ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
Majandusorganisatsioon · Majandusühendused · Väliskaubandus, rahandus · Toorainekartellid WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island. Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine. ASEAN- Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. ,,Oma" rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapa...
jõudude ümberpaiknemine. Aasia muutub järjest tugevamaks – majanduskasv viimased kümme aastat 8 kuni 10 % Aasiasse on hinnanguliselt koondunud 2/3 maailma valuutareservidest (ainuüksi Hiinal üle 3,9 triljoni USD) Aasia riikide eksport on kasvanud perioodil 1990.a kuni 2010.a ca kümnekordistunud. Kiire majanduskasv Hiinas, Indias jt. arengumaades loob uut nõudlust toorainetele(uued konfliktid). Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis
docstxt/14531189702629.txt
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) · Loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget - Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria,Angola, Indoneesia, Venezuela, Ecuador · Eesmärgiks on liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul. Toornafta hinna kontrolli eesmärgil määrab kindlaks liikmete naftatoodangu ja ekspordi kvoodid Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA) · Loodi 1960 eesmärgiga kaotada Euroopa riikide vahel kaubandustõkked. · Hetkel jäänud 4 liiget- Island, Sveits, Norra ja Liechtenstein · esimene vabakaubanduspiirkond-ajalooline tähtsus Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon (NAFTA) · Loodi 1994 · Liikmeid 3 Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Mehhiko · Eesmärgiks on kaotada kõik kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg e. M...
Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32) Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvus...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti
majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma Võime minna ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon liigub kiiresti üle maailma Kultuuride erinevus väheneb Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) Valdkonnad, kus esineb globaliseerumist Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, näiteks eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad (e-mail). Filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne Keskkonnaalane globaliseerumine õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle ühe riigi piiride. Sellepärast peavad saaste vähendamiseks koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse
2.teema Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad CD lk.138-140 1. Iseloomusta arengumaade eksporti ja muutusi aegade jooksul. Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on edukad olnud Aasia riigid, lisaks Hiinale ja Indiale ka Malaisia (elektroo- nika, kemikaalid) ja Vietnam (rõivad, elektroonika), mujalt maailmast Brasiilia (transpordiseadmed, jalatsid), Mehhiko (autod, arvutitehnika), LAV (masinad ja seadmed) ning Mauritius (rõivad ja tekstiil). 2. Mida ekspordivad maailma vähim arenenud riigid? Miks on nende eksport nii ühekülgne? Kuidas see mõjutab nende riikide arengut? Naftat, teemantid, kohvi, tee, tubakas, tee, suhkur. See sõltub ajaloolises ebaõigluses, riikide praeg...
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale võ...
lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele sidepidamis ja transpordivahenditele. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography
Globaliseerumine - kas poolt või vastu? Essee Minu arvates on globaliseerumine meie maailma jaoks rohkem halb kui hea. Globaliseerumises pole mitte midagi head peale selle, et tehnoloogia areng jõuab kiiremini kohale ja erinevate kultuuride õppimine on lihtsam. Kuid kas see on üldse nii vajalik? Praegusel ajal on nagunii olemas erinevad abi- ja õppevahendid, millega saab samuti kultuure õppida ning tehnoloogia jõuab nii või naa kuidagi riikidesse , lihtsalt mõnes riigis võtab see kauem aega kui mõnes arenenumas riigis. Tõesti abivahendite
Sissejuhatus Me kõik oleme mõjutatavad erinevatest teguritest. Väikestest kuni üleilmalisteni välja. Igal inimesel on oma osa selles suures globaliseerumises. Oleme sellest mõjutatud mitmetel viisidel ning omame ka oma rolli tekkinud globaalprobleemides. Globaliseerumine on tänapäeva ühiskonnaga tihedalt põimuv ning selle tagajärgedel tekkinud probleemid on meile lähedamal, kui me arvatagi oskame. Globaliseerumise mõiste ja olemus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on tingitud aina kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast kultuurivahetusest. Globaliseerumine seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste
kool GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Referaat nimi Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................1 1. GLOBAALPROBLEEMID...............................
