Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest
Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus.
Tavaõigus (mos maiorum) Õigus oli salajane ja osa religioonist 2) Vabariigi aeg (510 – 27 eKr): Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil Rahvakoosolekud andsid välja seadusi XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr)
o Tavaõigus(mos maiorum) o Õigus oli salajane ja osa religioonist Vabariigi aeg(510ekr-27pkr) o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: ...
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõigus...
14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23. in corpore – kõik koos, täies koosseisus 24. a posteriori – kogemusel põhinedes 25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27. corpus delicti – kuritöö koosseis 28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30
praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse tunnistama kutsumine; stipulatio poenae trahvi määramine, leppetrahv; aquae et ignis interdictio kodakondsuse äravõtt, pagendamine; possessio iuris õiguse valdamine; possessio rei asjade valdamine; Ius Quiritum Rooma kodanike õigus; ius gentium rahvusvaheline õigus (rahvaste õigus); ius vitae et necis õigus elu ja surma üle. 2. Res mancipi mantsipeeritavad asjad; res nec mancipi mittemantsipeeritavad asjad; servitutes personarum isikutega seotud servituudid; servitutes praediorum - kinnisvara servituudid; ius suffragii hääleõigus; ius honorum au õigusametnik (õigus olla riigiametnik), õigus esindada riiki; ius commercii kauplemisõigus; ius connubii abielu
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus;
b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v
Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris õiguse valdamine Possessio rei asja valdamine 21. Ius Quiritium kviriitlik õigus (ius Romanum) Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad)
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine
Linnast välja ex urbe Perekonnas in famili Orja juurde ad servum Elu eest pr vta Lepingus in contract Ameti kohta d offici Koos rahvaga cum popul Kirjades in epistuls Vabaduse eest pr libertate Rahaga cum pecuni Sõdades in bells Kohtusse in idicium Preetori juurde ad praetrem Toimikust ex ct Liitlastega cum socis Õigluse eest pr istiti Tehingute juurde ad negtium Testamentide kohta d testment H 4, lk 81 Gns f. s. gentis, pl. gentium rahvas Flia f. s. fliae, pl. fliarum tütar Dbitor m. s. dbitris, pl. dbitrum võlgnik mpti f. s. mptinis, pl. mptinium ost, ostetud ese, ostmine Aequum n. s. aequ, pl. aequrum võrdne, õiglane, tasane (substantiiv) Prnceps m. s. prncipis, pl. prncipum juht, valitseja, imperaator, prints Rs f. s. re, pl. rrum asi, ese, asjaolu, fakt, olukord, kohtuasi Hrs m. f. s. hrdis, pl
Euroopa väärtused - mis teeb meist eurooplased ESSEE Vlad Baldin SISSEJUHATUS Euroopalikke väärtused hakkasid ilmuma juba iidsetest aegadest - eriti Ateena demokraatia ja Vana-Rooma. Juba sellel ajal ja ainult Euroopa tänu oli sündinud tsiviil-ühiskond ja ilmus inimõigus,- seetõttu hakkasid arenema demokraatia oksad. Otsustav verstapostid nende ajaloolisest arengust sai renessanss, valgustusajastu ja reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest tänapäevani Euroopa filosoofid, kirjanikud, heliloojat ja teadlased lahkusid suure jälje kultuuris ja ühiskonna arengutes, see on näitaja kui oluline on Euroopa roll maailmas. 1Praegune Euroopa väärtuse süsteem põhineb Suure Prantsuse revolutsiooni 1...
30.10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ...
gentium, quasi eo iure omnes gentes utuntur. Populus itaque Romanus partim suo proprio, partim communi omnium hominum iure utitur. (Nimelt õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigi inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste juures ning kutsutakse rahvaste õiguseks ehk õiguseks, mida kasutavad kõik rahvad.) Ius gentium ehk rahvaste õigus kehtib kõigi inimeste suhtes hoolimata nende rahvusest. Osalt samastati ius gentium’it loomuõigusega (ius naturale), mis oli ühine loodusele ja inimestele. Roomlaste jaoks muutus ius gentium eriti oluliseks seoses vallutustega ja teiste rahvaste – riikidega sõlmitud õigusega. Kohe kui Rooma oli suurem kui linnriik, tekkis vajadus õiguse järele, mis võimaldaks Rooma kodanikul ja mitteroomlasel teha õiguslikult kehtivaid tehinguid. Mitteroomlasi nimetati
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste...
