uk/victor-vasarely/ GEOMETRIY PAINT http://potatoland.org/glart/week2/geometry_paintings.html VEGA-NOR http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ KEPLE-GESTALT http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ GESTALT 2 http://www.picassomio.com/victor-vasarely/61258.html BANG http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ GESTALT http://www.picassomio.com/victor-vasarely/61259.html CALLISTO http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ VONAL-STRI http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
Teraapia põhineb kaasumise algstaadiumiks ja lahendatud. teoorial, mis jagunevad kolmeks: keskstaadiumiks, kus turvalisuse tüüp, ärevus tüüp ja otsitakse probleem üles ja ärevust vältiv tüüp. tegeletakse sellega. Antud teraapia põhineb tajudel, Nõustamisel peetakse kõige Gestalt teraapia on ekperimentaalne, Gestalt teraapia Peamiseks nõrkuseks mida uuriti 1900-tel. Gestalt olulisemaks dialoogi ja uurides inimest vahetult. Alguses põhiliseks inimese tegevus ja kahtlu teraapia eesmärgiks on avardada argumentide tekkimist. räägitakse probleemist kaudeselt ja tugevuseks on enese toimetuleku osas. Teki inimese maailmavaadet
Nendeks on vahemaa punktist punkti, vahemaa punkti puhvrist punkti puhvrisse ja vahemaa punktide puhvri vahel. Puhvri all on mõeldud antud juhul objekti reaalse asukoha ja kaardile märgitud objekti sümboli suuruse erinevust. Antud piiritlustega saab määrata, kas generaliseerimise probleem esineb tulenevalt sellest, kas objektid ja nende sümbolid on kaardi mõõtkava muutmisel kooskõlas või on nende vahel tekkinud mingisugune konflikt. 5. Gestalt näitajad (gestalt measures): Antud näitajate all peetakse silmas sulgumist, jätku, sarnasust, lähedust, kujundi alust ning tavapärasulisust. 6. Abstraktsed näitajad (abstract measures): Antud näitajateks võivad olla komplektsus, sümmeetria, homogeensus, heanaaberlikkus, kordumine, perioodilisus. Viimaseid kahte näitajat võrreldes ülejäänud näitajatega on raskem hinnata ja arvutada.
Opkunst Martin Karu Tallinn 2016 Opkunst ehk optiline kunst • Sai alguse 1960. aastal, kui arenes välja abstraktsest maalisuunast. • Peamiselt tegeleti sellel ajal sellega USA`s ning Lääne-Euroopas. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt reklaamikunstis, moekunstis, tarbekunstis. • Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. • Kunstil on tihti rahustav või ärritav toime. Tähtsaimad opkunsti esindajad maailmas • Victor Vasarely • J. Le Parc • Bridget Riley • J. R. Soto Victor Vasarely (1906-1997) • Ungari-Prantsuse kunstnik, kes sündis Ungaris. • Opkunsti “isa“ ja juht. • Kogu elus tegeles kunstiga. • Esimeseks ning tähtsaimaks opkunsti tööks peetakse „Zebra“, mille ta tegi aastal 1930. Veel Victor Vasarely töid Etudes Bauhaus A – Etudes Bauhaus C – Etudes Bauhaus D – ...
· Die unmittelbar wahrnehmbaren und nachprüfbaren Merkmale und Besonderheiten eines Menschen werden anschaulich, sachlich und korrekt aufgezählt. · Der Leser erfährt etwas über Geschlecht, Alter und Größe, die allgemeine Erscheinung der Person und deren Auffälligkeiten. Tipps: · Beschreibe von oben nach unten die Kopfform und das Gesicht, die Haarfarbe und Frisur, den Körperbau und die Gestalt, die Bekleidung, den Gang und die Haltung und eventuell auf mitgeführte Gegenstände. · Ziehe auch das Umfeld mit heran, wenn dadurch eine weiter charakterisierende Beschreibung gegeben werden kann. · Verzichte auf persönliche Eindrücke und eine beleidigende Ausdrucksweise. Das Selbstporträt · ist eine Personenbeschreibung, die der Beschreibende über sich selbst formuliert.
Kurt Lewin Lewin sündis 9. septembril 1890 aaastal Ida-Preisimaal Moglinos (tänapäeval Poola ala). Et kindlustada lastele paremat haridust, kolis Lewini perekond Berliini. Lewini perekonda kiusati juudi päritolu tõttu taga. Lewin sai 1914. aastal Berliini ülikoolis Ph. D. psühholoogias. Berliinis olid Lewini kolleegideks Köhler ja Wertheimer, kes tegelesid Gestalt psühholoogiaga. 1921 hakkas Lewin õpetama doktorante Berliini Ülikooli Psühholoogia instituudis. Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma t...
