1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero. Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta. Erinevalt stoikutest, kes pooldasid passiivset allumist üldisele maailmaSele, toetas Cicero avalikku vastuhakku ebaõiglasele Sele, s.o. aktiivset tegutsemist konkreetse ühiskonna hüvanguks II. 2.4. Õ kui rahukorraldus Õ on seotud religiooniga
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
riigiametitesse) föderaadid ( foederati) – selliste piirkondade elanikud, kus võis olla vastuhakku, inimesed, keda taluti, aga neil polnud õigusi, vaheetapp allapoole, nad uskusid et kunagi ehk nende järglased saavad õigused peregriinid(peregrini)- välismaalased – õiguslik olukord ei olnud vabariigi aja keskpaigani reglementeeritud, alates 3 saj eKr hakati neid alles reglementeerima Ius gentium – rahvaste õigus, seda hakati ka rakendama nende territooriumi rahvaste puhul, mis olid alles vallutatud. Selleks loodi ka kõrgem magistraadi koht, kes oli eelkõige praetor peregrinus, see sai tähtsaks 1.saj eKr tänu stroitsismile – philantrophia ( humanitas) – me kõik hingame ühtemoodi, me peame mõtlema ühtemoodi ja me peaksime ka olema ühtsed, ehk peaks olema võdsus. Oli vaja välismaalaste staatust juriidiliselt redigeerida
ajastute kontekstis. Neid mitte ainult ei võeta kergesti omaks inimeste ja ideede migratsiooni läbi, vaid nad võivad ka esile kerkida spontaanselt ning ilma välise mõjutajata. Seega on taolised motiivid arhetüüpsed ja nad on seotud kogemusega, mille puhul kasutab Jung jällegi Rudolf Ottolt laenatud terminit numinosum. ,,Numinosum - mistahes selle põhjustaja ka ei oleks - on subjekti kogemus, mis on tema tahtest sõltumatu. Nii usuline õpetus kui ka consensus gentium selgitavad seda kogemust alati ja kõikjal kui isikust väljaspool seisva põhjustaja tekitatut. Numinosum on kas omadus, mis kuulub nähtava objekti juurde või siis nähtamatu lähedalolu poolt loodud mõju, mis põhjustab teadvusseisundi eripärast muutumist." (JUNG 1977:7) Jung selgitab, et teatud maagilised praktikad ning ka näiteks katoliiklik missa küll kujutavad enesest rituaale, mida viiakse tahtlikult läbi numinoosse teadvusseisundi tekitamiseks, kuid nii
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
põhjal varajaste loomuõiguse käsitluste hulka. P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga palju erinevaid käsitusi. Sillaks antiikaja mõtte ja keskaegsete käsituste vahel on Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal); 2) loomulik õigus (kogu õigust ning moraalset täiuslikkust hoomab vaid Jumal,
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
