mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemine on mullatekke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi
keskkonda kaitsta ja säästa. Kas keskkonnasäästlikkus saab määrata/ muuta majanduskasvu? Kas keskkonna säästlikkus ja ,,roheline majanduskasv" on kooskõlas? (Ekins, P. 1999: 2) Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna säilitamise ja kaitsmise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Säästev areng...2012) Kuna globaalprobleemid on tõsised ja ulatuslikud, siis riigid üksi sellega toime ei tule. Nende probleemide lahendamiseks on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid. Üheks tähtsamaks ülemaailmseks tegevusprogrammiks on Agenda 21, kus kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamist. Oluliseks peetakse avalikkuse kaasamist, omavalitsuste ja üksikisikute koostööd. Ka Eesti on loonud Eesti säästva arengu
Abi ei suuda aga seda lünka täita. Abiandmine on vähenenud alla 0,28% tööstusriikide üldisest sisemajanduse kogutoodangust. See protsent on madalaim alates abiprogrammide asutamisest 1970. aastal. Maailmas on algatatud liikumine Õiglane kaubandus (Fair trade), mis seab eesmärgiks maksta arengumaade tootjatele nende töö eest õiglast hinda. Riikidevaheline koostöö Vaata NATO, ÜRO, OECD jne all Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna-, sotsiaalprobleemid Globaalprobleemid - nüüdisühiskonna arenguraskused, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi. Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. 3 Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas 3 Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine
mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. 7. 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine Tõene või väär? 1. Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. 2. Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. 3. Põlevkivi kuulub taastumatude loodusvarade hulka. 4. Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. 5. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega. 6. Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. 7. Natura 2000 on Euroopa kaitsealade võrgustik. 8
terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliimamuutus, happevihmad,veekogude reostumine. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliimamuutus, happevihmad,veekogude reostumine. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused o...
· Muldade erosioon ning mullaviljakus · Keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega · Loomastiku ja taimestiku liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine · Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega · Tsivilisatsioonihaiguste levik · Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11
ning litosfääri (maakoore pindmine kiht kuni 3 km; mida sügavam, seda vähem organisme). *Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass (2,4*1012 tonni). Kuigi elusaine moodustab biosfääri kõige väiksema osa, tingib ta kõige rohkem muutusi biosfääris tervikuna. *Biosfäär jaguneb bioomideks (ühetüübilised ökosüsteemid kogu Maal, iseloomustavad ühesugused tingimused ja elustik; rohtlabioom, kõrbebioom, tundrabioom Ökoloogilised globaalprobleemid 1.ökolggkiline kriis-inimpopulastioon kasvab kiiremini kui populatsiooni kindlustavad ressursid(suremus vähenenud ja sündimus samal tasemel),osades piirkomdades väheneb maa elanikkond ja suundub linna(linnastumine),arengumaades põllumaa välja kurnamine8Kõrbestumis prob.),erosiooni oht-viljaka mulla ärakandumine( vee ja tuule abil) 2.Globaalne soojenemine-kasvuhooneefekt tuleneb õhku paisatavatestkasvuhoonegaasidest(co2,CH4,N2O,freoonid)Kasvuhooneeefekt on infrapunase
la peamiste lülide tootjate, tarbijate ja lagundajate omavahelised toitumissuhted. Iseregu- latsiooni kujunemine ökosüsteemis. Ökoloogilise tasakaalu muutustega seostuvad muutused populatsioonide arvus ja arvukuses. Ökoloogilise püramiidi reegli rakendusi ja sellega seostu- vate ülesannete lahendamine. Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus. Keemiliste elementide ringe biosfääris, süsinikuringe. Inimkonna kiire juurdekasvuga seostuvad ökoloogilised globaalprobleemid, nende lahenda- mise võimalused. Happesademete teke ja mõju loodusele. Kasvuhooneefekt ja selle suurene- mise põhjused. Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid, liikide kaitse võimalu- sed. Loodus- ja keskkonnakaitse kaasaegsed suunad Eestis ja maailmas. Eesti keskkonnapolii- tikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja siseriiklikud meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil. Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis
· Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, range · Turumajandus · Tööpuudusprotsent/-määr (kes soovib tööd teha, aga ei leia tööd) Kaasaegse makromajandusteooria ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki: 1. Täishõive- majanduskasv, -tsükkel 2. Stabiilsed hinnad- inflatsioon ja rahapoliitika 3. Tasakaalustatud maksebilanss (vahetuskursi poliitika) Lisandunud: 4. Valitsuste ohjamine 5. Arengustrateegiate valik 6. Globaalprobleemid (vt töölehte Riikide konkurentsivõimelisuse kriteeriumid) Wall Street journal , Heritage Foundation peavad arvestust majandusliku vabaduse üle. Kriteeriumid, mille alusel arvestatakse majanduslikku vabadust: · Kaubanduslikud piirangud · Maksukoormus · Valitsuse rikkumise määr. Valitsuse kulude suhe SKP-ga. Kui kulud suuremad, valitsus sekkub rohkem. · Rahapoliitika · Välisinvesteeringud · Pangandus
Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused. Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine Sotsiaalprobleemid - vaesus, nälg, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus, uimastite levik, ebavõrdne ligipääas meditsiiniabile ja haridusele
5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu
taimede ja loomade tundma õppimine. 67 Inimtegevus 1) Rollimäng: kas Geograafia ja keemia: Keskkond ja Õppematerjal:rollimä keskkonnaprobleemide luua Eestisse globaalprobleemid jätkusuutlik areng: ngu juhend lahendamisel tuumajaam? Füüsika: tuumaenergia kujundada arusaama http://bio.edu.ee/envir/ 2) Rühmatöö: Loodusõpetus loodusest kui esitluse põlevkivi, terviksüsteemist,
Toiduahelas asuvad metskitsed taimtoidulistena keti keskel. Toituvad näiteks puuvõrsetest ning nad ise on toiduks kiskjatele, näiteks rebane, hunt, ilves. Inimestele võib nende liigne tegevus tekitada palju kahju, sest metskitsed kahjustavad metsa ja puid. Kasutatud kirjandus ja graafikud on pärit: · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=716392/Metskitse+arvukus+j a+loendusvea+m%E4%E4ramine.pdf Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Seejärel hakkas looduslike niitude pindala vähenema, kuna kergemini kultuuristatav osa hariti üles ning kasutati põllu- või kultuurheinamaana. Siiski kahanes puisniitude pindala kuni Teise maailmasõjani suhteliselt aeglaselt.
docstxt/130691980120645.txt
2) Euroopa Liidu laienemine nüüdismaailmas 3) NATO laienemine 2) maailmamajandus pärast II 4) uued vastasseisud maailmasõda 3) Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank 4 Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel 1) teaduse ja tehnika areng: 1) globaalprobleemid aatomiuuringud, infotehnoloogia 2) kirjandus ja kunst 2) massikultuur 3) kino ja film 3) naine ja ühiskondlik elu 4) muusika 4) muutused mentaliteedis 5) mood 6) tants Õppetegevus Kaardi alusel õpitakse tundma, mis territoriaalsed muutused toimusid Versailles' rahulepingu
saakloomade vähenemine sobivate elupaikade vähenemine populatsiooni fragmenteerumine Populatsiooni tervislik seisund: Olgugi, et jaaguaritel on jässakas kehaehitus, on nad väga tugevad ja heas seisundis. Seda nimelt, kuna jaaguarid on tuntud oma võime poolest murda alligaatoreid. [28] Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega: Jaaguar on toiduahelas tipptarbija, tema suhted teiste liikidega on halvad, kuna tema on see kes teisi kütib. 7. Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
turumajanduse toimimine, tööturupoliitika, maksusüsteem, eelarvepoliitika, rahvusvaheline majanduskoostöö. 3. Indiviid ühiskonnas sotsiaalne kihistumine, heaolu, vajadused ja tarbimine, sotsiaalpoliitika, inimeste erinevad rollid ühiskonnas ja nende analüüs, kodanikukaitse. Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis. Selleks, et olla EL kodanik, peab inimene olema mõne liikmesriigi kodanik. 5. Rahvusvaheline suhtlemine ÜRÜ, NATO, EL, WTO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNICEF, UNESCO, Greenpeace EL ja NATO liikmeid peab teadma. Otsustamispõhimõtted: konsensus või kompromiss. Ülesanded 1
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
inimeste võimalustele ja vajadusele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. 37 Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
