SAHHAROOS 1) magus 1) suhkrupeet ja -roog 1) oluline energiat andev toitaine C12H22O11 2) tahke, valge, kristalliline aine 2) banaan, arbuus 3) hea lahustuvus 3) kase- ja vahtramahl MALTOOS 1) glükoos + glükoos 1) linnastes 1) oluline energiat andev toitaine C12H22O11 2) lahustub vees hästi 2) saab toota tärklise ensü- 3) magus maatilise tootmise teel LAKTOOS 1) galaktoos + glükoos 1) piimas
Glükogeen-polü Tärklis-polü Maltoos-di ja on monosahhariidid, ja on disahhariidid ja kõik millel on n need on polü. 7.Tärklise ja tselluloosi püsivus, mille mõjul katkevad sidemed ja mis jääkidest koosnevad? Tselluloos on püsivam kui tärklis. Tselluloosi sidemed katkevad tsellulaasi või tugeva happe toimel ning koosneb -glükoosi jääkidest. Tärklise sidemed katkevad amülaasi abil ning koosneb -glükoosi jääkidest. 8.Magusus Magusus kasvab järjekorras: 1. Glükoos 2. Sahharoos 3. Fruktoos 4. Aspartaam 5. Sahhariin 9.Kasutamised Glükoos- raskete haigete toitmisel meditsiinis, imikutoitudes, väärtuslik energiaallikas/toitaine. Sahharoos- toiduainetetööstuses, ravimid, konservandina. Tärklis- toiduainetetööstus, organismi varuaine, ravimid, etanooli saab sellest. Tselluloos- paber, tehiskiud, lõhkeained, tekstiilid, keemiatööstus, küte, etanool. 10.Teada nimetusi. Glükoos-viinamarjasuhkur Maltoos-linnasesuhkur
elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape-glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape. püruvaat- sama, mis püroviinamarihape. fotosüntees-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat. Kuulub kloroplastide koostisesse. valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2(see 2 all :) ) moodustumine ja erladub O2 (2 all). Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi
Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Universaalne energiarikas makroergiline ühend. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi käärimise, hingamise ja fotosünteesikäigus. Glükoosi lagundamine mitkondrites. Kõige esmane kasutatav energia allikas glükoos. Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Üksteisele järgnevate ensümaatiliste lagundamisereaktsioonide tulemusena moodustub glükoosimolekulist püroviinamarihappe molekule. · Eraldub 4 vesinikuaatomit ja saadakse 2 ATP molekuli.
Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2 -st ja 18 ATP 18 ADP + 18 Pi H2O - st orgaanilisi ühendeid (glükoosi jt) Assimilatsiooniprotsessi, mille käigus see toimub, nimetatakse NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides fotosünteesiks Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: valguse tugevusest
FOTOSÜNTEES Mis on fotosüntees? Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimes päikese energia abil. 1) SÜSIHAPPEGAAS +2) VESI > 3) GLÜKOOS + 4) HAPNIK 1. (Tuleneb õhust.) 2.(Mullast.) 3.(Muutub tärkliks.) 4. (Eraldub õhku.) · Fotosüntees toimub taimelehtedes, põhikoe rakkude kloroplastides. · Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad:
Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks Fotosünteesi pimedusstaadiume. Calvini tsükkel Piedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2 Vesinikuallikaks on NADPH2 Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2 + 12NADPH2 -> C6H12O6 + 6H2O + 12NADP NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi tähtsus: Põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste
Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi: · Valgusstaadium valguse olemasolu on hädavajalik · Pimedussaadium- järgneb valgusstaadiumile ja pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui valges. Kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendid, tulemuseks saadakse peamine lõppprodukt e glükoos. 6CO2 + 12H2O* => C6H12O6 + 6O2* + 6H2O Tärnike näitab, et eralduv hapnik pärineb veemolekulidest. Fotosüsteem toimub valgusstaadiumis. Hapnik tekib valgusstaadiumis ja on valgusstaadiumi lõppprodukt. ATP ja NADPH2 on ka lõppproduktid. Calvini tsükkel on seotud pimedusstaadiumiga. Glükoos on fotosünteesi põhieesmärk. FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina
