Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia
............................................................................................... 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded.......................................................................................................................... 9 Istutamine...........................................................................................................
18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika transformatsioonigrammatika Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid pind- ja süvastruktuur Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud
K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil tupp- ja kroonlehed G5 ülemine emakas Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti Reeglina on õieosi kordne arv (värvilised) PERIGOON SUGULINE PALJUNEMINE katteseemnetaimedel kolm antipoodi tolmutoru generatiivne tuum polaartuum munarakk sünergiidid spermiumi tuumad Kaheliviljastamine ENDOSPERM Viljalehed üheks emakaks Viljalehed pole kokku kokku kasvanud kasvanud, emakaid mitu Sigimik sigimik ülemine emakakael keskmine
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
genotüüpide arv ja nende sagedused. 3) Geenmutatsioon mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket 4) Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsioonilisek 5) Generatiivne mutatsioon- ? 6) Genoommutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom 7) Indutseeritud mutatsioon- kunstlikult esile kutsutud mutatsioon 8) Kaksikute meetod- päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel
ei saa seda vältida 12.Kuidas saab sünnitusvalu leevendada? Miks ei ole õige tervel naisel kasutada keisrilõikega sünnitust? Mittemeditiinlised vahendid (kõhuhingamine, lõdvestumine, silitamine), naerugaas, valuvaigistid, epiduraaltuimestus. 13.Iseloomusta postembrüogeneesi etappe. Juveniilne arengustaadium - organismid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad enne suguküpsuse saavutamist kasvama ja arenema Generatiivne arengutaadium - organismid on võimelised suguliselt sigima 14.Kirjelda põhjusi, mis tingivad vananemist. Sugu – meeste oodatav eluiga on lühem kui naistel Haridus – haritud inimesed elavad kauem Perekonnaseis – üksikud inimesed surevad varem Sissetulek – vaesemates ühiskonnakihtides suremus suurem 15.Miks ei ole soovitav jätte laste saamist väga hilisesse ikka? Sest on suurem risk, et laps võib sündida väärarenguga 16
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, te...
piirides kõik klahvid nii valged kui mustad. Lauljaformandi olemasolu spektris annabki klassikalisele häälele ta sära ning kindlustab hääle kandvuse. Pelgalt heli tugevust arvestades jääks see nähtus arusaamatuks, sest terve mõistuse järgi võttes peaks ju orkester laulja "üle mängima". Laulja hääl eristub tänu lauljaformandile, mistõttu ühes kindlas sagedusdiapasoonis (2,53 kHz) on laulja hääl orkestri omast tugevam. Muusika esituse reeglid ja generatiivne grammatika Interpret ei jälgi täpselt neid instruktsioone, mida annab talle ette partituur, vaid ta hälbib neis loominguliselt. Muusika ekspressiivne komponent interpreedi poolt tekitatav komponent muusikateoses. On olemas kahte tüüpi reegleid : 1.eristusreeglid 2. gruppeerimisreeglid. Taju seisukohast on nende reeglite eesmärk: Lihtsustamine interpreedi eesmärk on teha muusikateose struktuur kuulajale võimalikult läbipaistvaks. Nauditavaks. Muusika ja emotsioonid
Kollane mõttemüts peaks põhinema loogikal. Esitatud väärtustel peaks olema põhjendus. Kuigi kollase mõttemütsi kasutamine on positiivne, nõuab see samapalju distsipliini kui valge ja must müts. Eesmärk ei ole lihtsalt millelegi positiivse hinnangu andmine. See on sihilik positiivsuse otsimine. Kollase mütsi mõtleja peaks andma oma parima, et leida pakutud optimismile võimalikult palju toetust. See püüe peaks olema täpne ja põhjalik. Konstruktiivne ja generatiivne pool on jäetud kollase mõttemütsi hoolde. Kollase mütsi abil leiavad väljundi ideed, soovitused ja Lk 2 ettepanekud. Konstruktiivne mõtlemine sobib kollasele mõttemütsile, kuna on oma olemuselt positiivne. Kollase mõttemütsi spekulatiivne pool on puhas võimalustele mõtlemine. See ulatub probleemilahendusest ja parandamisest kaugemale ROHELINE MÕTTEMÜTS- tähendab energiat ja on loominguline. Rohelise
On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum
On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum
On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum
Primaarkasv taimeosade väljakujunemine kasvukuhikutes ja taime pikenemine Sekundaarkasv taimeosade jämenemine · Areng Areng erinevate eluetappide läbimine ontogeneesis Embrüonaalne e looteline areng munaraku viljastamisest kuni idu moodustumiseni seemnes Vegetatiivne areng idanemisest suguküpseks saamiseni Reproduktiivne e generatiivne areng paljunemise ja seemnete valmimise periood Taimekoed Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Koed jagunevad: · LIHTKOED - koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest · LIITKOED - koosnevad mitut tüüpi rakkudest · Koed jaotuvad kahte suurde rühma: algkoed ja püsikoed Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid.
