väikestes konstentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitust. Sahhariidid ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid jaotatakse mono-,oligo-, ja polüsahhariidideks.Viie süsinikulisest mono sahhariididest on olulisemad riboos ja desoksuriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarja suhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on sama üldvalem C6H12O6.Maltoos on linnasesuhkur. Laktoos piimasuhkur. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen.- Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem
mõõtkolvi mahus destilleeritud veega ning loksutasin lahust kontsentratsioonide ühtlustumiseks. Ootasin kuni lahus oli jahtunud ning lisasin destilleeritud vett kuni kriipsuni. Lahuse pH väärtust ei pidanud mõõtma. Glükoosilahuste valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kalibreerimisgraafik lainepikkusel = 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoos 1,0 mg/ml. Selleks valmistasin standardlahusest kolm lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast katseklaasi. Esimesse katseklaasi pipeteerisin 2,5 ml glükoosi standardlahust ning 7,5 ml destilleeritud vett ning loksutasin hoolikalt ühtlase kontsentratsiooni saamiseks. Selle tulemusel sain 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahuse.
Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, magusa maitsega. Keemilised omadused: hüdrolüüsuvad. (reaktsioon veega) a) CO2+H2O=O2+C6H12O6 b) c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH 3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem:
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis. Tärklis talletub taimes varuainena , mida vajadusel kasutatakse. Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub keskonda hapnik. Seda on nii palju,et jätkub hingamiseks nii taimedele endile kui ka teistele organismidele. Fotosüntees toimub rohelistes rohelistes taimeosades. Fotosüntees orgaaniliste ainete moodustumine süsihappegaasi neeldumine hapniku eraldumine energia talletamine orgaanilistes ainetes toimub ainult valguse käes
omast eluohtlik) Tselluloos (C6H10O5)n Vees ei lahustu, Taastuv sulamistemperatuur algmaterjal (polüsahhariid) puudub, keemiatööstusele, laguneb 300°C kütused, glükoos (piiritus) Tärklised (C6H10O5)n Puhtal kujul Igasugused muud lahustumatu,lõhnatu, tärklised toidus maitsetu valge pulber
Polüsahhariidid
Ehitus
Polümeerid
Monomeerideks monosahhariidide molekulide
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks. Mõnest seeneliigist tehakse ka antibiootikume. Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad. Kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele. Abiks meditsiinis (samblikud). Toiduks Kasutatud kirjandus/allikad http://moritz.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/3loengMykol.pdf http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loodus/3seened.htm https://www.google.ee/search?
etanooli või korral toimub vaid piimhape,CO2 rakuhingamise 1. etapp (tsitraaditsüklit ja Lagunemiset 3 1 hingamisahelat ei toimu) appe Sarnasused: 1.lähteaine glükoos 2.tekib ATP 3. Toimub tsütoplasma võrgustikul
Lehekülg etappi (1,3 ja 10) on glükogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon, uued reaktsioonid toovad sisse spontaansuse. + + 2 Püruvaat + 4 ATP + 2 GTP + 2 NADH + 2 H + 6 H2O Glükoos + 4 ADP + 2 GDP + 6 Pi + 2 NAD . 2. Glükogeen koosneb glükoosi jääkidest, mis on ühendatud (1,4)-glükosiidsidemetega. (1,6)-glükosiidsidemetega hargenmised iga 8-12 jäägi järel. Erinevalt tärklisest on glükogeen rohkem hargnenud. Glükogeeni katabolism. -amülaas on endoglükosidaas, mis hüdrolüüsib glükogeeni maltoosiks või teisteks väikesteks oligosahhariidideks (aktiivsus hargnemissaitide läheduses). -amülaas on eksoglüoksidaas, mis
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, a...
N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
veini tootmisel. Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjoon oli tume vein. Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse Toiteväärtus Väärtus Toitained 100 g kohta Kalorsus 69 kcal Vesi 80,54 g Süsivesikud 18,10 g Fruktoos 8,13 g Glükoos 7,20 g Kiudained 0,9 g Valgud 0,72 g Tuhk 0,48 g Lipiidid 0,16 g Sahharoos 0,15 g Tänan kuulamast!