mis ei sõltu eri piirkondade sotsiaalmajanduslikust või poliitilisest arengust. Globaliseeruv maailm pole ainult hea, jõukas ja edumeelne, sellega kaasnevad ka globaalsed probleemid. Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel: mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu, mõned on endiselt vaesed. (Lensment 2011) 2. Probleemid globaliseerumisega 2.1 Ühiskond - Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiksondlike protsesside kulgemisele. Globaliseerumine on protsess, mille tulemusena muutuvad kõik ülemaailmsed protsessid sidusaks ja teineteisest sõltuvaks. See suunab ka ametnike ja riigijuhtide tegevust, sest globaalkorraga pahuksisse minek võib tähendada töökohast ima jäämist või muid ebameeldivusi. See protsess on nagu narkomaania, mis levib tõmbekeskuste heaolu tagamise nimel, olgu see kas haldusreformi või maapoodide hinnapoliitika kaudu.
Positiivseks küljeks on see, et raha, info ja kaubad liiguvad kiiresti kõikide riikide vahel. Samuti saab positiivseks nähtuseks nimetada ka rahvusvahelise kaubanduse kasvu, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks puudub Euroopa Liidus eksportkaupade maksustamine. Negatiivseks pooleks on näiteks kultuurilise mitmekesisuse vähenemine samuti ka globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism. Kokkuvõtteks ütleksin, et globaliseerumine ei ole 100% hea ega 100% halb vaid on mõlemat korraga.
1.teema: Majanduslik globaliseerumine ehk üleilmastumine 1. Selgita lühidalt, mida tähendab majanduslik globaliseerumine? Vt. Õpilaste materjalid on üleval siin: http://1maailm.ee/gm/ ja CD lk. 126-130 Riikide majandused on aina rohkem teineteisega seotud ja mitmed firmad pakuvad tooteid ja teenuseid mitmes eri riigis. Majanduslik globaliseerumine hõlmab 4 valdkonda: 1) Kaupade ja teenuste vool üle piiride -tooteid,tooraineid,poolprodukte ja detaile ostetakse teistest riikidest sisse 2) Raha ringlemine üle maailma- makseid on võimalik teostada erinevate pankade vahel üle maailma 3) Tööjõuliikumine üle piiride- inimesed lähevad teistesse riikidesse tööle ja võivad palga saata oma kodumaale 4) Rahvusvahelised korporatsioonid- paljud firmad ja organisatsioonid töötavad
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse
2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Globaliseerumise iseloomustus..........................................................................3 2.Liiklusvahendite areng........................................................................................ 4 3.Mida on globaliseerumine kaasa toonud.............................................................6 4.Majanduse üleilmastumine.................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus
Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus Kõrge haridustase Madal haridustase „Põhja“ riikides on suur osa rikkusest (umbes 85%), arenenud tööstus ja kõrge elukvaliteet, kuid väiksem rahvaarv. Lõunas vastupidi. 6) Globaliseerumine Transpordikulude alanemine(siirdekulud)-(lennundus,konteinervedu,internet,mobiilid) Kaubavahetuse liberaliseerimine(vab.tegema)-(GATT-WTO) Finantsinvesteeringud(pangandus)-otseinvesteeringud(ostad 10% ettevõtte aktsiaid,osaled juhtimises). Portfelliinvesteeringud(investeerid, aga ei osale).Kapitali ost/müük(-riigilaenu paberitega). Globaalne tootmine e.rahvusvahelised firmad. Positiivne(arenenud maad)-laiendada turgu,võimalikult odavalt toota,kasumid suured,ressursid kasvavad
Urmas Niklus 12B Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Tänapäeval kui tehnoloogia areneb kiiresti ja inimestel on palju võimalusi liikuda on hakanud toimuma suurem globaliseerumine. Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see,
Muutuv maailm Elame ajastul, kus elu on üsna mugav. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Praegusel hetkel tekitavad suuri probleeme kliimasoojenemine, massiline sisse- ja väljarinne ning telekommunikatsioon. Meedia mängib olulist rolli meie igapäevases elus. Internet on kogunud palju populaarsust viimase kümne aastaga. Maailm on muutunud justkui väikeseks külaks, kus on võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned tuhanded isikud on kustutanud oma konto, kuna rikutud on nende privaatsust. Tänapäeval ei ole takistuseks suhtlemine mõne oma sõbra või tuttavaga, kes asub tuhandeid kilomeetreid eemal, kuna võimalusi on üpris...