Bourdieu väidab, et sotsiaalne ruum on konstrueeritud nii, et agentide või gruppide paiknemine vastab nende positsioonile kahel eristumisprintsiibil milleks on majanduslik kapital ja kultuuriline kapital. Sellest järeldub, et agentidel on seda enam ühist mida lähemal need kaks dimensiooni üksteisele on ja seda vähem mida kaugemal nad üksteisest asetsevad. Bourdieu väidab, et inimeste seisukohad sõltuvad kultuurilise ja majandusliku kapitali osakaalust kapitali kogumahust. Habitus on generatiivne ja ühendav printsiip, mis tõlgib ühe positsiooni seesmiselt omased ja relatiivsed karakteristikud ühtseks elustiiliks ja ühtseks valikutetervikus isikute, hüvede ja praktikate osas. Teisisõnu see on nö kultuuriliselt ja klassidelt erinevatele subjektidele kohane käitumine. Näitena on toodud tööline ja tööstusjuht. Nende kahe kultuuriruum, kultuurikapital ning majanduslik kapital on suuresti erinevad mis omakorda tingib erineva
PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rak...
N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 24. Võrrelge inimese ovogeneesi spermatogeneesiga. Sugurakkude ehk gameetide tuumad. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Mehe seemnerakud ehk spermid. Spermatogenees- seemneraku arengut spermatogoonist( spermide esmased eellased) küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.Igast spermatogoonist tekib 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees- munaraku areng ovogoonist (munaraku eellased). Naise munarakud valmivad munasarjades
tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustest
Kuidas on võimalik aeglustada vananemist ja edasi lükata enneaegset surma? Oska tuua näiteid. Bioloogilise ja kliinilise surma erinevused. (õp lk 78-85) Lootejärgne areng toimub kolmes etapis: juveniilne arengustaadium(looteeast kuni murdeeani, toimub talituse ja kasvu täiustumine ehk lapsepõlv), puberteet ehk murdeiga(lapsest areneb suguküps täiskasvanu), generatiivne arengustaadium(sel ajal on organismid sigimisvõimelised) algab murdeeaga ehk suguküpsuse saavutamisega. Vananemine Vananedes hormoonide eritus väheneb, suureneb rasvkoe hulk ja väheneb lihasmass, tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena
objekti, kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. * Öeldistäide e predikatiiv – „olema“-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. * Määrus e adverbiaal – AdvP või PP – koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. * Täiend e atribuut – AP, nimisõna lisand või laiend („pikk mees“). 16. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks; lausekonstruktsioonil põhinevad teooriad: valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generatiivne süntaks moodustab ühte moodi grupi, teised on omavahel sarnased. Generativism on süsteem, mis lähtub sellest, et grammatika peaks suutma genereerida kõiki keeles olemas olevaid lauseid (mida emakeelne kõneleja peab grammatiliselt õigeteks) – emakeelne inimene on sel juhul kriteeriumiks.