4. Majandusorganisatsioonide kasv. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: 1. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud 2. Tehnoloogia arengutase: Internet, firmad 3. Isiklikud kontaktid: Väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded 4. Poliitiline tegevus: Esindused välisriikides osalemine rahvusvahelistest organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Globaalprobleemid Keskkonnaprobleemid: 1. Kõrbestumine 2. Liikide vähenemine 3. Maavarade ammendumine 4. Magevee nappus 5. Vihmametsade pindala vähenemine 6. Õhusaaste 7. Osoonikihi hõrenemine 8. Mullaviljakuse vähenemine Kyoto protokoll 1997, 187 riiki (va USA) Kohustus vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990 aasta tasemeni. ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009. Eesmärgiks on võetud, et aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra. Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2
15. Vulkaanide tüübid vastavalt ohtlikkusele, näited Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi (3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi (4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi Oskus seostada maavärinate ja vulkaanide ohtude põhjusi, põhjustatud muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kindlas piirkonnas (vastab kindlale ohtude iseloomule) kasutades tüüpskeemi. II Inimese tekitatud globaalprobleemid 16. Globaalne soojenemine Päikesesüsteemi planeetide kontekstis Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt.
f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest) g) Kiskja-saakloom mudel. Osata seletada, mida seal kujutatud on ja miks see graafik just selline välja näeb. h) Ökoloogiline püramiid. Biomassi vahelised seosed erinevate astmete vahel. Osata arvutada. • Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist 28. Ökoloogilised globaalprobleemid ja võimalikud lahendused a) Toidupuudus • Inimeste toitumisharjumuste muutmine, arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat b) Mullastiku hävimine • Tuleb vähendada erosiooni, kasutades väiksemaid põlde suurte asemel, mis on eraldatud looduslike kaitseribadega c) Loodusvarade kasutamine • Merevee destilleerimine, et seda kasutada joogiveena d) Happevihmad • Tuleb vältida atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega
Liikuvad rakud Praktiliselt liikumatut Spermid väiksemad Munarakk suurem Spermides vähe toitaiteid Munarakus palju toitained Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone) 2. Ökoloogilised globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid, Jäätmeprobleemid, Veekriis ja veekogude reostumine, Hapestumine, Osoonikihi hõrenemine, Kliima soojenemine, Energiaprobleemid, Liikide mitmekesisus 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest Nr. 19 1. Inimese viljastumine. Inimese embrüogenees Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine.
liikmesriigi diplomaatilise esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda. 34 V KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Riikide sotsiaal- majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaliseerumine kui protsess. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. 1. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi kujundamisel. 1. 1. Rassid - Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad
kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja magnaas) jt. Taastuvad loodusvarad päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt. Ökoloogiline globaalprobleem ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine jt). Tõene või väär? 1. Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. 2. Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. 3. Põlevkivi kuulub taastuvate taastumatude loodusvarade hulka. 4. Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. 5. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega säilitamisega. 6. Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. 7
RK kantselei – ametnikud, kelle ülesanne on RK põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks tingimuste loomine. Riigikogu töö: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamisõigus on RK. Eelnõu loetakse 3 korda enne lõpphääletamist üle. Saeduse vastuvõtmiseks on vaja enamus poolthääli, siis saadetakse seadus presidendile välja kuulutamiseks. Kui president keeldub 2 korda, siis seadus läheb Riigikohtusse, kellel on õigus seadus tühistada. 2. Globaalprobleemid. Keskkonnaprobleemid. Sotsiaalprobleemid. Inimõigused. Globaalneprobleem – inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavad ohud. Jagatakse kaheks: Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Peamised inimõigused ja põhivabadused: õigus elada, õigus olla inimlikult koheldud ja vaba, südametunnistus-, usu-, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja liikumisvabadus, õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist, õigus eraelu
