sõjavägi jääb alati eksisteerima. Sõjavägi on viimane, mis riigist hävib. Kuid ühel hetkel puhkeb jälle kaos ja vägivalt. Kõik resurssid lähevad jälle käiku ja kannatab kõige rohkem tsiviil elanikkond. Kõik kuusad maade avastused on lõppenud vallutussõdadega ja kui pole, siis sõdinud on need kes on ise endale selle maa õiguse võtnud. Pean siis silmas Ameerika mandri avastust. Indiaanlased, maiad ja veel mõned hõimud ning rahvad hävitati väga lühikese aja jooksul. Genotsiid? Ei. Sõda, sest osutati vastupanu ja ega tegelikult keegi eriti ei valinud tsiviil elaniku ja sõduri vahel. Sellele perioodile järgnenud kodusõda ja rahutused mitme poole vahel on olnud selle mandri kõige verisem periood. Arvatavasti ka kõige tähtsam ja otsustavam. Enne eurooplaste saabumist elati suhteliselt rahulikult, loomulikult sõdisid kohalikud võimud omavahel , kuid mitte nii suuremõõtmeliselt ja pikaajaliselt. Põrgu saabus koos eurooplastest maadeavastajatega
enam. Kui need mehed argiellu tagasi tulid, jäid nad elust kõrvale ja sulgusid endasse. Samuti tundsid nad, et riik on neid reetnud, kuna nende toodud ohvreid ei tunnustatud piisavalt. Esimese ilmasõja sõja julma kategooriasse kuuluvad minu arvates ka esimesed tsiviilisikute massimõrvad, mis 20. sajandil aset leidsid. Näiteks venelaste korraldatud julmad juudiprogrammid, Türgi vägede poolt korraldatud etniline puhastus ehk Armeenia genotsiid, mille toimumist Türgi veel tänapäevalgi eitab. Selle käigus hukati ligikaudu poolteist miljonit inimest. Samuti oli väga karm okupatsioonireziim Belgias, kus vastupanuliikumise mahasurumiseks võtsid sakslased pantvange ja korraldasid hukkamisi. Samuti oli julm argielu sõja ajal. Polnud ju arvestatud, et sõda kestab nii kaua ja muutub nii ulatuslikuks. Tänu sellele puudusid igasugused varud. Kitsas oli käes tarbekaupadega, seati sisse ranged normid
Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai alguse 1. septembril 1939. aastal Saksamaa pealetungiga Poolale ning lõppes 2. septembril 1945. Hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud, koju saadetud sakslast ning paljude suurte linnade hävitamine.
genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid. Seda rakendati ainult kahe rahva juutide ja mustlaste vastu. Paljud teised rahvad kannatasid küll genotsiidi all, kuid nende traagiline saatus ei ole võrreldav holokaustiga.
rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald. Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised. Totalitaarsete riikide eesmägid: taheti oma rahvust teistest paremaks teha, suurendada mõjuvõimu, laiendada oma uskumusi , tõekspidamisi ja maailmavaadet. Diktatuur ühines vägivallapoliitika , genotsiid. II MS oli verisem - sõjatehinika oli rohkelt arenenud , vägesid sai kiiresti liigutada- positsioonisõda oleks aga liiga aeglane olnud-sõda aga taheti kiirelt lõpetada.