Treenimine ja kogemus uueks tajuks Nt planeet uraan – täht – komeet – planeet Ühelt paradigmalt teisele üleminekul hakatakse nägema uusi asju, mis võimadlavad luua ka uusi seoseid. Nägemine ühtemoodi, kuid erineva tõlgenduse andmine Raske on sobitada loodust paradigmaga. Paradigma vahetus paneb teadlasi teistmoodi nägema oma uurimistegevusega seotud maailma. Toimunud teisenemine teadlase maailmas on algeliste mudelitena kirjeldatav visuaalse kujundi muutustega gestalt – demonstratsioonides. Nt need, mis enne revolutsiooni olid teadlase maailmas pardid, on nüüd jänesed. Need muutused on harilikult järkjärgulised ja peaaegu alati pöördumatud, käivad kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega (kaart: jooned-maaala kujutis). Maailm ei ole aga lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, vaid on määratud teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mis revolutsiooniaegadel muutub
05144023 Compare and contrast the `direct` perception theory of Gibson with the `constructivist` perception theory of Gregory. Which provides a better account of human perception? Sensation involves physical stimulation of the sense organs, while perception is the organisation and interpretation of incoming sensory information. The Gestalt theorists first identified many of the principles that dominate in human visual perception. As Dowell (1995) has observed: "To perceive seems effortless. To understand perception is nevertheless a great challenge" (cited in Gross, 2005, pp 244). This essay will look at Gregory's theory and Gibson's theory of visual perception whether one or the other offers a better explanation of human visual perception.
Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse
Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse
juulil 1895.a. Asus tööle väikesesse teatrisse kontsertmeistrina ehk klaverisaatja. Ta on öelnud, et tema muusikalooming on mõjutatud tantsust. Sajandi algul nägi ta tantsimas Mary Wigmani. M.Wigman lõi uue tantsustiili, nn absoluutse tantsu, mis taotleb keha liikumise kaudu muusika tõlgendamist, sisaldab akrobaatika sugemeid, väldib tegevuse matkimist ja pantomiimilisust ning kasutab saateks ainult löökpillimuusikat. Seda stiili on nimetatud ka Gestalt im Raum'iks ehk energia piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane Elmerice Parts, kes on just loonud palju tantse lastele, kuid praegu neid ei tantsita. 3 tähtsamat asja last kasvatuses : uni, vabadus ja armastus! Günter-Schules oli C.Orff muusikaline nõuandja ja juhendaja. Ühine tõekspidamine : "liikumisest muusikani, muusikast tantsuni
KOOL- TEOORIA NÕUSTAMIS- NÕUSTAMISVÕTT TUGEVUSED NÕRKUSED KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse konfliktseid emotsioone, omavaheline sü...
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. 14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks. Segas erinevatest teraapiatest kokku  psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus, see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt  osasid saab ise lahendada, aga osasid ei saa. Et neid lahendada, kasutab kujuteldavat vestlust. Nt surm  mida tahetakse surnule öelda ning mida ta vastaks. Kuuma tooli meetod  ringi keskel tool ja terapeut asub temaga dialoogi. Siis ärevus on suur ja tuleb kuum hoog peale. Väljaelamata tunded kerkivad jälle üles, nt naine, kellel mehega probleeme olnud, see võib edasi kanduda järgmistele
humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose
pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad. Selle nimetuse alla kuulub suur hulk humanistlikke teraapiad, mis on seotud otseselt kehaga, nt bioenergeetikaga tegelevad praktikad, autogeenne treening, ümbersündimine, gestalt teraapia jms. Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus
