Globaliseerumise head ja vead. Globaliseerumine ehk kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumine, selle all mõistetakse tänapäeval tavaliselt poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi, mis tulenevad massikommunikatsiooni tehnoloogia arengust. Kuidas edendab globaliseerumine majandust? Maailma globaliseerumis protsess küll edendab meie majandust aga arvan, et väga suurde ohtu seab see protsess rahvusliku identiteedi säilimise. Milline on transnatsionaalsete suurfirmade mõju ühiskonnale? Globaliseerumine edendab majandust mitmel moel näiteks võib siinkohal tuua kiirenenud inimeste ja kaupade liikumise, tänapäeva oskustöölised saavad omandatud oskuse parimaks rakenduseks lihtsamini minna soodsamasse paika, kas siis mõnda teise riiki või maakonda,
Globaliseerumise mõiste ja suundumus. -kutuuriline, sotsiaalne, majanduslik fenomen. -protsess, milles organisat pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel turgudel -Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maad...
Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. Ühiskonna areng ja globaliseerumine Globaliseerumine e. Üleilmastumine-maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus
Globaliseerumine hakkas tekkima peale raskeid kriise maailmas. Koloonijad hakkasid iseseisvuma. Riigid hakkasid tegema majanduslikku koostööd. Rahvusvaheline kaubandus liberaliseeriti. Tohutult hakkasid arenema side- ja infotehnoloogia ning transport, eriti lennundus. Kuna suhtlus väismaailmaga paranes, said inimesed kätte rohkem infot. Hakati mõtlema sellele, kuhu oleks soodasam tootmisi paigutada ja kuhu tooteid edasi müüa. Kaugete vahemaade tähtsus järjest vähenes. Minu arvates on globaliseerumine üks suur paratamatus, mis kaasneb maailma üldsise arenguga. Ma ei mõista neid, kes võitlevad selle vastu. See on paratamatu, et maailmast kaovad aja jooksul väiksemad kultuurid ja keeled. Selliste asjade pärast pole mõtet globaliseerumist kiruda. Maailmamajanduse ühtsustamine on meile kõigeile kirjeldamatult palju kasu toonud. Üksi on riigid, kes ehitavad seinu.. selle asemel et ehitada sildu. Koostöö tuleb meile kasuks kõiges. Me lööme isegi liitusid nagu Euroopa Liit, et
13. Miks arenes Põhja-Ameerika majandus kiiremini kui Lõuna-Ameerika majandus, kuigi mõlemad olid Euroopa riikide kolooniad? Põhja-Ameerika emamaad (Inglismaa, Prantsusmaa) olid koloniseerimise ajal juba tööstusühiskonnas rohkem arenenud ja kasutasid rohkem masinaid ning viisid sellise tootmisviisi ka kolooniatesse. Lõuna-Ameerika emamaad (Hispaania ja Portugal) olid koloniseerimise perioodil veel agraarühiskonnas ja viisid kolooniatesse ka algelisema tootmisviisi. 14. Mis on globaliseerumine ja millised on selle tunnused? Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Me ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle... Info (sh. tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid
1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3 eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu. Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised uuendused 2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad arengumaa tööjõudu, esineb ka inimõiguste rikkumisi ning ebahumaanseid töötingimusi ja tööelu. Annab võimaluse “skeemitada” maksudega ning neid ei pruugi saada ettevõtte koduriik, vaid hoopis võõrriigid, mistõttu ei pruugi riigid saada õiget maksulaekumist, tuues seeläbi riikidele kohati lisakulusid ja ka majanduslikku kahju.