väiksema rändesaldoga riiki, põhjused 27. Nimeta a) kolm rände tõuketegutit, too näide b) kolm rände tõmbetegurit, too näide 28. Nimeta kolm kaasaegset rändevoogu ( näiteks: Mehhiko USA) 29. Rännete mõju lähte ja sihtriigile a) positiivsed mõjud(2) b) negatiivsed mõjud(2) 30. Too kaks näidet a) vabatahtliku migratsiooni b) sunnitud migratsiooni kohta Pagulasprobleemid maailmas 31. Kirjelda ühte põgenikevoogu a) riigid b) põhjused c) lahendused 32. Mis on genotsiid? Too kaks näidet genotsiidi kohta 1+2p. 33. Kirjelda Darfuni konflikti 3p. 34. Nimeta kolm põhjust, miks inimene on sunnitud muutuma pagulaseks? 35. Kes on keskkonnapagulased ? Too näiteks kolm põhjust 1+3p. 36. Miks ei ole Eesti pagulastele populaarne riik? 3p. Rahvastikupoliitika 37. Osata iseloomustada rühmatööna esitatud riigi( Hiina, Tai, India, Eesti, Brasiilia, Filipiinid, sotsialistlik Rumeenia) rahvastikupoliitikat 5p. 1) kas sündivust on vaja suurendada / vähendada
Rahvusvaheline Kriminaalkohus Tekstianalüüs Kirjatöö eesmärk on analüüsida Ian Hurd’i raamatu Rahvusvahelised Organisatsioonid üheksandat peatükki “Rahvusvaheline Kriminaalkohus”. Analüüsi käigus toon välja raamatu autori põhiseisukohad antud organisatsioonist ning annan enda hinnangud ja kommentaari. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) tegeleb selliste juhtumitega nagu genotsiid, sõja- ja inimvastased kuriteod, mida riigi siseselt menetleda ei saa. Selleks hoolitseb ICC selle eest, et kõik tema liikmed omaksid standartseid seadusi nende kuritegude suhtes. Kui riik ise kuriteo eest isikut karistada ei suuda, omab ICC legaalset võimu seda ise teha. ICC on suurimat võimu omav rahvusvaheline organisatsioon, kuna tal on õigus viia läbi juhtumid, alates asja uurimisest kuni karistuse määramiseni. ICC on õigus karistada nii valitsusi kui ka eraisikuid.
Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik inf...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist RAHVALOENDUS- riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, a...
Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 3 1) Mida tähendab kollektiivse julgeoleku põhimõte? Miks see on vajalik? Too näiteid. Riigi esmane ülesanne on säilitada iseseisvus ja territoorium ning tõrjuda ohud. Oluliseim tänapäeval on rahvusvaheline julgeolek. Riik lepib kollektiivselt kokku , et käsitletakse julgeolekut ühtemoodi. Vajalik, et üheskoos kaitsta teineteist. NATO teeb seda hetkel ja pakub riikidele tuge. 2) Too näiteid, kuidas tänapäeval sekkutakse teise riigi siseasjadesse mittesõjaliste vahenditega. Poliitilisel ja tootmise teel 3) Millal ja miks asutati ÜRO? Selgita tema töökorraldust, sh otsustamisprotsessi. Asutati 1945, eesmärgiga ühendada riike ja vältida ohtusid, soodustada koostööd ja kaitsta demokraatiat. 4) Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke. Eesmärk oli luua Liit, mille...
esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus. Eelarvamus tähendab arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. Stereotüübid on üleüldistused. Käitumist, mis võib olla omane mõnele grupi liikmele, peetakse omaseks kogu grupile. Nt juudid kavalad, mustad laisad, lõbusad; itaallased impulsiivsed, kirglikud
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal. lend-lease -USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati. Holokaust- juutide totaalne hävitamine ja genotsiid II maailmasõjas. Teine rinne – rajati 6.juuni 1944
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
1945 tuumapommid Fat man ja Little boy Hiroshimale ja Nagasakile · 02. sept. 1945 Jaapan kapituleerub Hiroshima pärast tuuma- pommi Holokaust · "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad,
käis ju sõda. Samas polnud mingi probleem transportida Ida-Preisimaa sadamast 1,2 miljonit sakslast Punaarmee pealetungi ajal. Lisaks ei usu holokausti eitajad, et sakslased olid moraalselt võimelised massimõrva korraldamiseks. 12. Seletage mõistet holokaust. Termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 13. Seletage mõistet genotsiid. Mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 14. Miks armeenlaste massiline tapmine Türgi impeeriumis või Ukraina talupoegade surnuksnäljutamine stalinlikus N Liidus ei “kvalifitseeru” kunagi holokaustiks? Poolasse ehitatud hävituslaagrites toimepandu muutus äravalitud sakslaste missiooniks, see oli nende juhtide arvates suure saksa rahva Sendung- ÕIGUS.
