Replikatsioon. Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi.. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Geen ja genoom . Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees. Genoom- liigiomase ühekordses kromosoomikomplektis sisaldusv geneetiline materjal. Transkriptsioon. Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel....
05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt. Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Pikkus ca 5 mikronit mtDNA sisaldab 16569 nukleotiidi, 37 geeni: • 2 geeni kodeerivad rRNA molekule • 22 geeni kodeerivad tRNA molekule • 13 geeni kodeerivad valke (hingamisahela ensüüme) Haigused 1. Maternaalne pärandumine – ootsüüdi mitokondrid vigased....
Fosforüülimata alfa B kristalliin ühineb aga F-boxi valguga ja ei kaitse enam tsütoplasma valkusid. Hsp-d on potentsiaalsed kasvajaravi sihtmärgid. 9. Millistes täiskasvanud inimese küpsetes keharakkudes ei ole täielikku geenide komplekti? Selgitage kuidas see on võimalik. (Б78) 45 ! Spermatosoidides? Sest neil on haploidne genoom . Y-kromosoomiga spermatosoidides puuduvad X- kromosoomi geenid ja vastupidi. Piirsoo: lümfoidsetes rakkudes toimuvad DNA ümberkorraldused ja rakud kaotavad osa DNAst deletsioonide tulemusena. See loob võimalused geneetilisteks variatsioonideks antikehade (toodavad B-lümfotsüüdid) ja T-rakkude retseptorite loomisel. 10. Millised on fluorestsents-mikroskoobi iseärasused ja kasutamisvõimalused? (М84) 49 !...
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Tabel 1 Eukarüootse ja prokarüootse raku võrdlus. Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid) Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S)...
Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsundi...
Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. 25. Geen ja genoom Geen- DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd - regulatoorsed järjestused ja kodeeriv ala - kodeeriv ala eukarüootidel koosneb eksonitest (kodeeriv ala, mis on küpse RNA koostises) ja intronitest (transkribeeritav ala, mis lõigatakse RNA-st välja), vt skeemi vihikust. Genoom- ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal ehk sisuliselt siis DNA...
Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise/alumise rakukihi kokkupuudet. Kortikaalsel rotatsioonil (kortikaalne tsütoplasma roteerub sisemise tsütoplasma suhtes 30 kraadi) pannakse paika dorso-ventraalne telg. Halli sirbi piirkonnast algab gastrulatsioon. Kesk-blastula transitsooni (ülemineku) käigus aktiveeritakse embrüo genoom , eri blastomeerides transkribeeritakse eri geene, rakutsüklis taastuvad G1 ja G2 faasid. 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon Kanal on meroblastiline diskoidaalne lõigustumine. Muna sisaldab väga suurel hulgal rebu. Lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, sellest kujuneb iduketas ehk blastodisk ehk blastoderm...
Inimes testistes on 1000 spermi sekundis. Eriline terminaalne diferentseerumine spermatosoidiks. Spermatosoidid: kompaktne tuum, kompaktne DNA, tagavad protamiinid histoonideasemel; minimaalne tsütoplasma, viibur liikumiseks, peas - tuum ja akrosoom; RNA polümeraas II TFIID kopleks sisaldab spermi-spetsiifilisi komponente; küpsis spermis on transkriptsioon peatunud. Viljastumine. Protsee kus sperm ja munarakk liituvad,et luua uus indiviid kelle genoom pärineb mõlemast vanemast. Kaks põhieesmärki: vanemate geneetilise materjali siidramine järglastesse; munaraku aktiveerimine järgnevaks arenguks.Viljastamise etapid: sperma liikumine munarakkuni (spermi kapatatsioon); spermi tungimine läbi mnaraku kestade (akrosomaalreaktsioon); kahe raku membraanide liitumine; munaraku kortikaalreaktsioon (teiste spermide poolt viljastamise vältimine). Spermi tee munarakkuni: kapatitatsioon (spermi diferentseerumise viimane etapp, toimub munajuhas...
Kroonilise C-hepatiidiga inimesed: võivad tunda väsimust tekkida võivad keskendumisraskused iiveldus liiges- ja lihasvalu ärevus või depressioon Sümptomid võivad sageli puududa aastaid. C-hepatiidi viirus Positiivse polaarsusega üheahelaline RNA-viirus. Genoom on 9,5 kb pikk. Viiruse partikkel on kerakujuline, väikene ning kaetud membraaniga. Viirus nakatab inimesi ja šimpanse. Levib peamiselt vere ja harva ka teiste kehavedelike kaudu. Vaktsineerimine Praegu puudub vaktsiin, mis hoiaks ära C-hepatiidi nakkuse. Lähitulevikus ei nähta võimalust vaktsiini väljatöötamiseks. Viirus muteerub väga kiiresti ja keeruline on luua stabiilseid viiruskultuure, kus vaktsiin välja töötada. Kasutatud kirjandus...
GMO PLUSSID JA MIINUSED Plussid: Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) Miinused: Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes) Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule “superumbrohi”, muutes ka selle elujõulisemaks Väheneb looduslik mitmekesisus (looduslikud liigid tõrjutakse välja) Maitseomaduste halvenemine Geneetiliselt muudetud taimed Kõige enam on geneetiliselt muudetud:...
Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole...
Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse...
Kordamisküsimuste ja ülesannete põhjalikud vastused, hinnatud 5...
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused: - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5...
sugukromosoomid) arv, seejärel pannakse koma ning siis kirjeldatakse sugukromosoomide komplekt, nt 46,XX (normaalne naine) ja 46,XY (normaalne mees). Kui pluss (+) ja miinus (-) märk pannakse mingi sümboli ette, siis näitab see vastavalt lisandunud või kadumaläinud kromosoomi. Kui need märgid on aga pandud sümboli taha, siis viitab see kromosoomi pikkuse suurenemisele või kahanemisele. 1 4. Genoom Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud)...
LV annab evolutsioonile suuna kasutades ilma kindla eelissuunata muutusi. Mutatsioonijõu ekstreemne näide on HIV. Tema ja teised gripiviirused on RNA viirused. Mitmed põhitõed, mis kehtivad DNA puhul (proofreading, sünteesi kõrge täpsus), siin ei loe. Teeb oma genoomi paljundamisel vigu ja see on tema fundamentaalne osa ja strateegia. Lisaks puudub kindel fikseeritud genoom. kohanevad ülikiiresti muutunud tingimustega. 4. jälle üks loll ülesanne 5. Kas valik saab populatsioonist kaotada kahjuliku retsesiivse alleeli? 2 põhjust Ei saa. 1) kahjulik alleel ei pruugi olla nähtav, vaid heterosügootses olekus. dominantses (homosügoodina) oleks ja talle saaks valik rakenduda fenotüübi vastu. 2) kahjulik taastekib teatava sagedusega juhusliku muteerumise käigus. 6. Seleta mõistet mutatsiooni valiku tasakaal?...
105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on...