1) Millised on Sinu meelest üleilmastumise ehk globaliseerumise kolm positiivseimat külge? Põhjenda oma vastust. Globaliseerumine aitab edendada majandust, näiteks kiirenenud inimeste ja kaupade liikumine, tänapäeva oskustöölised saavad omandatud oskuse parimaks rakenduseks lihtsamini minna soodsamasse paika, kas siis mõnda teise riiki või maakonda, kus on just teatud valdkond arenenud. Kaubavahetus on lihtsam ning kiirem. Tooted on väga erinevad ning nende jaoks on ka tarbijaid. Pole probleemi, et mingit teatud toodet kuskil riigis ei müüda. Globaliseerumine on loonud võimaluse ettevõtetel oma
edukus sõltub väga palju infoorganistasiooni ülesehitusest, traditsioonidest ja isegi emotsioonidest Töö teevad lihtsamaks arvutid, koopiamasinad, elektroonilised teenused (pangad ja raamatupidamine). Teenuste eksport ehk väljavedu on väga suur USAs ja Suurbritannias (pangad, kindlustused). Teenuseid vajavad riigid, kus tootmine on väga suur, nagu näiteks Saksamaa, kes on Euroopas üks suurim. Sama kehtib ka Jaapani kohta. Teenuste globaliseerumine Veondus (on kõige kauem olnud ülemaailmne), side ja kaubandus, ehitus, pangandus, tootmises tarbitavad teenused (autohooldus). Teenuste globaliseerumst soodustavad: · suurem kauplemine teenustega · Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas · Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised
Kristen Tamm BEB-2 Mida head ja halba on globaliseerumine teinud Eestiga? Globaliseerumine on maailma eri osade vastatikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Kas globaliseerumine on hea või halb, kas seda saaks vältida või on see vältimatu? Mis peatähtis, millised on selle mõjud olnud Eestile? Globaliseerumine on tegelikkuses juba väga vana nähtus, globaliseerumine riikide tasemel algas juba 15.-ndal sajandil, suurkorporatsioonide näol algas globaliseerumine 18-ndal sajandil ja praegu võime me rääkida juba indiviidi globaliseerumisest ja selle alguseks peetakse 19-ndat sajandit. IMF on aastal 2000 välja toonud järgmised globaliseerumist iseloomustavad aspektid: globaalne kaubandus ja globaalsed arveldused, kapitali vaba liikumine ja
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles käsitletakse ülaltoodud teemasid.
Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise põhjused Parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale
kunagi pidanud tundma terroriohtu võivad nüüd terroristide mõjusfääri sattuda. Globaliseerumisega kaasnevad ka globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll ülemaailmne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Globaalprobleemideks peetakse näiteks rahvastiku kasvu, globaalset soojenemist, vaesust, nälga jne. Arvan, et ei saa öelda kas globaliseerumine on pigem positiivne või negatiivne. Igal asjal on omad head ja vead. Mõnele riigile, ettevõttele, inimesele võib ülemaailmastumine rohkem kasuks tulla kui teisele. Kõigile mõjub see erinevalt, sest õnneks siiani on enamus riigid, ettevõtted ja inimesed siiski omapärased.
Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele. ! Globaliseerumine ! Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi : kolooniate poliitilist iseseisvumist arenenud riikide vahelist majanduskoostööd rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja ...
kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest)
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine)
......................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus .......
· Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine 3. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel? a) 16.-18. saj · Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. · Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. b) 19. saj · Koloniaalvaldustest veeti emamaale metallimaake ja muid loodusvarasid. · Emamaale veeti toiduaineid ja kergetööstuse toorainet (villa).
Elu globaliseeruvas maailmas Päev päevalt areneb meie maailm tohutult, iga päevaga aina kiiremini. Võtame kasutusele uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado ve...
o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse
MILLINE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ROLL JA MIDA PEAKS IGA INIMENE TEADMA RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST? Globaliseerumine ning tihenenud riikidevahelised suhted on tekitanud vajaduse normide järele, mis seda suhtlust reguleeriks, ning ka mehhanismide järele, mis kinnipidamist järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse ...
MAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslike ja majanduslike tegurite m õju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus), asukoht transpordivõimalusteks. Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) AUTOTÖÖSTUS Tootmiskor ralduse muutusi autot ööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja ...
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid.