1.vale.fotosünteesi pimedusstaatiumi reaktsioonid moodustavad calvini tsükli. õige. vale. süsihappegaas seotakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. õige 2.!) fotosünteesi 2) fotosünteesi tulemusena tekib hapnik ja glükoos, mis on elus- organismidele eluks vajalikud ja annavad energiat.3)valgus vesi>>valguse käes toimuvad reakts>hapnik. süsihappegaas>pimeduse käes toim reakts>glükoos. 3. valgusstaadium toimub enne pimedusstaadiumit ning selles tekkinud ATP ja nadph2 molekulid kasutatakse ära pimedus staad ei saa kunagi toimuda enne valgusst. 4.Pimedusstaadium toimub lamellimembraanide peal. seal kasutatakse ära ATP ja NADPH2 molekulid ning tekib ADP molekulid. co2 seotakse ning moodustub glükoos
lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel 2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O
14) Mis on assimilatsioon? Too näiteid assimilatsiooniprotsessidest. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. 15) Kuidas muutub organismi vananedes assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsesside vahekord? Dissimilatsioon on ülekaalus vananedes. 16) Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat? Lipiide lagundamisel (rasvad). 17) Milliseid orgaanilisi aineid lagundatakse organismis energia saamiseks esmajärjekorras? Glükoos on organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. 18) Mitu kJ energiat vabaneb süsivesikute dissimilatsioonil? 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. 19) Mitu kJ energiat vabaneb valkude dissimilatsioonil? 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. 20) Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil? 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat. 21) Selgita mõistet makroergiline ühend
6CO2 + 12NADPH2 → C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP → 18 ADP + 18 Pi ADP ja NADP kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos (C6H12O2) väljub kloroplastidest või moodustab säilitustärklise. NADPH2 ja 18ATP liiguvad edasi pimedusstaadiumi, mis toimub kloroplasti stroomas. ATP energia varal sünteesitakse teisest lähteainest CO2-est ja valgusstaadiumis kätte saadud vesinik nii ümber, et sellest tekiks glükoos, mis on fotosünteesi eesmärk. Jäägina jäävad NADP ja ADP+Pi, mis saadetakse uuesti valgusstaadiumi. Samuti võivad glükoosi monomeerid ühineda, et tekiks polümeer tärklis, mida kasutatakse varuainena. Fotosünteesi tähtsus ● Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine (valgusenergia → keemiline energia); ● Glükoos on esmane ja põhiline energiaallikas enamikes organismides; ● Toiduahela esimene lüli; ● Hapnik;
(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse välja osakesi NT:uraan Keemilise sideme energia-Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.1.Mida nim. Keemiliseks E
alandamise huvides. *Loomsetes rasvades, väljaarvatud kala ja mereloomade rasv, on ülekaalus küllastunud rasvhapped, kuid linnurasvas sisaldub neid vähem kui sea- ja lambarasvas. *Loomsed rasvad on reeglina toatemperatuuril tahked. Süsivesikud Süsivesikud on *toidus esmase tähtsusega *hästi kättesaadavad *kõrge energeetilise väärtusega *55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest Funktsioonid *Energeetiline funktioon glükoos, fruktoos * plastiline ehk ehituslik funktsioon kõikides kudedes organites sisaldub süsivesikuid *reservmaterjal *kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsivesikute poolest kaitseb õõneselundeid mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest - kuulub antikehade koostisesse -on seotud vere hüübimisega *Reguleeriv funktsioon kiudained osalevad seedetrakti peristaltikas, kuna ärritavad mao ja soolestiku limaskesta
5. Võrrelge fosfoglükomutaasi ja fosfoglütseromutaasi reaktsioonide mehhanisme. Fosforülaasi toimel tekkinud glükoos-1-fosfaat konverteeritakse glükoos-6-fosfaadiks fosfoglükomutaasi reaktsioonis. See ensüüm nagu ka fosfoglütseraadi mutaas sisaldab fosforüülitud aminohappe jääki aktiivtsentris. Fosfoglükomutaasil on fosforüülitud jäägiks Ser. Fosfoglükomutaasi protsess on täielikult pöörduv. 6. Selgitage millise olulise funktsiooniga on maksas glükoos 6-fosfataas ning millised tagajärjed on meie organismi metabolismile selle ensüümi puudumine lihastes ja ajus. Eemaldab fosfaadi. Sellega on võimalik tekkinud glükoosi transport vere kaudu teistesse kudedesse. Lihaskoes puudub glükoos-6-fosfataas, seega on glükoos-6-fosfaat lihasrakkudes kinni ja glükoosi verre ei saadeta. 7. Võrrelge erinevusi glükogeeni lagundamisel ja sünteesil. Kujutage UDP-glükoosi struktuur ja selgitage mis on selle ühendi funktsioon.
