1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
(LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja
Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5. Taimestik, loomastik autotroofid annavad mullale orgaanilise aine, loomad segavad mulda, soodustavad õhuga rikastumist, huumuse teket, eritavad mulda jääkaineid biokeemiline aineringe 8 6. Mulla vanus aja jooksul muld areneb (genees). Aja jooksul muutub mullakiht
on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene vastupidavus, mis tingib omakorda olukorra, kus intensiivsete sademetega moodustub mullale koorik. Lõimis on kahekihiline: ülemine on kaks astet kergema lõimisega kui alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul muutub huumushorisont toorhuumuslikuks, mullas muutuvad tingimused anaeroobseks, künnihorisondi õhustatus on häiritud ning toimub gleistumine. Lisaks piirab ülavesi veel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, sest mullad ei soojene piisavalt intensiivselt ning põllutööd lükkuvad nädala või paar edasi. Huumuskatte poolest on gleistunud näivleetunud mullad madalama kuni keskmise huumusesisaldusega (huumust 2,2-2,6%), huumusesisalduseks on võetud keskmiselt 2,4%, üldlämmastiku sisaldus on 0,11-0,14%. Huumushorisondi tüsedus on mullas 23-25 cm, arvutustehetes on arvestatud selleks 24 cm
Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel Mullad erinevates loodusvööndites: tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine.
Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 66. Soostumine. Mullatekke elementaarprotsess. a) Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas Orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas Taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi
Läbiuhteline-sademed ületavad auramise,mullaviljakus langeb(paras-ja palavvöötme kliimas) 2.Tasakaalustatud-sademed tasakaalus auramisega(rohtlad,stepid,savannid) 3.Auramine ülekaalus-vesi aurustub,kuid soolad jäävad(kõrbed,poolkõrbed) - Maailmamullad 1.Tundravööndumullad-lähispolaarses kliimas on madal temp.,tekib igikelts.Väike auramine seega muld liigniiske,mullateke aeglane,kuna on hapnikuvaene.Mullahorisontides toimub gleistumine,kui aga org.aine laguneb puudulikult liigniiskuse tõttu,tekib turvastunud gleimuld. 2.Okasmetsade mullad-tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub läbiuhteline veereziim.Okkavarise aeglase lagunemise tõttu tekib püsiv kõduhorisont,lagundamine toimub seente abil.Sademete tõttu uhutakse org.ja mineraalained sügavamale,tekib väljauhtehorisont.Edasi toimub leetumine ja tekkivad leetmullad,mis on kõige iseloomulikumad okasmetsaväändile,kus huumushorisont
leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(ll)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. leostumine välja jäetud teadlikult
Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E). Leetumine tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene ning vett hästi läbilaskev, veeliikumine on laskuv. Iseloomulik parasvöötme okasmetsaaladele. Eestis Lõunaosas, Peipsi ääres ja Vahe-Eestis. · Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine, alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 55. Soostumine- Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
............. 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; ................................................ 21 15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; .........................................................................................
Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale mineraalmaale. Mineraalmaad on meil soostunud ka mulla arengu tagajärjel, mulla pikkaajaline leetumine ja gleistumine. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk. Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu metsata madalsoo
L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Dranaaz siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist. 5) Soostumine mullatekkeprotsess, mis leiab aset liigniiskuse tingimustes. Kaasneb kas leetumisega, lessiveerumisega, näivleetumisega jne. Alati kaasneb millagagi. Soostumisel on 2 etappi: a) gleistumine Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Muldade klassifikatsioon Suurimaks ühikuks on tüüp. Eesti mullad 09.09.09 I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või
iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla 9 tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht
Mullas toimuvad protsessid · Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. · Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine.
lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 55. Soostumine- Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba
viljakaks. Huumus on tekkinud pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud orgaanilistest ainetest nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. MAAPIND Kõduhorisont(O) Huumushorisont(A) Sisseuhtehorisont(B) Lähtekivim(C) Aluskivim(R) 7. KAMARDUMINE – 11. GLEISTUMINE – pidevalt mullatekkeprotsess, mille käigus liigniiskes ja hapnikuvaeses maapinna lähedale tekib mullas toimuv protsess, mille huumusehorisont. tulemusel rauaühendid 8. LEOSTUMINE – vees orgaanilise aine mikroobse lahustuvate soolade, eeskätt oksüdeerumise käigus karbonaatide, väljauhtumine redutseeruvad.
troopikas. Seal on mullamikroobid väga aktiivsed ning huumuskiht puudub. Need ained, mida taimed koheselt ära ei kasuta uhutakse mullast minema, nii et alles jääb punakaspruun happeline muld. · Kamardumine esineb kuivades ja pooluivades piirkondades, eriti siis kui muld asub lubjakivil. Kuna sademeid väga palju ei ole, siis toimub huumuse akumulatsioon ja tekib väga viljakas muld. · Gleistumine esineb jahedas ja väga niiskes. Kuna need mullad on väga niisked, siis õhku on seal vähe ja orgaanilise aine lagundamine on pärsitud. Orgaanilist ainet aga välja ei uhuta, sest mulla veetase on nii kõrge, et vesi neis eriti ei liigu. Need mullad on küll toitaineterikkad, aga väga happelised, mis tõttu on taimedel seal raske toitaineid omastada. · Turvastumine rangelt võttes pole tegu mullaprotsessiga. See on sarnane
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg' Kg''''. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO Cambisols
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 5. Soostumine: a) Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud
Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine, savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised. Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole.
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
73 illuviaalhorisont; Bf raud-illuviaalhorisont; Bh huumus-illuviaalhorisont; B murenenud illuviaalhorisont, lähtekivimist raskesti eristatav). C - mulla lähtekivim, asub sisseuhtehorisondist sügavamal, mullatekkest praktiliselt mõjustamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (v.a. gleistumine ) D - mulla aluskivim, asub lähtekivimi all, mõjutab mulla niiskusolusid (liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.) G - gleihorisont, liigniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas tekkivad rauaühendid, mis reageerivad mulla mineraalosaga moodustades sinakaid-rohekaid gleimineraale T - turbahorisont, liigniisketes tingimustes kujunenud, koosneb osaliselt lagunenud ja surnud taimeosadest. (tähistatakse T).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
