GENEETIKA ÜLESANDED VASTUSTEGA 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid:
Kodune kontrolltöö nr.2. Mõned olulised põhimõtted geneetika ülesannete vormistamisel. 1. Monohübriidsel ristamisel genotüüp kahetäheline! 2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9. Veregruppide ülesannete puhul kindlad genotüübid, ( tuleta meelde !) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10
GENEETIKA ÜLESANDED (VASTUSTEGA) Koostajad: Liina-Mai ja Karit 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid:
1. A-veregrupiga mees, kelle vanemate veregrupid on A ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- grupi veri, kuid kelle õel on O-grupp. Neil sündis B-grupiga laps. Määrake naise vanemate veregrupid ja kõigi isikute genotüübid. Missuguste genotüüpidega lapsi ja millise tõenäosusega võib neil vanematel veel olla? Vastus: Naise vanemate veregrupid on A ja B, kõikide isikute genotüübid vaadeldavad jooniselt, vanematel võib lisaks genotüübiga pojale sündida veel ka genotüüpidega lapsi - vastavate genotüüpidega võimalike laste sündimistõenäosus on 25%. 2. Ristamisel ühe ja sama musta pulliga sünnitas punane lehm Maasik musta vasika, must lehm Mustik musta vasika ja must lehm Süsik punase vasika. Kas võite määrata nende loomade genotüübid? Must - A Punane a Vastus: kõikide loomade, välja arvatud Mustik ja tema järeltulija, genotüübid on võimalik
1) Vale, õige oleks hübriid 2) õige 3) õige 4) Vale, õige oleks mutatusoonideks 5) Vale, õige oleks mutatusoonilise 6) Vale, õige oleks transkriptsioon 6 Ülesanded 1)Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid: Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, tütre mees XDY. Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 2) A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB-vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A- vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid
Mendeli esimene seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas kõik organismid vaadeldava tunnuse suhtes geneetiliselt identsed ja fenotüübilt sarnased. Mendeli teine seadus ehk lahknemis seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises põlvkonnas tunnuste lahknemine seaduspärastes suhetes, genotüübis 1:2:1le ja fenotüübist 3:1 või 1:2:1le. Tunnused: Aa ja Aa AaAa Saame: AA Aa Aa aa. Need on genotüübid. Domineerib dominantne tunnus. Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega. Nt. nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Organismid, kes paljunevad aeglaselt ja annavad vähe järglasi on võimalik geneetiliselt uurida sugupuu alusel.
2010; WHO 2010; Merck & Co., Inc. 2010; Padrik 2007). 3.OLEMUS Inimese papilloomviirus on välisümbriseta DNA viirus ja kuulub Papaviridae sugukonda. Kindlaks on tehtud enam kui 100 erinevat viiruse genotüüpi, millest 45 on seotud genitaal piirkonna nakkusega. Viirus nakatab kahjustunud koha basaalseid epiteelrakke ja tulemuseks on haiguslikke rakkude rohknemine kudedes. Enamikel juhtudel piirab HPV viirus end ise. HPV infektsioon võib osaleda pahaloomuliste muutuste tekkes. HPV erinevad genotüübid nakatavad erinevaid epiteeli liike (Slassarenko 2009). 3.1. Jagunemine 3.1.1 Madala ja kõrge riskiga genotüübid Genitaal-HPV nakkus on jaotatud onkogeensuse alusel (Slassarenko 2009): Madala riskiga genotüübid - HPV 6, 11, 40, 42, 43, 44, 54, 61, 70, 72, 81, 89. Esimesed kaks neist võivad nakatada genitaaltrakti kui ka ülemisi hingamisteid, suuõõnt, silmasidekesta. Kõrge riskiga genotüüpid - HPV 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59.
