Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ame...
Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks. Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada. Mitmel pool on levinud globaliseerumise vastased liikumised, mis on põhjustatud murest, et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud. Vähenemine on seotud asjadega nagu meditsiini areng, arstiabi kättesaadavuse ja
sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp) 4)Madalad ja võrdelised VÕI nõrgalt astmelised maksud Kas Eesti on siirdeühiskond? (totalitarism- >kapitalism) Siirderiik. Põhjenda: 1)Rahvas pole eluga Eestis rahul (nagu nt Rootsis), reformid on elujärge halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted
maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust. G ei tähenda lihtsalt maailmaulatuslike võrgustike arenemist sotsiaalseid ja majanduslikke süsteeme, mis meie isiklikust elust kaugele jäävad. G on kohalik nähtus. G viitab asjaolule, et me elame ühes ja samas maailmas. Faktorid, mis mõjutavad G-st. 1. Globaalse kommunikatsiooni plahvatuslik areng. Aja ja ruumi "surutis", distantseerumine lähiruumist 2. Globaliseerumist mõjutab uus majandusareng nn kaalutu majanduse suunas. 25 "Postindustriaalne ühiskond", "informatsiooniajastu" või "teadmiste majandus". "tehnoloogilistest kirjaoskajatest" koosnev klientuur Maailmamajandus peegeldab neid muutusi, mis on toimunud info-ajastul. Suureneva globaliseerumise põhjused A: Poliitilised muutused: 1
ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks, kus on konservatiivne rahapoliitika ja laissez-faire süsteem. Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete. Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks. Näiteks USA omab 48.5% kogu maailma aktsiaturust ja vastu sellele on Ladina-Ameerikal, Aasial, mitte nii arenenud Euroopal ning Lähis-Ida
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad ...
Seetõttu ongi maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks. Erandiks on Põhja Ameerika, kuna see oli arenenud riikide koloonia ja võitles end üsna varakult iseseisvaks. 37. Võrrelda saab: · Pindala · Rahvaarvu · Rahvastikutihedust · Osalemist maailmamajanduses · Sündimus · Suremus · SKT · IAI Jms 38. 39. Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust. Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut. Näiteid: Shell, Microsoft, General Motors jne.. Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse tootmisvaldkondadesse: Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite,
· Toimub ideaalne globaalne konkurents tööliste ja paikkondade vahel investoritele soodsaimate tingimustega teenuste pakkumises. · Korporatsioonid võivad toimida üksnes kasulikkuse seisukohast lähtudes ilma riiklikke või kohalikke tagajärgi arvestamata. · Individuaalsed ja korporatiivsed suhted määratletakse täielikult turu poolt ning · ei tunta ustavust paiga ega kogukonna suhtes. On kasulik teada, et majanduslikku globaliseerumist valmistatakse ette ja viiakse ellu kui poliitilist tegevuskava ilma avaliku arutluseta. See ei ole väikese elitaarse rühmituse salakoosolek, kus plaanitakse maailma vallutust. Kõik toimub paljuski sarnaselt suvalise koostöövõrgustiku või ühise kultuuriloomega, kus luuakse ja arendatakse koostööd isikute ja rühmade vahel. Mingit salaliitu ei ole, kuigi tulemused sarnanevad vandenõu tagajärgedega. Luuakse rahvusvahelised
kaupu üle maailma; 2) teeb koostööd teiste riikidega jms 3.2. (osaülesanne 4) Miks on rahvusvaheliste firmade roll maailmamajanduses väga suur? Üks põhjendus andis 1 punkti. Näiteks: 1) annavad väga paljudele inimestele üle maailma tööd; 2) nendega on seotud olulised investeeringud; 3) rahvusvahelise firma toodangul on suur osakaal rahvusvahelises kaubanduses jms. Sagedasemad eksimused: 1) küsimusele vastamise asemel selgitati rahvusvahelise firma tekkepõhjusi ja globaliseerumist. Ülesande nr 3 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 3
Singapur on suuruselt neljas finantskeskus maailmas. Seal on rahvusvaheline börs, kulla- ja valuutaturg, palju rahvusvahelisi finants- ja kindlustuskompaniisid. Singapuris elab 800 000 võõrtöölist (koos pereliikmetega) (osaülesanne 20) Singapur kuulub maailma kõige globaliseerunumate riikide hulka. Selgitage antud info põhjal 2 näitega, milles seisneb globaliseerumine. Vastus andis 2 punkti, kui selles oli globaliseerumist selgitatud tihedate rahvusvaheliste sidemetega/rahvusvahelise koostööga paljude teiste riikidega ning lisatud kaks sobivat näidet, näiteks: Singapur on väga tihedate majandussidemetega seotud paljude teiste maailma piirkondadega. Seda näitab rahvusvaheliste ettevõtete suur hulk riigis ja tihedad majandussidemed, mis väljenduvad 2/3 tööstustoodangu ekspordis. SA Innove
· Kvaliteetsete börsiettevõtete vähesus Eestis · Aktsiatesse investeerimisalternatiivide paljusus. Erinevate välisriikide aktsiaturgudel kaubledavad aktsiad on peaaegu sama kättesaadavad kui Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud aktsiad. Samuti kasvab kiiresti kommertspankade ja investeerimispankade poolt vahendatavate erinavate välisfondide osakaal. See soodustab eestimaalaste investeeringute globaliseerumist ja rahvusvahelist hajutamist. · Pensionifondide ja aktsiainvesteerimisfondide senine suhteline mitteolulisus finantsvahenduses. Suurem osa Eesti fonditurust moodustavad rahaturu- ja võlakirjafondid, kuna peamiselt kasutatakse fonde juriidiliste isikute poolt oma likviidsuse juhtimiseks. Pensionifondide arenguga seoses peaks suurenema nii inimeste säästmiskalduvus kui ka teadlikkus aktsiainvesteeringutest.
