Endangered spieces Cheetah General description: · member of the cat family · speeds between 112 and 120 km/h · body length is 150 cm · weight ~70 kg · mostly in africa · The largest population of cheetahs is in Namibia History Problems : · hunted by farmers · The cheetah needs large expanses of land to survive, but with changes in land use this area is becoming smaller and smaller. Now: · The wild population has fallen to half its numbers since the 1970's. · Now less than 5000-12000 are left.
Gepard Acinonyx jubatus Karl Kiur Saar Välimus · Välimuselt võib meenutada gepard kõrgejalgset kassi · Kere on teiste kaslastega võrreldes lühem, jalad aga väga pikad, peened ja saledad, ent tugevad · Küünised pole sissetõmmatavad Välimus · Saba on pikk, peenike ja ühtlaselt karvadega kaetud · Pea on väike, karv lühike ja hõre · Turjal paikneb madal lakk · Üldvärvus on liivakarva kollakas · Peaaegu kogu keha on tihedalt kaetud mustade laikudega Elupaik
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM ERIK KARILA GEPARD TARTU 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Looma nimi ja rahavapärased nimetused 3. Välimus 4. Eluviis ja elupaik 5. Sigimine 6. Poegade areng 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Ma valisin selle looma selle pärast, et gepard on hämmastav loom. Ta on kassi, aga ka koera moodi. Kassi pea, keha tähniline nagu leopardil ja pikad saledad jalad nagu koertel. Tal on ilus täpiline välimus. 2. Nimi ja rahvapärased nimetused Gepardi ladinakeeles nimetus : Acinonyx jubatus 3. Välimus Ta on elegantne, sale, pikkade jalgadega kaslane. Karvkate on kuldne, mustade laikudega. Gepardi pea on kehaga võrreldes väike. Gepardi kehapikkus on 150cm, sellele lisandub saba, pikkusega 70 cm. Kaal umbes 70 kg. 4
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikes...
. . - , 100 . , . -. -- 40 65 , -- 115 140 , 80 . , , . , . , . . , . , - , . - , . , , , . , , , . 20, 25 ; -- .
Cheetah The cheetah is most famous for its speed. It is the world's fastest land animal, having been known to run at speeds up to 70 mph. However, it is able to sustain this pace for only a short period of time. In order to be able to move this quickly, the cheetah has a slender body, a small head, and long legs that allow it to travel about 24 feet in a single stride when running. It weighs between 90 and 140 pounds, stands at about 36 inches tall, and measures 72 inches in length. Not only is the cheetah's physical shape designed for speed, but it has other special features as well. For instance, the spine of the cheetah is flexible enough to act as a spring when the cheetah runs. It also is the only cat without retractable claws. This allows the claws to always be exposed, acting like cleats when the cheetah is running. The tail is also designed to help maintain balance at high speeds and during quick turns. Other features of the ch...
Gustaf Adolfi Gümnaasium Karl Anders Vaikla 3B klass õp. Raili Pukk Referaat Ussid ja Aafrika loomad Tallinn 2005 Gepard Lühikest maad joostes on gepard kõige kiirem loom maismaal. Gepard saab nii kiiresti jooksta tänu erilisele kehaehitusele. Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit.
sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja. Gepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes 70 kg. Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km tunnis. Gepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 12 000 gepardit. Tiiger Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja
parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine, 10-20 puna- ananass, sebrad, kõrbestumine laiuskraadil pruun- kohvipuu, kaelkirjak,
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv
9 · Lõvi ---------------------------------------------------------------------------------------------7 · Tiiger -------------------------------------------------------------------------------------------8 · Jaaguar ----------------------------------------------------------------------------------------8 · Leopard ----------------------------------------------------------------------------------------8 · Gepard -----------------------------------------------------------------------------------------9 Kasutatud kirjandus ----------------------------------------------------------------------------------10 Sissejuhatus Kaslased ehk felidae on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Arvatakse, et kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslane on kodukass, kes kodustati umbes 10 000 aastat tagasi, aga kaslaste hulka
Kiskjad Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest. Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segato...
Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas?
ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kaslaste karvkate on maskeerimisvahend: tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Vahemaa, mille tagant kaslane oma saaki püüdma asub, on liigiti erinev. Raskema kehaehitusega kaslased, näiteks tiigrid, eelistavad hiilimist ja kallale sööstu; gepard kasutab plahvatuslikku stardikiirendust 110 km/h. Mõned väiksemad kaslased, näiteks serval, peavad jahti kõrges rohus ning kasutavad vedrunuku hüppeid meenutavat taktikat, et oma saakloomi üllatada. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Metskass (Felis silvestris) Metskass sarnaneb, eriti värvuselt, väga tavalise halli kodukassiga. Sageli on neid raske eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti.
kliimavööde mäestike varjus, esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, külmade hoovuste hallmullad või kõrbehiir joosuapuu punamullad ligidal Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad elevant, kaelkirjak, palm, ananass, mussoonmetsade ninasarvik, flamingo, sõrmrohi, vahel termiidid, gnuu, elevandirohi, paavian, raisakotkas, pudelipuu,
loomi. Need on antiloobid, sebrad ning kaelkirjakud, kes tänu oma pikale kaelale ulatavad sööma ka puude lehti. Savannis elavad ka elevad ka elevandid, pühvlid ja ninasarvikud, keda inimene on tunduvalt hävitanud. Jõgede ja järvede ääres võib kohata jõehobusid. Rohusööjad loomad on omakorda toiduks kiskjatele. Nende seas on kõige tugevam ja ohtlikum lõvi, kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate, niiluse korkodillide pikkus ulatub 5-6 meetrini. Aafrika savannides elutseb palju mitmesuguseid linde, sealhulgas imeväike ja ilus nestelind ning maakera kõige suuremlind jaanalind. Röövlindudest on omapärasema välimusega pikajalgne kurgkotkas ehk sekretärlind. Ta peab jahti väikestele närilistele ja roomajatele, eriti madudele. Kui kurgkotkas mao kätte saab, tallab ta saagi jalgadega surnuks.
on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
,,Hooletus ees. Õnnetus keskel. Õpetus taga". Minu eluga haakub luuletusega ,,Libe", mis räägib, et jääl sabakondile kukkumine on väga valus ja ka ise nii jääl kukkunud. Minu hinnangul on luuletuses ,,Enesest ja teistest" lüüriline isik tema ise. Ta tegeleb enda sisse vaatamisega ja võrdleb ennast teistega. ,,Sa oled käbe kui gepard, ma olen su kõrval käpard. Sa oled tohutu töömees, ma olen su kõrval köömes..." Kõlamängu kuuleme ,,Lambad" ettelugemisel... ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää! Üks lammas ütles hää! Kõik lambad kooris hää!
Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse. Esimese vihma ja rohu tärkamisega nad lahkuvad karjadena kõik üksikult lagendikele. Savannides elavad
1. Ndebele keel 2. Keel kuulub nigeri-kongo keelkonda, benue-kongo harusse, bantoidi perekonda 3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema
.. VASTUS: Alvin Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad. VASTUS Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad VASTUS: Tallinn Kes on pildil? VASTUS Kes on pildil? VASTUS: Steve Jobs Lõpeta vanasõna: Kus suitsu..... VASTUS Lõpeta vanasõna: Kus suitsu..... VASTUS: Seal tuld Kõige kiirem loom. VASTUS Kõige kiirem loom VASTUS: Gepard Millised on Itaalia lipu värvid? VASTUS Millised on Itaalia lipu värvid? VASTUS: Roheline-valge-punane
ligidal hallmullad või põhjaveereostus punamullad Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, elevant, Baobab, akaatsia, palm, Põllumajandus, turism, Ülekarjatamine, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad kaelkirjak, ninasarvik, ananass, sõrmrohi, maavarade kaevandamine tulekahjud, muldade mussoonmetsade flamingo, termiidid, gnuu, elevandirohi, pudelipuu, vaesumine,
hoovuste ligidal või nafta- ja punamullad põhjaveereostus Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia, Põllumajandus, turism, Ülekarjatamine, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad elevant, kaelkirjak, palm, ananass, maavarade tulekahjud, muldade mussoonmetsade ninasarvik, flamingo, sõrmrohi, kaevandamine vaesumine,
kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt
täielikult.Rohekem oaasides ja mägede läheduses.Taimi või koguni puid võib Näha kasvamas nt kaljulõhedes.Kõrbe pinnas on taimedele kasvamiseks liiga kuiv. Tüüpiline kõrbeala. 5.Loomastik. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Must Mamba väga ohtlik, suur, ning mürgine madu Antiloop, tüüpiline kõrbetes elutsev loom. 6.Inimtegevus, Põlisrahvad, Rahvastikutihedus ja paiknemine, kaart Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase
harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust
Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin
15 2 schöner 3 jünger 4 mehr 5 besser 6 lieber 7 teurer 8 stärker 9 wärmer 10 länger 16 Die ,,Queen Mary" ist länger als die ,,Titanic", Die ,,Queen Mary" ist schneller als die ,,Titanic". Der ,,Erzherzog-Joseph-Diamant" ist schwerer als der ,,Blaue Wittelsbacher". Der ,,Blaue Wittelsbacher" ist teurer als der ,,Erzherzog-Joseph-Diamant". 17a vgl. Arbeitsbuch b =;> 18 2 als 3 als 4 so ... wie 5 so ... wie 19 Lösungsvorschlag: Der Gepard ist so lang wie der Puma. Der Gepard ist größer als der Puma. Der Gepard ist so schwer wie der Puma. Der Gepard ist schneller als der Puma. 20 , , , , , , , 22a wie i: 2 3 5 6 8 10 wie je: 1 4 7 9 Lektion 23 1a 1 der Ring die Ringe 2 der Schlüssel die Schlüssel 3 das Herz die Herzen 4 das Paar die Paare 5 das Schloss / das
kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad Kõrrelised Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid Kiskjatest on lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning gepard. 27.12.12 Vihmametsad 27.12.12 laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu- Aasias Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega
Savann Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast v...
soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid,
Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja kalad Eluiga: 11 aastat Gepard Ladina k. nimi: Acinonyx jubatus Turja kõrgus: 0,81 m Keha pikkus: 1,31,5 m Saba pikkus: 0,60,8 m Kaal: 65 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Erakutena või karjadena Toitumine: Taimetoitlased Eluiga: 12 aastat Ilves Ladina k. nimi: Felis lynx Keha pikkus: 0,71,5 m Turja kõrgus: 0,50,75 Saba pikkus: 0,150,3 m Kaal: 1538 kg Suguküpsus: 23 a.
Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake."(Uurimus) ,,tõused lauast nagu hauast,"(Läigib) ,,Inimesed on nagu paadid,"(Inimesed on nagu paadid) Metafoorid: Veidi suuremal määral kasutab metafoore. Näited: ,,taevakumm kummub"(Suure katte all) ,,Jälle tilgub sappi"(Tulge appi!) ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!"(Lambad) Hüperbool: Tema luulest võib leida ka hüperboole.
Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on keskmiselt 20 mm, kuid mõnel aastal ei saja üldse. 7. Sahara elustik ( taimed , loomad )Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. 8. Rahvastik: kui palju inimesi elab Sahara kõrbe aladel, kes elavad ? Milline on rahvastiku tihedus? Elab vähe inimesi, paiksed, kuid vaesed inimesed. Tihedus on väike, sest enamik kõrbe on asustamata. 9. Inimeste elulaad: Kirjelda inimesi, kes elevad Saharas. Millised on nende kodud, ametid jmt? Lisa illustreerivad pildid. Inimesed on õhuliselt riides,
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju. Suguküps ema 2 aastaselt. Hallpapagoi paljuneb 2-3 aastat. Haudumisaeg 30- 32 päeva. Seltsiv lind, elab paarides. Nokka kasutab ronimisel kolmanda jalana. Flamingo pesitsemisaeg aprillist augustini. Toitub väikestest selgroogsetest. Räästepääsuke, hiireviu, talvituvad Aafrikas. Loomad: Liigirikas loomastik. Ühiseid jooni Aasija loomastikuga (elevandid, ninasarvikud, ahvid). Kiskjatest on tavalisemad leopard, gepard, lõvi ja hüään. Põhja osa on liigivaesem. Kõrbete domineerimise tõttu on palju avamaistu loomi (antiloobid), mitmesugu hüppurvorme jt. Loodus: Suurem osa Aafrikast on kõrbed ja poolkõrbed neile järgnevad savannid ja troopilised vihmametsad. Troopiliste vihmametsade vööde hõlmab Kongo nõo ja Põhja-Ginea mäestiku. Savannid katavad umbes30% A. alast. Vihmametsade läheduses levib hõredaid
ümbermõõt võib aga kuni 12 meetrit olla. Tema normaalne eluiga on 500 aastat, kuid usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. 3. LOOMASTIK Seoses rikkaliku rohukasvuga on savannis levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuuse, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Kiskjatena peavad seal jahti lõvid, leopardid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Kuivaks perioodiks koguneb pea kogu savanni loomastik veekogude äärde, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Peale esimest vihma ning rohu tärkamist lahkuvad loomad aga veeäärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Siis toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki.