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
....... 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt
FOTOSÜNTEES 1.Kirjuta fotosünteesi üldvalem: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus = 6C6H12O6 + 6O2 2. Paiguta mõisted skeemil õigesse kohta. 71 8 12 1 VALGUSSTAADIUM 5 2PIMEDUSSTAADIUM 3 NADPH2 6 4 NADP 5 ATP 1 2 6 ADP 3 7 H2O 8 CO2 4 9 O2 10 TÄRKLIS 11 GLÜKOOS 9 1112 VALGUSENERGIA 3.Kirjelda fotosünteesi etappe. VALGUSSTAADIUM Taimele langeb valgus- ergastuvad pigmentide molekulid ning igast p...
NADP c) Mis Miki-Hiire taoline ühend tekib lillale molekulile siniste kõrvade lisamisel? NADPH2 d) Vesinikioonid liiguvad raku välispinnale läbi ensüümi ATP süntaas. Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel? Salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse. e) Pimedusstaadiumis lisasin CO2 molekuli. See vallandas reaktsiooni, mille tulemusena tekib glükoos. f) Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega? Eraldub üks fosfaatrühm, tekib ADP. 2. Ava mudel 2, lahenda see. Mida pidid selles mudelis tegema teisiti võrreldes esimese mudeliga? Lisasin ise NADP molekuli. 3. Lahenda mudel 3. Täida juhiseid ja lahenda ülesanne. Milliseid tegureid muutsid? Suurendasin temperatuuri g) Mis tegurid mõjutavad fotosünteesi tulemuslikkust? Valgus ja temperatuur 4. Lahenda mudel 4.
Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D- isomeerid (ka derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid erütroos Pentoosid riboos, desoksüriboos Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes.
FADH2 + ½ O2 + 2ADP + 2Pi FAD +H2O + 2ATP SÜSIVESIKUTE KATABOLISM TAANDATUD KOENSÜÜMID NADH FADH 2 · Tekivad toitainete oksüdatsioonil · Toimivad elektronide (vesiniku) ülekandjatena · Energiarikkad molekulid, kuna sisaldavad kõrge ülekandepotentsiaaliga elektrone · Reoksüdeerumisega hingamisahelas kaasneb ADP fosforüülimine ATP-ks NADH = 3ATP FADH2 = 2ATP GLÜKOLÜÜS Glükolüüs - ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. Ühe glükoosi molekuli konversiooniga kaheks püruvaadi molekuliks kaasneb kahe ADP molekuli konversioon ATP-ks. Summaarne võrrand: Glükoos + 2 ADP + 2 NAD+ + 2Pi 2 Püruvaat + 2 ATP + 2 NADH + 2 H20 Glükolüüs on · raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetus rada · anaeroobsetes rakkudes ainus ATP-d produtseeriv rada · aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil GLÜKOLÜÜSI KAKS FAASI · Heksoosifaas
Selle protsessi aluseks on torukeste süsteemis toimuvad resorptsiooni ja sekretsiooni e. tagasiimendumise protsessid. 2) resorptsioon torukeste süsteemis imendub tagasi suurem osa primaaruriini filtreerunud ainetest. Eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainete (nt. glükoos) osas. Nad imenduvad tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaaridesse - seega verre. Aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. · ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. A. Vahtramäe 2012 4 Glükoos ilmub uriini siis, kui tema kontsentratsioon veres ületab teatud taseme lävikontsentratsiooni
Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse. Vees tekivad aja jooksul looduslikud karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jt DÜNAAMILINE BIOKEEMIA RAKU TASANDIL 1. Süsivesikute metabolism. Looduskeskne süsivesik on glükoos, seetõttu käsitletakse just glükoosi metabolismi. Ka teised süsivesikud muunduvad varem või hiljem glükoosiks. SÜSIVESIKUTE METABOLISM Katabolism Anabolism Anaeroobne glükolüüs glükoneogenees Aeroobne glükolüüs glükogeeni süntees
· Polüamiidid kõige tuntumad polüamiidid on nailon6 ja nailon6,6. Nailon kiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. SAHHARIIDID 1. Sahhariidid ehk süsivesikud · Sahhariidid ehk süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide hulka kuuluvad näiteks: suhkur, tärklis, tselluloos, glükoos, fruktoos jne. 34 2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos
· Polüamiidid kõige tuntumad polüamiidid on nailon6 ja nailon6,6. Nailon kiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. SAHHARIIDID 1. Sahhariidid ehk süsivesikud · Sahhariidid ehk süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide hulka kuuluvad näiteks: suhkur, tärklis, tselluloos, glükoos, fruktoos jne. 34 2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos
· Polüamiidid kõige tuntumad polüamiidid on nailon6 ja nailon6,6. Nailon kiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. SAHHARIIDID 1. Sahhariidid ehk süsivesikud · Sahhariidid ehk süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide hulka kuuluvad näiteks: suhkur, tärklis, tselluloos, glükoos, fruktoos jne. 34 2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos
(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood) Anorgaanilised ained: Vesi 70-95% enamus organismides Keemilised ühendid rakkudes: Anorgaanilised ained: Vesi 80% Soolad 1,5% Orgaanilised ained: Valgud( 14% Lipiidid( 2% rasvad, steroidid, õlid, vahad) Sahhariidid( 1% riboos, desoksüriboos, glükoos, tärklis, tselluloos, glükogeen) Nukleiinhapped DNA 0,4%, RNA 0,7% Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4 % (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt) Vee tähtsus organismidel (rakkudes): *Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis(rakus) lahustunud olekus. * Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides *Aitab säilitada organismisisest temperatuuri(suur soojusmahtuvus)
Koensüümid ja vitamiinid Ensüümide klassifikatsioon Looduses esineb tohutu hulk erinevaid ensüüme Enamikule on antud triviaalnimetused Osad triviaalnimetused viitavad katalüüsitavale reaktsioonile (trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin) Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval reaktsioonil Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas) amülaas alkoholi dehüdrogenaas Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (g...
Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 15.03.2010 Protokoll esitatud: 28.03.2010 3.5 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö teoreetilised alused: · Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. · GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). · GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina
Km on ensüümi ja substraadi vahelise reaktsioonivõimelisuse mõõduks. Mida väikesem on Km , seda suurem on reaktsioonivõimelisus, seda vähem dissotsieeruvam ja tugevam on vahekompleks ES. Michaelis-Menteni võrrandi järgi, kui S = Km , siis v= Seega on vmax teadmine tähtis ensüümi töövõime mõõtmiseks. Selle mõistmiseks on vajalik tutvuda (veel kord) Michaelis-Menteni võrrandi tuletuskäiguga. Laboratoorse töö teoreetilised alused: Reaktsiooni produktideks on glükoos ja fruktoos: Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt suurem sahharoosi kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga väike, seetõttu kiirendatakse reakstsiooni katalüsaatorite kas mineraalhapete või (antud töös) ensüümkatalüsaatorite abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu.
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Katioonid organismis K ja Na ioonid: Närviimpulss sünapsis, rakurõhu regulaator Ca ioonid: Luudele tugevus Mg ioonid: Klorofülli koostises (seotud nukleiinhapetega DNA, RNA) Fe ioonid: Hemoflobiini koostises Orgaanilised ained · Süsivesikud e sahhariidid · Koosneb C, H, O · Energiarikkad ained · Loomad kasutavad energiallikatena toidus olevaid glükoosi ja tärklist · Taimed valmistavad ise nt fotosünteesi käigus tekib glükoos I Monosahhariidid e lihtsuhkrud = Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised 1) Glükoos e viinamarjasuhkur C6H12O6 - Tähtis energiaallikas - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus ja talletataksetärklisena 2) Fruktoos e puuviljasuhkur - Puuviljades ja mees II Oligosahhariidid - Koosneb 2-3 monosahhariidist 1) Maltoos e linnasesuhkur - Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades - Idanevaks seemneks
Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid. Monosahhariidid- madalamolekulaarsed ühendid. Suhkur. Aatomite arv on 3-6 süsinikku. riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur. C6H12O6 Need on energiallikateks. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on 2-3 monosah. Omavahelisel seostumisel. Glükoos + fruktoos =sahharoos. 2C maltoos. Laktoos . VAJALIKU ENERGIA SAAMISEKS. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid- elementideks on monosahhariidide jäägid.Kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena.