Kaidi Kiidemaa 10E klass Globaliseerumise võlu ja valu. Lisaks uute majandusharude tekkele ja kiirele arengule kujuneb infoühiskonnas ümber ka majanduse ruumiline korraldus. Seniste majandusimpeeriumide asemel on kujunemas terviklik, kogu maailm hõlmav majandussüsteem.Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi:kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist. Viimase puhul võibki mainida asja miinuseks seda, et kui kunagi mindi välmismaale, et sealt ka osta kaupa, mida Eesti poodides müügil polnud, siis nüüdseks on tooted ülemaailmselt suhteliselt kättesaadavad ja ...
maailma majanduse kasvu. Mida suurem on riikide omavaheliste tehingute efektiivsus, seda kõrgem on tõenäosus majanduse kasvule maailma tasandil. Sellest tingituna on loodud ka rahvusvahelisi finantsorganisatsioone (nagu IMF ja Maailmapank), mis jällegi aitavad kaasa luua majanduse suuremat kasvu. Rahvusvaheliste kokkulepete tõttu on hakanud vähenema ka riigipiiride osatähtsus, mis loob paremad reisimis- ja kauplemisvõimalused nii tava- kui ka äriinimesele. Väga palju muutusi on toonud globaliseerumine nii Eesti kui ka teiste riikide kultuuri. Tänu sellele on kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus, reisimine ja turism. Globaliseerumine annab parema juurdepääsu eri kultuuride poolt pakutavale. Igal riigil on oma rahvustoidud, mis tänu globaliseerumisele on võimaldanud ülemaailmset levikut. Samalaadselt saavad erinevad rahvad osa hoopis teiste rahvuste kultuurist ja ollaksegi jälle samm lähemale parema, terviklikuma ja ühtsema maailma loomisele. Ehkki arvatakse, et teiste rahvuste
Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuste vähenemisele. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on näiteks paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Globaliseerumine on nähtus inimeste elus, mis toob nii head kui ka halba.
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus) Turg, turu suurus ja lähedus Koostöö teiste ettevõtetega ( aglome...
Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus. Arengutaseme näitajad: Sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, sündimus,
kokkumonteerimine ning müük ja hooldus, mis peaks tõstma SKT- d ühe inimese kohta, kuid siinkohal on jällegi teguriks see, et kapital on teatud osa staatusega rahva käes. Eesti SKT on eeldatavasti niivõrd palju kordi kõrgem seetõttu, et meil on soodsam geograafiline asend, kuna asume mereteede ääres. See on andnud võimalusi kaubateede arenguks, majandussidemete loomiseks ning majanduse üldisemaks kiireks arenguks . Mis on globaliseerumine? See on protsess, mis algas juba tükk aega tagasi ja on jõudnud arengujärku, kus järjest teravamini tunnetame võimalusi ja ohte, mida laienev mänguväljak ja suurenev mängijate hulk endaga kaasa toob. Poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste liitude moodustumine näitas meile XX sajandil nii head kui ka halba ja istutas meisse igasuguste liitude ja liitumiste vastu kartuse, mis on visa kaduma. Nii nagu rahvusvahelistumine globaliseerumise eelmänguna, nii on ka globaliseerumine tervikuna
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See
Kultuurne globaliseerumine ja selle mõju ühiskonnale Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuv muutus, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Mina tahaks just arutada kultuurilist globaliseerumist, kuna ma näen, et see valdkond on just tavainimesele vägagi tähtis. Ma arvan, et kultuurilise globaliseerumise kohta saab pigem öelda, et see on mõnes mõttes ikkagi parem kui halvem meie ühiskonnale. Olen
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung, elupai...