arengusuunast ja struktuurist. Vaadata riigi asukoha järgi: · Kas on eeldusi transiidi jaoks? · Kas asub mere ääres? On hea asukoht vahendamiseks? · Kas riik asub põllumajanduseks soodsas kliimas? · Kas riigil on maavarasid, mida kasutada? · Kas riigil on turismiressursse- kliima, vaatamisväärsused jne? 39. ISELOOMUSTAB RAHVUSVAHELISTE FIRMADE OSA KAASAEGSES MAAILMAMAJANDUSES JA TOOB NÄITEID RAHVUSVAHELISTEST FIRMADEST; Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust. Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut. Näiteid: Shell, Microsoft, General Motors jne.. Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse tootmisvaldkondadesse: Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute,
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
Saksamaa regionaalne institutsioon toetab hegemooni – nõrgad riigid, kes ühinevad selleks, et hegemoonilt privileege kätte saada – Ladina- Ameerika org-id on suuresti selleks, et USA-lt privileege kätte saada hegemoon loob ise organisatsiooni, mis talle kuuletub o Liberaalne mõtlemisviis eelistab globaliseerumist. Kuid mõned käsitlused ütlevad, et globaliseerumine võib suurendada kapseldumist (regionalism, merkantilism). Bennetti käsitluse järgi, kuidas klassifitseerida regionaalseid (IGOd) org-e; eristab 4 varianti: o kooperatiivsed organisatsioonid (universaalsed) – tegevuseesmärke on mitu (EL, Aafrika Liit) o liidud, ennekõike just sõjalispoliitilised liidud – selle aluseks on ebastabiilsus,
- hierarhia puudumine, maailmas seda ei ole. See näitab ka teatud survestatuse puudumist. Siinkohal K ja N realistlikum arusaam anarhilisest maailmast. - tänane maailm ei ole enam militaarsete arusaamade alusel analüüsitav ↓ Globaliseerumisteooriad – mis asi globaliseerumine üldse on? Tihedamad kaubandussuhted, tootmise rahvusvahelistumine, finantsturgude ühtlustatus. Sellele vaieldakse ka vastu, tugevaimad kriitikud: globaliseerumist üldse ei olegi. Kriitikud toovad G3 argumendi: ei ole mingit põhjust rääkida globaliseerumisest majanduslikus tähenduses. Majandustegevus hargneb küll üle maailma ja riigid on vastastikuses sõltuvuses, aga kriitikud ütlevad, et majandustegevus on koondunud 3 kohta – Euroopa (Liit), USA ja Jaapan. Kriitikud, kes nõus globaliseerumisega, aga üritavad vastu vaielda või teisiti defineerida:
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Aspekte, mis seda tagavad, on mitmeid. Mainitagu kõigepealt inimeste majandusliku vabaduse kasvu st heaolu tõusu. Tänapäeva inimesel on palju enam rahalisi võimalusi rikkuda oma tervist alkoholi, tubaka, liigsöömise jms-ga kui veel mõned põlvkonnad tagasi. Probleemide esinemist ja süvenemist (nii mõneski ühiskonnas) kinnitavad epidemioloogilised uuringud. Majanduslik vabadus pluss avardunud reisimisvõimalused on võimendanud meditsiini puudutavate probleemide jätkuvat globaliseerumist (nakkushaiguste kiirem levik, troopiliste haiguste sattumine läänemaise inimese asustatud piirkondadesse jms). Globaliseerumisprotsessi osa on ka kasvav migratsioon, mis lähtub nn Kolmandast Maailmast (arengumaadest). Vabadusega on seotud mõnuainete teema.25 ,,Vabadust" on suurendanud ühiskondade kasvav anonüümsus (põhjustatud linnastumisest) ning autonoomsus (väljumine perekonna ja kogukonna kontrolli alt). Eriti puudutab see nt seksuaalkäitumist ning eriti ka naisi
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Dünaamiliste meediumide mõistlik kasutamine. Erinevate dünaamiliste meediumide kasutamine (audiomaterjalid, animatsioon, videomaterjalid, ruumiline arvutigraafika) võivad ainekülluse saavutamisele kaasa aidata (vt eespool). Siiski peaks meediumide valik olema mõistlik, s.t sobivas vormingus (näiteks eraldusvõime, kasutatud meediumi maht või kestus, sobiv antud saidile per se ja kooskõlas saidi üldise keelestiiliga. Mitmekeelsus. Arvestades üldist globaliseerumist peaks vähemalt põhiinformatsioon olema saidil enam kui ühes keeles, et võimalikult laia kasutajaskonna jaoks arusaadav olla ja huvi äratada. Veebirakenduse edukus ja populaarsus sõltuvad suuresti sellest, kui palju see sisaldab mitmekeelset informatsiooni. Mitmekeelsus võimaldab saiti kasutada erinevast rahvusest inimestel, tutvustada antud riigi kultuuripärandit kogu maailmas, järgida ja edendada Euroopa infoühiskonna strateegiaid. Täpsus
Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia
Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia
Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
