· Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid.
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
kolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Nt: sahharoos = glükoos + maltoos maltoos (linnasesuhkur) laktoos (piimasuhkur) · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks ehk monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuuluvad valkude ja nukleiinhapetega biopolümeeride hulka. Nt: Tärklis taimne energiaallikas Glükogeen loomne energiaallikas Ülesanded: · energeetiline 17,6 kJ/g · ehituslik Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lahustuvad enamasti apolaarsetes orgaanilistes lahustites (nt. benseen ja eeter) Ülesanded: · Energeetiline 38,9 kJ/g Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid.
· tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomades. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toit: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab energiat) Kaitseks 2. Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk, viimane takistab nende lahustumist vees. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti
Annab kehale kuju. Tagab liikumise. Lihased ja luud kaitsevad siseelundeid (kolju kaitseb peaaju, selgroog seljaaju, rinnakorv kopse ja südant). Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, lihastööl eraldub osa energiast soojusena. Lameluudes toimub vereloome (punases luuüdis moodustuvad vererakud). Kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes talletub varuna glükogeen. Miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone. 3. Vereringeelundkond …koosneb 4-osalisest südamest ja veresoontest: arteritest, veenidest ja kapillaaridest. Arterid viivad vere südamest eemale, veenid toovad vere südamesse tagasi ja kapillaarid e juussooned on hargnenud kudedes, läbi nende toimub gaasi- ja ainevahetus. Funktsioonid: Tagab pideva ainevahetuse organismis.
(suure stressi korral araldub adrenaliini ja glüpkogeeni hulk väheneb) Elava lihase pH on praktiliselt neutraalne (6,8-7,2) Tapmise järel ei saa lihased enam hapnikku ja glükogeenist tekkiv piimahape jääb oksüdeerimata. Pärast tapmist väheneb 24 h jooksul 5,6-ni. (glükogeen laguneb piimhappeks anaeroobne glükolüüs). Et piimhapet ei viida enam vereringe abil lihastest välja, siis see akumuleerub ja pH langeb aeglaselt. Lihase lõpliku pH juures glükogeen ... ei lõhustu ning lihas kangestub. PSE LIHA Stressitundlike sigade lihaskoes toimub glükogeeni kiire lagunemine piimhappeks. Liha pH langeb 1-1,5h jooksul alla 5,3. Kõrgest liha happesusest tingituna toimub lihaskoe rakkudes valgu denatureerumine, mistõttu lihasvalgud kaotavad veesisaldusvõime, kaob loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks ja vesiseks (PSE). PSE lihal on suured keedu-, jahutus- ja suitsukaod ( PSE-liha keedukadu on 13%, normaalsel lihal 7,5%).
, hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne (jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel pool dendriidid, teisel akson), multipolaarne üks akson, mitu dendriiti, kuni 7, neid on suurem osa närvirakkudest)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos...................................
verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasvab. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munasarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks. 4. Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel ajal kui verejooks kestab, hakkab emaka limaskest kohe taastuma, rakud hakkavad paljunema. Vajalik, et verejooks jääks seisma. (see ei ole tavaline jaotus, tavaliselt on ainult 3 faasi).
pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof
kloro-, kromo- ja plastiidid puuduvad puuduvad leukoplastid on vetikatel, kõrgematel tsentrosoom on alati on osades rakkudes taimedel puudub varusüsivesik glükogeen tärklis glükogeen paljutuumsus on harva on harva on sageli rakkude piiratud piiramatu piiramatu jagunemisvõime ainevahetusetüüp heterotroofne autotroofne heterotroofne LIISI KINK 5
Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest. Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised
verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasveb. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munadarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks. 4. Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel ajal kui verejooks kestab, hakkab emaka limaskest kohe taastuma, rakud hakkavad paljunema. Vajalik, et verejooks jääks seisma. (see ei ole tavaline jaotus, tavaliselt on ainult 3 faasi).
