Impulss See artikkel räägib mehaanika mõistest; närviimpulsi kohta vaata artiklit Närviimpulss; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Impulss (täpsustus) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.
Insulating foam core Two layers on fiberglass Layer of travertine "The building is a good example of how environmentally friendly objectives can be combined with beautiful architecture" - Kim Herforth Nielsen, creative director and founder of 3XN. Worth reading it? YES self shielding design isekaitsev disain? travertineclad traventiiniga kaetud intricate geometrical pattern keeruline geomeetriline muster spatial experience ruumiline kogemus? discrepancies amongst erimeelsused millegi hulgas Thank you for your attention! http://www.3xn.dk/en/#/home/studio/history/ http://blog.kreysler.com/?p=623 http://www.archdaily.com/43658/hortenheadquarters3xn/
3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1. valgusvoog (fii) valgusenenrgia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Ühik on luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3
Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas. August Jansen: Luigejaht. Eliel Saarinen: Endine Krediitpanga hoone Tallinnas. Kubism: looduses nähtavates esemetes näha põhivorme ja püsivaid struktuure, mõju avaldas Aafrika neegriplastika, geomeetrilised kujundid, algus Pariisist, inimelu sünged küljed, vägivaldne inimese anatoomia moonutamine, tuhmid värvid. Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid hakkisid maailma tükkideks, väljendusvormiks pinnad ja jooned, tehti kollaaze. Sünteetiline: Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi, erksamad ja puhtamad värvid. Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques
lim an = 0, ehk an 0 lim f ( x) = 0, ehk f ( x) 0 n xa Lõpmata väikeste suuruste omadused: Lõpliku arvu lõpmata väikeste suuruste summa on lõpmata väike suurus. Tõkestatud muutuva suuruse ja lõpmata väikese suuruse korrutis on lõpmata väike suurus. Lõpliku arvu lõpmata väikeste suuruste korrutis on lõpmata väike suurus. Arv e. Piirväärtuse arvutamine. L'Hospitali valem, selle kasutamise eeldused. Tuletis, selle rakendused Tuletis, selle geomeetriline tähendus. Funktsiooni tuletis on funktsiooni ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu tõkestamatul lähenemisel nullile. Geomeetriline tähendus ülesanne joone puutujast See tähendab, et funktsiooni tuletise geomeetriliseks vasteks on funktsiooni graafiku puutuja tõus punktis, mille abstsiss on x. Mehaaniline tähendus ülesanne punkti kiirjusest Tuletise arvutamine definitsiooni järgi. Funktsiooni tuletise leidmist nimetatakse ka diferentseerimiseks.
osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k- arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= z 1 ( a1 +b 1 i ) (a 2+b 2 i) (a1+b1i)*(a2+b2), = z 2 ( a2 +b 2 i ) (a 2+b 2 i) 2) Kompleksarvu trigonomeetriline kuju ja tehted trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y- telg imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy trigonomeetriline kuju tähistame nurk X-teljel ja vektori OA pikkus r ,siis a=rcos ja b=rcos .avaldist z=r(cos +isin ) ongi trigonomeetriline kuju. Arvutamine
a.3. Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funktsiooni lokaalseteks ekstreemumiteks. b. Sõnastada ja tõestada Fermat' lemma Sõnastus: Kui funktsioonil f on punktis x lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f'(x)=0. Tõestus: b.1. b.2. 25. Sõnastada ja tõestada Rolle'i teoreem. Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu. Sõnastada ja tõestada Cauchy teoreem. Sõnastada ja tõestada Lagrange'i teoreem. Lagrange'i teoreemi geomeetriline sisu. a. Sõnastada ja tõestada Rolle'i teoreem Sõnastus: Kui funktsioon f on lõigul [a,b] pidev, vahemikus (a,b) diferentseeruv ja rahuldab tingimust siis leidub vahemikus (a,b) vähemaly üks punkt c nii, et . Tõestus: Kuna f(x) on pidev lõigul [a,b], siis saavutab ta oma suurima ja väärtuse
TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad Kaheksakand ehk Muhu mänd
Hulktahukas (polüeeder) hulknurkadega piiratud geomeetriline keha. Hulktahukat piiravaid hulknurki nim. tahkudeks, külgi servadeks, tippe tippudeks, kahe erineva tahu tippe ühendavat lõiku diagonaaliks. Diagonaallõige on hulktahuka ja diagonaaltasandi ühisosa. Hulktahukad jagunevad KUMERAD ja MITTEKUMERAD. Korrapärane hulktahukas (platooniline keha) kumer hulktahukas, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed (nt. tetraeeder 4 võrdkülgset
Matemaatika valemid VÕRRANDID JA VÕRRATUSED ruutvõrrand murdvõrrand nimetaja ei võrdu nulliga! vajadusel leian ühise nimetaja kontroll! juurvõrrand võtan mõlemad pooled ruutu trigonomeetriline võrrand - logaritm eksponentfunktsioon ja eksponentvõrrandid 1. eksponentvõrrand 2. eksponentvõrrand 3. kolmeliikmeline eksponentvõrrand ehk logaritmfunktsioon ja logaritmvõrrand logaritmfunktsioon: logaritmvõrrandite lahendusvõtted: 1. potentseerimine 2. asendusvõte 3. logaritmi definitsiooni kasutamine võrrandisüsteem ja võrratussüsteem liitmis- või asendusvõte! GEOMEETRIA Tasandilised kujundid kolmnurk Heroni valem: r – siseringjoone raadius täisnurkne kolmnurk koosinusteoreem siinusteoreem R – ümberringjoone raadius ruut ristkülik rööpkülik trapets romb ringjoon, ring,...
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
mis saadakse b koordinaatide on nurk vektorite a ja vahel Tasandi võrrand punkti ja normaalvektori jagamisel tema pikkusega. kaudu TÕENÄOSUS JA STATISTIKA Täistõenäosus Bayesi valem Bernoulli valem Keskväärtus: Geomeetriline jaotus Binoomjaotus Dispersioon: Standardhälve: Normaaljaotus Binoomjaotuse lähendamine normaaljaotusega ja
Galileo Galilei Brenda Pent Elly Soots Viimsi Keskkool Haridus ja isiklik elu Sündis 15.veebruar 1564 Pisas. Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles
● Lahkus Teebasse ● Rajas uue pealinna Ahet-Atoni Ehnaton ● Keha on kujutatud lõdvana, pehmena ning isegi haiglasena. ● Näo omapära on rõhutatud ning psühholoogiline iseloomustus on keerukam. Ehtanon Kunsti muutumine ● Päikese ketta maapealseks jumalaks peeti vaaroad ja tema pere. ● Ehnatonist on säilinud 4m kõrgune liivakivist kuju ● Erinevus- kadunud olid senise kunsti kindel ja üldistatud geomeetriline vorm. Vaaroa ● Vaaroale on antud äraolev ning salapärane muie. ● Valitsejana üleolev. ● Paljudel reljeefidel ja maalidel on Ehnaton kujutatud abikaasa ja tütardega ● Ehnaton koos perekonnaga kummardab jumal Atonit. Nofretete ● Nofretete oli Ehnatoni naine. ● Maritationi ema Meritaton ● Ehnatoni ja Nofretete tütar. ● Meritatonil oli väga erilise kujuga kolju.
Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriüksustest(elementaarlülidest) 4. ETEEN... ...on enimtoodetud orgaaniline aine. Meeldiva lõhnaga ja narkootilise toimega värvitu gaas
Nurk Geomeetria- uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa) Nurk- on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Kaks nurka on võrdsed kui neid saab ühtida. Nurgakraad Nurga mõõtühikuks on 1 nurgakraad. Täisnurk- on alati 90 kraadi Sirgnurk- on alati 180 kraadi Nurga mõõtmine Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus:
õpetused kõrgemast reaalsusest. Abstraktsionism kujunes 20.saj algul Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitsi ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.