110), Holokaust (lk 110), Nürnbergi protsess (lk 112). Atlandi harta- Rosenveldi ja Churchilli alla kirjutatud harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. ÜRO- Ühenendu Rahvaste Organisatsioon Totaalne sõda- totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Nürnbergi protsess- Nürnbergis korraldatud rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 8. II maailmasõja tulemused ja tagajärjed: kes sõja võitsid, mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda, kuidas toimus Jaapani alistamine II maailmasõja võitis Nõukogude Liit koos oma liitlastega, Saksamaa kaotas. II maailmasja tagajärjed olid suured inimkahjud, sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese. Kasutati esimesi tuumapomme, oli rajatud koonduslaagreid
Sellega oli II MS Atlandi ookeanil läbi. Euroopas : pidulik tseremoonia Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile allakirjutamiseks toimus 8.mail 1945 Karlshorstis. Sellega lõppes Teine Maailmasõda ka Euroopas. Seleta mõisted ja nimed, dateeri sündmused: Vastupanuliikumine riigielanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile Holokaust Teises Maailmasõjas Saksamaa poolt juutide suunas läbi viidud genotsiid ehk usulise ühenduse täielik hävitamine Oder-Neisse joon Potsdam'i konverentsil otsustatud piiri Saksamaa ja Poola vahel nimetus (1945) Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana. Atlandi Harta 1941.aastal sõlmitud kokkulepe USA ja Suurbritannia vahel. G.Zukov Nõukogude riigiteadlane ja väejuht. Nõukogude Liidu marssal. 22. sept
Teadlikult laiaulatuslik või süstemaatiline rünne tsiviilisikute vastu on näiteks see, kui väeosa või selle allüksuste juhid või liikmed on teadlikud, et nende tegevuse eesmärgiks on tsiviilelanikkonna ründamine. Samuti laieneb see mõiste poliitilisele juhtkonnale. Kui kapral vastutab selle eest, mida tegid tema ja tema alluvad, siis sõjavägede ülemjuhataja või riigipea vastutus on palju laiem. Inimsusevastaste kuritegudega on lähedalt seotud veel kaks kuriteo liiki: genotsiid ja sõjakuriteod. Genotsiid on kuritegu, mis on suunatud mõne rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse rahvusgrupi vastu eesmärgiga see osaliselt või täielikult hävitada. Genotsiid eristub inimsusevastasest kuriteost selle poolest, et tema eesmärk on konkreetse inimrühma konkreetne hävitamine ülalloetletud tunnuste järgi. Genotsiidi klassikaline näide on Natsi-Saksamaa juhtkonna eesmärgistatud juudi rahva hävitamine.
suurtükituld, kuid · Marne'i lahing põhjalaskmine - Sksm) ei osanud edu (Pr pani Sksm · Armeenia kasutada väed seisma) genotsiid · Idarindel teised pinged 4. 5. Muutused ühiskonnas Esialgu suur rõõm, kuid peagi olukord muutus. Kasvas deserteerumine (rindelt jalga laskmine), kaasnes üldine töökohustus, mille tõttu naiste ja laste töökoormus tõusis (naised iseseisvusid). Elatustase langes, sest eesmärk oli varustada rinnet
kus kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhja osa loovutamine NSVL-e ning saksa elanike sundevakueerime võitja riikide territooriumitelt. Saksamaa jaotati NSVL, Usa, Briti ja Prantsusmaa vahel. 21.Saksamaa alistub 8. mail 1945 22.Jaapan alistub 2. septembril 1945. aastal 23.Teise maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 60 miljonit inimest, järsult suurenenud oli tsiviilelanike surmad, selle põhjuseks oli eriti julm ja metsik sõjapidamine, genotsiid, holokaust ning diktatuuri riikide vägivallapollitika. See ei toonud õiglast maailmakorda, suudeti küll võita Hitleri diktaatorlik kord, kuid lääneriigid olid sunnitud Kommunistliku diktatuuri mõju kasvu vaatama läbi sõrmede. Balti riigid jäid NSVL mõju alla, niisamuti ka Kesk- ja Ida-Euroopa. Tagajärjeks oli veel algselt Euroopa siis kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Leedu, Läti, Soome, Eesti. Suurriigid, nt Austria-Ungari, lagunesid. Saksamaa kaotas palju alasid. Türgi ja Iirimaa iseseisvusid Inimkonnale: u 10 miljonit inimest hukkus. Sõda hävitas vaimselt põlvkonna inimesi, nn ,,kadunud põlvkond". Kadus usk demokraatiasse ja rahusse, tugevnesid äärmuslikud liikumised. Rahvastele: paljud väikerahvad, nt Eesti, said oma rahvusriigid. Vähemusrahvused olid halvemas seisus. Genotsiidid, nt Armeenia genotsiid Türgis, pogrommid (suurriikide äärmusliku patriotismi pärast tekitatud rüüsterünnakud vähemusrahvaste vastu), nt juudi pogromm Venemaal. 16. Mõisted Linnastumine ehk urbaniseerumine linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikust Massikultuur - laiemale tarbijaskonnale kättesaadavad ja peamiselt tehniliste vahendite abil paljundatud kunstide vormid