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. 42. Geneetika üleasnne vererühmadega: Vererühmad POLÜALLEELSUS 1. Lapse veregrupp ABO-süsteemis on AB, emal A. Millised veregrupid võivad olla isal? Andke kõik võimalikud feno- ja genotüübid. Lahenuds: Vererühmale AB vastab vaid ainult üks genotüüp IAIB, aga A vererühmal on genotüübid kas IA i või IAIA. Igal juhul pidi see laps emalt saama just alleeli IA, sest emal ju alleeli IB pole ning selle sai ta järelikult isalt. I IAIA x IBIB või IBi või IAIB(ristamisskeem genotüüpidega) ema isa II IAIB
4. A-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on A ja AB, on abielus naisega, kellel on AB vererühm, kuid kelle õel on 0 vererühm. Neil sündis B vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüüp ning määrake naise vanemate vererühmad. 5. Terve mees , kelle isa oli hemofiilia haige, on abielus terve naisega. Kui suur on tõenäosus, et nende perre sünnib terve poeg? Koostage pärandumisskeem ja määrake kõigi genotüübid. 6. A- vererühmaga naine on abielus B-vererühmaga mehega, neil on 0 vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja leidke milliste vererühmadega lapsi sellesse perre veel võib sündida. 7. Liblikal dom. Pikatiivalisus lühitiivalisuse üle, must värvus kollase üle. Millised tulemused ilmnevad järglaskonnas, kui ristatakse must pikatiivaline heterosügoot, kollase lühitiivalise homosügoodiga. Koostage pärandumisskeem. 8
GENEETIKA KORDAMISÜLESANDED MENDELI MONOHÜBRIIDBE RISTAMINE 1. Perekonnas, kus mõlemal vanemal esinevad põselohud, sündis põselohkudeta laps. Leidke kõigi isikute genotüübid ja tõenäosus, et järgmisena sünnib põselohkudega tütar. 2. Albinismigeen domineerib valge värvuse üle. Missugune tuleb genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine F1 põlvkonnas kui omavahel ristati kahte albiinot valge värvusgeeni suhtes heterosügootset hobust? (On teada, et homosügootsed albiinod hukuvad juba looteeas.) INTERMEDIAARSUS JA KODOMINANTSUS 3. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt
1. Monohübriidne ristamine - vanemisendid erinevad ühe tunnuse poolest (Mendeli I. ja II. seadus) 2. Dihübriidne ristamine - vanemisendid erinevad kahe tunnuse poolest (Mendeli III. seadus) Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus - ristates homosügootseid isendeid omavahel saadakse kõik ühesugused järglased (joonis õp. lk. 79) A - kollane a - roheline AA x aa vanemate genotüübid P A ↵↳ A a ↵↳ a alleelid sugurakkudes (gameedid) ↓ Aa I põlvkonna järglaste genotüübid F1 100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1
-) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüübid nind määrake naise vanemate vererühmad. -) Perekonnas on kaks last, üks A-vererühmaga heterosügoot ja teine B-vererühmaga heterosügoot. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguse vererühmaga võid sündida selle pere järgmine laps?
lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1 põlvkonna korduval omavahelisel ristamisel saadi 35 halli, 11 musta,14 helepruuni ja 4 pruuni hiirt. Millised on kõikide põlvkondade genotüübid? 6. Sünnitusmajas aeti juhuslikult segi kolm ühel ööl sündinud last, kelle veregrupid olid O, AB, ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131 noormaaltiivalist ja 37 könttiivalist isendit. Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 8. Pärilikku kurtust põhjustab retsessiivne alleel
haigusi - polüdaktüülia rohkem kui 5 sõrme Mitu last on vanavanematel? Mitu lapselast on vanavanematel? Milliseid dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid leiad enda juures? Fenotüüp ja Genotüüp Genotüüp on organismi geneetiline informatsioon (alleelide koosseis) Fenotüüp on genotüübi ja keskkonna koosmõju tulemusel väljenduv tunnus Isal on põselohud ja emal ei ole põselohke Põselohke määrava alleeli märgime P või p Millised on võimalikud isa ja ema genotüübid? (arvesta, et neil mõlemal määrab tunnuse kaks alleeli) Kolmest lapsest kahel on põselohud ja ühel pole. Tee ristamisskeem ja arvuta missuguse tõenäosusega sünnib ilma põselohkudeta laps? Mari emal on sinised silmad ja isal pruunid silmad (genotüübiga Bb) Millise tõenäosusega on Mari silmad pruunid? Silmade värv on fenotüüp, seda värvust määravad alleelid Retsessiivne alleel b ja dominantne alleel B Ühel vanemal kaks alleeli (üks emalt teine isalt)
