Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"genet" - 26 õppematerjali

genet – kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte – populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on tekkinud vegetatiivselt ühest sügoodist ja mil on seepärast ühine genotüüp.
genet

Kasutaja: genet

Faile: 0
thumbnail
15
docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...

Ökoloogia → Ökoloogia
92 allalaadimist
thumbnail
7
doc

20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID

Linn ja aasta 1 SISUKORD ABSURDIDRAAMA...........................................................................................................................2 SAMUEL BECKETT...........................................................................................................................2 EUGENE IONESCO............................................................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 2 1. ABSURDITEATER Teise maailmasõja kogemus ning inimkonna kohale kerkinud aatomihävingu oht õõnestas sügavalt usku maailma mõistuspärasusse ja kõrgemate väärtuste olemasolusse. Valgustuslikud ja

Kirjandus → Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Küsimustik

ideoloogiale 15. Nimetage vähemalt kolm saksa ekspressionistlikku luuletajat. Mis on ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma, seos religiooniga, küüniline, nihilistlik, lootusetu; ekspressionistlikud luuletajad: Ernst Stadler, Gottfried Benn, August Stramm 16. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 17. Mis romaan on tavakäsitluses austerlase Hermann Brochi peateos? Brochi eluaastad? Brochi (1886 ­ 1951) peates on ,,Virgiliuse surm" 18. Nimetage kaks ameerika naiskirjanikku, kes seostuvad mõistetega ,,Lõuna gootika" ja ,,grotesk". Nimetage kummaltki üks romaan.

Kirjandus → Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

20. sajandi teatrivoole

20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia konspekt

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ­ ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum ­ teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase ­ autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase ­ demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase ­ kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem ­ süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär ­ kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik ­ globaalökoloogia. Ökofüsioloogia ­ hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...

Ökoloogia → Ökoloogia
144 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid ­ eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloo...

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ettekanne Mati Unt

pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978 Aleksei Tolstoi/Mati Unt «Rästiku pihtimus» 1979 Pierre Jean de Béranger «Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I. Witkiewicz «Väikeses häärberis» 1990 A. H. Tammsaare / M. Unt «Priius, kallis anne. Taeva kingitus» 1991 P.Weiss «Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine» («Marat / Sade») 1992 M. de Unamuno / T. Dorst «Fernando Krapp saatis mulle kirja» 1993 W.Gombrowicz «Iwona, Burgundia printsess» 1994 A. H. Tammsaare / M. Unt «Taevane ja maine armastus» 1995 W. Gombrowicz, «Laulatus» 2000 M

Kirjandus → Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Realism ja modernism

tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Modernismi II pool

KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad ­ tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad ­ Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, va...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused üldökoloogias

Modulaarne – kasvab, suurendades oma moodulite arvu, lehed, viljakehad jms. Nende suurused on ennustamatud, keeruline üksikisendit tuvastada. Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms. Kõige rohkem on liikide arvult maailmas lülijalgseid (unitaarsed). Modulaarseid liike on siiski rohkem (bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks koloniaalsed polüübid ja võsundpüsikud. Kõigi organite uuenemisvõime korral on sobivate

Ökoloogia → Ökoloogia
36 allalaadimist
thumbnail
13
doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik. Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline. Poulatsioon ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ning on

Ökoloogia → Ökoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Nimetu

Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui: A. Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti? B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B. kandevõime, erikasvukiirus, keskväärtus; C. ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C

Varia → Kategoriseerimata
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma Referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Esimene täielikult sekveneeritud genoom kuulub bakteriofaagile -X174. Edukas viirusegenoomi DNA järjestuse kindlaks tegemine kannustas ette võtma mahukamaid projekte ja üks kulukamaid nende seas on ,,Inimese genoomi projekt" (HGP, inglise keeles the Human Genome Project). Tänaseks on välja töötatud järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS, inglise keeles next-generation high-throughput sequencing), mis nõuavad üha vähem ajalisi ja rahalisi ressursse. Selline soodus olukord on vallandanud sekveneerimisbuumi, mis on tõstatanud uue probleemi ­ mida teha saadud andmetega? Üha rohkem tuntakse vajadust sekveneeritud DNA järjestusi analüüsida ja tõlge...

