Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27. Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction. 28. Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon. 29. Kladistika ehk fülogeneetiline süstemaatika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid. See
järgi toimimine. Suhteliselt vähe tõhus, kuna ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel. 7. Steriliseerimine - suletakse naisel munajuhad ja mehel seemneteed. See on pöördumatu rasestumisvastane vahend. 8. Pessaar - kummist mehhaaniline kaitsevahend. 1. Juveniiline arengustaadium organimsid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad suguküpsuse saavutamiseks kasvama ja arenema. elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb. 2. Generatiivne arengustaadium organismid on võimelised suguliselt sigima. suguküpsuse kutsuvad esile hormoonid, välised keskkonnast tulevad signaalid. surm saabub selle staadiumis 3. Vananemine 4. Surm Moone ehk metamorfoos on paljude loomade arengus järsk kehaehiuse muutus, muutub ka elupaik, toitumine ja käitumine. - putukad, vähid, limused, ainuõõssedd, okasnahksed, kalad ja kahepaiksed Kullesed hingavad lõpustega ja kasutavad orienteermiseks küljejooneelundit. Alguses on
osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes"). Metafoor on generatiivne ka teises mõttes: lähtevaldkonna seosed ja omadused kantakse üle sihtvaldkonnale, mõnikord õigustatult (muidu metafoor ei toimiks), mõnikord mitte. Nt aega pole tegelikult võimalik säästa samal viisil kui raha. Generatiivsed metafoorid ühtlasi keeleti/kultuuriti erinevad (ingl
elatakse ebasobivad keskkonnatingimused · nukust väljub valmik VAEGMOONDELINE areng · vahele jääb nukustaadium · kõik muutused toimuvad järkjärgult aktiivse elutegevuse käigus Lootejärgse arengu peamised etapid · noorjärk ehk juveniilne staadium · algab organismi sünniga ja lõpeb sigimisvõime saabumisega · organism kasvab; elundkondade talitus ning käitumine ja kombed täiustuvad · sigimisvõimeline ehk generatiivne staadium · vananemisperiood Vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel · organismi tasemel tingitud pärilikest teguritest ja keskkonnatingimustest · organismi areng lõpeb surmaga · enne surma agoonia pulss lakkab, teadvus kaob, hingamine aeglustub · kliiniline surm südame ja hingamistegevus, kesknärvisüsteemi talitused lakkavad · bioloogiline surm hiljemalt 5 minutit peale kliinilist surma
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Asukoht kus miski asub Lähtekoht kust midagi tuleb Sihtkoht kuhu miski liigub Põhjus miks midagi tehakse; miks miski toimub GRAMMATILINE LAUSE vastab emakeele kõneleja grammatilistele arusaamadele. Emakeelne kõneleja eksib stiili, mitte grammatikaga. VASTUVÕETAV LAUSE on grammatiline, aga peab vastama kontekstile ja olema hetkeolukorras, situatsioonis vastuvõetav. TRANSITIIVNE LAUSE on sihiline, INTRANSITIIVNE LAUSE sihitu. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: 1. generatiivne süntaks: Noam Chomsky (1957 Süntaktilised struktuurid) Generativismi põhiteesid: 1. Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Reeglid koostatakse, et näidata, kuidas lause sünnib. Tootvad reeglid on ise seletus. Alguses välistas tähenduse, mis polevat
N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32
(grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. Süntaktilised seosed: rinnastus- ja alistusseos; kordus = süntaktiline parallelism 21. Süntaktilised teooriad: aktuaalne liigendus - Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) 22. Süntaktilised teooriad: generatiivne grammatika- Generatiivse grammatika eesmärk on anda kõigi lausete kirjeldus, mis on kõigis loomulikes keeltes realiseeritud või võimalikud (seotud kõneleva subjekti loovusega). See on niisiis lausetasandi (fraasiline), mida võib rakendada universaalselt. Selle eesmärk on määratleda süntaktilised, semantilised ja fonoloogilised universaalid. Generatiivne grammatika, olemuselt loogiline, on esitatud rangelt formaalsel kujul: see on süntaktiline
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
Süntaktilised seosed Teose tasandid: 1. Rinnastuv 2. Alistuv Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1. Ühildumine e. kongruents – näiteks eesti keeles arvu- ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel 2. Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. Öeldistäide e predikatiiv ,,olema"-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal AdvP või PP koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut AP, nimisõna lisand või laiend (,,pikk mees"). 9) Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema"
lk 122-126 LOOTEJÄRGNE ARENG / OTSENE MOONDEGA / TÄISMOONE VAEGMOONE Täismoone - munavastne (röövik)nukkvalmik Vaegmoone - munavastnevalmik Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne staadium sünnistsigimisvõime saabumiseni. Seda staadiumo iseloomustab kasvamine, täiustumine. 2. Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk. 3. Vananemisperiood enamik loomi sellesse staadiumisse ei jõua. Iseloomustab: elunkondade talitluse häired, haigused. Millest sõltub organismide eluiga? 1. Geneetilistest mehhanismidest. 2. Keskkonnateguritest. Organismide individuaalne areng lõpeb surmaga. Agooniakliiniline surmbioloogiline surm. Kliiniline surm lakkab südame- ja kesknärvisüsteemi töö, lakkab hingamine. ~5 min jooksul võimalik elustada.
