10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X
USA'l on suur tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste mõjutamisel, samuti osales ta mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis tõstas küsimuse, et kas USA üritab luua endale meelepärast maailmakorda. Paljud riigid on üritanud sellele ülemvõimule vastu seista. Kolmas maailm näitas oma vastumeelt terroriaktidega. Võib arvata, et ilma terrorismita ei üritaks USA täita ka maailmapolitseiniku rolli. Lisaks eelnevale on maailmas ka suured globaalprobleemid, eelkõige kolmandas maailmas. Üks suurimaid on kindlasti ülerahvastatus, mis omakorda põhjustab näljahädasid ja tõsiseid haiguseid nagu seda on AIDS. Hiinas suudetakse natukene ülerahvastust kontrolliall hoida. Kuid probleemid ei ole ainult kolmandas maailmas, arenenud riikides on üheks suurimaks probleemiks kindlasti tuumarelvade levik, mis tagab tuumasõjaohu. Ka kuriteguvust võib lugeda tänapäeval suureks probleemiks. Kas üldse on võimalik saada lahti globaalprobleemidest
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
eksisteeri üle maailma, põhjavesi ei ole reostunud igal pool. Võib öelda, et kolmandas maailmas on mõningatel probleemidel suurem levik ja oht inimkonnale. Aafrika piirkonnad on vaesed ning kõigil inimestel pole võimalus ravimitele, veele ega ka isegi toidule. Teisalt on levinud erinevad probleemid ka mujal maailmas, mida muuta saab ainult vastavas piirkonnas. Näiteks veekogude reostumine, mida saab parandada ainult sealses piirkonnas, kus on vesi reostunud. Seega ei ole kindlasti globaalprobleemid ainult kolmanda maailma probleemid vaid sellega on seotud kogu maailm, ühiskond ja kõik meie ümber.
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - ...
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste indikaatorite asemel võtma kasutusele uued;maailmamaj loomine sõltub ülemaailmsest koostööpüüdest. Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud
kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. 2. Mis on ökoloogiline amplituud? kirjelda ökoloogilise teguri graafikut. 3. populatsioon ja seda iseloomustavad omadused. 4. ökosüsteem ja seda iseloomustavad omadused. 5. Touiduahel ja selle struktuur. 6. Miks tekivad populatsioonilained? Ökoloogilised globaalprobleemid 1.Kasvuhooneefekt - Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2.Kliima soojenemine. 3.mageveevarud saavad otsa. 4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga.SO2 ja SO3 5.jääkainete kuhjumine. 6.Toidupuudus
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks
Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas Ökoloogilised globaalprobleemid: 1)Toimetulek jäätmemajandusega, põhjuseks liige tarbimine, tagajärjeks prügi liigne hulk, lahenduseks taaskasutuse suurendamine 2)Toidupuudus, põhjuseks ületarbimine, rahvastiku arvu suurenemine ning põud, tagajärjeks näljahädad ja toidupuudus, lahenduseks toitumisharjumuste muutmine ja maaharimistehnoloogiate täiustamine, et suurendada saagikust 3)Muldade hävimine, põhjuseks erosioon ja kõrbestumine, tagajärjeks saagikuse vähenemine, lahenduseks maakaitseribade istutamine JNE
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja väl...
· 19921995 Riigikogu liige · 19921995 Riigikogu aseesimees · 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister · 20012004 Tallinna linnapea · märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees · 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea 6 Raamatud · 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. · 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. · 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. · 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn · 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. · 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. · 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn · 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn
Ülerahvastatus Ülerahvastatus on olukord, milles rahvastiku suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaalmajanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi [1]. Ülerahvastumise põhjuseid on mitmeid: suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste ja elutingimuste paranemine ning pereplaneeringu puudumine. Tegu on globaalprobleemiga, mis on rohkem või vähem varjatult praktiliselt kõigi globaalprobleemide põhjus. Olgu selleks siis vihmametsade pindala vähenemine ja sellega kaasas käiv bioloogilise mitmekesisuse kadu, kalavarude kokkukuivamine, erosioon ja kõrbestumine, mageveevarude puudus, osoonikihi hõrenemine, märgalade hävimine või õhusaaste [2]. Maailmas on praegu üle 7 miljandi inimest ning see arv kasvab iga aastaga, peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Näiteks praegu elab 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, ...
Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel.
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
................................................................................................ 5 ENERGIA LIIKUMINE TOITUMISASTMETEL.................................................................................... 6 ÖKOSÜSTEEM KUI TERVIK............................................................................................................... 7 RABAPISTRIK (FALCO PEREGINUS)................................................................................................. 8 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID....................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 10 Üldiseloomustus Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.).