Bioloogia → molekulaarbiotehnoloogia
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kordamisküsimused üldökoloogia

19. Ökoniss. Põhiniss ja tegelik nissi. 20. Mis on ökotüüp? 21. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? 22. Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? 23. Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik? 24. Populatsiooni struktuur. 25. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). 26. Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. 27. Genet, kännis, ramet. 28. Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. 29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused

Ökoloogia → Ökoloogia
29 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ameerika Presidendid 19. Sajandil

Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maailmakirjandus V (20. sajand). Küsimustik

Teos koosneb kolmest suurest osast, milles on kokku 18 episoodi (3+12+3). Kogu romaan leaib aset ühelainsal päeval Dublinis. 19. Mida kujutab endast kirjanduslik meetod metafiktsioon? Kelle sulest ilmus 1914. aastal seda võtet kasutav romaan „Udu? Romaani „Udu” autor on hispaania kirjanik Miguel de Unamuno. Metafiktiivsed romaanid rõhutavad oma väljamõeldislikku olemust, lugejal on teose maailma süüvimine raskendatud. 20. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama- 2 või proosateost. Beckett on rahvuselt iirlane. Ta kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Tema loometee algas inglise keeles kirjutatud luuletuste ja novellidega, kuid tunnustuse tõid prantsuse keeles kirjutatud

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

· Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) ­ organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend ­ organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet ­ geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet ­ taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ­ ühise genofondiga isendite kogum · kooslus ­ koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem ­ elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom ­ sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss;

Ökoloogia → Ökoloogia
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ökoloogia kordamisküsimused

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...

Ökoloogia → Ökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. · Genet ­ ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed). · Kloon ­ vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline. · Ramet ­ haruorganism, võib olla iseseisev (võsu) Populatsioon ­ ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon ­ vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum

Ökoloogia → Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia ja looduskaitse konspekt

Need on taimed, käsnad, korallid, kõhtjalgsed, hüdraloomad, algloomad, seened. Rametid ­ moodulid, millel on kalduvus iseseisvalt eksisteerida ­ kännise ja populatsiooni potentsiaalselt iseseisev haru e osa-organism. Kännis on liitorganism, eluskoe kaudu ühenduses olevate enam-vähem iseseisvate organismide kogum. Känniseid moodustavad eelkõige vegetatiivselt paljunevad organismid (ntks kolonnaalsed hüdraloomad). Genet ­ kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte ­ populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on tekkinud vegetatiivselt ühest sügoodist ja mil on seepärast ühine genotüüp. Moodul on geneti osa. Järelikult on modulaarsete organismide puhul tähtis genetite levik ja arvukus. Moodul praegu = moodulid siis + moodulite sünd ­ moodulite surm. Pole migratsiooni, sest moodulid on kinnitunud.

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
97 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

kultuurilist kapitali; hoidvad (caring) ametid ja meedida - esimestest rohkem kultuurilist, vähem majanduslikku; õpetajad, kunstnikud jne - palju kultuurilist, vähe majanduslikku kapitali. 17. Kuidas on muutunud vaated subkultuurilisele tarbimisele alates 50ndatest (näiteks Hebdige ja Bennetti vaadete põhal)? Dick Hebdige(1979) Subculture. The Meaning of Style Jean Genet, kuulus Prantsuse kunstnik ja kirjanik, oli vangis ja talt leiti tuub vaseliini. Valvurid, kes kõik olid paksud keskealised valged mehed, tundsid selle üle kahjurõõmu ja irvitasid tema üle. Nende legitiimne naer ja tema mitteloomulik seksuaalsus avaldusid ainult ühes objektis, ühes tuubis vaseliinis. Subkultuuri tähendus on alati dispuut, erinevate mõjude väli. Asjade tähendus on dispuutide, vaidluste, diskursuste ja võimumängude väli.