Fenotüüp- (väliste) tunnustunnusete avaldumine, isendile omane Geenivormide alleelid Homosügoot- tunnused määravad ühesugused geenid Genteetikaülesanded Kas pruunisilmsel emal (homosügoot) ja pruunisilmsel isal (heterosügoot) võib sündida sinisilme laps? Milline on tõenäosus? P p P PP Pp P PP Pp Tõenäosus on 0 A B AB 0 Ia i IA IA IA IB IA IA IA IA IB IA IAIA IAIB Kirjuta välja laste võimalikud genotüübid, fenotüübid ! Kirjuta 3. Teksti ilma lahenduseta. Kas blondi peaga emal (heterosügoot) ja brünetti peaga isal (heterosügoot) võib sündida brünetti peaga laps? Kui suur on tõenäosus? Deivis genotüüp? Kas sinisilmsel emal (homosügoot) ja roheliste silmadega isal (heterosügoot) võib sündida sinisilmne laps? Kui suur on tõenäusus? 1. Millise veregrupiga võivad sündida lapsed, kui ema on 0 veregrupp ja isa AB veregrupp? 2
MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja aa homosügootsuses P AA x aa Tolmeldas risti Gameedid A A a a Esimene põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa järglased identsed F2 Teine põlvkond järglased erinevad 3:1 MENDELI KOLMAS SEADUS Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. KATSE
lastega abielu Järeldus Tunnus avaldus kõigis kolmes põlvkonnas. Kuna tunnus on dominantne (tedretähnid), siis olen mina, töö autor heterosügootne indiviid. Kokkuvõte Genealoogilise meetodi abil uuritavaks tunnuseks oli tedretähnide esinemine näol. Uuriti kolme põlvkonda, kirjutades välja iga põlvkonna fenotüübid ja selle järgi genotüübid. Tunnus esines kõigis kolmes põlvkonnas ja seega võib öelda, et tedretähnide esinemine on siiski dominantne tunnus. Uurimustööd koostades sain teada, et olen vaadeldava tunnuse suhtes heterosügootne. Uurimustöö oli meeldiv ja andis juurde uusi vajalikke kogemusi. Kasutatud kirjandus 1.Sarapuu, T. Bioloogia gümnaasiumile. I osa, Tartu, Eesti Loodusfoto 2001, lk 152-157
600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi? KÜSIMUS Geneetika 2 Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut! merisiga mais delfiin düsenteeriabakter mammutipuu veis mõõkhammastiiger KÜSIMUS Geneetika 3 Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 4 Kaks venda, kes on ühemunakaksikud, abielluvad naistega, kes on samuti ühemunakaksikud. Mõlemal abielupaaril sünnib poeg. Kas vendade pojad sarnanevad üksteisega nagu ühemunakaksikud? Põhjendage oma vastust! KÜSIMUS Geneetika 5 Hobusel on 64 kromosoomi, eeslil 62 kromosoomi. Kui palju kromosoome on muulal (eeslitäku ja hobusemära hübriid)? Muul on vähenõudlik ja vastupidav ning seetõttu hinnatud veoloomana. Isasloomad kaotavad aga viljakuse
AB AB, A, B või 0 Oma veregrupi pärivad lapsed vanematelt. AB0 süsteemis eksisteerivad 6 genotüüpi ja 4 fenotüüpi. Veregrupi omadused A ja B on dominantsed, mistõttu 0-grupi veri saab olla vaid homosügootsuse korral. AB-grupi korral on tegemist kodominantsusega. 1. eluaasta jooksul tekivad inimestel vereseerumisse aglutiinid nende antigeenide vastu, mis erütrotsüütide pinnalt puuduvad. Genotüübid ja fenotüübid: Fenotüüp Genotüüp 0 i0i0 A IAi0 või IAIA B IBi0 või IBIB AB IAIB Tabelist on näha, et i0 on retsessiivne alleel, mis avaldub vaid juhul, kui ta esineb 2 alleelina
Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkrabi. Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. Enamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud suunava valiku tagajärjel. Näiteks võib tuua putukate levikud tööstuspiirkondades, mis väljendub selles, et tumedamad isendid paistavad vähem välja. Veel vaalaliste kalataoline kehakuju, et vee-
Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. ---...
