viimistlus, töö kvaliteet, ilu ning vastupidavus. "Gumbsi mööbel" oli Venemaal kvaliteedi sümbol. 4 Henry Gumbs 5 Klassitsistlik mööbel 18. sajandil asendus barokkstiilis mööbel klassitsistliku mööbliga. Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ning range proportsionaalsuse põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob. 6 Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil. Mööbli tootmises hakati kasutama ka papli- ja kasepuitu. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asendus "ampiiri" stiil gooti stiilist inspireeritud mööbliga. 8 Empire "Ampiiri" stiil
Postimpressionism Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry selleks, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Édouard Manet'd. Fry kasutas seda terminit siis, kui ta 1910 organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillism...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib
Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920 ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. Pablo Picasso "Sõprus" Pablo Picasso "Naine lillega" Georges Braque Igor Stravinski (18821971) Vene helilooja, dirigent ja pianist Peterburg Tunnid Nikolai RimskiKorsakovi juures Peterburi Ülikool õigusteadused Elu Sveitsis ja Prantsusmaal II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New York) 1945 USA kodakonsus ... Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele.
rikutud ühiskonnale, müstikale toetumine, domineeris dadaistlik liikumine, seksuaalsusele suunatud Sigmund Freudi sürrealism sümboolika alateadvusteooria Minu kolm lemmikkunstivoolu on dadaism, ekspressionism ja futurism. Page 2 Sheet1 kunstnikud 1 lemmik töö Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger, Juan Pablo Picasso- Gris Tüdruk mandoliiniga Giagomo Balla, Garlo Carra, Gino Severini, Umberto Tullio Crali- Nose Boccioni Dive on the City Vassili Kandinsky, Franz Marc, Paul Klee, Frank Stella, Ellsworth Kelly- Al Held, Kenneth Sinine, roheline, Noland, Ellsworth kollane, oranz, Kelly- punane Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre Derain, Raoul Dufy, Henri Matisse- Blue
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult,
saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a. suvel suri ta südameataki tagajärjel.
Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse süvenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda ümber märtri. Hääl muutus vaikseks , jõuetuks. Kuid siiski veenev osatäitmine lõi romantilise atmosfääri. Kahjuks ei meeldinud mulle aga Urmas Põldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt üle laulis. Temast märksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumõistjast isalikuks andestajaks. Minu arvates oli tegemist väga professionaalse osatäitmisega. Sümpaatselt olid lauldud kõrvalrollid, eriti jäi meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lava dekoratsioonidest jäi meelde hiigelpuu teise vaatuse armuidülli taustana, samuti lõppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Mulle meeldis ka väga Flora punane ballikleit. Kokkuvõttes jäin ma etendusega rahule
Postimpressionistid 2. Anastasia Topkina *** 1886.a. impressionistide viimasel ühisnäitusel torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda uut moodi kunsti hakati nimetama puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks. Neoimpressionism Rajaja GEORGES SEURAT(18591891). Ta kasutas värviringi Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega. Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka muldvärve. 1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama üksnes puhtaid spektrivärvusi. Teosed hakkasid meenutama mosaiike. Georges Seurat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Seine GrandeJatte`i
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25
ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Edasi minek Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Georges seurat ''Seine ja suur jaht'' (1888) Vincent van Gogh (30.03
korjajad" "Kivi- realism lõhkujad" realism Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism* Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande- Jatte'i saarel" neoimpressionism Paul Signac Georges Seurat "Paavstide loss Avignonis" "Harbour at Marseilles" neoimpressionism neoimpressionism