Bar mitsva - Bar mitsva on juudi päritolu perekondades tähtis üleminekuriitus, millega poisist saab täiskasvanu. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiiditähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Visnu - on hinduismi kõige tähtsamatest ja kõige enam kummardatud jumalatest. Koos Siva ja Brahmaga moodustab ta suurte jumalate kolmiku ehk Trimrti. Visnu kui maailma hoidja (ja hiljem maailma looja!) on majesteetlik, ent mõnikord ka kohutav. Brahmanit hinduismi (täpsemalt, brahmanismi) jumal-absoluuti ehk ülimat reaalsust kujutatakse mõnikord Visnuna Brahmaan - on hinduismis preester või preestri õpilane; kuulub kõrgeimassevarnasse.
3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad demograafilised andmed,mille pidev tegelikkusega kooskõla elldab pidevat uurimist
võidavad austerlaste ja sakslaste väed itaallasi, suured kaotused itaaliale, Positsioonisõda 1915, aastal kui ei olnud piisavalt võimsat sõjatehnikat et murda läbi kaevikute liinist ja okastraadist ja kuulipildujatest, muutus tankide tulemisega. Lusitania reisilaev, mille uputas Saksa allveelaev, allveesõda saksa allveelaevad uputasid kõiki aluseid Iirimaa ja inglismaa vetes. 9) ersatskaubad sünteetilised toiduained , armeenlaste genotsiid etniline puhastus, mis viidi läbi Türgis, türgi keeldub siiani tunnistamast, 1,5 mln ohvrit, kadunud Põlvkond- sõjaväelased, kes koju naastes olid ees leidnud uue ühiskonna korralduse, olid melanhoolsed, depresiivsed , Asutav Kogu pidi otsustama Venemaa edaspidise korralduse, Weimari vabariik revolutsiooni tagajärjel loobus keiser Saksamaal troonist ja Weimari linnas kuultati välja vabariik, Compiegne'i vaherahu sõlmiti 1918.11.11,
SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA PURIM - VABANEMISE PÜHA PAASAPÜHA - Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. HOLOKAUSTI PÄEV MÄLESTUSPÄEV ISESEISVUSPÄEV LAG BA-OMER NÄDALATEPÜHA Muidugi ei taha keegi meelde tuletada, seda mis toimus juutidega II MS ajal, süütute inimeste tapmine tohutul hulgal, väga ränk genotsiid juutide vastu mitmetes Euroopa riikides (Poolas, Saksamaal, Itaalias jne) Kastutatud: 11.kl õpik ,,Maailma religioonid" http://en.wikipedia.org/wiki/Jew http://en.wikipedia.org/wiki/Judaism http://et.wikipedia.org/wiki/Juudid http://www.jkool.tln.edu.ee/JKOOL/index.php? option=com_content&task=view&id=3&Itemid=25&lang=et http://www.eestikirik.ee/node/6560 http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%95%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%B8 http://toldot.ru/
Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla. Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõttes Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Holokaust paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladele aastatel 1933-1945. *Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all juutide kallal nats. Saksamaal ja Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidi. *Holokausti käigus hukkus ligikaudu 6 milj. Juuti. Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile 6. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi HIROSHIMALE. 9. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi NAGASAKILE
-4sept Marne'i lahing Pariis>Saksa väed tõrjuti Pariisist eemale Idarinne: 1)17.-19.aug Vene armee>Ida-Preisimaa 0:1, osa preisimast jäi Venele 2)Vene>Galetsia pealetung edukas 1:0 2) Sügis Saksa- Austria> Varssav 0:1 Teised rinded: 1) Balkani rinne, Austria-Ungari>Serbia 0:1 2) Tansaania rinne, Inglismaa-Ameerika>Tansaania 0:1 1915 Läänerinne: 1)Positsioonisüda, mürkgaas 2) Gorlice operatsioon Saksa>Vene Saksa>Riia-Pinsk Kaukaasia rinne: 1)Vene> Türgi territooriumile 2)Türklaste genotsiid armeenlaste suhtes Itaalia rinne: 1)Ühines Atandiga 2)Itaalia>Austrai-Ungari Teised rinded: 1)Balkani rinne Austria-Ungari ja Bulgaaria>Serbia 1:0 2) Inglased>Gallipoli ps. 0:1 Meresõda: 1)Saksa>Kaukaasia 2) 7.mai Saksa uputas Lusitania 1916 Läänerinne: 1.juuli Somme'i lahing Inglismaa, Prantsusmaa> Saksa 0:1 Tankid Idarinne: 1)juunis Vene> Austria-Ungari kaitseliin 1:0 Meresõda: 1)sügis Jüüti merelahing Inglismaa>Saksa laevastik 0:1