objekti, kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. Öeldistäide e predikatiiv ,,olema"-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal AdvP või PP koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut AP, nimisõna lisand või laiend (,,pikk mees"). 9) Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?"
tegelase välimust, ruumi sisemust, ümbritsevat loodust vms. HÜPE ehk ellips märgib loo seda osa, millest tekstis ei räägita. Teema Teema (kr ’väitepüstitus’, ingl topic, sks Thema) – kujutatud elunähtuste valdkond. Teema all tuleb mõista tekstilist invarianti, mis on seotud „idee“ mõistega. Teema on algidee, mis alles hakkab kasvama (justkui embrüo!) Teema on ühtaegu nii generatiivne mõiste kui ka teksti kontseptuaalne kokkuvõte (hüperteema). Teema on vältimatult seotud sõna ja selle tähendusega (M. Bahtin) Sõnast saab rääkida üksnes läbi teema, st teema on rekonstrueeritud või paisutatav sõna kaudu. Tematiseerida võib tekstis ükskõik mida. Tavaliselt võib eristada peateemasid ja allteemasid. Jaan Krossi „Paigallennu“ peateemad: Keskendumine ühe inimese elule ja loole.
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
sobivad ka teised Tolmu kadu: tolmeldaja käib paljude eri liikide juures, tolm läheb “raisku” Viljastumine Isas- ja emasgameedi ühinemine (sperimium ja munarakk) ◦ Isogameedid – gameedid on suuruse, kuju ja liikuvuse poolest sarnased ◦ Heterogameedid – gameedid ühesuguse kujuga, emasgameet on suurem ja vähem liikuv kui isasgameet ◦ Oogaamia – emasgameet on suur, kerakujuline ja liikumatu ning isasgameet väike ja liikuv Tolmutera idaneb ja areneb tolmutoruks, generatiivne rakk jaguneb kaheks spermiumiks - kaheliviljastumine Üks spermium ühineb munarakuga, tekib sügooot Teine spermium ühineb lootekoti teistuumaga, tekib toitekude sügoodile Apomiksis – loote areng viljastumiseta Vili Elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Tekib õiest pärast viljastamist, peamine osa emakkonnal. Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta. Vilikond – mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED
avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, nt arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetud hiir,padi. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4) Keeleuniversaalid Universaalse grammatika on olnud mitmesuguste spekulatsioonide objektiks juba sajandeid. 17. sajandi prantsuse Port Royali koolkonna keelefilosoofid on kuulsad oma katsete poolest luua universaalne grammatika. Ka generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky on esitanud mõjuvaid väiteid oma teooria universaalsuse kinnitamiseks. Generatiivset uurimismeetodit iseloomustab keskendumine mõnede, eelkõige indoeuroopa keelte teoreetilise analüüsile. Empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele. Kõiki keele allsüsteeme on sellest vaatepunktist uuritud. Raske ja aeganõudev ülesanne.
