Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi enese ütluse kohaselt „planeetiteks nimetatavad viletsad mateeriakamakad“ tema õnnetähtedeks. Kuid mitte ainult astronoomia, vaid ka geodeesia paelus gaussi juba suhteliselt noorema. Füüsikaga tegeles Gauss peaaegu kogu oma elu. Tema varasematest töödest tuleks nimetada füüsikalise optika aluseid, hilisematest aga galvanismi ja magnetismi aluseid töid. Nii mönelegilugejale on võibolla üllatuseks, et matemaatikute mia-ja matemaatikaprofessori kohale. Esimesel korral keeldus gauss põhjusel, kuna kohalik hertsog olevat lubanud talle ehitada observatooriumi
Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse, millepärast vanaegiptlastel ja kreeklastel tekkis üsna õige ettekujutus maakera suurusest. Vahepeal kadus kreeklaste avastus unustuse hõlma, aga alles 16. sajandil hakati neid andmeid
Hugo Raudsaar on Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja. Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia, matemaatika ja füüsikaalaseid loenguid. 1969 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 1976 osales ENE koostamisel. 1951 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. 6 Kalju Eerme ( 1938 ... ) Kalju Eerme on eesti astronoom. Ta lõpetas aastal 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Aastatel 1968 1993 tegels ta atmosfääri optiliste omaduste uurimsiega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades. 12. Maa-amet (1)Ameti tegevus valdkonnad on: 1)maakatastri pidamine; 2) maareformi läbiviimise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; 3) geoinformaatika alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 4) kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 5) geodeesia alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 6) geoloogia alase tegevuse korraldamine; 7) maa hindamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 8) maa hindamise, maakorraldustööde ning geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegevuslitsentside väljaandmine; 9) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade kasutamine, käsutamine ja valdamine selleks antud volituste piires ning riigi maareservi moodustamine;
Venemaa kartograafia 19. sajandil Paavli I valitsemisajal kaartide koostamine läks üle sõjaväeametkonnale, aga Aleksanderi I ajal oli sätitud Peastaabile, mille juures 1822.a. oli asutatud sõjaväe topograafide korpus. Aleksanderi I ajastule kuuluvad ka esimesed triangulatsioonid Venemaal. Need olid täitud esialgu generali Tanneri juhtimisel, seejärel generali Suberti juhtimisel. Pärast Pulkovi observatooriumi asutamist imperaatori Nikolai I ajal geodeesia ja kartograafia on teinud tõhus edu ja ja olid endast selliste suurte töödega teatanud nagu meridiani kaare mõõtmine (Struve juhtimisel) Laplandiast Dunai jõesuueni ning lääne guberniate kolmeverstanite topograafiliste kaartide koostamine (al. 1846.a.). Aleksanderi II ajal hakati neid lehti müüma ja samal ajal oli välja antud Euroopaliku Venemaa 10-verstaniline kaart. Samuti mõned Aasialiku Venemaa kaardid (Kaukaas, Keskaasia), paljud erikaardid jms
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et regis...
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
Topograafia Kompass. 1 Kompass Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. 3 · Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. 4 Kilomeetervõrgu põhjasuund. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate koordinaattelgede suund kaardil 5 Magnetiline põhjasuund. · Magnetiline põhjasuund on suund, millele osutab kompassinõela põhjapoolne ots. Magnetilist põhjasuunda määrataksegi magnetkompassi abil. · Magnetiline põhjapoolus ei asu mitte geograafilisel poolusel, vaid sellest ligi 1500 km lõuna pool, Kanada ranniku lähedal Ba...