Suurim sissetulekute võrdsus on Taanis (24,7), Jaapanis (24,9), Rootsis (25,0), Tšehhis (25,8) ja Norras (25,8). SKP- sisemajanduse koguprodukt SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatakse, vaadeldatkse kole aspekti: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Ökoloogiline jalajälg- keskkonnakasutuse suuruse võrdlemine Maa ökosüsteemi taastootlikkusvõimega. 4. Kuidas on seotud säästev areng, suurkorporatsioonid ning globaliseerumine (sotsiaalne, kultuuriline, keskkonnamõjude globaliseerumine)? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Kultuuriline globaliseerumine on nn maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmumine globaalsele tasandile (hiina köök, telenovelad jms). On olemas väikeste kultuuride kadumisoht Sotsiaalne globaliseerumine
lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumise
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
Rahvusvaheline firma on ettevõte,mille puhul on tööjõul suur mobiilsus,tootmistegevus aga ületab firmasiseselt riigipiire.Infoühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste firmade rohkus,kus suur tähtsus on side-ja infotehnoloogial.Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp,kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse,kalanduse ja küttimisega. Agraarühisk jaguneb ajalooliselt varaagraarseks ja hilisagraarseks ühiskonnaks.Varaagraaraühiskond- vaheldussüsteem,hakati aretama loomatõuge ja tamesorte.Levisid vesiveskitd ja tuulikud,leiutati trükikunst.Hilisagraarühiskond-18.saj lõpul algas üleminek masinatööstusele.Tootmisviis,mille tehnoloogiliseks aluseks on looma ja taimekasv.Geograafiline tööjaotus on riikide spetsialiseerumine teatud kindlate toodete tootmisele, lähtudes selle riigi võimalustest ja tingimustest.See iseloomustab rahvusvahelisi firmasid.Skt ehk sisemajanduse kogutoodang on riigis toodetud kaupade ja osutatud tee...
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest kaubandusest uute toodete ja uue tootmistehn...
V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada
Rahvusvaheline tööjaotus. 1) Uurimus ja arendustegevus toimub kõrgesti arenenud riigis, sest nõuab palju raha ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2)Detailide valmistamine toimub piirkonnas kus on odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud. Nt. Ida- euroopa, ladina-ameerika, kagu-aasia. 3)Toote kokkupanek e. Montaaz. Odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud rikaste riikide naabruses. Nt Ida-Euroopas. 4)Toote turundus ja teenindus. Rikaste riikide naabruses. Kultuuriline globaliseerumine: Kõik üle maailma kuulavad ühte muusikat või vaadatakse samu filme. Keskonna-alane globaliseerumine: Reostus liigub väga kiiresti edasi üle maailma. Teadusalane globaliseerumine: Finantsalane globaliseerumine: Pangandusriim hakkas pihta Ameerika ja kuna seal hoiti näiteks rootsi raha siis mõjutab see mingil moel ka meid. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. 1)Tööjõud paljud tööjõudu vajavad tootmisharud on näiteks tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja elektroonikatööstus
Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu maailm mõjutab meid kõiki, kuid lahendada saab neid lokaalselt. ,,Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiskondlike protsesside kulgemisele. Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02.2012) Maailm on nagu üks suur kogukond. Omavahel suhtlemine on muutunud väga lihtsaks tänu tehnoloogia arengule. Ka reisimine on muutunud imelihtsaks. Kuidas sai selline areng võimalikuks? See sai alguse 19. Sajandil, kui riikidel olid koloniaalimpeeriumid. Kolooniates levis laialdaselt metropoli keel ja tsiviilkultuur.
Ei. 15) Esitakse kaks argumenti järgmise väite toetuseks: ,,Nüüdismaailm on muutunud globaalseks külaks." a) Kõikjal on vaba kaupade ja kapitali liikumine. b) Rahvuslik eripära on vähenenud. 16) Miks on globaliseerumisvastased meeleolud tekkinud majanduslikult kõrgelt arenenud riikides? a) Töökohad viiakse arengumaadesse. b) Sisse rändavad erinevad rahvad ja tekivad konfiktid. 17) Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav näide. Globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi: Globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi, kuna kaob rahvuslik eripära: kultuur ja kombed samastuvad. Globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi: Globaliseerumine suurendab riikide vahelisi erinevusi, kuna ühed riigid saavad rikkamaks, kuid samas muutuvad vaesed riigid veel vaesemaks.
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU
Globaliseerumise mõju Eesti majandusele Maailm ühtlustub iga aastaga järjest rohkem. Globaliseerumine on toimunud meie ümber juba ammustest aegadest. Selle mõiste alguseks võib pidada 15.-16.sajandit, kui hakkas toimuma suur merekaubandus, mis hõlmas isegi mandrite vahelist kaubavahetust. Eestisse hakkas globaliseerumine jõudma umbkaudu 19.-20.sajandil. Globaliseerumise mõju Eestile ning selle majandusele on olnud väga suur ning on kogu aeg aina suurenenud. Nõukogude ajal see niivõrd suur ei olnud, just ,,raudse eesriide" tõttu, seega polnud võimalik läänemaailmal oma suunitlust, kaupa ega muud sellega seonduvat jagada Eestiga. Ilmselt suurimaks pöördepunktiks võib pidada Eesti
............. 8 3.2 Hõive................................................................................................................ 9 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted............................................................................. 9 4. TURISM............................................................................................................... 9 5. Riigi areng........................................................................................................ 11 5.1 Globaliseerumine............................................................................................ 11 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus...................................................................13 Allikad................................................................................................................... 14 1 Sissejuhatus Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik.