gefällt, in der Badewanne. Sie schickt ihn fort, damit sie sich anziehen kann. Als Alfred zurückkommt, ist Sarah verschwunden, statt dessen sitzt Herbert im Badezimmer. Herbert ist ein homosexueller Vampir und macht sich an Alfred heran, aber Abronsius rettet ihn im letzen Moment. Auf dem Turm des Schlosses tritt von Krolock Abronsius und Alfred gegenüber, verspottet den Professor und fordert Alfred auf, sich ihm anzuschließen. Dann verschwindet er in Gestalt einer Fledermaus. Abronsius und Alfred beobachten vom Turm aus, wie die Vampire aus ihren Särgen auf dem Friedhof steigen und sich auf den Weg ins Schloß zum Mitternachtsball machen. Der Vampirgraf geht über den Friedhof und beklagt sein Los als Vampir: Alles, was er segnet muß verderben, alles was er liebt muß er zerstören. In ihm brennt eine unstillbare Gier, die er mit jedem Versuch sie zu stillen nur vergrößert. Auf dem Ball trinkt Krolock Sarahs Blut, aber sie stirbt noch nicht
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
Überlieferungen. Im Adelsarchiv des Hauses Merveldt ist das Epitaph nicht erwähnt. (untersucht wurden die Jahre 1580…1595) So bleibt nur eine vergleichende Analyse mit Werken, deren Künstler bekannt sind. Geschichtliches Ausgehend von Italien in der zweiten Hälfte des 13. Jahrhunderts und dann in Frank- reich im 14. Jahrhundert wurde es üblich, Grabmäler von vornehmen Personen in ei- ne Wand, insbesondere in eine Kirchenwand zu verlegen und den Sarkophag, auf dem die Gestalt des Verstorbenen ruht, mit einem Baldachin zu überwölben. In Deutschland ist zu dieser Zeit die Form des Wandnischengrabes mit eingezogener Tumba sehr selten und nur in der Gegend Straßburg – Trier – Koblenz bekannt. 1 Mitte des 16.Jahrhunderts kam im ganzen Norden Europas (vom Westen bis zum Baltikum) die Mode auf, Gräber von wichtigen Personen des Adels und der Kirche mit Epitaphien zu versehen. In der Literatur ist häufig erwähnt, dass der Antrieb die
koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle
 Äldre Västgötalagen  Yngre Västgötalagen  Östgötalagen 1 Pentateukparafrasen- översättning av Bibeln (5 Moseböckerna från GT), från 1300-talet som var andlig guldålder Heliga Birgitta (Birgersdotter) 1303-1375 Fick uppenbarelser efter hennes man dog och de blev riktig succee, Medetida katolska världens mest inflytelserik gestalt. Förnyade bilder från Bibel, mest dem som behandlade moderskap, kroppsliga skildringar. Strängt teologisk men också politisk och lite manipulerande. Blev helgon Sancta Birgitta. Revelaciones- Uppenbarelser Eufemiavisorna- första svenska romanen (hövisk versberättelsen) Inte direkt kopplad till musik. Tre svenska riddarromaner på knittelvers från 1300-talets början. De är uppkallade efter Norges drottning Eufemia av Arnstein
Koolkonna rajaja Lewin Inimese käitumine sõltub peale keskkonna ka iseloomust "Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt  konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa
Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta. Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme. Põhjustest olulisem käitumise säilitamine. KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block  kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid. 1) muuta moonutatud infotöötlust 2) korrigeerida neg automaatmõtteid 3)muutuvad neg automaatskeemid Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951  kliendikeskne Perls 1976  gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope  kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise. ...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed aluseks kommunikatsiooni ja sotsiaalse vahetuse uuringud pereteraapia, abieluteraapia, paariteraapia 10
Legatos pidev voogamine, taktijoonteta, kõik noodid võrdsed, kasutab ära nii madalaimat kui kõrgeimat klahvi. Diana Deutsch-paradoksid: lõpmatult tõusvad/laskuvad helid; helikõrgustega mängimine 1.heli ülemise hääle kahekordistatakse, kuigi helikõrgus liikus illusoorselt üles); info jagamine kahe kõrva vahel (teadvuses toimub helide rühmitamine); lateralisatsioon-kummalt poolt helid tulevad; "lateraliseeritud vasakult".ajus inimene korrastab helid ära, aluseks gestalt psühholoogia. mis päriselt on? kas see, kuidas kuuleme või kuidas kirjas? 2 reaalsust-objektiivne ja taju. 7. Helivoogude rühmitamine (ingl auditory stream segregation) kui esmane ülesanne kuulajani jõudva kompeksse helivälja liigendamisel. Gestaltpsühholoogiast tuntud kolm rühmitamise põhimõtet: sarnasus, ruumiline lähedus ja nn hea järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjandus...