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
6. Ontogenees. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani. Suguline jaguneb : Embrüonaalne algab viljastumisega, imetajad sünniga, linnud munast koorumisega, taimed seemne kujunemisega, lõppeb surmaga Postembrüogenees algab sünniga lõppeb surmaga, imetajad, taimedel seemne idanemisega, lõppeb surmaga 1) otsene: · inimesed, linnud · juveniilne noorukiiga, ei ole paljunemisvõimeline, intensiivne kasvamine · generatiivne suguküpse, töövõimeline, järglaste üles kasvatamine · raukumisiga intensiivne organismi vananemine · lõppeb surmaga 2)moondega · täismoone: 1)vastne 2)nukk 3)valmik Nt liblikas · vaegmoone 1)vastne 2)valmik Nt sääsk, konn, kala Surmaeelne seisund:
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism: süntaktilised transformatsioonid - Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema
Meeste kondoom Naiste kondoom Kombineeritud hormonaalsed meetodid( pillid, plaaster, tuperõngas) Ainult kollaskehahormoonid sisaldavad tabletid e minipillid Süstitav hormonaalne meetod Hädaabi e SOS – pillid Emaka sisene vahend Hormonaalne emakasisene vahend Spermitsiid Füsioloogiline e rütmimeetod 2.10 Selgroogsete loomade lootejärgsed arenguetapid 1. Juveniilne arengustaadium (0- teismeline)- org kasvamine, aju areng, suguküpsuse saavutamine 2. Generatiivne arengustaadium- ( teismeline- menopaus/ surm) – paljunemine 3. Seniilne- vananemine Moondega areng e metamorfoos Lootejärgses arengus toimuv järsk muutus kehaehituses, millega tavaliselt kaasneb ka muutus looma elupaigas, käitumises ja toitumises. Vaegmoondega -Nt kalad ja kahepaiksed. Kulles> konn, maim> kala Täismoondega (liblikad) 2.11 Inimese areng lõpeb surmaga Vananemisega kaasnevad muutused Tugikoed kaotavad elastsuse Närvirakud hävivad
o Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. o Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti o Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti o Asukoht o Tee o Instrument o Kogeja Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel): • SOV 45% • SVO 42% • VSO 9% • VOS 3% • OVS 1% • OSV ? 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism Noam Chomsky rajatud koolkon(na)d: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatav formaalse süntaksiga. Oluline nii eraldi suunana kui arvutilingvistika seisukohast. Noam Chomsky: • Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused;
sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos.
Lausete juures peaks huvitama, kas nad on grammatiliselt õiged, mitte aga kas tähendus on õige ja tegelikkusele vastav. Keel on adekvaatne siis, kui suudab grammatilisi lauseid toota. · Süva- ja pindstruktuurid. Nad eksisteerivad keelelises väljenduses lahus. Süvastruktuur on mingite mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. Süvastruktuuril võib olla mitu erinevat vastet pindstruktuuride tasandil. Keel kui generatiivne grammatika on süsteem, mis suudab lauseid toota. 38. Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? Lotmani teostes käib läbi selline väide, et kunstilised ja keerulisemad kultuurilised nähtused, et nende näol on tegemist ,,teiseste modelleerivate süsteemidega". Teisene modelleeriv süsteem näiteks kirjanduses, kus esmane modelleeriv ja kirjeldab süsteem on keel ning teisene modelleeriv süsteem on miski, mis asetub keele peale.
