosiga moodustab laktoosi (piimasuhkru). Glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres. Glükoos on ka levinum keerulisemate
"Kui suhkur maksaks seitse senti nael, siis maksaks terve aasta vältel suhkrust toitumine 35 dollarit." See on väga odav viis enda tapmiseks! "Loomulikult, me ei ela vaid sellisel tasakaalustamata dieedil," nõustusid nad lõpuks. "Kuid see number näitab, kui odav on suhkur energiarikka toiduna. See, mis kunagi oli luksus rikastele, on nüüd toiduks vaestelegi." KõIK SUHKRUD EI OLE HEAD Suhkru müügimehed [pushers] kasutavad ära inimeste teadmatust eri suhkrutüüpide kohta. Glükoos on suhkur, mida tavaliselt leidub koos teiste suhkrutega nii puuviljades kui ka aedviljades. See on kõikides taimedes ja loomades toimuva ainevahetuse võtmematerjal. Paljud meie põhitoiduained muudab glükoosiks keha. Glükoos sisaldub veres ning sageli kutsutakse seda veresuhkruks. Dekstroos, mida kutsutakse ka maisisuhkruks, saadakse sünteetiliselt tärklisest. Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos linnasesuhkur, laktoos piimasuhkur.
Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes.
MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3. POLÜSAHHARIIDID ehk biopolümeerid; MONOMEERIKS GLÜKOOS; ÜHISED TUNNUSED: on polüsahhariidid, monomeeriks glükoos, asuvad glükoosi molekulides GLÜKOGEEN o loomade varuaine o ehk loomne tärklis o säilub maksas ja lihastes KITIIN o ehituslik ülesanne o lülijalgsete toeses o seente rakukestas TÄRKLIS o taime varuenergiaallikas
Tulemus: Mõlemas katseklaasis olev lahus omandab pärast esimest soojendamist ning Fehlingi reaktiivi lisamist tugeva sinise värvuse. Teise soojendamise järel tekkis katseklaasi, kuhu lisati sahharoosi lahusele HCl, punane mille? vask(I)oksiidi (Cu2O) sade. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas
70% eluslooduses esinevast süsinikust kuulub sahhariidide koostisesse. (Martma 2005: 33) Sahhariidid jagunevad omakorda rühmadeks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille ahelas on tavaliselt viis kuni kuus süsiniku aatomit. Molekulis on lisaks üks karboksüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide –oos. Seetõttu võib monosahhariide nimetada ka monoosideks. Kõige tuntumad on glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 ja fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6. Olulised on ka nukleiinhapetesse kuuluvad sahhariidid riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4. Monosahhariidid käituvad sarnaselt alkoholidele ja karboksüülühenditele. Nad moodustavad molekulisiseseid tsükleid. (Tuulmets 2006: 74-75) Oligosahhariidideks nimetatakse liitsuhkruid. Nad moodustuvad monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Nendest tuntumad on laktoos ja sahharoos ehk harilik suhkur. Samuti võib
~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. Osasoonide tekkimine tõestas,et glükoos on redutseeriv suhkur .Siit võin järeldada,et glükoos ja maltoos on taandavad suhkrud. Mis võis olla põhjus? Glükoosi kristallid olid pikad ja terava otsaga pulgad, asetsesid üksteisele lähestikku. Laktoosi puhul tekkisid üksteisele lähestikku põimunud mullikesed Palun kirjeldage /joonistage enda nähtud kristalle 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm
. Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Katseklaasidesse valan 1,5 ml uuritavat süsivesiku lahust. Igasse katseklaasi lisan3-4 tilka Molischi reaktiivi ja segan hoolikalt. Kaldu asetatud katseklaasi lisan ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Esimeses katseklaasis oli glükoos,teises maltoos. Mõlemassse katseklaasi tekkis kontsentreeritud väävelhappe lisamisel purpurne vahekiht.See näitab,et tegemist on süsivesinikuga,valkudega selline reaktsioon ei toimu. 2.Osasoonide saamine Osasoonid-süsivesinikute derivaadid,mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga.Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja,kusjuures tekkivate kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid,mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe
insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. Kui veresuhkur on liiga kõrge, siis vabanevad kõhunäärmes insuliin. Insuliin aktiveerib mitmetes rakkudes rakumembraani transportvalke, mille tulemusena saab glükoos rakku siseneda. Samuti aktiveerib insuliin ensüüme, mille toimel muudetakse glükoos glükogeeniks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. b) Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui hapniku sisaldus arteriaalses veres muutub väga vähe, siis CO2 sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Kehalise aktiivsuse suurenemise puhul suureneb CO2 ja piimhappe sisaldus veres, mis alandab vere pH taset
Kus tsütoplasmavõr mitokonder Mitokondri Lihaskoe rakud toimub? gustik sisemembraani harjakestes Mis Glükoosi algne Püroviinamarihappe NADH2 arvel käärimine toimub? lagundamine edasine lagundamine sünteesitakse ATP molekule Lähteained glükoos Püroviinamarihape O2 PVA Lõpp- Püroviinamarih CO2, H 12NADH2, piimhape/etanool produktid ape, H sünteesitakse 36 ATP-d NAD H-aatomid H aatomid liidetakse NADH2 molekulid liidetakse NADH2le. Tekib 10 vabanevad H NADile, NADH2 aatomitest 2NADH2 kasutatakse ära
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on köögivili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise su...
1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6
14.Vee tähtsus organismis? Vesi on hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid, tagab raku siserõhu, vesi reguleerib soojust e. aitab säilitada kehatemperatuuri. 15.Hüdrofiilsed ained- ained, mis lahustuvad vees hästi 16.Hüdrofoobsed ained- ained , mis lahustuvad vees halvasti( õlid, rasvad, vahad) 17.Monosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis sisaldavad tavaliselt 3-6 süsinikuaatomit. Nt. glükoos e. viinamarjasuhkur ja fruktoos- puuviljasuhkur. 18.Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Nt. sahharoos, laktoos e. piimasuhkur. 19.Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. nt. tärklis(moodustunud glükoosist), glükogeen, tselluloos, kitiin 20.Kolesterool- rasvade hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