Rahvastikud sooline ja vanuseline koosseis Eluiga Tänapäeval 65-70 Vananemine Põhjas Rahvastik vananeb Vananemine Lõunas Noori palu rohkem, varsti vananev Perepoliitika Põhjas Keskmiselt kolmelapselised pered, toetused Perepoliitika Lõunas Laste arvu piiratakse, Hiinas 1 ja Indias 2, maksud Taastootmine I Väike sündimus, veel väiksem suremus Taastootmine II Kõrge sündimus, suremuse vähenemine Genotsiid mingi kindla rühma inimeste hävitamine Demograafiline siire Rahvastikuprotsess, kõrge sündimus ja suremus madalduvad Traditsiooniline vaheldumine Kõik ühtlane Demograafiline plahvatus Sünnib palju, rahvaarv kasvab Üleminuetapp sündimus langeb, rahvaarv püsib tõusvana Vananemine sünnib vähe, sureb vähe Nüüdisaegne vaheldumine sünnib vähe, sureb veidi rohkem Rahvastiku hõive Primaarne sektor hankiv, langeb palju
klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles Luftwaffe-saksamaa lennuvägi Talvesõda-30.11.1939-12.03.1940 sõda Venemaa ja Soome vahel Barbarossa plaan-1940 Hitleri sõjaplaan NSV liidu vallutamiseks Kollaborant- kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega Holokaust- teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Katõni veresaun- NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940 Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses -äärmusliikumiste tugevnemine -1920.aastate keskel majanduslik tõus -USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine)
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart. Kesk- ja Ida-Euroopas tekkis rohkesti uusi riike, paljud ra...
Vietnam Vietnami sõda 1964-1973 (75) 1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna- Vietnamis partisanisõda (vietkong=punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud (Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945) Külm sõda 1948 Berliini blokaad 1991 NSVL-i lagunemine Ida-Euroopa #Stalini kõne 1946 kõne sõdade paratamatusest, andis märku, et NL valmistub konfliktiks Läänes. #VMN 1949 oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide
kaitsmisega. "Mõnele Lõuna-Osseetia elanikule anti tõesti Vene kodakondsus, kuid seda ebaseaduslikul moel. " (Marsania 2008) Tegelikult on nad jätkuvalt Gruusia, mitte Venemaa kodanikud. Vaid osa Lõuna-Osseetia elanikest soovivad Venemaaga liitumist. 4 Küll jääb aga õhku küsimus, miks soovib Venemaa neid sel moel abistada ja hõivata osa Gruusia territooriumist. Teine õigustus oli väidetav genotsiid osseetide kallal. "Mitme rahvusvahelise organisatsiooni, sealhulgas Human Rights Watchi hinnangul ei leitud mingeid märke Gruusia armee toime pandud genotsiidist osseetide kallal." (Marsania 2008) Hoolimata Vene meedia valeväidetest Tshinvalis hukkunud 2500 tsiviilelaniku kohta on tegelikult hukkunud 5060 tsiviilelanikku. Kõik ülejäänud Tshinvalis hukkunud on Vene sõjaväelased ja Osseedi relvastatud rühmituste liikmed. "Gruusia põgenike, peamiselt
- Vabastati Filipiinid - Okinawa vallutamine järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt - NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias - USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile Miks kaotasid teljeriigid sõja? 6. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused - Hukkus u 60 mln inimest sh 40 mln tsiviilisikut. Enim NSVL u 20 mln - Genotsiid juutide vastu- u 6 mln inimest Materiaalsed kaotused - Euroopa riigid varemetes( NSVL, Saksamaa, SB, Prantsusmaa jt) - Ajalooliste ehitiste hävimine( kirikud, silla, kloostrid jm) - Tõõstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teevõrgu jm purustamine - Suured sõjavõlad Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil? - Likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti,
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Tanel Kutti Ajalugu IV A1798 Aafrika konfliktikolded Sudaan Referaat Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üld...