(geomeetriline) lähend? Loetle selle 3 koordinaatide ja asimuudi muudud, millest minnakse Apogee on umber Maa tiirleva taevakeha põhiomadust? Maa füüsilise pinna matemaatiline üle otsitavatele suurustele. Lahendus vahepealse orbiidi punkt, mis asub Maale kõige (geomeetriline) lähend – pöördellipsoid (sferoid). üleminekuga tasandile, mille puhul sferoidiline kaugemal. Pöördellipsoidi 3 põhiomadust: * geomeetriline kese kolmnurk projitseeritakse mingi kaardiprojektsiooni 32. Defineeri Kepleri esimene seadus peab ühtima Maa masskeskmega, aga lühem telg – tasandile, lahendatakse tasandilise trigonemeetria sateliitidele kohandatult. Maa pöörlemisteljega. * maht peab võrduma geoidi valemitega ja saadud tulemused projitseeritakse I seadus: Sateliidid tiirlevad piki ellipseid, mahuga * ellipsoidi ja geoidi pindade tagasi sferoidile
Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 8. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid. Muutuvat suurust α nimetatakse lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim α = 0. Muutuvat suurust α nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim |α| = ∞. 9. Funktsiooni piirväärtuse definitsioon ja geomeetriline sisu. Funktsiooni ühepoolsete piirväärtuste definitsioonid ja geomeetriline sisu. Neid definitsioone küsin ainult lõpliku a ja b korral. Funktsioonil f on piirväärtus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis x → a, mis rahuldab tingimust x ≠ a, funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. ( lim f ( x ) =b x→ a ) Geomeetriline sisu. Kui funktsioonil f(x) on piirväärtus b punktis a, siis
Vektorruumi baas ja mõõde. Vektori koordinaadid. Eukleidiline vektorruum Vektorite skalaarkorrutis. Cauchy-Bunjakovski võrratus. Ühikvektor, kahe vektori vaheline nurk. Meetriline maatriks, vektorite skalaarkorrutise leidmine analüütilisel kujul. Ortogonaalsete vektorite süsteemid Ortogonaalsete vektorite süsteemide lineaarne sõltumatus. Ristbaas. Suunakoosinused. Vektorite vektorkorrutis ja segakorrutis Vektorite vektorkorrutise mõiste, arvutamine, omadused ja geomeetriline tähendus. Vektorite segakorrutise mõiste, arvutamine, omadused ja geomeetriline tähendus. Sirge ja tasand ruumis Sirge vektorvõrrand, parameetrilised võrrandid ja kanoonilised võrrandid. Tasandi vektorvõrrand, parameetrilised võrrandid. Tasandi üldvõrrand. Sirge esitamine kahe tasandi lõikejoonena. Tasandi normaalvõrrand, punkti kaugus tasandist Tasandi normaalvõrrand. Punkti kauguse arvutamine tasandist.
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A
Matemaatilise analüüsi (II) I osaeksami teooriaküsimused 2013 1. Kahe muutuja funktsiooni väärtuspaaride (x; y) hulka, mille puhul definitsioon. Määramispiirkond. funktsioon z = f (x; y) on määratud, Kahe muutuja funktsiooni nimetatakse selle funktsiooni geomeetriline kujutamine. määramispiirkonnaks. Kui kahe teineteisest sõltumatu muutuva suuruse x ja y igale väärtuspaarile (x; y) mingisugusest nende muutumispiirkonnast D vastab suuruse z väärtus, siis öeldakse, et z on kahe sõltumatu muutuja x ja y funktsioon, mis on määratud piirkonnas D. Argumentide x ja y 2. Kahe muutuja funktsiooni , saame z uue muudu z, mida
mõõtmiseks jm. Vana-Kreekas kogutud ja süstematiseeritud geomeetria- teadmised on kokku võetud õpetlase Eukleidese töös „Elemendid“, mis on koostatud umbes 2300 aastat tagasi ja säilinud meie ajani. Fragment Eukleidese tööst. Leitud Oxyrhynchus´est 1896-1897. a. Säilitatakse Pennsylvania Ülikoolis. Nurk matemaatikas Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad Haar A kaks ühest ja samast + alguspunktist väljuvat kiirt. O + Kiiri OA ja OB nimetatakse Tipp B nurga haaradeks, punkti O nurga tipuks. Haar • Vaadeldavat nurka märgitakse kaarega nurga sees. • Nurka märgitakse lühidalt AOB, BOA või lihtsalt O. • Täht, mis tähistab nurga
tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim. liikumist,mille põhjustab kehast teatud kiirusega lendav osa.töö on jõu x jõu suunas sooritatud nihke suurusega A=Fs. Kui suund ei ühti nihke suunaga A=Fscos .võimsuseks nim. suurust,mida mõõdetakse töö ja selle töö tegemiseks kulunud aja suhtega N=a/t. Võmsuse ühik W.Võimsus on arvuliselt võrdne jõu ja kiiruse korrutisega.kineetiliseks energiaks nim. füüsikalist suurust,mis = m ja
JOHANNES VARES- BARBARUS (12.01.1890 - 29.11.1946) Elulugu Sündis Viljandimaal Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis) Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid s...
Stiilid Orderite ehk stiilide kasutus, mis kujunesid 7.saj (dooria, joonia) ja noorem korinfose stiil. Templid on avarad , kõrged, kujundatud erksates värvides Karüatiidid- naistefiguuurid sammaste asemel. - dooria orde-vanim, lihtne , range - joonia orde- elegantne, noor, dekoratiivne, peen sammas (n. nike) - koristose orde keruuline , kõige noorem, kapiteel (n. olümpilion) Mall Tuntud on vasimaal *8.saj geomeetriline ( meandi) *7-6. saj mustafiguurilised *5.saj punasefiguurid -mütoloogia, olmestseen On avastatud valguse varja effekt, mis paneb aluse kaasaegsele maali tehnikale. Rooma kunst( 753a. enne-476 pärast) 2.saj ema rooma impeeriumi kõrgaeg. *Ilmalik kunst, elulähedane. Ülistab vaemehi ja riigivalitsejaid. *Rooma kunst on mõjutatud kreeka ja etruski kunsti poolt. Arhitektuur. Mõtlesid välja betooni. Materjal- põletatud tellised. Konstruktsioon kaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis pan...
MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on võrdtugevad, siis .
Mida tähendab, et marginaalkasum on 30? tuletis on funktsiooni väärtuse muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. Marginaalsuurus majandusnäitajatega funktsiooni tuletis Mkulu 15kr tähendab ligikaudu täiendava tooteühiku tootmiseks vajalikku kogukulu muutu Mtulu 10 - tähendab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kogutulu muutu 8. Milline on tuletise geomeetriline tähendus? Funktsiooni graafiku puutuja tõus antud punktis, f' (x) = tan 9. Mis on funktsiooni diferentsiaal? Diferentsiaali geomeetriline tähendus? Funkt.diferents. funktsiooni tuletise ja argumendi muudu korrutis Geomet.tähendus graafiku puutuja ordinaadi muut 10. Mida näitab funktsiooni elastsus? Mida tähendab, et nõudlusfunktsiooni elastsus on -2? Funktisooni elastsus - näitab ligikaudselt mitme protsenti võrra muutub
Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Opkunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muidu ignoreerib. Vasarely nägemus on "uue linna nägemus geomeetriline, päikeseline ja värviline". Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley (1931-, Briti maalikunstnik) kattis kogu pildi pinna väikeste elementide seeriaga, mida vaadates tajume liikumist või hoopis kaotame võime pilku paigal hoida. Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 Bridget Riley "Juuni", 2002 (80x114 cm) Bridget Riley´t huvitas staatilisel pildil liikumise loomine.
ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse.
KreekaRooma 1 1.Tõene või Väär/10/ 1) Kreeta ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid suured lossid.T 2) Knossose lossi keeruline põhiplaan andis arvatavasti aluse labürindilegendi tekkeks.T 3) Kreeka templid asetsesid kõrgel alusel.T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/ 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kouros-alasti noormehe kuju 2)...