6. Vee ülesanded organismis? vesi on universaalne lahusti, on paljude reaktsioonide lähteaineks, loob stabiilse sisekeskkonna, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, osaleb termoregulatsioonis, transpordib erinevaid aineid 7. Kuidas jaotatakse sahhariide? pentoosid (riboos, desoksüriboos) omavad viite süsinikku heksoosid (glükoos, fruktoos) omavad kuute süsinikku 8. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos 9. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. maltoos, sahharoos, laktoos 10. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? tärklis- taimed kasutavad seda varuenergiaallikana koosneb glükoosi jääkidest tselluloos- see on taimede ehitus materjal koosneb ahel glükoosi jaakidest kitiin- seda leidub lülijalgsete toeses ja seente rakukestas
Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine 14) Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid: õige/vale Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. 15) Anabolism on ainevahetusprotsessis üks osa, sünteesiprotsess. 16) Magusaim süsivesik on glükoos: õige/vale 17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on seejuures inimorganismi energia põhivaru. 18) Hüpotooniline lahus: vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus. 19) Hüpertooniline lahus: vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus. 20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine
Valgusstaadium Fotosüsteem I ja II Fotosüsteem II – moodustub O2 ja ATP-molekulid, eralduvad elektronid ja H-ioonid. Fotosüsteem I – moodustuvad NADP-molekulid, seovad ümbritsevast keskkonnast H-ioone. On vesiniku sidujad pimedusstaadiumis. Pimedusstaadium Reaktsioonid toimuvad stroomas. CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. Edasine protsess koosneb järjestikustest reaktsioonidest, mis moodustuvad Calvini tsükli. Lõpptulemusena moodustuvad glükoos ja H2O. Moodustunud ADP ja NADP molekule saab uuesti kasutada valgusstaadiumi reaktsioonides.
1.Mida tähendab asendamatu aminohape? - Neid peab saama valmiskujul. 2.Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? - Maos 3.Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?- inaktiveerib sülje ensüümi 4.Kas palaviku korral organismi veevajadus ..suureneb 5.Inimorganism saab vett...- joogi ja toiduga, samuti tekib teda toitainete oksüdatsioonil 6.Biomolekulide imendumise põhikohaks on..peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14
· Varuaine · Ehituslik · Ehituslik · Struktuurne · Transport · Varuaine · Regulatoorne · Retseptor Nt: Monosahhar - · Termoregulatoorne · Kaitse glütseriin, rigoos, · Kaitsefunktsioon · Liikumine glükoos, desoksüriboos, Nt: Lihtlipiidid - rasvad, · Energeetiline fruktoos, galaktoos, õlid, vahad; Liitlipiidid Oligosahhar - laktoos, · Regulatoorne fofolipiid; Tsüklilised sahhraoos, maltoos, · Hemoglobiinid Polüsahhar - tselluloos, lipiidid steroidid,
Albuminuuria tekib enne seda, kui ilmnevad neerukahjustust näitavad muutused vereanalüüsis. Üks kord aastas on vaja teha ka vereanalüüs kreatiniini taseme määramiseks. Selle järgi saab hinnata neerufunktsiooni kreatiniini kliirensit või glomerulaarfiltratsiooni. INSULIIN Insuliin on hormoon, mis reguleerib suhkru (glükoosi) sisaldust veres. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks ehk viinamarjasuhkruks. Glükoos imendub vereringesse ja kandub üle keha laiali. Veres olevat glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Et rakud saaksid glükoosi kasutada, peab see pääsema rakku selleks on vaja insuliini. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Kui kõhunääre töötab normaalselt ja eritab piisaval hulgal insuliini, püsib ka vere suhkrutase kindlates piirides. Vere suhkrusisaldus kõigub pidevalt, tõustes kindlasti söögi ajal ja pärast sööki.