mastaabis ja nii pika aja vältel, et neid ei ole mõeldav katsetada laboratoorsetes tingimustes. Seetõttu ongi geoloogias peamiseks meetodiks vaatlus ja faktide kogumine. Nende andmete põhjal püstitatakse hüpoteesid millest arenevad erinevad teooriad maa arengust. Maakera kui planeedi tekke küsimustes on geoloogia seotud astronoomia kosmoloogia ning füüsika ja keemiaga. Elu tekkimise ja arenguga seoses ka bioloogiaga. Seos geodeesia ning geograafiaga, mis uurivad maa kuju. Peale nende võib nimetada veel klimatoloogiat, hüdroloogiat, okeanograafiat, mullateadust. Kokkuvõttes on geoloogia üheks lüliks loodusteaduses, mis tervikuna uurib meid ümbritseva maailma minevikku, olevikku ja arengut tulevikus. I GEOLOOG1A AJALUGU. Geoloogia areng algas juba kauges minevikus ca 10000 aastat tagasi, kui maast ammutati olulisemad tootmisvahendid või tooraine nende valmistamiseks.
Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. Fr. G. W. Struve õppis aastatel 1808–1813 Tartu ülikoolis, töötas aastatel 1813–1820 ülikooli tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–1839 tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor astronoomia ja geodeesia alal. Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastatel 1816–1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel 5 tasasel väljal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasijoone, mille ühte otspunkti püstitati mälestusmärk. Omal aja saavutas ta mõõtmise eksimuse alla 20 meetri, mis oli tolle aja kohta fenomenaalne tulemus. Fr. G. W
Geotehnika alused Sissejuhatusases *geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000 Pinnase klassifikatsioon Fraktsioon Alafraktsoon Rahvusvaheline Osaleste suurus tähis Väga jäme Suur rahnud LBo /630 pinnas Rahnud Bo /200kuni 630 Veerised Co 63 kuni 200 Jä...
alamkapten. Katsed olid kirjalikud: taktika, poliitiline ajalugu, maateadus, vene keel ja kaks taktikalist ülesannet. Teine katse oli suuline, katsealused jaotati gruppideks. Suulisel eksamil nõuti taktikat, administratsiooni, fortifikatsiooni, suurtükiasjandust, matemaatikat, ajalugu, maateadust, kõigi väeliikide määrustikke, saksa ja prantsuse keelt. Lisaks katsed joonistamises ja ratsutamises. Esimese kursuse õppeaineteks olid: inseneri- ja suurtükiala, taktika, geodeesia, Vene sõjaajalugu, üldine sõjaajalugu, administratsioon, topograafia, Vene ajalugu, riigiõigus, rahvusvaheline õigus. Euroopa ajalugu, vene, saksa, prantsuse ja inglise keel, praktilised tööd taktika alal ja ratsasõit. Vanemal kursusel jätkusid keeled ning juurde tulid mõned ained sõjandusest nagu näiteks strateegia, statistika ja sõjamereasjandus. Praktilised tööd olid administratsiooni, taktika ja statistika alal.
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Kuhjevorm Kuhjevormi kulutus Rohukamar Settevool Sadamakoha valikuks vajalikud uuringud. Majandus-poliitilised (raha, projektid) Geodeesia eriti merepõhja sügavused (ntks kas vaja süvendada) Geoloogia ja geotehnika (ntks mis setted) Navigatsioon (meremärgid jne) Rannaprotsessid Klimaatilised (tormituuled + lained, hoovused) Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid) Omandiprobleemid
Samal aastal tehti ka gloobus, neid jagati maakoolidele. 1880 venestamine, mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu. 101. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis Struve: Saksa päritolu astronoom ja geodeet. Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821-31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine Tenner: Vene geodeesia rajaja. Esimene kokkupuude geodeesiaga Saare mõisas, 1805-1807 Hiina ekspeditsiooni kaardistaja, 1809 Siberi ja Mongoolia atlas 1809-1811 Kaardistas Peterburi-Tallin-Tartu. 1816-1858 Triangulatsioonimõõdistamine Vilno-Poola. Struve Liivimaa triangulatsioon (1816-1819) Üle 500 geodeetilise punkti täpne asukoht. Tartust alguse saanud võrk jagati kolme täpsusklassi. Peakolmnurgad 64 punktiga said I
turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega)
ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. · Topograafia maapinna mõõtmise ja kujutamise (kaardistamise) õpetus. · Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartocraphy). · GIS on süsteem, mille abil inimesed:
aastapäeval, 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul tähetorni juurde Eesti lippu tervitama ja Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp 23. juunist 1988 ööpäev läbi ning seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul. Tartu Ülikooli tähetorn oli omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi ning on Eesti teadusajaloo pärl. Tartu tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja Universumist, siin on tegeldud geodeesia, astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise, teoreetilise- ja eksperimentaalfüüsikaga. Maailma teadusajalukku viis Tartu tähetorni observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve, kes mõõtis 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määras kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid. Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal. innus püstitati 13
ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi. Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus 2,5N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10W/mK, külmakindlus 35 tsüklit. 3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt) 3.1 Nivelliir, selle peanõue, peanõude kontrollimine. Nivelliir on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt
Lisaks EMHI-le on hea ilmaandmete allikas ka TÜ füüsikainstituudi ilmajaam http://meteo.physic.ut.ee , mille väärtuseks on pikaajaline arhiiv ja suur andmete kogumise sagedus. Keskkonna ja ruumilise paiknemise või planeerimise alal tehtavate uurimuste puhul on suureks abiks Maa-ameti kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/. Sealt leiab andmeid Eesti asustusjaotuse, kohanimede, geodeesia ja maardlate kohta; samuti Eesti muldade kaardi, geoloogilise baaskaardi ja teemakaardid. Sotsiaalainete valdkonnas pakub oma koolis, kogukonnas kui laiemas ühiskonnas toimuv ammendamatuid võimalusi uurimisteemade leidmiseks. Andmete kogumise meetodina kasutatakse sageli ankeetküsitlust või intervjuud. Meetod tundub esmapilgul kergesti rakendatav, kuid sisaldab mitmeid karisid. Peab jälgima, et valim oleks esinduslik ja piisavalt suur, nii et tehtud järeldused
Microsoft Visios saab joonistada graafikuid, diagrammid, plokkskeemid ning lisaks sellele kaartide koostamine (maa-alade ja objektide plaane joonistamine sh koduplaan, tehnosüsteemide kava, veevarustuse- ja torustiku plaan). Kaartide koostamiseks on suur hulk kujundeid, mis võimaldab koostada liiklusskeeme, objekti üldskeeme ning korruste plaane. (Microsoft. Visio Standard ja Visio Professional võrdlus. 16.03.14) AutoCAD Civil 3D on töövahend inseneridele teede, detailplaneeringute, geodeesia, keskkonnarajatiste jms projekteerimiseks. Võimaluste hulka kuuluvad mitmed maastiku ja rajatiste modelleerimisvahendid, georuumilised ja sadevete analüüsid, mahtude arvestus, dünaamilised mullatööde kalkulatsioonid, 3D visualiseerimine jpm. (Autodesk. AutoCAD Civil 3D. 16.03.14) Selleks, et selgitada, kui palju lauaarvuteid on päästekomandodes autor pöördus Päästeameti haldusosakonna peaspetsialisti poole. Selgus, et Päästeametis seisuga 10.03.2014 on kasutusel
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
17. Mida tuleb arvestada GPSi kasutades? Kirjandus Anson, R. W., Ormeling, F. J. Basic Cartography for Students and Technicians. 2nd ed. 2002. Kaitseväe topograafia käsiraamat 20012002. Tallinn: Kaitsejõudude Peastaap, 2002. ! Kruusmann, A. Sõjatopograafia. Kaardilugemine. Tartu: Agenda Trükk, 2004. Raid, T. Kaardiraamat. Tallinn: Infotrükk, 1999. Raid, T. Tabulæ Livoniæ. Tallinn, 2002. Randjärv, J. Geodeesia. I osa. Tartu: OÜ Geoprof-R, 1997. Sõjatopograafia. Koost V. Kala, A. Peets. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, 1995. Ugandi, V. Sõjatopograafia. Tallinn: Sõjavägede staabi VI osakond, 1938. 137 Topograafia Lisa 8.1 Leppemärkide värvid (Kaitseväe topograafia käsiraamat. 20012002) 138 9. Esmaabi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
