stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Sümpato-adrenaalsüsteemi toimimine:*Autonoomne NS tervikuna on peamiselt hüpotalamuse kaudu allutatud kõrgematele närvikeskustele,*Neerupealise säsi talitlus on sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all, *Neerupealiste säsis on adrenaliini (epinefriini) märkimisväärne varu Katehhoolamiinide füsiol funkts:*Glükoosi kontsentratsiooni suurendamine veres(glükogenolüüs maksas ja lihastes , glükoneogenees maksas ), *Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamineveres (lipolüüs rasvkoes ), *Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine, *Vasokonstriktsiooni stimuleerimine nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis, *Vasodilatatsiooni stimuleerimine skeleti- ja südamelihases, *Hingamise stimuleerimine (hingamistakistuse vähendamine), *Seedetrakti motoorika pidurdamine sealsetesilelihaste lõõgastamise tulemusena,
· Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; · Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil.
· Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; · Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil.
Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Orgaanilised ühendid Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete
Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu (selles on tema kasutamise mõte). Makroenergilised ühendid - madalmolekulaarsed orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides. Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine. Erinevad rajad: Veresuhkru tootmine: - Glükogenolüüs - Glükoneogenees Veresuhkru kulutamine: - Glükolüüs - Glükogenees - Pentoosfosfaaditsükkel - Lipogenees - Aminohapete süntees Glükolüüs: Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine Glükolüüs jaguneb: - Anaeroobseks glükolüüsiks o Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) o Alkoholkäärimine - Aeroobseks glükolüüsiks
4) happe-leelise tasakaalu säilitamine vesinikioonide, väävel- ja fosforhappe jääkide eemaldamine, puhvrivarude regulatsioon. 5) hormoonide sekretsioon neerud sekreteerivad erütropoetiini, mis on vajalik punaste vereliblede sünteesiks luuüdis, erütropoetiini sekretsiooni stimuleerib hüpoksia; neerud sekreteerivad ka vitamiin D3 hormooni, mis on oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. 6) glükoosi süntees glükoneogenees aminohapetest on aktiivne pikaajalise nälgimise perioodil, neerude poolt toodetav glükoosi hulk on võrreldav maksas sünteesitavaga. 72) Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus). Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja
Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt. Kui vereglükoosi sisaldus ületab 8,8-10 mmol/l , siis
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
2 Bronhioolid Lõõgastus Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin).
kokkupuude hüpotalamuse näljakeskusega => isu vähenemine. Nälgimine võib olla mittetäielik (isu ei saa täis) või täielik. Mittetäieliku nälgimise pataloogiliste ilmingute põhjuseks on valguvähesus. Täielikul nälgimisel on kolm faasi: 1 faas kestab ööpäeva, organism kasut ära glükogeeni varud, insuliini hulk veres väheneb 10-15 korda, glükagooni- ja kortisoolihulk suureneb, hormonaalse staatuse muutumise tõttu kiireneb depoorasvade mobilisatsioon ja glükoneogenees, glükoosi sisaldus alumise normi piirini. 2 faas kestab umbes nädala, organism mobiliseerib jätkuvalt rasvkoest rasvu, rasvhapete hulk veres suureneb 3-4 korda, ketokehi moodustub maksas rohkem, tekib atsetoon ja sellest soovib organism vabaneda kopsu ja naha kaudu, organismi kudede ja organite energeetilised vajadused rahuldatakse rasvhapete ja ketokehade arvelt, ainult insuliinist sõltumatud rakud (ajurakud) saavad glükoosi, kuid osaliselt kaetakse energeetilised vajadused
II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks) Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide
aktiveerib hormoon ensüüm adenüültsüklaasi, mille mõjul moodustub ATP-st cAMP. Hormoon täidab vastava toime üleandja rolli ja on primaarseks transmitteriks, c AMP on sekundaarne transmitter ja olulisim rakusisene ülekandeaine. Adenüültsüklaas reageerides hormoonpetsiifiliselt kindla hormooniga ja tekkinud cAMP mõjutab ainevahetusprotsessi ensüümide aktiivsuse muutuse kaudu: aktiveerub steroidhormoonide süntees, stimuleeritakse glükoneogenees, rakumembraanide läbilaskvust, soolhappe teket maos jm. 4) Palsmamembraanide regulaatorproteiini G-valgu reguleeritud signaalitee; G-valkudest paljud interakteeruvad retseptoriga, muudavad oma kuju ja ühinedes membraani, teise valgu, ioonkanali või ensüümiga kutsuvad esile järgmise sammu raku vastuses. 5) Hormoon võib seonduda retseptorioga rakutuuma membraanil ja käivitada signaaliülekande või ensüümisünteesiraja.
II. Varuainete talletamine · Glükogeen · Rasvad · Vitamiinid (A, B12, D, E ja K) III. Ainevahetuse regulatsioon 1. Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks) Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide
· Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; · Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja
Inhibiitorina toimivad tavaliselt degradatsiooniraja vaheühendid, mõjutades raja esimesi ensüüme. Kataboolsete radade ensüümide aktivaatorid võivad olla kas sama raja või mõne teise raja metaboliidid. Mõnel juhul on kirjeldatud nn. "feedforward" regulatsiooni, kus vaheühend moduleerib ensüümi aktiivsust selle ühendi katabolismiraja toimumise kasuks. Omavahel seotud tsentraalsete metabolismiradade puhul nagu glükolüüs, glükoneogenees ja TCA tsükkel on regulatsioon kompleksne. 21 Valkude posttranslatsiooniline kovalentne modifikatsioon Regulatsioon valkude fosforüleerimise kaudu Valkude fosforüleerimine (ja mõnel juhul metüleerimine) toimub näiteks signaalse transduktsiooni radades, kus esmalt autofosforüleerub välise signaali mõjul spetsiifiline sensorvalk ning seejärel kantakse
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar Maks on punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ. Maks on seedesüsteemi kõige suurem nääre, tema fn on väga laialdased. Maksas toimub glükoneogenees, mis on tähtis vere glükoositaseme hoidmiseks. Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa parenhüüm on jagatud maksa sagarikeks (lobuli). Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagarikes leidub
hormoon reniini sekretsiooni kaudu lühiajaline, kiire regulatsioon. 4) happe-leelise tasakaalu säilitamine vesinikioonide, väävel- ja fosforhappe jääkide eemaldamine, puhvrivarude regulatsioon. 5) hormoonide sekretsioon neerud sekreteerivad erütropoetiini, mis on vajalik punaste vereliblede sünteesiks luuüdis, erütropoetiini sekretsiooni stimuleerib hüpoksia; neerud sekreteerivad ka vitamiin D3 hormooni, mis on oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. 6) glükoosi süntees glükoneogenees aminohapetest on aktiivne pikaajalise nälgimise perioodil, neerude poolt toodetav glükoosi hulk on võrreldav maksas sünteesitavaga. 72) Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus). Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise
Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest- glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