Transformatsiooni reeglid Semantiline esitus Fraasistruktuuri reeglid Ühesõnaga, teooria arengulugu on järgmine: Vahetute moodustajate meetod transformatoorne analüüs (1957, Harris, Chomsky Süntaktilised struktuurid) interpreteeriv semantika (1965 Chomsky Süntaksiteooria aspektid, joon) generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon) Intentsionaalsus Intentsionaalsus teadvuse suunatus esemele, teadvuse esemelisus. Mõiste pärineb F. Brentanolt, kes eristas selle abil psüühilisi nähtusi füüsilistest. psüühilised samastas ta intentsionaalsetega. E.Husserl muutis I. fenomenoloogia algmõisteks, käsitledes seda kui teadvuse aprioorset elementaarstruktuuri, mistahes elamuse semelisust, eseme hõlmatust teadvusesse
kultuuri esindaja tunneb aga vaikuse pärast ebamugavust (kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust) 21. Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall) a. Monokroonsus - aeg on jäigalt lineaarne ja koosneb diskreetsetest üksustest: "Aeg on raha!" b. Polükroonsus - aeg on multidimensionaalne, punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav. Generatiivne metafoor - pidev olevik voolavas jões. 22. 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont. a. Tegevuste korraldamine: a. Jäiga ajakava abil, kohtumised täpselt määratud, punktuaalsus hinnatud, tegevus kompartmentaliseeritud b. Isikutevaheliste suhete abil, tegevus viiakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast. b. Iterpersonaalsed suhted ja ajakava a
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
Võtavad osa tavaliselt 2 vanemorganismi Võtab osa tavaliselt 1 vanemorganism Osalevad sugurakud Toimub organismi mingi osa kaudu Pärilik muutlikus suur Pärilik muutlikus väike Sugurakud ehk gameedid Keharakud ehk somaatilised rakud Haploidne kromosoomistik (n) ühekordne kromosoomistik, sugurakkudes, 23 kromosoomi Diploidne kromosoomistik (2n) keharakkudes, 46 Suguline ehk generatiivne paljunemine Meioos Mitoos Sugurakkude jagunemine Keharakkude jagunemine 46-st tekib 23 kromosoomi 46-st tekib 46 kromosoomi 2 jagunemist ja toimub geenisiire Toimub ainult 1 jagunemine Sarnasused: Mõlemal toimub enne profaasi interfaas, mõlemad läbivad samad protsessid (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Interfaas mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja
) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid). Samuti väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt' ß ideaalselt vale lause) 1965 ilmub Chomsky raamat "Süntaksiteooria aspektid", mis lähtub keerulisemast, kolmest komponendist koosnevast keelemudelist. Keele komponendid ja nende reeglite ülesanded: - generatiivne komponent - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga nii abstraktsed kui konkreetsed. Üldjoontes on need lihtsad. - transformatiivne komponent - selle käigus süvastruktuure mitte ainult ei muudeta, vaid viiakse teisele abstraktsuse tasemele, niimoodi tekivad pindstruktuurid.
) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid). Samuti väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt' ß ideaalselt vale lause) 1965 ilmub Chomsky raamat "Süntaksiteooria aspektid", mis lähtub keerulisemast, kolmest komponendist koosnevast keelemudelist. Keele komponendid ja nende reeglite ülesanded: - generatiivne komponent - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga nii abstraktsed kui konkreetsed. Üldjoontes on need lihtsad. - transformatiivne komponent - selle käigus süvastruktuure mitte ainult ei muudeta, vaid viiakse teisele abstraktsuse tasemele, niimoodi tekivad pindstruktuurid.
Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuurideleo n lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on
Fossiil maakoores, eelkõige settekivimites leiduv vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises kivistis. materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja Fotosüntees klorofülli sisaldavates mutatsiooniliseks. taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja Generatiivne areng organismi individuaalse protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille arenguetapp, mille vältel toimub suguline käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi käigus õied ja viljad.