Toimub sugurakkude arenemise käigus. Diploidne kromosoomistik - liigiomane, kahekordne, keharakkudes. Haploidne kromosoomistik - ühekordne, meioosi tulemusena vähenenud, sugurakkudes. Kromosoomide ristsiire - meioosi alguses vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkuse osi, st toimub geenivahetus. Geenid paiknevad homoloogiliste kromosoomide vahel/ümber ja see suurendab pärilikkuse muutlikkust, kuid võib põhjustada ka vigu ehk kromosoommutatsioone. Generatiivne paljunemine - suguline. Gameedid - sugurakud. Viljastamine - vanemate sugurakkude ühinemine. Sügoot - viljastatud munarakk. Ontogenees - organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Embrüogenees - looteline areng. Spermatogenees - seemneraku areng valmis spermini, kestab suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni, toimub pidev mitoos ja meioos. Ovogenees - munaraku areng, sugurakkude paljunemine (mitoos) lõpeb looteeas,
lõpeb surmaga. OTSENE ARENG Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega. Mõõtmed väiksemad. Iseloomulik- roomajatele, lindudele, imetajatele. MOONDEGA ARENG Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid. Iseloomulik- selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 1. väheneb konkurents elupaiga suhtes. 2. soodustab levikut. 3. ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks juveniilne e suguküpsuseelne iga, ja siis generatiivne ehk suguküpsusjärk ja seniilne e raugaiga 3. Evolutsiooni mõiste, evolutsiooni vormid Evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest
Klaaskatted 10. kastmisvann 27.04.2016 Marje Kask 4 Paljundamiseks vajalikud vahendid 2 27.04.2016 Marje Kask 5 Paljundamiseks vajalikud vahendid 3 27.04.2016 Marje Kask 6 Pookimisvahenid 27.04.2016 Marje Kask 7 Paljundamiseks vajalikud vahendid 4 27.04.2016 Marje Kask 8 Paljundamise viisid Seemneline ehk generatiivne paljundamine Vegetatiivne paljundamine · Võrsikutega · Juurevõsudega · Tütartaimedega · Pistokstega · Haljaspistikutega · Juurepistikutega · Jagamisega · Pookimise teel
Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus.
Järgnevalt tetraad harilikult laguneb, kuid näiteks kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas jäävad mikrospoorid kokku. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse (sifonogeense) ja generatiivse (spermiogeense) raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti). Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised (Asteraceae) ja kõrrelised (Poaceae). Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia (Lilium), tubakas (Nicotiana) või tradeskantsia (Tradescantia) lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus.
28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. Postdramaatiline teater · Hans-Thies Lehmann, "Postdramatisches Theater" (1999; inglise keeles "Postdramatic Theatre") · Postdramaatiline teater ja postmodernistlik teater ei ole sünonüümid. Esimene väljendab pigem esteetikat, teine elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatiline teater ja teatritekst · Tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, selle generatiivne maatriks, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne). Postdramaatilist teatriteksti iseloomustab: · Tihe seos teatripraktikaga · Struktuuri vabadus Postdramaatilise teatri kultuuriline kontekst · Meediaühiskond · Infokanalite ja infohulga plahvatuslik kasv.
keel on pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisel. Paljud hilisemad uuringud kinnivad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. Võgotski nt. 4. Keele omandamine (erinevate teooriate valguses)- varasemad ettekujutused keele kujunemisest kui assotsiatiivsete seoste võrgu järk-järguline laienemine. Kaasaegsed uurimused viitavad palju suuremale geneetilise faktori osakaalule keele kujunemisel. Noam Chomsky (1986) – generatiivne lingvistika osutab kahele ilmingule, mis seda kinnitavad: võime produtseerida keelelisi väljendeid, mis on kooskõlas grammatikareeglitega, ilma et oleks neid varem kuulnud ja keele reeglipärasuse tajumine teatud omandamistasemest peale esineb nii lastel kui täiskasvanutel. Sotsio-kultuuriline teooria järgi toiub keele õppimine pingutusteta igapäevase keelelise suhtlemise vahendusel. Aidates last keele õppimisel, kohandavad täiskasvanud oma keele laste potensiaalse arengu tsoonile.