suurenes Geograafiline kaugus polnud enam oluline, internet Toimus globaliseerumine 2. Mis globaalne tööjaotus, tootevalmistamine? · Globaalne tööjaotus- see kui iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini. · Uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, toote kokkumonteerimine, müük ja hooldus 3. Võrdle põhja ja lõuna riike! Põhja-riigid Lõuna-riigid
Eesti koht globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumine toimub jõudsalt ja kõikjal. See hõlmab endast kultuuride väärtuste ühtlustumist ning muudab maailma justkui globaalseks külaks. Selle kõik on teinud võimalikuks maailmakaubanduse suurenemine, info kiire levik, rahvusvahelise suhtluse tihenemine, mille on toonud kaasa demokraatia levik maailmas jne. Minu arvates on Eesti koht globaliseeruvas maailmas täiesti olemas, tänu kiirele arengule ja
UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM.......................................................................................................... 8 3.RAHVASTIK...............................................................
...................................................................................................... 11 LNFOD on organisatsioon puudega inimeste abistamiseks, mis omakorda jaguneb veel spetsiifilistemaks gruppideks, et aidata abivajavaid inimesi, tehes sellega elu paremaks nii nende, kui ka neid ümbritsevate inimeste jaoks (Infod, 2017)................................................................................................................. 11 4.RIIGI ARENGUTASE JA GLOBALISEERUMINE........................................................12 4.1Lesotho arengutaseme analüüs ja võrdlus teiste riikidega arengutaseme näitajate põhjal................................................................................................. 12 Arengutaseme näitajad on SKT (sisemajanduse kogutoodang)- aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht ühe inimese kohta. Lesotho SKT on. Lesotho kuulub madala arengutasemega riikide hulka ja asub seal 160. kohal....
Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud,
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine
Ajalugu • 1910 Strömberg OY tütarettevõte • 1918 iseseisev firma • 1957 arenes Rootsi • 1967 Helsingi börsile • 1993-1995 müüs maha paljud firmad ja jäi liftide ja eskalaatorite tootmise juurde • 20. saj lõpul laienes Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ja Aasiasse Majandusandmed (2013) • Üle 43 000 töötaja üle maailma • Käive 6,9 miljardit € • Üle 100 tütarettevõtte üle maailma, neist enamiku nimes sisaldub „KONE“ Globaliseerumine • väga globaliseerunud ettevõte • KONE on kasvanud suurfirmaks just tänu globaliseerumisele • KONE globaliseerumine seisneb põhiliselt välismaa liftimüüjate, -tehaste jms firmade ostmises (oma tütarettevõtteks) ja haldamises, nende omavahelise koostöö loomises. Tootmise põhimõtted • KONE kaupade arendus- ja valmistamiskeskused paiknevad omavahel lähestikku ning neid on nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Tooraine kokkuostmine –
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa
inimene migrant. Tähelepanu äratab migratsiooni üldine suurenemine, eriti naismigrantide arvu kasv, samuti ka sihtriikide ja regioonide geograafia laienemine. INIMKAUBANDUSE MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE · Riikide tasandil ei mõisteta inimkaubanduse kompleksset iseloomu. Ignorantne migratsioonipoliitika viib inimkaubanduse ohvrite kriminaliseerimiseni neid koheldakse kui illegaalseid migrante, mitte kui ohvreid, kes vajavad abi. EBAVÕRDSUS JA GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI · Inimkaubanduse tagapõhjaks on vabaturumajanduse põhimõtete piiramatu levik maailmas, mida iseloomustab sooline, rahvuslik, riikidevaheline ning majanduslik ebavõrdsus. EBAVÕRDSUS JA GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI · Globaalse inimäri ja rahvusvahelise legaalse äri toimemehhanismid on samad: "tootmise" suundumine regioonidesse, kus "tööjõukulud" on minimaalsed; pakkumise
Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V
Praegu on tehnikasajand ja kõik aina uueneb maailmas. Tehakse järjest uusi programme mis teevad inimeste elu lihtsamaks, kuid samas ka ohtlikumaks. On olemas kõiksugu programme, mille kaudu saad teha näiteks üangaülekannet. Kuid mitteturvatud programmi on väga, väga kerge sisse häkkida ja kohe inimese pangakaardi parool ja kasutajanimi ära võtta. Muidugi programmidega uuenevad ka turvalisusprotokollid, kuid keegi leiab alati neist möödapääasu. Üks suuremaid ohte on globaliseerumine. Globaliseerumine ei ole ainult see, et inimesi tuleb järjest rohkem juurde, vaid see kehtib kõigega. Kõige rohkem just tehnikaga. Igalpool juhivad tänapäevaelu masinad. Kõik, valgusfoorid, autotehased, poed jne, kõik töötavad masinate pealt. Kui maailmast poleks masinaid mis meid juhiks, siis oleks meil kõigil sama olukord nagu on Aafrikas. Algeline majandus, ei toodeta palju jne. Samas on osades riikides ka ületoodang, just turumajandusega riikides
Minnakse ka nafta riikidesse tööle(lähemalt olevatest riikidesse). Põhiline väljavool on Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast. Rännete põhjused: Isikliud ja perekondlikud põhjused; majanduslikud põhjusd; sõjad, poliitilised sündmused ja loodusõnnetused. Nt türklased lähevad elama Saksamaale. Millised positiivsed ja negatiivsed küljed on ? (mõlemale riigile). Positiivsed Saksamaale: Odav tööjõud, maksud Saksamaale, globaliseerumine Negatiivsed Saksamaale: Usulised erinevused (kokkupõrked usulisel pinnal), kuritegevus, raha läheb välja, raha läheb keele õpetamisele, muutub rahvuslik kooseis, oma kodanike töökaotus. Positiivsed mõjud Türgile: Raha tuleb sisse(kui saadavad koju) ja raha jääb türki, türklased saavad haridust(teise riiigi arvelt), globaliseerumine, vähendab tööpuudust oma riigis. Negatiivsed mõjud Türgile: ,,Ajude" äravool; rahvaarv väheneb ja riigile
Lähis-ida- Algas AraabiaIisraeli sõda (19481949) Liibanoni, Jordaania, Süüria ja Egiptuse osalusel. Sõja käigus Iisrael okupeeris suure osa Palestiina Araabia riigile määratud maast ja Jeruusalemma lääneosa. Palestiina araabia põgenikud ning Iisraeli araabia naaberriigid ei tunnustanud Iisraeli riiki. Sõlmiti vaid vaherahu ning ajutised kokkulepped kontrolljoone kehtestamisest. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Lääne-vastased meeleolud. konflikt kestab tänapäevani. Islam-nafta,massirelv,vastuhak läänestum aland eest iisrael- kuulutas 14. mail 1948 juudikogukond ühepoolselt välja Iisraeli riigi, mis hõlmas tervet Palestiinat. terror-oma riigi raj ootavad juudid,eur- IRA ja ETApõhja-iiri taasühend+iseseisv hisp baskidele.enesetapurün,palestiina ei tun iisraeli riiki.Iisraeli rühmitus Hamas-iisr vastu.al-Quaida- lääne ründamine...
Ka tänasel päeval on Eesti riik jätkuvalt geopoliitilistel eneseotsingutel. Igal meil on arusaam sellest, mis Eesti on. Need arusaamad on kujundatud pidevas geopoliitilises mõtestamises, mis sisaldab nii inimeste igapäeva kogemustes kui ka ühiskonnaskäibivates narratiivides. Eesti on avatud majandusega väikeriik. Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatele teguritele ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Eestile on globaliseerumine soodne, võimaldab kompenseerida meie väiksust ja rasket geopoliitilist positiooni. Kuid eestile ei ole vähem oluline, kuidas mõjutab globaliseerumine teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas osalevad ja ennast hästi tunnevad, toodab see protsess stabiilsust ja rahvusvahelist korda, kõige olulisemad siduvad tegurid on nn ühtsed väärtused. Eesti rahvuse peamised ohud on sisemised: madal sündimus, vähene lõimumine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