.......................................6 Tume tükksuhkur............................................................................................................................6 Tükksuhkur.....................................................................................................................................6 Vanill- või vanilliinsuhkur..............................................................................................................6 Viinamarjasuhkur e. Glükoos..........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................8 2 Suhkrud Coarse sugar Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur
Valgusenergia ehk päikeseenergia Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas Vesi Mineraalained Mis toimub? 6CO2+12H2OCHO Click to edit Master text styles + 6O2 + 6H2O Second level Valgusenergia abil CO ja Third level Fourth level HO molekulide Fifth level ühinemisel tekib glükoos Eraldub hapnik Glükoosi molekul talletub päikese energia Kaks etappi Valgusstaadium Pimedusstaadium klorofülli ergastamine süsihappegaasi valguse poolt sidumine atmosfäärist veemolekulide glükoosi süntees lagundamine, hapniku vaheühendi (NADP) ja eraldumine ATP algse seisundi ATP süntees elektronide taastumine (ADP*) energia arvel vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga,
Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.
aatomirühmadega. i. Enantiomeerid stereoisomeeride paar, mis on teineteise peegelpildid. j. Diastereomeerid stereoisomeeride paar, millel on vastupidised konfiguratsioonid ühes või mitmes kiraalses tsentris, kuid mis ei ole teineteise peegelpildid. k. Epimeerid Diastereoisomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2. Termin süsivesikud hõlmab järgmisi esindajate gruppe: · Monosahhariidid nt. glükoos, fruktoos. · Oligasahhariidid nt. sahharoos, laktoos, maltoos · Polüsahhariidid - nt. tärklis, tselluloos, kitiin 3. Homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, nt. tselluloos, amüloos. Heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide jääkidest, nt. kitiin, pektiin. 4. Süsivesikute bioloogilised funktsioonid: · Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid
5. Mis toimub valgus-, mis pimedusstaadiumis? Kus toimuvad? Kuidas valgus- ja pimedusstaadium omavahel seotud on? NADP? FS üldvõrrand. Valgusstaadiumil vajab energiat, toimub kloroplasti tülakoidi membraanis. Valgus ergastab pigmendi molekulid ja neist eralduvat elektronid. Jääkproduktiks O2. 6CO2+12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Pimedusstaadiumil ei vaja valgust, toimub kloroplasti stroomas. Tsükliline Calvini protsess. Lähteained CO2 ja NADPH-ga kohale toodud H+. Tulemuseks glükoos. 6. FS tähtsus? FS-i mõjutavad tegurid. Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine. Glükoos põhiline energiaallikas. Toiduahela esimene lüli. Lähteaine teiste orgaaniliste ainete sünteesis. Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas). Mõjutab valguse tugevus, süsihappegaasi kontsentratsioon õhus, taime varustatus vee
7 MAKSA ÜLESANDED 1 toodab sappi, see on rasvade seedimiseks vajalik 2 puhastab verd mittevajalikest ainetest nt. mürgised ühendid, alkohol 3 varub toitaineid nt. glükogeen 4 lagundab vananenud punaseid vererakke 8 IMENDUNUD TOITAINETE KASUTAMINE I GLÜKOOS Kasutamine: 1 energia tootmiseks ja saamiseks 2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks) 3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla. II AMINOHAPPED Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja tekivad uued rakud ehk paljunevad uued rakud. III GLÜTSEROOL Kasutamine: 1 rakud kasutavad energia tootmiseks (2x rohkem energiat kui glükoos) 2 liigne talletatakse varurasvadena rasvkoes (naha alla ja elundite ümber) 9 TERVISLIK TOITUMINE Tervislikult toitumiseks on palju näiteid
Fotosüntees, hingamine 8. klass Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Fotosüntees on valguse toimel toimuv keerukas mitmeastmeline protsess. 6CO2 + 12H2O = vaheetapid = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Õhust CO + mullast vesi H O = glükoos + vesi + hapnik O 2 2 2 Protsessiks on vaja süsihappegaasi (CO ) ja vett (H O) ja energiat (valgus) 2 2 • Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: • valguse tugevusest • süsihappegaasi konsentratsioonist õhus
madalamal. Diastereomeerid – süsivesikud, mis erinevad vähemalt kahe kiraalse süsiniku konfiguratsiooni poolest (Nt. mannoos ja galaktoos). Püranoos – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb viiest süsiniku aatomist. Furonaas – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb neljast süsiniku aatomist. Ketoos – süsivesik, mis sisaldab ketorühma; nt. fruktoos. Aldoos – süsivesik, mis sisaldab aldehüüdrühma; nt. glükoos. α ja β glükosiidside – side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahel; alfa-konformatsioonis on süsivesik siis, kui tema viimane süsinik ning anomeerse süsiniku hüdroksüülrühm on erineval pool tasapinda; beeta-konformatsioon kui samal pool tasapinda. Nomenklatuur – süsinikke nummerdatakse alates aldehüüdi- ketoosipoolsest otsast teise otsani. Tetroos, pentoos, heksoos – nelja- viie- ja kuuesüsinikulised süsivesikud vastavalt. Aksiaalne ja ekvatoriaalne asendaja
fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklis/glükogeen. Täiendav energia saadakse polüsahhariidide lõhustamisel monomeerideks (ensüümide abil). Taimedes: tärklis -> glükoos. Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. C6H12O6 + 6O2 à 6CO2 + 6H2O [38ADP + 38Pi à 38 ATP] Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on võimalik sünteesida kuni 38 ATP molekuli. Füüsiline töö vajab täiendavat ATP energiat -> kiireneb org. ainete dissimilatsioon -> ATP süntees-> vabaneb rohkem soojusenergiat
ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklis/glükogeen. Täiendav energia saadakse polüsahhariidide lõhustamisel monomeerideks (ensüümide abil).Taimedes: tärklis -> glükoos. Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. C6H12O6 + 6O2 à 6CO2 + 6H2O [38ADP + 38Pi à 38 ATP] Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on võimalik sünteesida kuni 38 ATP molekuli. Füüsiline töö vajab täiendavat ATP energiat -> kiireneb org. ainete
Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks. Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks. Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe on tegemist diabeediga
. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H12O6 ... ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 4. FRUKTOOS C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II OLIGOSAHHARIIDID ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur)
Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur Lämmastiku, fosfori, süsihappegaasi hulk Metabolism Organismi energia ja ainevahetus väliskeskkonnaga
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille
Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid Milliseid organisme nim miksotroofideks
reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. Suhkruhaige tunnused-janutunne, kõhnumine, kokkukukkumine. Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon Aminohapete sisalduse regulatsioon Plasmavalkude süntees Punaste vereliblede süntees lootel Vere punaliblede lagundamine
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks
Toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi, ATP-süntaas, abil RAKUHINGAMINE ehk glükoosi lagundamine Dissimilatsiooni protsess, mis toimub loomades, seentes ja taimedes RAKUHINGAMISE 3 ETAPPI: 1. GLÜKOLÜÜS - toimub tüstoplasmavõrgustikul 2. TSITRAADITSÜKKEL - toimub mitokondri sisemuses 3. HINGAMISAHELA REAKTSIOONID - toimub mitokondri harjakeste membraanil 1. ETAPP - GLÜKOLÜÜS (tsütoplasmavõrgustik) Glükoos lõhustatakse 2 püroviinamarihappe molekuli C6H12O6 2 C3H4O3 + 4 H Eraldunud H ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD Sellega kaasneb 2 ATP molekuli süntees NAD on ühend, mis on vesiniku aatomite siduja ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS Toimub, kui rakus pole piisavalt hapnikku või käärimisel hapnikuvabas keskkonnas Protsess kiirem, aga mitte tõhus 1.1. PIIMHAPPEKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C3H6O3 (Glükoos Piimhape) moodustub 2 ATP'd jogurtid, juustud, hapupiim 1.2. ETANOOLKÄÄRIMINE
heterotroofseteks. 2. Autotroofid sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (H2O, CO2), kasutades peamiselt valgusenergiat (fotosüntees) või ka redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 3. Heteroroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks vajalikud lähteained toidus sisalduva orgaanilise aine lagundamisel (glükoosi lagundamine). 4. Fotosüntees tuleusena moodustub glükoos (C6H12O6), jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Üldvalem: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O 5. Taimedes moodustub glükoosist tärklis või tselluloos. Taimed täiendavaid orgaanilisi aineid väliskeskkonnast juurde ei vaja. 6. Metabolism organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga (hingamine, toitumine). Selle võib omakorda jagada kaheks: a
fotosünteesiks. Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos). Kui ei oleks fotosünteesi, ei oleks sealt saadavat õhuhapniku, ning õhuhapniku on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. Glükoos on üks sahhariididest, mida leidub paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades. Ta tekib fotosünteesil ning on vähem magus kui tavaline suhkur. Glükoos on peamine organism energia allikas. Inimeste veresuhkur näitab glükoosi sisaldust veres. Kui ei toimuks fotosünteesi, ei oleks glükoosi, ning siis ei oleks inimesel täisväärtuslikku elu. Keemiliste protsesside roll meie elus on suur- kui ei oleks ained, ainete segusi ning muundumisi ei oleks inimestel sellist elu nagu praegu on. Keemilised protsessid on vaja avastada ja analüüsida, sest läbi selle saame me teada, mis toimub meie ümber ja meis eneses.
SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Peale disahhariide esineb looduses veel trisahhariide ja oligosahhariide.
või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik. Heterotroof - organism, kes kasutab oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Makroergiline ühend - energiarikas madalmolekulaarne org ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt mitmed nukleotiidid: ATP, NADP, NAD jt. Metabolism - organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid – esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil – GTP RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel – ATP, GTP, CTP, UTP. Varuainete säilitamine Taimedes: tärklis -> glükoos Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on võimalik sünteesida kuni 38 ATP molekuli. Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükolüüs – glükoosi lagundamine.
ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O 36 ATP mitokonder hingamisahela reaktsioon ATP adenosiintrifosfaat (tri- st ühendis on kolm fosfaati) ADP - adenosiindifosfaat ül: - energia talletamise: ADP + energia = ATP
Hingamiselundkon d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga.
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga. Vaadake üle ka süsinikkarbonaadid, äkki õpetaja küsib vanu asju.
Suhkrud Suhkruasendaja Diamant Koostis: kunstlik magusaine tsüklamaat, naatrium- karbonaat, happesuse reguleerija viinhape, kunstlik magusaine sahhariin, laktoos Tootja:Krüger GmbH & CO. Tootjamaa: Saksamaa Puuviljasuhkur Namora Koostis: fruktoos ja dekstroos Tootja: Namora Tootjamaa: Iisrael Skaneja glükoos Koostis: glükoos Tootja: Skaneja Tootjamaa: Leedu Suhkur Optima Linja Koostis: suhkur Tootja: Optima Linja Tootjamaa: Leedu DanSukker Demerara Koostis: suhkruroost erikvaliteediga toorsuhkur Tootja: Nordic Sugar Tootjamaa: Taani
hüdrolüüsi, mille käigus vabanev glükoosijääk ühtlasi ka fosforüülitakse ning produktiks on glükoos-1-fosfaat. Fosfaatrühm ei võeta mitte ATP-lt vaid ortofosforhappelt ning seetõttu ongi energeetiliselt reaktsioon kasulikum. Glükogenolüüsirajal saadakse glükoos-6-fosfaat lihtsalt fosfaatrühma ümberpaigutamise tulemusena. Seda katalüüsib fosfoglükomutaas. Edasi toimub kõik analoogselt glükolüüsirajaga. Kuna glükoos on inimese keha rakkudele esmajärgulise tähtsusega energiaallikas, siis on organismi normaalse talitluse tagamiseks oluline kindlustada stabiilne glükoosi kontsentratsioon veres. Eriti sõltuvad sellest erütrotsüüdid. Vere glükoositaseme säilitamisel on oluline roll maksarakkudel. Teatavasti asuvad just maksas glükogeeni varud ning glükogeenist glükoosi saamine põhineb glükoos- 6-fosfataasi olemasolul. Tema ülesanne on võtta glükoos-6-fosfaadist ära
8. Kiudained on taimedes tselluloosina, see on seedumatu polüsahhariid, aitab siduda soolestikus vett ja mürkaineid ning aitab toidumassil sooles edasi liikuda. 9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid 10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse. Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes. 12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad
hüaluroonhape, hepariin hüdrofiilsed, limaained Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme. Inimese süljel on suur amülaassi aktiivsus. Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents
Glükoos Glükoos on süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas. Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. Glükoosist saab alguse ka organismidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal. Osa glükoosist säilitatakse varuaine tärklisena. Seda talletatakse nii leherakkudes kui ka mõnedes teistes taimeosades, nt seemnetes ja paljudel taimedel erilistes säilitusorganites.
VILJAD Heidi-Yoko Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