avastas,et tunnused päranduvad paari kaupa, ta võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (P vanemad, F järglased, X ristamine, F1, F2, F3 - põlvkonnad), katsed hernestega tunnused kergesti eristatavad, seemned kergesti loendavad, palju seemneid, risttolmnemine takistatud, tolmnemine kontrollitud, I seadus ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimese põlvkonna genotüübid identsed ja fenotüübilt sarnased järglased, II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriid põlvkonnas genotüüpide lahknemine vahekorras 1:2:1 ja fenotüüpide lahknemine vahekorras 1:3 (herneste värvus), , analüüsiv ristamine kasutatakse katseloomade jataimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaks tegemisel, ganealoogiline meetod sugupuu meetod, INTERMEDIAARSUS:
Geneetika põhimõisted ülesannete lahendamiseks: 1) Genotüüp - Kõik organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum. KUi ülesannetes palutakse kirjutada isikute genotüübid, kirjutate nende geenikombinatsioonid, mida tähistati tähtedega (N: AA, Aa või aa) 2) Fenotüüp - Organismi sise- ja välistunnuste kogum. Kui ülesannetes kästakse kirjutada isikute fenotübid, kirjutada tunnused (N: pruunid või heledad juuksed jne). 3) Dominantne geen - alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati kujuneb ja avaldub. Tähistatakse alati suure tähega.
................................................................ 6.9. Pigmentatsiooni puudumine (albinism) inimesel on tingitud ühest retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon aga selle geeni dominantsest alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage pärandumisskeemi abil. Isa genotüüp on: ...................... Ema genotüüp on: .................... Võimalikud laste genotüübid on: ............................... Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ................... 6.10. Perekonnas on kaks last, üks O-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguste vererühmadega lapsi peale O ja AB võib selles peres sündida? 4 punkti 35 Vanemate genotüübid on: ............................................. Vanemate vererühmad on: ..........................
........................................................ 6.9. Pigmentatsiooni puudumine (albinism) inimesel on tingitud ühest retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon aga selle geeni dominantsest alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage pärandumisskeemi abil. Isa genotüüp on: ...................... Ema genotüüp on: .................... Võimalikud laste genotüübid on: ............................... Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ................... 6.10. Perekonnas on kaks last, üks O-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguste vererühmadega lapsi peale O ja AB võib selles peres sündida? 4 punkti
määratakse: 1) keskmise näitaja väljatoomisega 2) standardhälbe väljatoomisega 3) dispersiooni ehk tunnuse muutlikkuse ulatuse väljatoomisega. Loomade tunnuste fenotüübilise muutlikkuse põhjused: 1) pärilikkus 2) keskkonnategurid 3) pärilikkuse ja keskkonna koosmõju Fenotüübilist variatsioonivõib jaotada pärilikest ja mittepärilikest faktoritest tingituks fenotüüp = genotüüp + väliskeskkonna tingimused i. Genotüüp- kui identsed genotüübid asuvad erinevates keskkonnatingimustes, siis tunnuste varieeruvus nende rühmade vahel ontingitud keskkonnafaktoritest kui erinevad genotüübid asuvad täpselt ühesugustes keskkondades, siis on tunnuse rühmadevaheline variatsioon tingitud geneetilistest erinevustest loomadevahel. epigeneetilised faktorid tunnuse avaldumisel ii. Keskkond -sööda kvantiteet ja kvaliteet, keskkonna temperatuur, päikesekiirgus, patogeensed faktorid, pidamistingimused jne iii