Toimub organismi pöördumatu kasv, keerustub käitumine. Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid. Juveniilne areneb juurestik, kasvavad varred ja lehed. Kasvuperiood. Generatiivne periood õitsemine ja viljumine. Vananemine. 5 VI PÄRILIKKUS REPLIKATSIOON e DNA SÜNTEES. Toimub rakutuumas, rakujagunemise eel (interfaasis). On matriitssüntees teine ahel sünteesitakse olemasoleva järgi komplementaarsusprintsiibi alusel. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsiooni teostab
75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO Semantilised rollid: •Agent (kes?) – aktiivne tegutseja •patsient (keda?) – see, keda mõjutatakse tegevuse kaudu •kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema 2
· Kõnevõime on individuaalne- kõne kujuneb omal viisil, räägitakse omal viisil. · Keeleüksus ja kõnesegmendid ei ole samad asjad. · See etapikäsitlus käsitles kitsalt, olulised olid ainult assotsiatiivsed, ei arvestatud, kuidas psüühiline tegevus kõne arengut. KUIDAS SELGITADA SELLIST LAUSET ASSOTSIATSIOONIDEGA- Colourless green ideas sleep furiously ???????? Chomsky PSL areng 2 Miller- 7+-2 mees. Lühimälu maht!! Ratsionalistlik psühholingvistika ehk generatiivne grammatika. Tugev keeleteaduslik suund. Teooria seletas seda, kuidas tekivad laused- kõneloome seisneb lausemoodustuses. Muuteoperatsioonide käsitlus- neid moodustame alateadlikult. Mitmeid erinevaid operatsioone kasutades keerukate lausete koostamiseks. Nt sõna istub mitmes lauses järjest. Muuteoperatsioone tuleb õpetada. Sh asendustegevused jms. KARLEPI RAAMAT LK 20-21. Vt ka kõneloome teema. Muuteoperatsioonid- operatsioonid, mille abil muudetakse süvastruktuur (tähendused, mõtted).
Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid
kohta:VECHICLE sõiduk; tehtud teedel liikumiseks; sellel on oma; liikumapanev jõud; liigub kiiremini kui inimene ilma abivahendita; võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi; sellel on neli ratast; metallist konstruktsioon; sisaldab isikuid/esemeid; manööverdab; AUTO on seda kõike, seega on parim näide kognitiivne semantika (1990ndatest) - Kuigi kognitiivne keeleteadus näeb keelt rohkem terviku seisukohast kui generatiivne lähenemine, saab siiski siingi eristada uurimisobjekti keele tasandi järgi, nii saame rääkida kognitiivsest semantikast, mis uurib (nii leksikaalsete kui ka grammatiliste) keeleüksuste tähendusi kognitiivse keeleteaduse seisukohtadest lähtudes. 76. Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 77. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid 78
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
4. Nimetage kolm peamist kudede tüüpi, mis moodustuvad tipumeristeemidest Juhtkude, põhikude ja kattekude 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust. See on koonusekujuline ja koosneb raku kihtidest. Pealt katab tuunika (antiklinaarne
hoidmiseks kulub rohkem energiat. 11. Selgroogsete loomade looteline areng. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Moondega areng ja otsene areng. Võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Areng on protsess, mille käigus ehitus ja elutegevus keerustuvad. Looteaegne areng imetajatel sünnitusega. Lootejärgset aregnut on võimalik jaotada kolme gruppi: • Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga - organismid kasvavad ja arenevad • Generatiivne ehk suguküpsusjärk - organismid on paljunemisvõimelised, looduses enamike organismide elu sellega piirdubki • Seniilne ehk raukusperiood- suguküpsusele järgnev periood, esineb näiteks tehiskeskkonnas elavatel loomadel. OTSESE ARENGU korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng roomajatel, imetajatel ja lindudel.
o Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale; siiruse maksiim. o Ära ütle seda, mida sa ei tea. räägi seda, mis on faktidega kaetud. · Suhe: ole relevantne (räägi asjast). · Viisi: o Räägi selget juttu; o Väldi mitmemõttelisust; o Ole lakooniline; o Räägi õiges järjekorras. Sotsiolingvistika ja sotsiosemiootika Tähenduse uurimne · Klassikaline semantika lingvistilise semantika uurimisega perifeerias. · Generatiivne semantika oluline on rõhutada, et see lähenemine tõusis vastukaaluks generatiivse grammatika lähenemisele semantilised struktuurid tuletatakse semantika süvastruktuuridest. Chomsky tahtis leida süvastruktuurid, mis on olemas kõigil keelt kasutavatel olenditel. Püüab kaht osapoolt sünteesida semantilised struktuurid pole süvastrutktuuride peegeldused vaid omavad ka vastastikmõju. · Kognitiivne semantika seisukoht sarnane generatiivse semantikaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