hüäänid. Skorpion, kaamel, Hiidkaktus, aaloe, datlipalm, lõgismadu, varaan, kõrbehiir viigikaktus, joosuapuu Savann Vaheldub troopiline ja ekvatoriaalne Toimub keemiline murenemine. Lõvi, gepard, sebra, elevant, Looduslikud tingimused Põllumajandus, õhumass. Taimkate tüüp on Levivad pruun, puna ja kaelkirjak, ninasarvik, sobivad erinevatele taimedele. turism, maavarade puisrohtla, kasvavad üksikud puud. punapruunid mullad. Savanni flamingo, termiidid, gnuu, Baobab, akaatsia, palm, kaevandamine. Seal Vihmaperioodil haljendab kogu mullad on küllaltki vijlakad
Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust. Savann ja mägialad Aafrika tasandikke, mida katab rohi nimetatakse savannideks. Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari
kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik
kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik
Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel
Eksport Paber, kartong, tselluloos, Punutised, saematerjal, ümarpalk, mööbel 5 puitlaastplaadid 2 Import Paber, papp 9 Saematerjal, vineer, punutised, puusepatööd jpt 4 Metsloomad Pruunkaru, hunt, ilves, ahm, Gepard, kaelkirjak, šaakal, põder, jänes 5 elevant, antiloop 7 Mets looduskaitse all riigi 13 6 - pindalast (%) Hõivatud inimese osatähtsus 3 8 - (%) Metsanduse osatähtsus suur väike (“-” - andmeid ei leidnud)
Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Peale hargnemist toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud, täid 2. sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur, vetikas ja seen 3. mutualism kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine 4. kisklus e. karnivooria saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits gepard 5. herbivooria taimetoidulise looma e. herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe nt bambus hiidpanda 6. kommensialism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi
sõnad. · Arendatav, forint, jogurt, kirjutaja, meeletu, ootamatu, räpakas, sajas, sidur, sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas. Ligidal, lähedal, lühida, mõlema neil puudub ains nom. · Kolmandat e kolmat, tuhandet e tuhat, parajat e parast · Sõnu kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik ja ümbrik võib käänata nii AVga kui AVta. · Sõnad diipol e dipool, gepard e gepard (rõhuga teisel silbil), oktav e oktaav ja sümptom e sümptoom on kasutusel kahel kujul juba ains nom. Variandid diipol, gepard, oktaav ja sümptoom käänduvad nagu õpik. PÕHITÜÜP HABE · Habeme, habet, habemesse, habemete, habemeid, habemetesse e habemeisse. · Astmevahelduseta nom 2-silbilised e-lõpulised sõnad, millele gen liitub silp me. Erandsõnana kuulub siia ka a-lõpuline süda.
Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks.
ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki ,,kiisusid". Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid (Felis), nagu näiteks kodukass, metskass, ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, irbis. Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele alusel eriline luu hüoidluu, mis võimaldab neil samaaegselt hingata ja nurruda. Suurtel kaslastel on seevastu vaid elastne kõhr ning nad saavad nurruda ainult väljahingamisel. Kaslased elavad maismaal, kuid kõik oskavad ronida ja paljud on head ujujad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