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
veresuhkur), galaktoos, mannoos, fruktoos · oligosahhariidid e liitsüsivesikud laktoos (piima põhisüsivesik, koosneb galaktoosi ja glükoosijäägist), sahharoos (toidusuhkur, koosneb glükoosi ja fruktoosijäägist), maltoos (linnasesuhkur) · polüsahhariidid (polüoosid) struktuursed polüoosid nagu vees mittelahustuv tselluloos (taimede rakukestad) ja vees lahustuvad pektiinid varupolüoosid (glükoosi varud) nagu glükogeen loomsetes rakkudes või tärklis taimerakkudes Süsivesikute funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · varuaine maksa ja skeletilihaste glükogeen on glükoosi lühiajaline reserv inimkehas · kaitsefunktsioon glükuroonhape osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemisel · biosünteetiline · bioregulatoorne · struktuurne monoosid on polüooside monomeerideks, ka leitud retseptorite ehituses,
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Moodustunud kahe-kolme monosahhariidi seostumisel, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega. Organismid kasutavad energiaallikana. Lahustuvad vees hästi, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti. - glükoos + fruktoos = sahharoos - glükoos + glükoos = maltoos - laktoos 3. Polüsahhariidi kõrgmolekulaarsed ühendid. Koosnevad monosahhariidide jääkidest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. - Tärklis taimed säilitavad nii oma glükoosivarusid. - Glükogeen loomsed organismid säilitavad nii glükoosivarusid. - Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal. Kõige levinum ühend taimeriigis, taimsete kiudude põhikomponent. Inimese organism ei omasta, kuna puuduvad soolestikus vajalikud bakterid. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. - Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seened). Sarnane tselluloosile. Sahhariidide ülesanne: 1. Ehituslik 2. Energeetiline Lipiidid
pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90 % eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10 %line jääk jõuab uriini. MAKSA FUNKTSIOONID 1. Sapi süntees -Sapphapete( sapisoolade süntees) -Bilirubiini eraldamine verest ja sekreteerimine sapi koostisesse. 2. Varuainete talletamine -Glükogeen -Rasvad -Rasvlahustavad ained( A,B12, D, E ja K) 3. Ainevahetuse regulatisoon. -Süsivesikudete ainevahetus i. Glükogeen ii. Galaktoos ja fruktoos iii. Glükoosi taseme tõstmiseks veres- glükogenolüüs( glükogeen muudetakse glükoosiks) ja glükoneogenees( glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest- piimhape, aminohapper, ka glütserool) iv. Glükoosi taseme langetamiseks veres- glükogenees( glükoos muudetakse glükogeeniks) ja lipogenees( glükoos muudetakse triglütseriinideks) -Lipiidide ainevahetus i. Lagundab rasvhappeid( beeta oksüdatsioon) ii
Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist.
Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini
(petiidsideme teket katalüüsib samuti RNA). SUHKRUD 08/10/09 Monosahhariidide peamiseks ülesandeks on energeetiline. Glükoos lõhutakse mitokondrites, selle käigus tekivad sellised ühendid, mis pakuvad hingamisahelale kõrge nivootasemega elektrone ja nende abil sünteesitakse kokkuvõttes ATP. On ka muid ülesandeid. Polüsahhariidid koosnevad monosahhariididest kui monomeeridest. Loomarakkudes võidakse glükosiidsidemetega polümeriseerida glükoosi, millega moodustub polümeer glükogeen, taimerakkudes polümeriseeritakse glükoos tselluloosiks. Tselluloos on kõige olulisem struktuurne polümeer taimedes. Rakkudes on võimalik leida vähemalt 8 erinevat monosahhariidi, neid võime omavahel polümeriseerida. On olemas selliseid polüsahhariide, mis on hargnenud molekul, kus lisaks lineaarsetele üksteise kõrvale polümeriseeritud suhkrujääkidele kõrvale on tekkinud teiste keemiliste sidemete abil hargnenud külgharud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate läm...