Euroopa Liidu kontseptsiooni on aga juba eoses sisse kodeeritud üks väga põhimõtteline vastuolu – paljud pole seda liitu üldse tahtnudki, mistõttu on raskendatud olnud ka teatud otsuste tegemine ning. Euroskeptikuid on alati olnud ning kriisi ajal kohtab neid alati rohken, kes saavad näpuga parastada. Seetõttu on ka kriiside ohjamine palju raskem, 10 Jaak Valge, Kalev Sepp. Üleilmastumine ja globaalprobleemid. Tallinn, 2009, lk. 7. 11 Euroopa manifest, lk. 16. 12 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 13 David Cameron. The Guardian. David Cameron EU speech – full text. 2013 jaanuar. [http://www.guardian.co.uk/politics/2013/jan/23/david-cameron-eu-speech-referendum] Viimati sisenetud 14.05.2013. 4
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
juhtidega. Sai alguse 1975. aastal. 12. Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted - The Coca-Cola Company, Toyota, IBM, McDonalds, Shell. 13. Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud - Greenpeace, Amnesty Inernational (meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; korraldab inimõiguste kampaaniaid), Katoliku Kirik, Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit. 14. Globaalprobleemid - inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nim. globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus (orjus), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile). 15. Kübersõda - on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid................................................................................... 4 3.2 Õhu saastumine............................................................................................ 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................6 3.4 Osooniaugud........................................................
- Gorbatsov kuulutab välja perestroika ja glasnosti ( uutmise ja avalikustamise) Saab alguse kogu ühiskonnas uutmisprotsess: - tootmise ajakohastamine - esikohale tõstetakse tööinimene, humanitaarsed väärtused - pooldab turumajanduslikke reforme - valimissüsteemi täiustamine, ettevõtete iseseisvuse laiendamine, üleviimine isemajandamisele, haldusreformid, haridusreform - alustas alkoholivastast võitlust (,,kuiv seadus") GORBATSOVI kontseptsioon: MAAILM ON ÜHTNE, on globaalprobleemid, mis ei tunne riigi piire, vaja läbirääkimisi, kokkuleppeid probleemide lahendamiseks, tekkinud on kommunikatsioonivahendite uus roll, üldine õkoloogiline oht, esile on kerkinud inimkonna ellujäämise oht M.G. - väga populaarne kogu maailmas - 1987 visiit Eestisse, Lätti Mida M.G.saavutas: - pingelõdvenduse ühiskonnas, maailmas - kesk-ja lühimaarakettide hävitamise Euroopas - läbirääkimised teiste relvaliikide osas, armee elavjõu vähendamise osas
1967-1993 Euroopa Ühendus Alates 1993 aastast Euroopa Liit 3.2 Kirjuta mida tähendab sinu jaoks olla Euroopa Liidu kodanik (õigused, vabadused, kohustused) 3p Minu jaoks tähendab see palju, kuna mul on vaba voli liikuda liidu piires, ilma viisata. Õigus saada kaitset kõikides EL liikmesriikide juures. EL kodanikuna olena ma kohustatud täitma kohustusi ja täidan ka neid. 3.3 Millal on Eesti EL-i eesistujariik? 1p Eesti on EL s eesistujariik jaanuar- juuni 2018 aasta. 4. Globaalprobleemid (8p) 4.1 Nimeta üks globaalne keskonna- ja sotsiaalprobleem, mis sinu arvates ohustab inimkonda kõige enam. 2p Keskkonnaprobleem: Maavarade ammendumine Sotsiaalneprobleem: Terrorism 4.2 Mida on nende probleemide lahendamiseks tehtud ja mida peaks sinu arvates veel tegema? 6p Terrorism: Toimub terrorismivastane sõda. Loodud neli tugisammast: ennetus, kaitse, järeltegevus ja reageerimine. Rahvusvaheline koostöö riikide vahel. Ma arvan, et peaks
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Ontogenees ehk organismi areng. Embrüoloogiline arenemine ja postembrüoloogiline areng. Füsioloogia kuidas organid toimivad koostöös ja võimaldavad selle organismi eksisteerimise, mida nad produtseerivad ja kuhu lähevad jääkained jne. Öokoloogia organismide ja keskkonna vaheliste suhete uurimine. Jagatakse: · autoökoloogia (1 organism ja selle elu uurimine) · organismirühmade omavaheliste suhete uurimine · globaalprobleemid, kõik tegurid, mis keskkonnas toimuvad Etoloogia ehk käitumisõpetus. Zoogeograafia kuidas loomad on Maal levinud ja jagunenud, uuritakse ka liikide elutingimusi, ka algeid ja päritolu. Süstemaatika tegeleb loomade süstematiseerimisega ehk gruppideks jaotamisega Fülogenees jaotatud rühmade sugulus ja põlvnemine Tsütoloogia - rakuõpetus.Sellist tüüpi kude, kus ei ole võimalik rakukudesid eristada, vaheseinad puuduvad. (rakutase)
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmasti...