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid ...
Majandus- inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusharu- Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid ja pakuvad sarnaseid teenuseid.NT: energeetika, taimekasvatus,masinatööstus, haridus, turism. Majandussektor- Ettevõtted tegelevad tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ...
Nüüdismaailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumine võidab viimasel ajal palju toetajaid,kuna see muudab üldises plaanis elu põnevamaks,vabamaks,lihtsamaks. Inimesed otsustavad kolida kodumaalt paremate elutingimustega riiki, kus nad edukamalt toime tulevad. Selline nähtus toob kaasa kultuurilisuse mitmekesisuse vähenemise. Riigis olevad kombed ja tavad võivad seguneda ning kaduda. Globaliseerumine toob rikastele inimestele kaasa rikkust ja vaestele vaesuse,kuna rikkad riigid investeerivad vaesetesse või riikidesse, kuhu neile kasulikum, kahjuks ei ole võimalik seda vaestel riikidel teha, sest puudub raha. Klasside vaheline vahe suureneb. Globaliseerumist soodustab jõuline infrastruktuuri areng, mis annab meile võimaluse lihtsalt ning mugavalt infot vahetada, äritehinguid sõlmida, elu korraldada. Tänu globaliseerumisele areneb turg jõutsalt edasi,kuna võisteldakse rahvusvahelisel tasandil. Maailm moodustabki nüüdisajal tänu ...
3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protsesside tänu side- ja transpordivahendite arenemisele Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Oskused olid väiksed, omavaheline suhtlemine puudus, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Mida tähendab geograafiline tööjaotus? Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused.
omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks Põhjused loomiseks: w Majanduse globaliseerumine. w Rahvusvahelise tööjaotus kasv. w Majandusorganisatsioonid võimaldavad lihtsustatud kaubandust riikide vahel. GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ) 1948 WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon( World Trade Organization) 1995 IMF - Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund 1944 · Rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine · Valuutakursside stabiilsuse hoidmine
alaneb, mis tähendab seda, et suureneb võimalus ja otstarbekus naaberriikidega koostööd teha. Ka kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise sinna paigutada, kus see kõige odavam on. Sellega võib kaasneda ka kapitali väljavool, kuid püsiva arengu kindlustab riigi või piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja pidevad koolitused ning innovatsioonid. Hoolimata sellest, et toimub pidev globaliseerumine ning üha enam riike kaasatakse maailmamajandusse, toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi endiselt maailma majanduskeskustes- Põhja-Ameerikas, Lääne- Euroopas ja Ida-Aasias. Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub endiselt Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika vahel ja siseselt. Suurel globaliseerumisel, mis näib esmapilgul vaadatuna väga positiivne, on siiski ka pahupool. Seoses sellega, et põhimõtteliselt iga päeva tuleb aina uusi võimalusi ja kõigil
Globaliseerumine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsuse tugevnemist. Globaliseerumisel on omad head ja vead. Üleilmastumine tugevdab riikide majandust rahvusvahelise majandusliku koostöö tõttu, ühtlasi on positiivseks küljeks veel rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsuse suurenemine, mis samas suurendab riikide julgeolekut. Suurimaks negatiivseks küljeks võib lugeda majanduskasvust tingitud ületarbimist ja sellest tulenevat keskkonnasaastumist. Arvan, et globaliseerumine mõjub pigem siiski maailmale kui tervikule hästi kui halvasti.