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh.
1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus
ehk kui tuleb mõnda kohustust samaaegselt täita erinevate seaduste alusel. Üheks autori lemmik näiteks on Ulricus Huberi enda teooria kollisioonidest, mille ta avastab kolme aksioomi põhjal, kõik teeselduna Rooma õigusest. Esimesele kahele aksioomile tugineb ta Digesta tekstidele, mis kirjeldavad midagi väga erinevalt originaalkontekstis. Tal ei ole Rooma autoriteeti, pole oluline kui võltsitud, kolmandale aksioomile. Tema argument on suurepärane. Ta ütleb, et reegel tuleb ius gentium, selles mõttes ühine omal ajal, mil ,,õigust leiti kõikjalt" või ,, kõikjal kultuurrahvaste seas". Huber võttis mõiste aksioom üle matemaatikast ja kasutab seda väite mõistmiseks, mis on nii iseenesestmõistetav ning mida pole vaja enam tõestada ehk see tähendab väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Seega on tema kolmas aksioom ius gentiumist ning seepärast seda leiti kõikjalt ja peab puuduvast
Grotius ei eitanudki looduse päritolu Looja tahtest, kuid looming elas iseseisvat elu. Looja Jumal tõmbus pärast looduse lõpuleviimist teispoolsusesse tagasi ja jättis selle siinpoolsusesse. 1 Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist.
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autorite...
Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused I – kohtukohustus
Kui õigus nägi ette hagivormi-actio, võis preetor tellida eraõigusliku kohtuniku-iudexi. Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht
Kui õigus nägi ette hagivormi-actio, võis preetor tellida eraõigusliku kohtuniku-iudexi. Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht
+ õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel 3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius 1) lex aeterna 2)lex naturalis 3) lex temporalis Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) positiivne ( igavene ) õigus kehtestatav (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal);
II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune? I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n) bonus, a, um: bona; bonum Ars, artis f. ars bona Ius, iuris n. ius bonum Liber (m), era (f), erum (n) vaba Civis , is (m) civis liber III deklinatsiooni adjektiivid: -is (m ja f), -e (n) Civilis (m;f), e (n) civile Ius, iuris (n) ius civile Ius gentium rahvaste õigus ius civile 1) Culpa, ae f. (süü) I subst. Levis, e (hooletus) III adj. SG (ainsus): Nom. culpa levis kerge hooletus Gen. Culpae levis kerge hooletuse Dat. Culpae levi kergele hooletusele Acc. Culpam levem kerget hooletust Abl. culpa levi kerge hooletusega Voc. culpa levnom kerge hooletus PL (mitmus): Nom. culpae leves kerged hooletused Gen
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus.
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
Kui Roomas hakati eristama asjaõiguslikke instituute, siis hakkas välja kujunema ka kohtulik omandi kaitse. Algselt oli omandi kaitse aluseks õiguse rikkumine, mitte õigus kui selline. Arvatavasti arenes selles välja omandi kaitse rei vindicatio kujul.57 Peregriinide ja Rooma kodanike vahelised eraõiguslikud suhted olid korraldatud ius gentium'iga (,,rahvaste õigus"), mille eesmärgiks oli Rooma kodanikke kaitsta nende eraõiguslikes suhetes mittekodanikega. Ius gentium kehtis vaid Rooma riigi territooriumil.58 Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. 6.1. Kaitsevahendid Rooma õiguses oli kahte liiki kaitsevahendeid possessoorsed hagid ja petitoorsed hagid. Possessoorse ehk valdushagi alusel toimus faktilise olukorra jaluleseadmine, mille käigus saab
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
¤ ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus; ¤ inimeste loodud õiguse abil, mis on üks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17
Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas, ibi ius kus on ühiskond, seal on õigus. Kas on seda ühisosa, mis ühel hõimul (vms) on teisega, kas irokeesil on midagi ühist eskimoga? Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale. Nt Hiinat nimetatakse hiina keeles Keskriigiks (middle kingdom). Reformatsiooni mõju Ius gentium kui vana-roomas olnud rahvaste õigust on peetud üheks rahvusvahelise õiguse eelkäijaks. Keskajal olid valitsevateks tegelasteks Püha Saksa riigi keiser ning ilmalikus paavst. 1517 alanud reformatsioon oli vastuhakk paavstile ja universalismile. Reformatsiooniliikumine viib ususõdadeni. Augsburgi rahuleppega tunnustatakse põhimõtet "kelle võim, selle õigus religioonile"(cuius regio, eius religio). Sellega tunnustatakse, kuigi vastumeelselt, protestantide võrdsust katoliiklastega.