tihtilugu käivad kesised looduslikud tingimused käsikäes kõiksuguste konfliktide ja mittefunktsioneerivate majandusstruktuuridega. Samuti on erinevused suured linna- ja maapiirkondades, mille vahe on keskeltläbi kahekordne, s.o 1 alatoidetud laps linnas 2 alatoidetud lapse kohta maal. (Ibid. 177 lk.) (Vt lisa 3) 13 Kokkuvõte Lõpetuseks siis niipalju, et globaalprobleemid on mured, mis puudutavad suurt osa inimkonnast ja, mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Tehes neid ,,tähtsusetuid väikeseid" asju, milleks on siis nt prügi soorteerimine, saavutab Maa oma endise seisukorra. Esimene kliimamuutusi käsitlev ekspertaruanne avaldati tänavu veebruaris. Selles tõdeti, et 1950. aastatest tehtud vaatluste järgi vastutab ilmastiku soojenemise eest 90- protsendilise tõenäosusega inimene
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
Globaalne soojenemine 5 Tulevik ja tagajärjed 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Mina valisin selle globaalprobleemi, sest see on teema, millest palju räägitakse, mis puudutab meid kõiki, mis tundus esialgu kõige lihtsam ja igavam teema, mida võtta, kuid millest ma tegelikult ei tea väga midagi. Arvan, et kuna see on üks olulisemaid globaalprobleeme, mille taga on omakorda teised globaalprobleemid, siis oleks kasulik teada, milles probleem seisneb. Seda referaati koostades loodan vastused leida küsimustele: miks, millal, kui kiiresti jne. Maa temperatuur tõuseb. Tahaksin uurida ka kliima soojenemise ajaloo, tuleviku ja tagajärgede kohta ning leida huvitavaid fakte ja erinevaid lahendusi. Sissejuhatus teemasse Juba palju aastaid on inimkond tegelenud globaalse soojenemise uurimisega. Mõned
b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud? Tagajärjed Lahendusvõimalused Põhjused. Kus? Maakera ülerahvastatus. Toidupuudus 1. Näiline probleem. Ainult a) P.m.-seks sobiva maa nappus 1. Metsade maharaiumine põllupinna arengumaades (L- Aasia, b) metsade hävimine suurendamine halb!
a)Toiduahelad( 3 näidet) b)Toiduahelate võrgustik(1 näide) c)Toiduahelate katkemine(näide, mis juhtub) 6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub) c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne) d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses
Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ...) Estonia Seltsi liige (alates 1993) MTÜ LiVal sport liige (alates aastast 2002) MTÜ Soti sõprade klubi liige Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) Eesti Sumoliidu president (1997 1998) Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) Osatäitmine filmis ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (2002) 2.1 Publikatsioonid Raamatud 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X
............................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt. Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida
või linnaga ( Tartus näiteks linnatrantsport saastab õhku); · Regionaalsed probleemid tegemist on saasteaine mõjuga naabervalla, naabermaakonna või ka naaberriigi territooriumile ( Eestis näiteks Kehra tselluloosikombinaat ja Balti soojuselektrijaam saastavad õhku).; · Globaalsed probleemid tegemist on saasteainete niisuguse mõjuga, mis avaldub kogu maakera ulatuses. Globaalprobleemid Globaalne soojenemine ehk kasvuhooneefekt . Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad: süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja freoonid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad Maalt tagasi atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumist, mis viibki atmosfääri täiendavale soojenemisele. Õhutemperatuuri tõus tingib : · Jääliustike järk-jargulise sulamise ja ookeanipinna tõusu; · Muutusi sademete koguses, aurumises ja mulla niiskuses; · Muutusi tormi- ja tuulevööndites;
perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne.Eakate inimeste tervis pole enamasti nii tugev kui noortel, seega on oodata arsti-ja hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see p...