Selles valguses väärib tähelepanu veel üks lugu, mis räägib meile tuntud juudi päritolu teadlase enese oletusest eri rahvuste erinevate loomuomaduste kohta 4. Teadlaseks oli sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes sai kuulsaks oma eksperimendiga inimese võimule alluvuse uurimise kohta. Milgrami huvitas natsiSaksamaa teema. Nimelt kaldus ta uskuma ajaloolase William L. Shirer´i hüpoteesi saksa rahvuse erilisusest, mille kohaselt II Maailmasõja aegne genotsiid sai võimalikuks tänu saksa rahvuse esindajate spetsiifilisele kalduvusele täita võimude korraldusi ilma järelemõtlemata, tänu nende loomupärasele alluvusele autoriteetidele. Ta alustas 1960. aastal Bridgeport'is katsetega uurimaks ameeriklaste allumist moraalselt kaheldavatele korraldustele teiste katsealuste karistamisel elektriga, et jätkata neid uurimuse teises faasis Saksamaal ning oma hüpoteesi kontrollimiseks võrrelda saadud tulemusi omavahel
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis k...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise ...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
1918 veb. 1918 Saksamaa üldpealetung Idarindel. Sakslased vallutasid Ukraina, Valgevene, Läti, Leedu, MandriEesti. Balkan: 1914 Austria püüdis vallutada serbiat aga ei saanud sellega hakkama. 1915 Bulgaaria ühines keskriikidega. Austria ja Bulgaaria vallutasid ära terve serbia. 1918 Prantslased ja serblased vabastasid Serbia. Kaukaasia 1914 Türgi väed tungisid Venemaa territooriumile ja vallutasid osa Armeeniast ja Gruusiast. 1915 türklased tõrjuti Kaukaasiast välja. Türklaste genotsiid armeenlaste suhtes. Hukkus u. miljon inimest. 1916 Vene pealetung jätkus. 1917 vene pealetung Türgi territooriumil. 1918 türgi pealetung tungivad Armeeniasse ja gruusiasse. LähisIda 1915 inglased püüdsid vallutada Gallipoli polsaart, aga kannatasid suuri kaotusi. 1916 inglased tõrjuti välja Gallipoli poolsaarelt. Meresõda 1914 inglased blokeerisid saksa sadamd ja saksa laevastik jäi oma sadamatesse lõksu. 1915 sakslased alustasid allveesõda, püüdsid
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
riigilipul. Ent pühasid sümboleid kasutatakse ju erinevate religioonide liikmete eristamiseks. Ka Hitler eristas selle sümboli abil juudid sakslastest. Religioosse sümboli kandmine, oma religiooni ja päritolu kandmine, määras nad hukule. Aga ka Saksamaa suure sõbra Venemaa juhid kandsid endas üht sümbolit. Punast värvust. Algselt armastuse sümbolit. Ilmselt raklaamiti komunismi liikumist kui armastust töörahva vastu. Armastuse märgi all pandi alguses toime kohutav genotsiid oma rahva suhtes ja hiljem suunati see ka teiste rahvaste vastu. Kommunismi mõju kultuurile oli ilmselt sama laastav kui natsionalismil. Haritlased ja kultuuri tegelased tapeti või sunniti avaldama armastust juhtide vastu. Ülistama kurjategijaid. Kuid ma ei taha jätta muljet, et religioonil ja temaga seotud sümbolitel on kultuurile ainult negatiivne mõju. Seda kindlasti mitte. Kui otsida religioossetest maalidest või ükskõik millistetst teostest sümboleid, siis kahtlemata neid ka leiab