litosfäärile (kivimite kaevandamine, kasutamine), hüdrosfäärile (põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht), biosfäärile (taimekoosluse hävimine), atmosfäärile (karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku). 36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil; 37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; JÄTKUV RAHVASTIKU JUURDEKASV TOOB KAASA MAAILMAS nn. GLOBAALPROBLEEMID: 1. Toidu ja puhta vee puudus 2. Töö ja elukoha puudus 3. Loodusvarade lõppemine, energia puudus 4. Õhu, mulla, vee reostumine 5. Jäätmete ladustamise probleem 6. Nakkushaiguste levik 2 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
lõpuks kedagi, kes konkreeteselt vastutab Mis edasi? ● UN Development Group - Haridus, tervishoid, töö, aus valitsemine ● Post-2015 Development Agenda ● High-Level Agenda Panel of Eminent Persons - Raport 2013 Paneeli raport ● Viis peamist punkti: - Kedagi ei jäeta maha - Jätkusuutlik areng keskmesse - Muuta majandusi - Rahu ja institutsioonid - Globaalne partnerlus XIV loeng - globaalprobleemid Keskkond ● Lokaalne või globaalne ● Inimtekkeline või looduslik ● Looduskaitseliikumine - Punane raamat ● Probleeme - Kalavarud - Osooniauk - Globaalne soojenemine - Puhta vee kättesaadavus ● Raskused Põhjused ● Kasuvhoonegaasid - Co2 - Fluoreeritud gaasid ** Freoon - Metaan (CH4) - Dilämmastikoksiid (N2O) ● Metsad ● Ressursid ● Tagajärjed: - Veetase, majandus, sotsiaal
o Riikidevaheline koostöö Globaliseeruvas, rahvusvahelistuvas ja digitaliseeruvas maailmas suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus see tingib ka riikidevahelise koostöö suurenemise. Inimestevaheline suhtlus, aktiivne kaubavahetus (toore hangitakse ühest riigist, töödeldakse teises ja müüakse kolmandasse), haridus, teadus, julgeolek koostööd tehakse kõikmõeldavais valdkondades. Organisatsioonid nagu WTO, EL, NATO, OPEC - kõik põhinevad koostööl. o Globaalprobleemid: rahvastiku, keskkonna ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi. Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. · Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas · Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus,
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. -3- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Uurimuse ``Kasvu piirid'' (The Limits to Growth), aluseks on globaalse arengu matemaatiline mudel World 3, milles tollal vaid 28 aastane Dennis Meadows käsitles maailma kui keerulist süsteemi, mida on võimalik imiteerida matemaatilise modelleerimisega. World 3-s uuriti industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute tooraineressursside ammendumise ning keskkonna saastumise tagajärgi (Valt, Savisaar. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, 1983). Arvestuses kasutati näitajaid: R looduslikud ressursid, P - rahvaarv, * - keskkonna saastatus, f - ühe inimese kohta aastas tulev toiduhulk, $ - tööstustoodang ühe inimese kohta Mudelist oli näha, et umbes XXI sajani alguseni jätkuks senine kasv, pärast 2030. aastat saabub aga väga kiiresti rahvaarvu ja toodangu järsk vähenemine ning keskkonna saastatuse järsk suurenemine. Miks
............................36 2 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
valikute tegemisel 6) on eriti kasulikud hajusa saastuse vähendamisel (maj kõige efektsemal viisil) 7) aitavad kaasa saastajamaksab printsiibi täielikumale elluviimisele 8) tarbija poolt antud turusignaal sunnib e/v oma kkalast käitumist muutma 9) dereguleerimine paindlikumad ja ,,saastajasõbralikumad" vahendid Majhoobade peam kasutusalad: õhusaastus linnades, uute kemikaalide mõju, vanade ettevõtete moderniseerimine, jäätmetekke vältimine, globaalprobleemid. Liigid: Tasud v. maksud. Fiskaalmaksud eelarve täiend (nt maamaks). Ergutustasud eesmärk saastust ära hoida (mida vähem seda parem). Kulude katmise tasud pakendiringlus. 1) Saastetasu eesmärk : ennet ja vähend saasteainete või jäätmete kk viimisega tekit võimalikku kahju. Eesmärkidest tulenevalt kasut: 1) saastetasusid (lähtuvalt kk suunatavate saasteainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