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
inimestest. See võimendab protsessi ning aitab kiiremini kaitsetest läbi murda. Kui inimene istub üksinda psühholoogi, terapeudi juures, siis see on mõnevõrra turvalisem ja mugavam. Teised grupiliikmed ei sekku protsessi, ainult siis kui terapeut palub. Figuur ja foon  See, mis on teadvuses keskne, on figuur ja vähemtähtis läheb fooniks. Isiksuse figuuriks on vajadus, kõik muu sel hetkel läheb taustaks. Kui inimene rahuldab selle vajaduse, siis kasutatakse mõistet, et gestalt on fomeerunud ehk tervik on täis saanud. Gestalt on formeerunud, siis võib selle asemele tekkida uus vajdus. Kui gestalt ei formeeru, siis tekivadk lõpetamata asjad. Tunnetest võib figuuriks olla see tunne, mis domineerib teiste üle (nt hirm, rõõm, seksuaalsus). Näiteks: Mehel on raskusi naissuhetega, tänu sellele, et minevikus on palju kogunenud väljaelamata tundeid mõne naissoost persooni suhtes. Üks gestaltteraapia praktilise
Biheivorism (Ameerika koolkond)  käitumisps. Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev KeskAmeerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas. Gestaltps.  Tekkis saksamaal. Gestalt kuju, kujund, tervik. Tekib protestina Ameerika biheiviorismile. Ütlesid, et inimene on tervik ja see on midagi rohkemat kui üksikosade summa. Kestis 30nadateni. Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik tajuda mitmel viisil, siis taju valib lihtsaima (tajus kopeeritakse sarnased elemendid kokku). Kõik on seotud tervikuga. Psühhoanalüüs  süvaps
oma praktilise õpetuse aluseks. ???Figuur ja foon  Need on võetud klassikalisest saksa gestaltpsühholoogiast. See, mis on teadvuses keskne, on figuur ja vähemtähtis läheb fooniks. Perls laiendas selle kogu isiksuse peale. Isiksuses selleks figuuriks on vajadus. Inimene toimib eneseregulatsiooniprintsiibil. Mingi vajadus pidevalt teadvustab ennast inimesele. See vajadus on figuur, kõik muu sel hetkel läheb taustaks. Kui inimene rahuldab selle vajaduse, siis kasutatakse mõistet, et gestalt on fomeerunud ehk tervik on täis saanud. Gestalt on formeerunud, siis võib selle asemele tekkida uus vaajdus. Kui gestalt ei formeeru, siis tekivadki need lõpetamata asjad. Tunnetest võib figuuriks olla see tunne, mis domineerib teiste üle (nt hirm, rõõm, seksuaalsus). Kui see on rahuldatud, siis samamoodi läheb tagaplaanile. Selline vahelduv rütm on organismide elutegevuse juures normaalne. Kui gestalt jääb lõpetamta, siis vahel võivad olla mingid põhjused
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad teraapiavõimalused inimese aitamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kannatavad järjest enam inimesi kõikvõimalike vaevuste all. Tihtipeale otsitakse nende leevendamiseks abi erinevatest keemilistest ravimitest. Selle peale, et nendele on ka alternatiivid näiteks teraapiate näol, ei mõelda. Teraapiaid on väga erinevaid ning ka nende mõjud on varieeruvad. Oma töö käigus proovingi välja tuua erinevad teraapiavõimalused ning nende kasutamise otstarbe. Kinesioloogia Sõna kinesioloogia tuleneb kreeka keelsest silbist " kin-", mis tähendab ...
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm  teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia  uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria  psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism  kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
), kostüümid, mis toetavad tegelaskujude tüüpi ja tegevuse toimumise aega ning iseloomustavad esitatavaid rolle. Muusika, mis avab tegelaskujude iseloomu oodatud ja äratuntaval moel, sobides nii karakterite kui ka esitatavate sammude tampodega, stseenide iseloomu ja struktuuriga. Dekoratsioonid ja valgus, mis loovad tõepärase pildi tegevuse toimumispaikadest ja ajast ja annavad ematsionaalse iseloomu laval toimuvale. 2. GESTALT  iga töö üksikosa (liikumine, ruum, esitaja, heki) ei ole eraldiseisvana tähenduslik, aga kõik koos ja kokku on. Gestalt moodustub põhimõttel: summa on suurem kui osade liitmise tulemus, ehk 2+2=5. Osade omavaheline suhe moodustab tähenduslikkuse terviku seisukohalt. 3. REDUNDANCY (liigsus, ülearusus,ülirohkus); REITERATION (sage kordamine, kordus) - kui erinevad elemendid ütlevad sama asja, sõnum võimendatakse kuni ülima korduseni
Eftersom Alva och Gunnar Myrdal var allmänt hyllade i Sverige orsakade sonens kritik stor uppståndelse. Efter Barndom fortsatte han skriva jagromaner: Confessions (1968) var den första och den följdes av En annan värld (1984), Pubertet (samling utgiven 1988), Tolv på det trettonde (1989), När morgondagarna sjöng (1994), Maj. En kärlek (1998) och Gubbsjuka (2002). I slutet av 1960-talet och början av 1970-talet gjorde sig Myrdal känd som en central gestalt för den radikala vänstern i Sverige. Han framstod som en slags informell ledare för landets intellektuella maoistiskt inspirerade vänster. Jan Myrdal fortsätter emellertid att betraktas som en viktig författare och skriftställare, och hans litterära produktion har fortsatt utan uppehåll. Han deltar ännu i 80-årsåldern flitigt i samhällsdebatten. Jan Myrdal reste till Kambodja första gången 1967, och återvände åtskilliga gånger både
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng  SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus"  võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