Kui veresuhkru liiga kõrge - eritub kõhunäärmest INSULIINI (hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka glükoosi kasutamist rakus. Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI (hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid , mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded:
Pentoosidest tähtsaimad riboos.. * osaleb pärilikkuse informatsiooni edasikandmisel ..ja desoksüriboos hapnikku oksüdeeriv. * kuulub DNA koostisesse (põhiline) Tagab pärilikkusaine säilimise, määravad ära organismide valkude ehituse. << RIBOOS ^ DESOKSÜRIBOOS Kuue süsinikuga ühenditest tähtsaimad glükoos ja früktoos põhilise energiaallikad. Glükoosi lagunemisel vabanenud energiast talletatakse 40% makroergilistesse ühenditesse (ATP). ATP adenosiintrifosfaat Tuntuimad oligosahhariidid: * sahharoos (glükoosi + fruktoosi molekulid koos = roo- või peedisuhkur) * laktoos (piimasuhkur = galaktoos + glükoos, piimasuhkrut lagundab laktaas) * maltoos linnasesuhkur (2 glükoosimolekuli) Ensüümid = aas-lõpulised.
Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini
hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Salvestatud energiat kasutavad organismid elutegevuses.
kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...
Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. ...
Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily.com/learn-about-diabetes/diabetes-complications/diabetic-ketoacidosis-dka/ Ketoatsidoos Tingitud insuliini puudusest, sest organism ei saa süsivesikutest enam piisaval hulgal energiat Energiapuuduse kompenseerimiseks hakatakse lagundama rasvu Insuliini vähesuse tõttu on rasvade lagundamine puudulik ning selle tulemusena moodustuvad toksilised kõrvalsaadused - ketokehad Ketokehad : atsetoon, atseetoatsetaat (pH < 7), β-
Vaarikas eelistab kasvamiseks varjulist kohta ja niisket mulda. Harilik vaarika mari on punast värvi ja taim is umbes 1m kõrge. Valged õied on umbes 1 cm läbimõõduga.Ta levib väga kiiresti ja on sellepärast väga tülikas aga maitsev. Peamiselt kasvatatakse vaarikaid oma aedades. Kasulikkus Vaarikas on väga palju vitamiine, mineraale ja toitaineid. Neil on ravaiv toime, nad ravivad stressi, leevendavad palavikku ja ravivad ka paljusid teisi haigusi(külmetus). Magusust põhjustab glükoos ja fruktoos. Vaarikalehtedest ja vartest saab teha teed, see tee on väga magus ja kasulik. Väga tervislikud ja maitsvad on nad just värskelt kuigi nt talvel on ka väga hea võtta otse oma külmikust vitamiine. Täpsemalt ravimtoimest Vaarikatee ajab higistama ja sellepärast on ta väga hea ravim palaviku vastu. Vaarikad tugevdavad ka organismi ja vähendavad igasuguseid valusid, nt peavalu, kõhuvalu jne. Vaarikaid söövad ka väga paljud loomad, eriti karud ja linnud.
Kordamispunktid kontrolltööks: 1. Valkude ülesanded ja näited. 1. Ensümaatiline funtksioon 2. Ehituslik funtksioon 3. Transpordifuntksioon 4. Retseptorfunktsioon 5. Regulatoorne funktsioon 6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8. Lipiidide tähtsused-ülesanded organismides. Kaitsefunktsioon.Varuaine. 9. Sahhariidid - tä...
Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos. Bioaktiivsed ained - ensüümid,vitamiinid,hormoonid,aminohapped,nukleodiidid. Nukleiinhapped jaotuvad: DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb: viiesüsinikuline suhkur, lämmastikalus, fostaatrühm. DNA ehitus: 1)esmane struktuur - nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus ühikahelas. 2) sekundaarne - dna levinuim esinemisvorm. 3)tertiaalstrukuur - tekib dna ja valkude koosmõjus. A-adeniin G-guamiin T-tümiin C-tsütosiin,
vajalikku ei saa. 2.3 Orgaanlised ained Süsivesikud,lipiidid,valgud ja nukleiiinhapped Süsivesikud - looduses enam levinud orgaanilised ained . (taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
