325 pKr Constantinuse ajal Nikaia kirikukogu, kus vastuvõetud kristlik usutunnistus kujunes impeeriumis riigiusuks. 330 ehitas Constantinus Bütsantsi ja viis pealinna sinna. 395 pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks, sisuliselt kaheks riigiks. 4 – 5 sajand pKr suur rahvasteränd, mille panid liikuma hunnid Aasia steppides. Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda
Päh, tema ütleb «tea mis»! Oh sa, viimane tont! Mina ei tunne viina! Pagan võtku, kui see viin mitte kõige parem ei ole, mida jumai on kasvada lasknud, siis ei pea ka keegi temast tilka enam saama. Priidu, too ankur väljaT Ma viskan tühja vee maha, küllap siis mäletate, mis magu ta oli. Too ankur siia, Priidu!» Igavesti jääb tõeks, et naisterahva mõtteid keegi surelik ette ei tea arvata. Armu ja hirmu jagavad nad silmanähtavalt mõne kõrgema väe sunnil, ja vanad germaanlased pidasid neid sellepärast õigusega peaaegu jumaliku au sees. Kes oleks näiteks ette võinud kuulutada, at Krõõda mõru nägu sepa turtsumise ja ähvardamise juures järk-järgult mahedamaks pidi minema? Nähes, et sepp tõesti vihane oli ja et "Priidu tema käsu täitmiseks tuppa tahtis minna, sasis Krõõt Priidu sabast kinni, välgutas -kelmikalt naeratavaid silmi sepa poole ja ütles lahkesti noomival häälel: «Sinul on kohe ikka tuli takus, Villu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