venae hepaticae Maks paikneb mesoperitonaalselt - Maksasinusoidid Funktsioon arteriaalne segaveri - biosüntees kehaomasteks aineteks koos varuainete deponeerimisega Kupfferi tähtrakud puhastavad verd võõrpartiklitest ja on seoses glükogeen, verevalgud, rasvad, raud, vitamiinid tsellulaarse immuunsusega - kaitsesüntees endo- ja eksogeensete mürkide neutraliseerimiseks ja - perisinusoidaalruum ainete vahetus vere ja maksarakkude vahel lammutamiseks koos võõrkehade fagotsütoosiga (Kuppferi tähtrakud) Sidekude - sekretsioon
Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid amülaastoimib süsivesikutele, lipaastoimib rasvadele, trüpsinogeen toimib valkudele. Maks Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli)
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon, toitainete resorptsioon. Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid- amülaas-toimib süsivesikutele, lipaas-toimib rasvadele, trüpsinogeen - toimib valkudele. Maks- Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad
Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur piim ja piimatooted
Sahharoos (glükoos+fruktoos) Laktoos Maltoos (linnasesuhkur, glükoos+glükoos). + Sahharoos on taimne suhkur. suhkruroos on <25%. + Laktoos on loomne suhkur (piimas 4-5%) + Maltoos on taimne suhkur, mis moodustub tärklise osalisel lagunemisel. c)Polüsahhariidid. Polüoosid - koosnevad enam kui 1000 monoosijäägist. Taimne süsivesik. Tärklist esineb muundunud võsudes ja seemnetes. Tselluloos - taimne süsivesik. Esineb puidus rakukestades. Glükogeen - loomne süsivesik. Leidub maksas ja lihastes. Kitiin - lülijalgsete hõimkonna esindajatel, seentes. Koosneb fruktoosijääkidest. Inuliin - Leidub vaid teatud taimedes N : korvõielistel. (maapirn) Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused : SUHKRUD(mono ja disahhariidid) - magusad(fruktoos) - lahustuvus (lahustuvad vees) - Karamellistumine (karamellistuvad hõlpsalt) - Mass (väike) - Kristalliseeruvus (hea) - Reaktsioonivõime(hea) - lagunemine (vaid disahhariidid) POLÜOOSID
liigi leidub neid seeni, mis toovad majaduslikku kahju põllusaadustele, aiataimedele ja ka metsikutele taimedele. Kõige paremini kasvavad seened pimedas niiskes keskkonnas, kus leidub orgaanilist materjali. Enamik seentest on saprofüüdid, mis saavad toitaineid surnud orgaanilisestainest. Nagu enamik baktereid, eritavad ka seened elektrolüütilisi ensüüme, mis aitavad ... väliskeskkonna substraate. Seejärel omastavad nad lõhustunud ühendid. Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
liigi leidub neid seeni, mis toovad majaduslikku kahju põllusaadustele, aiataimedele ja ka metsikutele taimedele. Kõige paremini kasvavad seened pimedas niiskes keskkonnas, kus leidub orgaanilist materjali. Enamik seentest on saprofüüdid, mis saavad toitaineid surnud orgaanilisestainest. Nagu enamik baktereid, eritavad ka seened elektrolüütilisi ensüüme, mis aitavad ... väliskeskkonna substraate. Seejärel omastavad nad lõhustunud ühendid. Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv Sekretoorseteks – valgusõmerad, tekivad sekreeti valmistavates rakkudes (Leydigi rakud epiteelis) Ekskretoorseteks – rakule mittevajalikud ained, millised väljutatakse rakust Pigmentinklusioonideks – looduslikult värvilised ühendid rakus, nt melaniin Troofilised ja pigmentinklusioonid moodustavad lipiidtilgad, glükogeeni-, valgu- ja pigmendisõmerad GOLGI (LAMELLOOS-) KOMPLEKS
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
1 Rakubioloogia TAIME, SEENE JA LOOMARAKU VÕRDLUS Struktuurilised TAIMED SEENED LOOMAD iseärasused 1. Varu, polüoos Tärklis, harva insuliin glükogeen Valdavalt tselluloos, Valdavalt kitiin, üliharva Valdavalt puudub (v.a 2. Rakukest ligniin tselluloos osad algloomad) 3. Plastiidid On Ei Ei 4. Mitokondrid Esinevad kõikides rakkudes Kõrgematel taimedel Enamasti on (v.a 5
· sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; · laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); · maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
lõõgastumises, seetõttu kopsude ventilatsioon (ehk hapnikuga varustamine) paraneb.Bronhid laienevad, rohkem õhku pääseb kiiremini kopsudesse. Ainevahetuslikud toimed. Sümpaatilise NS-i moju intensiivistub rasvkoes lipolüüs rasvkoe rakkude lammutamine, triglütseriidid muudetakse rasvhapeteks ja glütserooliks ja neid kasut täiendava energia saamiseks. Maksas ja sekeltilihastes suureneb glükogeeni ärakasutamine glükoosiga. Glükogeen tagavara süsivesikutest. Kui me sööme polüsahhariide, siis seda seedekulglas lahustahtakse monosahhariidideks. (tagavara max. 400g glükogeeni, tavaliselt hommikuks glükogeeni varud otsas.) Sümpaatilise NS-i mõju domineerib ülekaalus kusepõie täitumise faasis. Kusepõiele üldine toonus, kas parasümpaatiline või sümpaatiline, ei ole tähtis, tähtis on millises faasis on, kas täitub sümpaatiline, või tühjeneb parasümpaatiline. Kui täitub ja