Tõkestatud suuruse definitsioon Muutuvat suurust nimetatakse tõkestatuks, kui selle suuruse muutumispiirkond on tõkestatud. Suurus on tõkestatud, kui kõik suuruse väärtused kuuluvad mingisse lõplikku vahemikku (a,b) d. Lõpmatult kahaneva ja tõkestatud suuruse korrutise teoreem Kui suurus on lõpmatult kahanev ja suurus on tõkestatud, siis nende korrutis on lõpmatult kahanev. 9. Funktsiooni piirväärtuse definitsioon ja geomeetriline sisu. Funktsiooni piirväärtuse definitsiooni laiendamine juhtudele a ja b . Funktsiooni ühepoolsete piirväärtuste definitsioonid ja geomeetriline sisu. Sõnastada teoreem funktsiooni piirväärtuse olemasolu ja ühepoolsete piirväärtuste võrdsuse omavahelise seose kohta. a. Funktsiooni piirväärtuse definitsioon ja geomeetriline sisu a.i. Funktsioonil f on piirväärtus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis xa
Rühmade arv 8 Maksimum 23,90 cm Miinimum 3,95 cm Kaalutud keskmine 20 19,35757 Aritmeetiline keskmine 12,53 16,52 cm Ruutkeskmine diameeter 13,72 17,35 cm Geomeetriline keskmine 11,22 15,470 cm Harmooniline keskmine 9,94 cm (0.5 Mediaan kvantiil) 12,15 18 cm Mood 4,75 18,00 cm 0,1-kvantiil 5,56 10 cm Alumine kvartiil (0,25-kvantiil) 7,33 13 cm
neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma. Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis. Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurust, mis iseloomustab jõu pööravat toimet ümber punkti nim. jõu momendiks selle punkti suhtes. Punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku nim. jõu õlaks selle punkti suhtes. Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui nende jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga ja jõudude momentide summa vabalt valitud punkti suhtes võrdub nulliga. Ühe keha libisemist teise keha pinnal takistab jõud, mida nim. hõõrdejõuks. Coulomb'i seadused: 1. hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast. 2. hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga Tmax = MN, kus võrdetegurit M nim. hõõrdeteguriks.
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornamen...
1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse elastsete osade (vedrud, stabilisaatorvardad)
omase vormikindlusega. ( Natüürmort kummutiga. Kaardimängjad V. Suplevad naised. Poiss punase vestiga. Natüürmort õunakorviga.Sinine vaas. Saine-Victoire'i mägi.) Kubism sellest saab rääkida aastast 1907. Algselt oli see pilkeks antud nimetus. Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Kubistid säilitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja natüürmordid nõude, muusikariistade ja muude sääraste esemetega , millel on küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi ajaag järjest väiksemaks. Picasso (1881 1973) oli joonistusõpetaja poeg, seega varakult kunstitehnikatega tutvunud.
1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A-aatomi mass F-faraday arv z- aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1- geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades. n=sina/sinb=c/v c- valguse levimise kiirus vaakumis v- valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskonnast teise.
Optika Optika on füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega, st. uurib nende nähtuste tekke põhjuseid, kirjledab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaj...
Negatiivse arvuga jagamine muudab võrratust, Võrratus jääb ka siis kehtima, kui võtta temast piirväärtus piirprotsessis . Seega tuletise definitsiooni põhjal: Võtame -i -st paremalt Ja piirväärtuse Järeldub, et ja Mis tähendab, et see on võimalik ainult siis, kui 3. Sõnastada ja tõestada Rolle'i teoreem. Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu. Sõnastada ja tõestada Cauchy teoreem. Sõnastada ja tõestada Lagrange'i teoreem. Lagrange'i teoreemi geomeetriline sisu. a. Rolle'i teoreem Kui funktsioon f on lõigul [a,b] pidev, vahemikus (a,b) diferentseeruv ja rahuldab tingimust f (a) =f (b), siis leidub vahemikus (a,b) vähemalt üks punkt nii, et f`(c)=0. b. Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu: Teoreemi eeldustel on funktsiooni sile joon, mille otspunktid asuvad x telje suhtes
Aritmeetiline jada: an = a1+(n-1)d d = an-an-1 Sn = Geomeetriline jada: an = a1qn-1 Sn = Hääbuv jada: S = Trigonomeetria: sin 2 2 2 = sin +cos = 1 1+tan = sin2 = 2cossin cos2 = 2cos2-1 tan2 = siinusteoreem: (ümberringjoone raadius) koosinusteoreem: a2=b2+c2-bccos erikülgne kolmnurk: S= n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos = Sirge võrrand: kahe punktiga tõusu ja algkoordinaadiga y= kx+b (lp y-teljega) tõusu ja punktiga y-y1=k(x-x1) Kahe sirge vastastikused asendid: paralleelsed...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt
Matemaatika 1. Arvjada lõpmatu järjestatud arvuhulk. 2. Aritmeetiline jada jada, milles alates II-st liikmest iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv suurus. 3. Geomeetriline jada jada, milles alates II-st liikmest on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis jääv suurus. 4. Hääbuv jada ehk nullile lähenev jada. Kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 1. Võrdeline seos y=ax. Graafikuks on sirge, mis läbib punkti (0;0). 2. Pöördvõrdeline seos y=a/x graafikuks on hüperbool, mis koosneb kahest harust, harud lähenevad telgedele, kusjuures kunagi ei puutu telge. 3
64; 1; 64; 40; 66; 66; 57; 13; 30; 49; 0; 68; 22; 73; 98; 20; 71; 45; 32; 95; 7; 70; 61; 22; 30; 84; 20; 89; 29; 32; 62; 55; 78; 55; 76; 11; 68; 71; 44; 98; 83; 52; 99; 54; 40; 32; 52; 48; 96; 62; 46; 31; 88; 73; 4; 61; 68; 75; 53; 31 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hupoteesid ja jaotused. Korrastada algandmed arvreaks suuruse jargi ning hinnata eksed tabel 1 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 0 1 0 0 2816,0711 1 1 1 1 1 2710,93778 4 1 4 16 2407,53778 7 1 7 49 2122,13778 11 1 11 121 1769,60444 13 1 13 169 1605,33778 20 2 40 ...
Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks?
17.10.2011 Kohvik "Kultas" interjöör. (Elmar Lohk 1936) kordamine. Funktsionalismi lemmikhoonetüübiks jäi ka Eestis eramu. Olev Siinmaa eramu Pärnus (1931--33) 43 17.10.2011 Dekoratiivsete elementide kasutamine (sepis); hoone on geomeetriline ja asümmeetriline Ruumiplaneeringus kasutati voolava ruumi põhimõtet, mis saavutati kabineti ja söögitoa lahtisopistamisega kesksest elutoast. 44 17.10.2011 Oluline roll oli akendel maja on läbivaadeldav Moodne serveerimisluuk köögi ja elutoa vahel 45
|-a|=|a|; |ab|=|a|*|b|; |a+b||a|+|b|;|a-b||a|-|b| lahenduv. - + - Funktsiooni ühepoolseste piirväärtuste definitsioonid ja geomeetriline Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused Üksühese funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse = - ü -Reaalarvu a ümbruseks nim suvalist vahemikku (a-,a+ ), kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni f väärtuste hulgast 2 sisu
Matemaatika (kreekakeelsest snast mathma 'pitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peathelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele thendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Palju matemaatika misteid, niteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete vi seoste krvutamisel ja vrdlemisel, kusjuures on jetud krvale kik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Niteks arv 5 pole seoses hegi tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse he ke srmedega, 5 unaga jne. Kigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest thendusest olenemata ks hine omadus - nende elemente saab seada kshesesse vastavusse.
1.Meetodid. Metodoloogia- spetsiifilised võtted,mille kaudu statistika uurib oma ainet,moodustavad metodoloogia.Statistilisel uurimisel läbitakse 3 etappi: statistiline massvaatlus,vaatlusandmete kokkuvõtt ja töötlemine,näitarvude arvutamine;andmete analüüs,tõlgendamine,järelduste ja üldistuste tegemine.1.andmete hankimine uuritava objekti kohta,nt küsitlus,dokumentide läbivaatus jt.3.arvandmete analüüs,nende süvendatud uurimine,seoste otsimine.4.järelduste,ettepanekute tegemine.nende kirjeldamine 2.Kellele on statistika vajalik-spetsialistid,teadlased,praktikud.nt ilmastikuprognoos,meditsiin,liiklus 3.Statistika eesmärgid ja selle objektid,piirangud-kõikvõimalikke objekte mida statistiliselt uuritakse,nim.nähtusteks.nähtuseks võivad olla nt sündmused,tehisobjetktid,eluta v elus looduse objektid.statistika uurimisobjektiks on massnähtused ehk statistiline kogum- üldkogum,osakogum,väljavõtukogum ehk valim.kogumid jaotuvad reaalseteks ja ...
maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 termoskoop · 1597 geomeetriline ja militaarne kompass · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. `'Täheteataja'' · 1623 Galilei teaduse manifest `'Väärtuseproovija'' · 1624 Mikroskoop · 1632 `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' · 1638 `'Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest'' Tänan kuulamast!