Psühholoogia → Tarbimissotsioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mageveekäsna Ephydatia fluviatilis populatsiooni geneetiline analüüs

Mol Phylogenet Evol 59: 293­ enzyme ADAR2. Nature 406: 78­81. 302. 13. Dmitriev DA, Rakitov RA (2008) Decoding of superimposed traces produced by 5. Amos CI, Frazier ML, Wang W (2000) DNA pooling in mutation detection with direct sequencing of heterozygous indels. PLoS Comput.Biol 4: e1000113. reference to sequence analysis. Am J Hum Genet 66: 1689­1692. 14. Wagner A, Blackstone N, Cartwright P, Dick M, Misof B, et al. (1994) Surveys of 6. Wilkening S, Hemminki K, Thirumaran J, Bonn S, Forsti A, et al. (2005) gene families using polymerase chain reaction: PCR selection and PCR drift. Determination of allele frequency in pooled DNA: Comparison of three PCR- Syst Biol 43: 250­261. based methods. Biotechniques 39: 853­857

Bioloogia → Eesti loomad
1 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

Science 199: 1302-1309. 7. Diemer, M.W. & Pfadenhauer, J. 1987. Effects of differential defoliation on shoot growth, density and phytomass of three graminoids in a calcareous fen. Oikos 50: 183- 190. 8. Eriksson, O. 1993. The species-pool hypotesis and plant community diversity. Oikos 68: 371-374. 9. Falinska, K.1991. Plant demography in vegetation succession. Kluver Academic Publishers, Dortrecht, Boston, London. 1-220. 10. Falinska, K. 1995. Genet disintegration in Filipendula ulmaria: consequences for population dynamics and vegetation succession. Journal of Ecology 83: 9-21. 11. Grace, J.B. 1999. The factors controlling species density in herbaceous plant communities: an assessment. Persp. Plant. Ecol. Syst. 2: 1-28 12. Grime, J.P. 1973. Competitive exclusion in herbaceous vegetation. Nature 8London) 242: 344-347. 13. Grime, J.P. 1979. Plant strategies and vegetation processes. John Wiley & Sons, London. 14

Botaanika → Rakendusbotaanika
2 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Ökoloogia kursuse konspekt.

ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...

Loodus → Keskkonnaökoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

ö kasutades maailmast näpatud märke omaenda kastme maitsvamaks tegemisel (Certau 1988), siis teiselt poolt pakume me firmadele lihtsalt tasuta reklaamipindu (Susan Willis 1993): ,,ei ole kultuuri ilma logota, ühiskond väärtustab korporatiivset rohkem kui inimlikku" 6. Noorte subkultuurid Frankfurterid arvavad, et tarbimine on passiivne. Subkultuuriline lähenemine nätiab, et tarbimine on aktiivne. Dick Hebdige(1979) Subculture. The Meaning of Style Jean Genet, kuulus Prantsuse kunstnik ja kirjanik, oli vangis ja talt leiti tuub vaseliini. Valvurid, kes kõik olid paksud keskealised valged mehed, tundsid selle üle kahjurõõmu ja irvitasid tema üle. Nende legitiimne naer ja tema mitteloomulik seksuaalsus avaldusid ainult ühes objektis, ühes tuubis vaseliinis. Subkultuuri tähendus on alati dispuut, erinevate mõjude väli. Asjade tähendus on dispuutide, vaidluste, diskursuste ja võimumängude väli. *

Psühholoogia → Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
356
docx

Cats

lysosomal components. Inappropriate fusion of cytoplasmic granules appears to be the most likely mechanism for formation of the giant granules. Fusion of premelanosomes with lysosomes and resultant destruction of the premelanosomes probably is a major cause of the ocular hypopigmentation of Chediak-Higashi syndrome." Hargis AM, Prieur DJ. Animal model: renal lesions in cats with Chediak-Higashi-Steinbrinck syndrome. Am J Med Genet. 1987 Jan;26(1):169-79. "In this study designed to characterize the renal lesions in cats with the autosomal recessive Chediak-Higashi-Steinbrinck syndrome (CHS), the renal tubular epithelial cells of CHS cats were examined by light microscopy. The lesions observed were similar to those in the renal epithelial cells of other species with CHS and were consistent with those reported previously in other tissues of CHS cats." Kramer JW, Davis WC, Prieur DJ. The Chediak-Higashi syndrome of cats

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun