Reis Tenerifele Tahaksin minna Tenerifele, sest seal on palju ilusaid kohti ja väga hea kliima. Troopilised aiad, arhitektuurilised vaatamisväärsused ja ajaloolised linnad asuvad kõik saare põhjaosas, samal ajal kui teemapargid, rannad ja muud merega seotud atraktsioonid on enamasti lõunarannikul. Muud puhkevõimalused sisaldavad golfiväljakuid, maa-asulaid ja vulkaanide maailma.Tenerife on suurim saar Kanaari saarestikus ning moodustab koos La Palma, Gomera ja El Hierroga ühise provintsi. Tenerife on kontrastide maa- saare põhjaosa on väga lopsaka loodusega, viljakas ning osaliselt metsaga kaetud ning lõunaosa kuiv ja kõrbeline ning mida kaunistab saare kõrgeim tipp- vulkaan El Teide, mis on 3,718 m. kõrge. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.bookinghouse.ee/TLL/TCI/2016-06-20/2016-06-23/adt-1/chd-0/inf-0/? details=cc6d9ead7359eb44118bba1c17de30ef9dcdae37- d06463781f5563b84aeb4a920ea01308e...
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan...
Geograafia Geograafia (kreeka keeles '', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Definitsioone Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast: · Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150 · Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780 · Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sa...
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
Sündivuse suurendamise saavutamiseks tuleb eelkõige kergendada lastega perede majanduslikku olukorda läbi rahaliste peretoetuste ja pakutavate teenuste. Võtmesuundadeks tänases Euroopa perepoliitikas on töö ja pereelu ühildamine (paindlikud töövormid, võrdsem kodutööde jagamine) ning kättesaadavad ja taskukohased lastehoiu võimalused, vanemahüvitis, toetada viljatusravi, kaotada lasteaia järjekorrad ja et iga laps saaks olla hoitud. 2.Maailmamajandus geograafia Ekstensiivne põllumajandus seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. Tagatakse toodangu kasv, laiendades põllumajandusmaad ja/või suurendades kariloomade arvu. Suur maa-ala, vähe saaki, suur tööjõud, kapitali vähe. On omane hõredalt asustatud aladel (ka Põhja riikide rohtlates).Lõuna riikide põllumajandus tegeleb peamiselt ekstensiivse maaviljelusega
liikide vahel teaduspargid valmistatakse algusest lõpuni. tähtsus majanduses nõudmine väheneb, võib tähtsad, suure globaliseerumine, isegi kaduda toodanguga turustus, hooldusetapp Vanade harude geograafia (laevaehitus) : *Miks levis söebasseinide juures ? Vajati odavat metalli, mida sulatati söebasseinides, sealsed jääkained läksid tooraineks keemiatööstusele. Kergetööstus. Jaguneb: 1)tekstiilitööstus (kangas) jaguneb: -siid -lina 2)õmblustööstus 3)trikotaazi tööstus 4)naha- ja jalatsitööstus Paigutamine: *Tarbija lähedal *Odav, töökas tööjõud Sai alguse käsitööst.
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. ...
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...
arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht.
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
1. Kirjelda Eesti maavarasid. Levik, tekke aeg. Põlevkivi tekkis umbes 500mln aastat tagasi, leidub Kirde-Eestist ning Ida-Virumaalt. jne 2. Karjääri- ja allmaakaevanduse tunnused. Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliim...
1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Lisaks uute majandusharude tekkele ja kiirele arengule kujuneb infoühiskonnas ümber ka majanduse ruumiline korraldus. Seniste majandusimpeeriumide asemele on kujunemas terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem. Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumine Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Veo- ja sidekulud on praegu muude tootmiskuludega võrreldes teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lub...