tulemusena ümber kombineerivad. Soogeneetika Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv. Keharakus seega ka sugurakkude eelrakkudes on 2x e tiibloidude kromosoomide arv. Inimesele kas 23 või 46. Haploidne (n) n=23 mees x või y xy Diploidne (2n) n=46 naine x x Ülesanded Perekonnas on 2 last üks on 0 vererühmaga teine AB vererühmaga. Koostage pärandumis skeem, ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Mis suguste vererühmadega lapsed võiks selles peres veel sündida ? Inimese ABO-süsteemi vererühmad Vere Genotüüp Kellele doonoriks Tema doonorid rühm O ii O, A, B ja AB O A A A I I ja A ja AB O ja A IAi B IBIB ja B ja AB O ja B IBi AB IAIB AB O, A, B, ja AB P: IAi x IBi I: ii 0rühm
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht
Aa x Aa = AA; 2Aa; aa Genotüüp1:2:1 Fenotüüp 3:1 v.a kodominantsuse ja intermediaarsuse korral (siis 1:2:1) Ülesanne! Must karvavärv on hiirtes valge värvi üle domineeriv. Kui suur osa kahe musta heterosügootse hiire järglastest on musta karvavärvusega? Eelda, et karvavärvi määrab üks geen. ¾ Vanemad, kellest ühel on A- ja teisel B- veregrupp, on A veregrupist laps. Millised vanemate genotüübid? IAIA ja IBi või IAi ja IBi Mendeli III e. sõltumatu lahknemise seadus Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Dihübriidsel ristamisel toimub kummagi geeni alleelide lahknemine teise geeni suhtes sõltumatult (Genotüüp 4:2:2:2:2:1:1:1:1) Fenotüüp 9:3:3:1 Kummalgi geenil 3:1 NB! Toimib vaid siis, kui geenid on aheldumata ja erinevates kromosoomides. Ülesanne!
fenotüübilt(välistunnused) identsed: · Kollased ja rohelised herned, järglased kollased A kollane aroheline kollane roheline P AA x aa Gameedid AA aa F1 Aa Aa Aa Aa genotüübilt identsed fenotüübilt identsed · Näide 1. Abielluseid pruunide ja siniste silmadega mees ja naine, milliste silmadega järglasi nad võivad saada? Koosta ristamisgeen ja määra isikute genotüübid ja fenotüübid. A pruun a sinine I AA x aa Gameedid AA aa II Aa Aa Aa Aa · Ülesanne 1. Punapäine mees, kelle kumbki vanem ei olnud punapäine, abiellus blondi naisega, kelle vanemad olid ka blondid, aga õde oli punapäine. Neil sündisid kaksikud poisid üks oli punapäine, teine mitte. Koostage ristamisskeemid, määrake genotüübid.
Pärilik e geneetiline muutl. - konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut.
Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv) 3) populatsioonides levivad erinevad geneetilised mutatsioonid Ül. 5 Mis takistab geenivoolu ja selle kaudu populatsioonides segunemist? Ristumisbarjäär Ül. 6 Kuidas nimetatakse hobuse ja eesli hübriidi? Muulaks Ül. 7 Seleta lahti, mis juhtub kui koer ja hunt saavad lapse? Neil tuleb viljatu järglane. Ül. 8 Miks putukatel esineb genitaalide mittesobimatus?
Teadaolevad polümorfsed lookused (Rh; ABO jt) 6. Aheldusuuringu (linkage study) põhimõte? Kirjelda, kellel ja kuidas uuringut teostatakse? Aheldatuse uuringu käigus vaadeldakse, kas uuritav geen pärandub pk pk koos meie poolt valitud markeriga ehk kas esineb aheldatus markeri ja haigusseoselise geeni vahel. Analüüsil jälgitakse haiguse avaldumist sugulaste seas ja määratakse ära rekombinantsed ja mitterekombinantsed genotüübid. Aheldusanalüüs kasutab populatsioonis harvasid, kõrge penetrantsusega ehk sageli avalduvaid mutatsioone. 7. Mida tähendab ahelduse tasakaalustamatus? Kellel ja kuidas seda uuritakse? Ahelduse tasakaalustamatus (LD linkage disequilibrium) on mõiste, mis kirjeldab mittejuhuslikku alleelset assotsiatsiooni. LD populatsioonigeneetika termin, mis tähistab kahes või enamas lookuses olevate alleelide mittejuhuslikku koosesinemist