· impeerium Tsiviilõiguse kogumik Justinianuse ajal 19 Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum · 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583 · ius civile ius gentium ius (Gothofredus) naturale · Institutiones (533) · ius civile ius honorarium · Digesta seu Pandectae (530-533) · Codex Iustinianus (529) Magistraadid · magistratus honores, Codex Iustinianus · cursus honorum: · 529 pKr pole säilinud quaestor · 534 pKr uus redaktsioon tribunus plebis
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul
see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused; 3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused Skolastika – katoliku teoloogia. Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui raamid ületati, ei olnud ilmalik seadus kohustuslik ja kui positiivne õigus vaikis, võidi saada vastus ius naturalelt Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt: 1
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
ent W. ei soostunud naasema. Alles kui 1740 noor kuningas Friedrich II troonile tõusis, pöördus W. tagasi Hallesse. W. võeti vaimustunult tagasi (1743 nimetati ülikooli kantsleriks), ent ta sai pettumuse osaliseks: W-i õpetus oli muutunud kõigi ühisvaraks, nii et tal ei olnud omas ajas enam midagi uut öelda. Mõistusõigusliku ühiskonnaõpetuse suur matemaatikaülesanne oli lahendatud. Ometi ulatus tema mõju XIX sajandisse. [20]1749 lõpetas teose Institutiones iuris naturae et gentium, mis võttis kokku 8-köitelises Ius naturae (1740-1748) arendatud õigusõpetuse. Ta ei olnud õiguspraktik, vaid teadusteoreetik, kes kontrollis oma teooriat akadeemilistes kirjutistes ja loengutes, mh filosoofiast ja matemaatikast. W. kujutas õigust mitte isoleeritud, vaid teiste teadustega seotud õpetusena. "...nagu Cicero väga osavalt väljendas, et õigusteadust ei saa võtta XII tahvlilt ega preetorite käskudest, vaid hoopis filosoofia sisemusest." W
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Pufendorf Kopenhaagenis Rootsi saadiku juures koduõpetajana. Rootsi-Taani sõja tõttu sattus ta 8 kuuks vanglasse. Taani perioodil valmis ka esimene teos. Selle ilmumise järel valiti ta Heidelbergi professoriks, kus tema jaoks loodi esimene loomu- ja rahvusvahelise õiguse õppetool. 1670.a. siirdus ta Rootsi kuninga kutsel Lundi ülikooli professoriks. Lundi periood on viljakaim tema elus, siin ilmus 1672.a. ka tema peateos "De Jure Naturae et Gentium." 1677.a. sai temast Rootsi õuehistoriograaf. 1688.a. nimetas Preisi kuurvürst Friedrich Wilhelm Pufendorfi oma õuehistoriograafiks ja salanõunikuks, kuid Rootsi kuningas ei vabastanud teda ametist. Pufendorf suri 1694.a. Berliinis. Teaduslik pärand Pufendorfi kirjanduslik pärand hõlmab nii õigus-, ajaloo- kui ka usuteaduslikke töid. Arvukates ajaloolistes töödes on ta käsitlenud Rootsi ja Saksa erinevate riikide ajalugu, eriti oma õuehistoriograafi teenistusperioodil
Eraldab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus) põhieaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 3. ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) – purustavad P-le ja A-le olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