Kõrgel tasemel zanrimaal, Frans Hals, Rembrandt Harmensz van Rijn, Holland maastik, natüürmort, meremaal, portree. Realistlik kunst. Vermeer van Delft. Kunstnikud õukonna teenistuses enamasti. Temaatikast esindatud enamik zanreid - Vennad Le Nain'id, Georges La Tour, Nicolas Prantsusmaa allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. Kaks suuna - realistlik ja idealiseeriv. Poussin, Claude Lorrain. Saksamaa: aRhitektuuris maalilisus ja dünaamilisus, raskupärasus, detailiderohkus. Bartolomeo Rastrelli, Carlo Rastrelli, Niccolo Muud Euroopa maad
marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008) Suremus: 10,38 surma/1000 inimese kohta(2008) Keskmine eluiga: 79.07 aastat 3 suuremat linna koos rahvaarvuga: Brüssel 949 000, Antwerpen 463 000, Gent 228 000 RAHVASTIK Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad: KUULSAD INIMESED Tuntuimad belglased on Tintini koomiksi looja Georges Rémi (Hergé), kirjanikud Georges Simenon and Hugo Claus, helilooja ja laulja Jacques Brel ning rattur Eddy Merckx. Maalikunstnikud James Ensor, Paul Delvaux ja René Magritte on väärilised järglased Rubensile ja teistele mineviku kuulsatele flaami meistritele. MAJANDUS Majandusharud: Elektroonikatööstus, ravimitööstus, lennukitööstus, raskemasinaehitus, telesidevahendid, autotööstus, naftakeemiatööstus, tekstiilitööstus SKT: 454,283 mld $ (2007) SKT elaniku kohta: 42617 $ (2007) MAJANDUS Import
· Kõnelaul- jälgitakse rütmi, aga helikõrgus on suvaline. · Arnold Schönberg ,,Kuu Pierrot" · Arnold Schönberg ,,Ellujäänu Varssavist" · Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20. sajandi I poolel · Jazzi esiletõus (levik üle maailma- heliplaatide tähtsuse tõus) · Anglo-ameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika) · BIGBÄND-suur tantsu-või dzässorkestr, koosneb 3pillirühmast(vaskpuhk-, puupuhk- ja löökpillidest) · Georges Gershwin Ooper ,,Porgy ja Bess"/ ,,Summertime" · Georges Gershwin ,,Rhapsody in Blue" · Charles Ives ,,Viiulikontsert" nr. 2 · Charles Ives 2. klaverisonaat ,,Concord" · Uued arengusuunad Euroopas · Carl Orff ,,Carmina burana" / Avakoor ,,Oo, Fortuna" · Carl Orff ,,Carmina burana" / koor ,,Ecce Gratum" · Vene muusika 20. saj. I poolel · Muusika kommunistliku korra alla allutatud. · Muusikaga pidi väljendama kommunistliku propaganda
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Pablo Picasso Referaat Tallinn 2009 Pablo Picasso Elulugu Pablo Picasso (tegelikult Pablo Ruiz y Picasso) oli Hispaania päritolu maalikunstnik, skulptor ja graafik. Picasso oli 20. sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Pablo Picasso erakordne joonistamisanne olevat ilmnenud juba kümneaastaselt, mil temast sai oma kunstnikust isa õpilane. 1895. aastal astus Picasso Barcelona kunstiakadeemiasse ning kaks aastat hiljem Madridi San Fernando Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Õppetööst enam veetles Picassot aga Madridi öö- ja seltskonnaelu. 1899. aastal jättis ta kooli pooleli ning pettis sedasi oma isa poolt talle pandud lootusi.
Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. Henri Matisse. Meri Colliore´I lähedal Henri Matisse. Elurõõm Kubism Pablo Picasso portree. Autor Juan Gris Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne.
* töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruumilisus Kunstnikud: * Henri Matiss`e * Raoul Dufy * Georges Rouault Kubism 1907 - 1914 * geomeetrilised kujundid * tahtlikult moonutatud perspektiiv * püüti üht eset näidata korraga mitmest küljest * levinuimad olid natüürmordid Kunstnikud: * Pablo Ruizi Picasso * Juan Gris * Georges Braque Ekspressionsim 1905-1920 algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.
aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele · väga erksate ja kontrastsete värvidega ning harmoonilised ja kaunid. · Jäi ainukesena fovismile elu lõpuni truuks H.Matisse `'Dahlias'' ja `'Harmony in Red''
Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist Charles Darwin ja Alfred Wallace- evolutsiooniteooria ja loodusliku valiku põhimõtted Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1. Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2. Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. 3
helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal (Väino Puura), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma), Balletisolistid (Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust.
· Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena · Ta on soleerinud Milano, Napoli, Genova, Verona, Cagliari, Ravenna, Torino, Helsingi, Viini, Trieste, Pariisi, Caeni, Londoni ning teistes kuulsates ooperimajades. · Ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega nagu Georges Prêtre, Rafael Frühbeck de Burgos, Neville Marriner, Claudio Abbado, Ton Koopman, Dennis Russell Davies, Jonathan Nott, Ulf Schirmer, Christopher Hogwood, Stefan Soltesz, Fabio Luisi, Ion Marin, Manfred Honeck, Bertrand de Billy, Ottavio Dantone, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Plácido Domingo, Thomas Hengelbrock, Gérard Korsten, Michael Gielen, Tõnu Kaljuste, Eri Klas jt. · Aastal 2002 laulis Peebo koos Stefania Bonfadelli ja Renato Brusoniga Verdi
Prantsusmaa kuulsamad kokad Raidi Mägi KP32 Georges Auguste Escoffier Georges Auguste Escoffier (28. oktoober 1846-12 veebruar 1935) oli prantsuse kokk ja kulinaariaalane kirjanik, kes populariseeris ja ajakohastatas traditsioonilise prantsuse toiduvalmise meetodid. Ta oli pea legendaarne kokkade ning gurmaanide seas ning samuti oli ka sealhulgas üks modernse prantsuse köögi arendajaist. Escoffier töötas välja lihtsaid roogi. Toit pidi olema toit ja selle kuju, maitse ja aroomiga. Ta hakkas kasutama
Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles"
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest
Georges Seurat Naismodellid Pühapäev Grande-Jatte saarel Sild Courbevouis Henri de Toulouse-Lautrec Sukka jalga tõmbav naine Lõbumaja salong Naiskloun
Kubism ja abstraktsionism Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal · Esimesteks vilelejateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque · Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku ·
Esimene ooperikülastus Eelmise aasta maikuus otsustasime oma perekonnaga Vanemuise teatrisse vaatama minna helilooja Georges Bizet ooperit „Carmen“. See on helilooja tuntuim ooper, mis valmis 1875. aastal. Peategelast Carmenit mängis moskvalanna Aleksandra Kovalevitš. Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875
nad kombineerivad teksti ja muusika, teatrilises vormis/sättes. Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi meisterlauljad" Nimeta 3 Verdi ooperit! „Nabucco“, „Macbeth“, „Luisa Miller“, „Rigoletto“, „Trubaduur“, Traviata“,“Maskiball“, „Don Carlos“, „Aida“, „Othello“ Georges Bizet "Carmen"
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5
Postimpressionism Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool Stiven Danilov 12a Postimpressionism Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry selleks, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Édouard Manet 'd. Fry kasutas seda terminit siis, kui ta 1910 organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionismi ära tundmine Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasuta...
20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese
Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni
IMPRESSIONISM JA NEOIMPRESSIONISM TPL Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist ...
Elutants. Edvard Munch Karje. Edvard Munch Haavatud Ingel. Hugo Simberg Rändav Poeet. Gustav Moreau Juudit. Gustav Klimt Hotel Tassel Brüsselis. Victor Hurta Claude Monet. Tõusev päike Pühapäeva pärastlõuna Grande-jatte'i saarel. Georges Saurat Päevalilled. Vincent van Gogh Autoportree. Vincent van Gogh Tähisöö. Vincent van Gogh Kollane kristus. Paul Gauguin Autoportree. Paul Gauguin Suplevad naised. Paul Cezanne Suudlus. Gustav Klimt
suitsulõhe kreemiga) Tandoorikana ja dolma röstitud lavassil Crissini pirni ja parmasingiga Magusad suupisted: Puuviljadega täidetud kanafileerulaad Tandoorikana ja dolma röstitud lavassil · Toorjuustu- shokolaadikreemiga pannkoogirull · Kääbusapelsin shokolaadis · Valgehallitusjuust shokolaadis · Sinihallitusjuust shokolaadis Joogid : · Kohv, tee · Aperitiiv Sours liköör, mineraalvesi · Vein Georges Duboef Fleur, valge · Vein Georges Duboef Fleur, punane · Mineraalvesi Vichy Classque · Lauavesi Everin · Apelsinimahl NÕUD: 1. Suupistetaldrikud 16 ( 8 soolase , 8 magusa jaoks) 2. Riistad: suupistenuga 16 , suupistekahvel 16 3. Klaasid: ( klaasihoidjad, taldriku külge 8 ) , mahlaklaasid 8 , punaseveini klaasid 4 ,valgeveini klaasid 4, shampuse pokaalid 4 , veeklaasid (jalaga), kohvitassid 4 4. Serveerimisvahendid : kannud , kandikud , paberist salvrätid ( korvis)
dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1
Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www.youtube.com/watch?v=BPqGkQMmlDQ
Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks aegkondadeks. Aegkonnad jagunevad: Ürgaegkond, aguaegkond, vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond. Vanimad elusorganismid tekkisid umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased. Paljud teadlased on loonud mitmeid evolutsiooniteooriaid maa ja elu arenemise kohta. Näiteks Georges Cuvier avastas, et sügavamal maa sisemuses asetsevad haruldasemad leiud. Lamarck on aga esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja. Charles Darwin väitis, et evolutsiooni tunnistati, kui üldist loodusnähtust. Darwini sõnul praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest ja põlvnemine toimub läbi muutuste.
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles ...
Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata
aastatel teisel poolel. Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
Tädi oli Nanaga rahul nähes tema jõukat elujärge ja kiindumust lapsesse. Naine elas säästudest, kuid kui Nana lubas talle suure korteri osta, õpetas tädi Nanat mehi paremini ümber sõrme keerama. Georges Hugon 17. aastane, siniste silmade, piimahabemega nooruk. Ta oli tulnud Pariisi, et alustada õpinguid õigusteaduskonnas. Noormees oli Nanast täielikult vaimustuses. Ta pöördus koguni oma pere vastu, et olla vaid Nanaga koos. Teose lõpus lõi Georges endale suures meeleheites ja armukadedushoos käärid rindu ning suri nädal hiljem. Proua Tricon vana daam, kes kandis rippuvaid rulllokke ja nägi välja nagu vaesunud krahvinna. Tricon pakkus tööd kõigile Pariisi prostituutidele. Labordette Noorhärra, kes ei soovinud iialgi mingit kasu. Ta oli naistele vaid sõber, ajades nende väikseid asju. Sokutas pidevalt võlausaldajaid Nana kodus minema. Proua Hugon Georgesi ja Phillipe ema
Eugene Delacroix. Vabadus viib rahva barrikaadidele. Eugene Delacroix. Alzheeria naised. 1834 1830. Taillebourgi lahing. 18351837. Eugene Delacroix. Eugene Delacroix. Eugene Delacroix. Autoportree. 1837. Georges Sandi portree. 1838. Lõvi küülikut järamas. 1858. Romantismi maalikunst Francisco de Goya y Lucientes. 1746-1828. Hispaania Francisco Goya. Francisco Goya. Francisco Goya. Markiis de Solana, Carpio Autoportree. 1797
KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte. Viimastel on enamasti mingi praktiline ülesanne, näiteks ehitis kaitseb
kus sai tundeid väljendada maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks. Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid ning vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades ja rõhutas kontuure. Pildil oli tähtis visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis punkte pildile tehes (puäntillism), vastandvärve puhtalt lõuendile tippides kõrvuti, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Paul Signac maalis sarnaselt Seuratile ja nende pildid hakkasid meenutama mosaiike. Signac saavutas häid kompositsioone ja intensiivse valguse edastamise. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Kujutas palju prostituute ja tantsijaid. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid
pankur Steinerile. Kuid Steiner ei olnud ainuke austaja. Üks austajatest oli 17 aastane George Hugon. Steiner ostis Nanale maja linnast välja. Nana tahatis puhkust ja läks koos oma poja Louisetiga sinna. Seal samas oli ka Georgi ema maja. Ja nad hakkasid seal kohtuma. Nad armusid teinetesse. Georgi ema oli vastu, et ta Nanaga kohtus aga siiski jätkas George Nana juures käimist. Õhtul mil ta sai kirja teatrist, kus Bordevana soovitas tal puhkust võtta, sai Nanale selgeks, et Georges on liiga noor ja ta tundis sellepärast hingepiina. Ta otsustas pöörduda jälle õigele teele ja võtta omale vanem mees. TSITAAT: Elu tuleb tõsiselt võtta, eks ? Armastus ei vii kuskile. Järgmisel päeval sõitis ta tagasi linna. Steiner oli nana ammu maha jätnud ja Nanal algas suhe Fontaniga. Alguses oli neil kõik tore ja õnnelik, kuid hiljem hakkas Fontan Nanaga jõhkralt käituma. Nana püüdis igati olla mehele meelejärgi. Tegi kõik, kuidas mees soovis
noorukit", "Tüdruk kitsega", "Alasti poiss" 3) Aafrika kunstist mõjutatud periood (1908–1909), sel ajal on Picasso looming mõjutatud Aafrika motiividest ja Aafrika mandri rahvuste kunsti eripäradest ja tunnusjoontest. Eriti mõjutab teda Aafrika skulptuuride inimesekäsitlus. Selle perioodi tippteoseks on "Avignioni neiud" 4) Analüütilise kubismi periood ehk cezanne’elik periood (1909–1912), on tegemist kubismi rakendusega. Selle perioodi peamine mõjutaja oli Picasso jaoks Georges Braque, kellega tema tööd ka suuresti sarnanevad. Tööd iseloomustavad loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile. Maalidest võiks nimetada järgmisi: "Kitarrimängija", "Tütarlaps mandoliiniga", "Willhelm Uhde portree", "Akordionist" 5) Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (1912–1919), sellele perioodile on iseloomulikud kollaaž ja paberi lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on: "Kitarr ja viiul", "Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga".
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne),
karakteristika, sale sarmikas joon, sümmeetriline, Maalikunst: tasakaalukas, idealiseeritud Vennad Le Nain' Id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool) portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, Georges La Tour ( 1593-1652) tõetruu, ilmekad tüübid küünlavalgel, lihtne Nicolas Poussin (1594- 1665) kompositsioon, sidumata figuurid, väge figuure, Claude Lorrain (1600- 1682) rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