3.Lõhestav valik-seisneb kahe keskmise erinnevate tunnustega isendirühma eelpaljunemises võrreldes nende hübriididega./inimrassidm,liigiteke.Hakkab tööle kui sellel territooriumil on erinevad elupaigad,elutingimused. Kohastumine Evolutsiooni adapsioon.Kohastumine-protsess.Kohastumus-kindel tunnus omadus. Genotüübile mõjuvad erisugused tunnused abiootilised ja biootilised tegurid. Fenotüüp-muutub samuti,kontrollib fenotüüpide sobivust tingimustega. Kohastumine-uued genotüübid võivad läbi elada muutused,mutatsiooni,kombinatiivne muutlikus.Kõige paremad kohastumused antakse edasi.Ehitus ja käitumine kohastumused. Kaladel-lõpused-ehitus,talitlus,uimed-liikumis elundid,kehavoolujooneline-väikene takistus,külgjooned-kalda kauguse tunneb ära,kehakatteks-soomused ja lima.Lõpused- hõõrdumine keha väline viljastumine.Käitumine-muudavad värvi, ränded. Keskkonna tingimused muutuvad kiirenemini,kui org kohaneb.Kohanemine pole absoluutne! NT jänes
....................... ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... 11. Lahenda järgmine ülesanne. Emal on A vererühm, lastel on 0 ja B vererühm. milline on isa vererühm? millise vererühmaga lapsi võiks neil üldse olla? Määra kõigi isikute genotüübid? 3p ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... ........
· Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. · Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi e. genofondi Genotüüp: · Ühe isendi kõik geenid kokku · Geenil võib olla 1, 2 või mitu alleeli · Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte ja seega osad genotüübid on sagedasemad kui teised · Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid (Geenmutatsioonid Uued alleelid, geenid; Kromosoommutatsioonid muutused geenide paiknemises ja korduses; Genoommutatsioonid Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus)
[3] 4 Kasutatud kirjandus 1. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (1996) Meditsiiniline Biokeemia. Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: Tartu Ülikool Arstiteaduskond Biokeemia Instituut 2. Lember, M., Torniainen S.,Kull M., Saadla P.,Rajasalu T., Lepiksoo M., Vilimaa T., Kallikorm R., Järvelä I. Pärilik primaarne hüpolaktaasia genotüübid ja nende seos piimatalumatusega, Eesti Arst 2007; 86 (6): 383386 3. Benno M., Laktoosi talumatus, Diabetes 2001 (Nr. 13) 4. Haiguste ja seisundite kataloog www.inimene.ee 5. Inna-Katrin Hein (2007) Varajased eurooplased olid piima suhtes allergilised 5
Koostatakse sugupuu ja vaadatakse tunnuste avaldumist erinevates põlvkondades. Seda meetodit saab kasutada ka pärilike haiguste avaldumise prognoosimiseks näiteks pärilik kurtus, epilepsia, värvipimedus e. daltonism, hemofiilia e. verehüübimatus, pärilik suhkruhaigus jne. 6.Millistest genotüüpidest tulenevad AB0 süsteemi vererühmad? AB0 vererühmad tulenevad sellest, kui ühe tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, eks siis genotüübid võivad olla dominantsed, näiteks JaJa, Jai, JbJb, Jbi. Võib ka olla retsessiivseid genotüüpe, näiteks ii. 7.Mis on reesuskonflikt ja millisel juhul see tekib? See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel.
Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil
Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil
5.Mis asjaolud tegid võimalikuks hulkraksete loomade ehitustüüpide mitmekesisuse? Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ,,plahvatuse". Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. aunuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6.Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. LK.67 1.Lamarkism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwanism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2
* genoommutatsioonid- muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne)) Geenisiire erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur). Individuaalne muutlikkus tekib geenide muteerumise, geenisiirde ja geenide kombineerumise tagajärjel kui geenifondi lisanduvad uued geenid või alleelid ja tekivad erisugused genotüübid. PÕHIMÕISTED: Geen kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Feen geneetiliselt kontrollitav fenotüübi väikseim osis, mis võib individuaalselt muutuda geenmutatsiooni tagajärjel ja kombineeruda teiste feenidega Alleel geeni teisend, mis asub ühe liigi isenditel homoloogiliste kromosoomide samas lookuses. Alleelid tekivad mutatsioonide tagajärjel. Populatsiooni isendid ristuvad omavahel
taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1 põlvkonna korduval omavahelisel ristamisel saadi 35 halli, 11 musta,14 helepruuni ja 4 pruuni hiirt. Millised on kõikide põlvkondade genotüübid? 6. Sünnitusmajas aeti juhuslikult segi kolm ühel ööl sündinud last, kelle veregrupid olid O, AB, ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131 noormaaltiivalist ja 37 könttiivalist isendit. Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 8. Pärilikku kurtust põhjustab retsessiivne alleel
2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust. mittesug. palj. eelis: lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond puudus: järglased on geneetilselt ühesugused taimed, alamad loomad sugulise palj. eelis: tekivad uued genotüübid, mis annavad alust looduslikuks valikuks. puudus: väga pikk arenguperiood õistaimed, enamikud loomad 1. Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus (esineb iga kuu) 2. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega 3
somaatilised mutatsioonis-tekivad keharakkudes, kanduvad edasi vegetatiivsel paljunemisel mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikus: keskonnatingimustest tulenev Kitsas reaktsiooninorm- juuksevärvus, karva läbimõõt Lai raktsiooninorm- inimese kehakaal, munade toodang Geenifond- kõigi geenide , erivormide kogum variatsioonirida- iseloomustab modifikatsioonilist muutlikust Kaksikute meetod- ühemunakaksikud, tekivad ühest munarakust, genotüübid on identsed, fenotüübilised tunnused tulenevad ainult modifikatsioonilistest muutustest Erimunakaksikud- tekivad eri munarakkudest, erinevad pärilkkuse tunnuste poolest, modifikatsiooniliste tunnuste poolest. Geneetika Meditsiin Kui inimene haigestub, on see tingitud kas: pärilikkusest, keskonnast, pärilike eelsoodumustega. Pärilikud- tekivad genotüüpi viljastumise hetkel(retsesiivsed alleelid)- kurtus, hemofiilia Mutatsioonid sugurakus- Downi sündroom (punetised- kahjustab loodet)
kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks, kui: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud (sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · Mutagenees puudub (ei teki uusi mutatsioone) · Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest). · Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega. Populatsiooni geneetilised muutused: muutub geenide ja kromosoomide struktuur ja arv; muutub alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Mikroevolutsioon: populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid. Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne (surma põhjustav), siis pärandub see ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu.
Seda saab põhjendada nii: loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki ,,plahvatuse." Tuleb ka arvestada, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus võimalusi väga mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside, lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon. Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni-, Permi-, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised
või siis ühe tunnuse dominantsusest (suhe 3:1 dominantsema kasuks). o Kolmandaks, geenide sõltumatu lahknemise seadus – polühübriidide erinevad tunnusepaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Ristamissuhted Punneti võrgustik o Punnetti ruutmeetod genotüüpide ja nende sageduste arvutamiseks (monohübriidne ristamine). o Ruudustiku lahtrites on toodud genotüübid, mille sagedus leitakse isas- ja emasgameetide ja nende sageduste korrutamisel. o Gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste tõenäosused korrutatakse. Punneti ruutmeetodit saab kasutada ka nt Huntingtoni tõve pärandumise tõenäosuse arvutamiseks o o Huntingtoni tõbi avaldub tavaliselt 15-20 eluaasta vahel. Toimuvad isiksuse muutused: unustus (vaimsed võimed kaovad), mittekontrollitavad
jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega). Selline on ideaalpopulatsioon ning see ei muutu, ta säilitab muutumatuse igavesti. Kuid sellist populatsiooni pole olemas. Populatsioonide geneetilist struktuuri võivad muuta: · geenide ja kromosoomide struktuur ja arv · võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad
Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot - sellisel juhul ei ole tegemist tõu või sordipuhta liigiga. ? lesanne Puhtatõulistnküülikut ristati valge küülikuga, järglased olid kõik musta värvi, üht hübriidi ristati omakorda valge küülikuga. Leidke järglaste genotüübid, fenotüübid ja lahknemissuhted. Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepeale avaldumine. Ülesanne Punase ja valgeõieliste lõvilõuasortide ristamisel saadi roosaõielised hübriidid. Viimaste omavahelisel ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