Kõik riigid on võrdsed. ÜRO maailmarahu mudel - riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riikidevaheline rahu, jõu kasutamisest hoidutakse. Riikide ühine eesmärk maailmarahu ja julgeoleku saavutamine. Maailmapoliitika märksõnad: Hegemoonia - maailmasüsteemis on riik, mis domineerib teiste suhtes ja suunab rahvusvahelist poliitikat. Üleilmastumine - sotsiaalne protsess, kus geograafilised piirangud kaovad. Põhilised globaalprobleemid: üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud; majanduslikud- ja arenguväljakutsed; toorainevarude kahanemine; keskkonnaprobleemid; inimõigusküsimused; nakkushaiguste levik ja teke; jm. Väitluses poliitilise üleilmastumise üle usuvad realistid, et riigid ei taandu ja valitsuses kehtestavad teistele toimijatele reegeleid, globalistid usuvad, et riigid taanduvad. Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate
Omnivooria- segatoidulised loomad Karnivooria- loomtoiduline loom c) Ökosüsteemid ja neis toimuvad muutused- Populatsioon- ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid. Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja. Ökosüsteem on isereguleeruv, kui see muutub siis muutub populatsioonide arvukus. d) Ökolooglised globaalprobleemid, looduskaitse, keskkonnapoliitika, säästev areng. Inimkonna juurde kosv, toidupuuudu, üleharimine, metsade raie., happevihmad, kasvuhooneefekt. KONVEKTSIOONID LEHELT! 8. Inimene. Bioloogia II 3. kursus lk 64- 112 a) Inimese elundkondade iseloomustus Katteeelundkond- kaitseb keskkonnamõjudeest, so nahk juuksed küüned. Nahk on üks suurimaid elundeid. Termoregulatsioon. Tugielundkond- võimaldab liikuda, so lihased koos skeletiga.
suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud
mõistlikult kasutada, paigutada. Veel ka vihmametsade hävitamine selleks, et luua juurde põllumaad, mille abil toita kasvavat rahvastikku. Puhta vee jätkumine tulevatele põlvedele on muutunud tõsiseks probleemiks, kuna inimesi on liiga palju ja saastunud vee ümbertöötlemine ei ole piisavalt tõhus, eriti just arengumaades. Ülerahvastatus on tõsine keskkonnaprobleem, millele tuleks tähelepanu pöörata, sealt algavad enamjaolt kõik globaalprobleemid. Kasutatud kirjandus: (http://www.liiklus.ee/43866 ). http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#J %C3%A4%C3%A4tmeprobleemid http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f9ca0376-6977-4b3c-bc4e- 612e03ad1eff&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407 http://afrodisiax.wordpress.com/2007/08/14/ http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF
maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka (aine kontsentrats) mõju indik (mürgid kalades) keskkonnariski. toimeindik (keskk.meetmete tõhusus) 9. Tootmise läheduse põhimõte Region ja territor isevarustam. Toota ja tarbida saab vaid oma GLOBAALPROBLEEMID keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida Globaalsed: *Osoonikihi lõhustumine (freoonid, UV) lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. *Kliima soojenemine: kasvuhoone efekt (1896) CO 2 *Biol mitmekesisuse vähenemine MAJANDUSLIKUD KESKK.KAITSE MEETMED
Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe, 2012) 5. GLOBAALPROBLEEMID 5.1 VEEKRIIS Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. (E-õpe, 2012) Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa
Arvatakse, et tuumalaengud võivad olla või olid ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil. G-7? G8-? G-7 – on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. (USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) G-8 – oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Millised probleemid on globaalprobleemid? Too näiteid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv Osoonikihi Mulla vaesumine Globaalne hõrenemine Põhjavee soojenemine Erosioon reostumine
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
o Organismide vastastikku kasulikku kooselu nim sümbioosiks o Ökosüsteemi elus osa nim biotsönoosiks ja eluta osa ökotoobiks. o Nii taimedest kui loomadest toituvaid organisme nim omnivoorideks o Parasitism on organismide kooseluvorm, mille ühte osapoolt nim parasiidiks ja teist peremeheks. o Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrgustik o Kui suremus on väiksem kui sündimus nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID Maailma toidupuudus Põhused: Rahvastiku kiire juurdekasv Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse, põhjustades metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesuse, erosiooni ja kõrbe leviku Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Aafrika põud on probleemiks Tagajärjed: Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib ende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemist
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad...............................
Tallinna Ülikool Robert Ginter Osooni augud Referaat Juhendaja: Kalle Truus Tallinn 2015 Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest.
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Globaalprobleemid: rahvastiku kasv , globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus,õhusaaste,kliimamuutus,happevihmad,veekogudereostumine. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus
Populatsioon eriti kasvada ka ei saa, sest hiidhaid on võimesised korraga saama ainult ühe järglase, harva kaks. Populatsiooni koht toiduahelas Hiidhai on toiduahelas tipptarbija, aga see toiduahel on väga lühike. Kõigepealt on planktonid ja siis tuleb kohe järgu hiidhai. Sellepärast pole hiidhail terilisi suhteid teiste populatsioonidega, ainult kui mereloomade küttimine hiidhaide toidulauda ei vähenda. 7.Ökoloogilised globaalprobleemid Merereostus ja toiduahelad Kogu elu aluseks veekogudes on fütoplankton, mille moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed. Zooplanktonist toituvad kalad alates makrellist kuni sinivaalani suurima maamunal elutseva loomani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