SAHHARIIDID / monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariidid lihtsuhkrud 2-3 monos-st polümeerid 3-6 C sahharoos= fr+gl koosnevad riboos (5C) maltoos= gl+gl monos-st: desoksüriboos(5C) laktoos = tärklis glükoos (6C) gl+galaktoos tselluloos fruktoos (6C) glükogeen kitiin Ülesanded: *energeetiline varustab energiaga (tärklis) *ehituslik rakukesta koostisaine(tselluloos) * kaitse rakukestas, välisskeletis (kitiin) 7 LIPIIDID / lihtlipiidid liitlipiidid rasvad glütserool fosfolipiidid
18 Rakubioloogia TAIME, SEENE JA LOOMARAKU VÕRDLUS Struktuurilised TAIMED SEENED LOOMAD iseärasused 1. Varu, polüoos Tärklis, harva inuliin glükogeen Valdavalt tselluloos, Valdavalt kitiin, üliharva Valdavalt puudub (v.a 2. Rakukest ligniin tselluloos osad algloomad) 3. Plastiidid On Ei Ei 4. Mitokondrid Esinevad kõikides rakkudes Kõrgematel taimedel Enamasti on (v.a 5
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides sälitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle monomeeriks on lämmastikku sisaldav suhkur. III Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on
muutub negatiivseks. 34. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikuid e. sahhariide jaotatakse molekuli ehituse alusel liht- e. monosahhariidideks ja liit- e. polüsahhariidideks. Süsivesikud on peamised energia allikad organismis 1g süsivesikutest on võimalik toota 4,1 kcal energiat. Allikas - taimne toit: · tärklis · roosuhkur e. sahharoos · piimasuhkur e. laktoos · linnasesuhkur e. maltoos · puuviljasuhkur e. fruktoos. - loomne toit: · loomne tärklis glükogeen. Organismis talletatud: · maksa glükogeenina (ca 10% maksa massist) · lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihase massist, vahel kuni 2%) · veresuhkur - mobiilne sv. varu kõikidele kudedele (norm 80-120 mg%). HÜPERGLÜKEEMIA - glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg%. · Alimentaarne sööme suurel hulgal süsivesikuid. · Müogeenne kehalise töö algperiood veresuhkru tase kõrge. · Emotsionaalne adrenaliini mõju tagajärjel.
ENERGIAALLIKAD · Süsivesikud annavad poole organismile vajalikust energiast (55 65 %) · Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. · Süsivesikurikkad toiduained on ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad · Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Toidu süsivesikud moodustavad · Polüsahhariidid o Tärklis leidub taimedes o Glükogeen leidub maksas, lihastes o Tselluloos, pektiin · Dekstriinid · Disahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos · Monosahhariidid glükoos, fruktoos, galaktoos, · Polüsahhariidid peavad sportlase toidus moodustama 2/3 osa kogu süsivesikutest. 1/3 osa süsivesikutest võivad olla mono- ja disahhariidid. Süsivesikute imendumine · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena
ebameeldivaid tagajärgi, mida põhjustab ükskõiksus oma seedeelundite toimimise vastu. Mõned spetsialistid arvavad, et marjade baasil valmistatud toidud peavad moodustama vähemalt 15% päevase toidu üldisest energeetilisest väärtusest. Marjad on glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi sisaldavate lihtsüsivesikute väärtuslik allikas. Fruktoos on kasulik ja kaergesti omastatav suhkur. Fruktoosi on kergem muuta glükogeeniks kui glükoosi. Glükogeen varustab organismi energeetilise materjaliga. Inimese vastupidavus ja töövõime sõltuvad otseselt selle aine sisaldusest lihastes ja maksas. Fruktoos on sahharoosist kaks korda ja glükoosist kolm korda magusam, organism omastab seda paremini kui sahharoosi. Mida fruktoosirikkamad on marjad, seda magusamad nad on. Tänu marjade kõrgele fruktoosisisaldusele läheb mitmesugusest marjatoorainest toitude ja jookide valmistamiseks vaja vähem suhkurt.
Oligosahhariidid - koosnevad 2 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist.Organismid kasutavad oligosahhariide energia saamiseks. Polüsahhariidid Kõik polüsahhariidid on biopolümeerid mille monomeerideks on monosahhariidide molekulid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. 2. Organismide paljunemine. Kõik organismid peavad paljunema, sest muidu surevad organismid välja. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda
vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles. Süsivesikute lõhustamine ja imendumine: süsivesikutega kaetakse 50...60% kogu ööpäevasest energiakulust. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos), disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos), monosahhariidid ( glükoos, fruktoos). Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt. Kiudained seovad rohkesti vett, stimuleerivad soole motoorikat. Sülje ja kõhunäärme - amülaas lõhustab polüsahhariidid kuni disahhariidi maltoosini. Amülaas inaktiveeritakse maos soolhappe toimel, disahhariidid jõuavad lõhustamatult peensoolde. Süsivesikute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