Põhjavesi MarkoEero Kruus Mis on põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
2) Enne eksamit tuleb kindlasti läbi vaadata ja läbi mõelda kõik 89 kordamiseks mõeldud teemat, mis käesolevas juhendis on esitatud pealkirja all: "ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST." 3) Oluline on harjutada järgmisi oskusi: · erinevatel infoallikatel (kaardid, joonised, tabelid, diagrammid, pildid, tekst jms) esitatud info analüüsimine, seoste leidmine, järelduste, üldistuste ja otsustuste tegemine; · geograafia mõistete kasutamine; · seaduspärasuste tundmine; · geograafiateadmiste rakendamine; · võrdlemine; · teabe õigsuse hindamine; · prognooside ja hüpoteeside esitamine. Selleks, et nimetatud oskusi arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. - 2005.a. riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega,
PILET 1 1) Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem ? Maa on ainevahetuse tõttu pigem suletud süsteem, kui välja jätta nt meteoriidid. Aga energiavahetuse avatud süsteem päiksekiirguse ja soojuskiirguse hajumine. 2) Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi" Vahevöö süvaosast tõusvat magmakogumit nim kuumaks täpiks. Mandrite alusel kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahkenevate laamade tekitatud vulkanismiga. Et kuum täpp püsib sageli ühe kohapeal, tema kohal olev laam aga liigub, siis moodustab kuuma täpi vulkanism sageli ahelikus paiknevaid saarestikke. 3)Milles seisneb co2 roll atmosfääris ? Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. Co2 on olu...
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbil...
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
Energiamajanduse sõltumatus teistest riikidest on(säilitamine) , sest siis ei pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas. Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed,tselluloosi saamiseks. Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise. Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse. Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur. Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakar...
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Millised demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine? 1)DEMOGRAAFILISED: keskmise eluea pikenemine, tõuseb vanurite osatähtsus. 2)SOTSIAALSED: palju pensionääre, sündide arvu vähenemine. 3)MAJANDUSLIKUD: vähe maksumaksjaid, riigikassa ei täitu nii kiirelt. 2. Majandusorganisatsioonid 1) GATT: 1948. a loodud tolli-ja kaubanduskokkulepe, mille eesmärk oli välja töötada maailmakaubanduse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. 2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. 4) Vabakaubanduspiirkond: ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. Samas säilitakse individuaalne kaubanduspolii...
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Maarika Kolberg 10a Õ 10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2 1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 milj...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
Geograafia - Energia majandus . 1. Energiamajandus ehk energeetika on tegevusvaldkond , mis uurib , hangib , töötleb looduslike energiaallikaid , elektriks , soojuseks , mootori ja ahjukütuseks ,toimetab need tarbijani ning asutab vajalikud äriteenused . 2. Energia osakaal : Nafta 40 % Maagaas -28% Tahked kütused 20 % Veeenergia 5% Tuumaenergia -5% Muud -2% 3. Nafta tootjad : USA Saudi araabia Venemaa Iraan mehhiko 4. Maagaasi tootjad : USA venemaa Kanada Suurbritannia Alzeeria 5. Kivisöe tootjad : Hiina USA India Austraalia Lõuna aafrika vabariik 6. Hüdroenergia tootjad : Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa 7. Tuumaenergia tootjad : USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania Taani India 9. Geoterminaalenergia tootjad : USA Filipiini...
1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: ...
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus ...
Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on Laoseisud Suured (igaks Minimaalsed (õigeks võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloo...
Rohtlad annaabi kasutaja basgetti Kliima ● Parasvööde ● Talv -5°C….+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.co...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskenda...
Pärnu Minu elukohaks on Pärnu linn. Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu asub Edela-Eestis. Pärnu asub Pärnu maakonnas ning on maakonna keskuseks. Pärnust väiksemateks linnadeks maakonnas on veel Kilingi-Nõmme ning Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit. Rannaniidud ja luited on iseloomulikud Pärnu asukoha pinnavormid. Pärnut läbib Via Baltica mis Euroopa tähtsusega maantee. Pärnus on tähtsal kohal ka Pärnu sadam, kus toimub kauba transport laevadega. ...
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kir...
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhu...
riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on :Rikkus jaguneb ebaühtlaselt . Tuuakse sisse ebaseaduslike asju , narkootikume , salarelvi jne . 20) MIS ON REGIONALISEERUMINE ? (Piirkond ) on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine , selle alusel riike ühendavate majandusliitude loomine ning nende liitude laienemine uute riikide liitumisel . GEOGRAAFIA 12.november.2008 RAHVASTIK : Demograafia rahvastikuteadus . Maailmas toimuvate sotsiaalsete majanduslike protsesside mõistmiseks on väga tähtis tunda asutusega , st rahvastiku ja asulastikuga seotud mõisteid ja protsesse . Rahvaarvu , rahvastiku koostist rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutmist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uurib demograafia ehk rahvastikuteadus .
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...
docstxt/13558353266.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