Kuidas saan mina osa globaliseerumisest? Globaliseerumine tähendab laias laastus ühiskondade ühtlustumist. See ütleb, et maailm on tervik ja inimesed erinevatest riikidest jagavad sama elukogemust, samu probleeme ja muresid. Mõte ühtlustumisest viib arusaamani, et ühiskonnad sõltuvad teineteisest aina enam. Selle juures tekivad küsimused kas mina olen ka konkreetselt sellega seotud ja kuidas saan mina osa globaliseerumisest? Eelkõige viimasel aastakümnel on oluliselt lihtsamini teostatavateks muutunud rahvusvaheline reisimine ja turism üleüldiselt. Euroopa siseselt on kohati võimalik rännata isegi viisa- ning passivabalt, sest piirid on avatud. Avatud piirid omakorda soodustavad varianti, et inimene otsustab teise riiki püsivalt kolida ja see viib eri kultuuride segunemiseni. Kultuuride segunemine on kindlasti üks globaliseerumise tunnus. Ka midagi ülimalt igapäevast võib olla konkreetselt seot...
Margit Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, et täielikult välja surnud
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograaf...
Kelly Talimaa 10.S 2015 Globaliseerumise erinevad tahud. Globaliseerumise plussid ja miinused Globaliseerumine tähendab üleilmastumist. Üleilmastumine on protsess, mille käigus areneb rahvusvaheline kaubandus ja tiheneb kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisel on erinevad tahud. Selle juures on nii plusse kui ka miinuseid. Üks väga suur pluss globaliseerumisel on rahvusvahelise kaubanduse arenemine. Rahvusvahelise kaubanduse teeb lihtsaks eelkõige tolliliit, mis tagab Euroopa Liidu sisese kaubanduse vaba liikumise. Tänu rahvusvahelise kaubanduse suurenemisele ja arenemisele, on Eestis väga palju erinevaid välismaa kaupu, toot...
Majanduses - valitsevad TNC ehk rahvusvahelised korporatsioonid, Brändid (en.seot TNC- dega) Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid) Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud Kiired transpordivahendid Kultuuris - Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes (Hollywood), popkultuuri levik (maailmakeskustest) Massimeedia - Kiired suhtluskanalid (Internet ja mobiiltelefonid) 14.Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. (vt ka maj.dünaamika ja t.ahel osa) Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine
Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Tänapäeva maailmas on igal riigil oma kultuur, inimestel on erinevad arusaamad ja tõekspidamised. Kuid arenev ühiskond ja tehnoloogia ning raha ja informatsiooni levik üle riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. ...
(kaubamärgi loomine), logistikakeskused, sh kauba jaotuse organiseerimine jmt.tegevused Uut (RV) tööjaotust soosivad tingimused: · Tööjõu madal hind arenguriikides ehk tööjõu kulude kokkuhoid (madalad palgad, tervisekaitse- ja sotsiaalkindlustuse kulud madalad või puuduvad üldse) · Ressusside parem kättesaadavus · Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega) · Kaubanduslikud piirangud 15. Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine
Kas funktsionaalstrateegia kuulub: juhtimistasandite strateegiate hulka Kas 2-5 aastat periood sobiks: tehnoloogiasiirdele Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks: Turu-globaliseerumine Kas koosteprotsesside automatiseerimine võiks kuuluda: Võtmetehnoloogiate hulka Kas tuntud S-kõvera aluseks on Loodusseadused Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? tehnilise avastuse rakendamine Kui palju kulutavad Euroopa ja USA firmad oma kogukäibest teadus- ja arendustöödele? 7.5% Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel Kui suur on keskmine masinaehitustoote eluiga? 3-4 aastat Kui palju peab tootes leiduma uut, et seda kokkuleppeliselt lugeda täiesti uute toodete hulka? 70% Kas kriitilisse tsooni tootearenduses satutakse kui toote müügiiga on väiksem tootearendusajast Milline leiutaja tüüp on tootearenduses reeglina kasutu? Professi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