· Sõjamajandus (inflatsioon, riiklik majanduse reguleerimine) · Euroopalike väärtuste kriis (isikuvabadus, religioon, võrdõiguslikkus) · Suurenesid sotsiaalsed pinged ( vasakpoolsed vaated levisid9 Igapäevaelu sõja ajal · Toiduainete nappus (eriti Saksamaal, Austria-Ungaris, järjekorrad, toidutalongid) · Esmatarbekaupade nappus (ersatskaubad9 · Saksalaste julmused belglaste vastu · Vene vägede juudiprogrommid · Armeenia genotsiid Kadunud põlvkond · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud igapäevaeluga kohanenud · Väärtushinnangud olid purustatud nad tõmbusid tagasi ja suhtusid kõike passiivselt · Osadele tundus, et nende ohvrimeelsust poldud hinnatud Sõjatehnika areng · Allveelaevad arenesid · Lennukid arenesid luurelendude tegemiselt pommide kandmiseni · Tankid, millega sai kaevikusõja lõpetada 4.Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine
1939 IIMS algus juudid ülerahvastatud getodesse 1941 Smaa ründas NSVL tapmiskomandod juutide hukkamiseks Lääne-Euroopa juutide deporteerumine Poola getodesse& vangilaagritesse (Auschwitz, Treblinka jne) Ohvrite arv u 5-6mlj ,,Holokauston" põletusohver Kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks IIMS algul o Genotsiid tahtlik tegevus, hävitada täielikult/osaliselt mingi etniline/rassiline/religioosne üksus *IGAPÄEVAELU Surm getodes oli igapäevane, kõiki haigeid lapsi ei suudetud päästa, sest neid oli väga palju, saadeti lslt surema Juutide deporteerimine toimus, sest nii oli neid kergem tappa ja seda taheti salajas hoida, et säilitada ,,häid" suhteid teiste tsiviilelanikega (viidi kõik ühte linna surema)
rikkureid · Kasvas maksukoormus · Vähenes religiooni mõju · Levisid vasakpoolsed vaated Mobilisatsioon sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon) Suhtumine sõtta suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda Ersatskaup keemiatööstuse poolt valmistatud toidukaup, mis oli sarnane päris toiduga, kuid maitses ebameeldivalt Etniline puhastus genotsiid Armeenias, mille käigus tapsid türklased üle 1,5 miljoni tsiviilisiku Kadunud sugupõlv inimeste põlvkond, kes sõdisid ja elasid I maailmasõja ajal Uued relvaliigid leiutati tankid, allveelaevad, tseppeliinid, kuulipildujad, mürkgaas ja lennukid Väärtuste kriis pere tähtsuse ja religiooni tähtsuse langemine sõja laastavate tagajärgede tõttu Pogromm arveteõiendamine kohaliku elanikkonnaga Okupatsioon ja vägivald:
(nt tsunami, vulkaani purse) 1 2 3 4 5 22.2. Sõda ja/või rahutused (nt sõda Afganistanis) 1 2 3 4 5 22.3. Poliitiline olukord elukoha riigis (nt genotsiid, diktaatorlus) 1 2 3 4 5 22.4. Majanduslik olukord (soov parandada oma elustandardit) 1 2 3 4 5 22.5. Usuline ja/või poliitilise tagakiusamise tõttu
RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad). Ajaloo suurim sundränne oli neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse 17. ja 18. Saj. Tänapäeval põgenetakse palju Afganistanist, Pakistanist. Sihtriikideks geograafiliselt lähedased piirkonnad. Vabatahtlik: enamasti majanduslikel põhjustel Push-tegurid (wut?) emigratsioonil (nt halvad majanduslikud olud) Pull-tegurid immigratsioonil (parem elu) Põhjused: Väljarändemaades ülerahvastatus, vaesus, nälg, sotsiaalsed ja vaimsed piirangud
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