· Meioos on eukarüootsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. · Gameet e sugurakk · Haploidne kromosoomistik (n) raku jagunemisel kromosoomide arv poole väiksem, kui tavaliselt. · Diploidne kromosoomistik (2n) liigiomane kahekordne kromosoomistik. · 2n n · Diploidne kromosoomistik taastub viljastumisel, kus tekib viljastunud munarakk e sügoot. · Suguline paljunemine e generatiivne paljunemine. · Meioosile eelneb interfaas (vt mitoosi juurest) Meioosi faasid I jagunemine e taandejagunemine e reduktsioonjagunemine 1. Profaas kromosoomide ristsiire e krossingover (homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi) 2. Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvaatorile. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad, poolustele liiguvad homoloogilised kromosoomid.
kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruvahega kultuuri esindaja tunneb aga vaikuse pärast ebamugavust (kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust) 18. Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall):Monokroonsus - aeg on jäigalt lineaarne ja koosneb diskreetsetest üksustest: "Aeg on raha!" Polükroonsus - aeg on multidimensionaalne, punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav. Generatiivne metafoor - pidev olevik voolavas jões. 19. 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont. Monokroonne kultuur: 1)punktuaalsus hinnatud 2)tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud) 3)suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised 4)ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga 5) tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga. 2) Generatiivne (e. paljunemisvõimeline) järk: eesmärk maksimaalselt paljuneda, tagada järglaste kvaliteet (neid kasvatada). 3) Seniilne järk (e. raugaiga): lõppeb surmaga, pole paljunemisvõimeline. Vananemine ..on määratud geenidega (telomeerid lühenevad), seda mõjutab keskkond. Telomeerid, mis on kromatiitide otsas, lühenevad ja geenide avaldumine kui ka uute rakkude tekkimine väheneb ning vigade arv suureneb
TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng / otsene moondega areng areng Embrüogenees areng viljastumisest sünnini. Postembrüogenees areng sünnist surmani. PALJUNEMINE / Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi) suguta klonaalne suguline seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel. rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed
Loomulik keel on olulisim sümbolite (märkide) süsteem, millega inimesed kokku puutuvad. Mõned loomuliku keele omadused: - keele märgid (sõnad) on tähistatava objektiga seotud kokkuleppeliselt (konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest "sarnane", see et näiteks sõna "lill" tähistab just sellist objekti nagu ta tähistab tuleb sellest, et inimesed on nii kokku leppinud, mitte sellest, et sõna "lill" on lillega millegi poolest sarnane. - keel on generatiivne: lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid. Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
EESMÄRK; LIIKUMISÜNDMUSTE ROLLID: LIIKUJA(TEEMA) asukohta vahetav entiteet; LÄHTEKOHT koht, kust midagi liikuma hakkab; SIHTKOHT koht või objekt, kuhu poole liikumine toimub;TEE. 6. Semantilisi teooriaid: generativism, sõötuvusgrammatika, konstruktsioonigrammatika. a. Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi(keeles väljendatud) tähendusi. Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks kõik grammarilised laused, kuid ühtki mittegrammatilist lauset. GG grammatika esindaja on Naom Chomsky b. Sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid,
– suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. TERMINID: Noam Chomsky- on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist. Chomskyt on kirjeldatud kui "kaasaegse lingvistika isa" generatiivne grammatika - uurib grammatikat kui keele kasutajate kasutuses olevat teadmiste kogumit.
Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse. Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed, jahukastekindel, kasutatakse palju kaasaegses sordiaretuses. Paljundusviisid Mustaroonia ja ebagüdoonia on ainukesed mida paljundatakse seemnega!!!! Generatiivne paljundamine ehk seentega. Seemiktaimel on kaks esivanemat, mille omadused kombineeruvad igas järglases uuel viisil. Seemnelisel paljundamisel ei pärandu sordi täpsed omadused, küll aga liigiomadused. Vegetatiivne ehk taimeosadega. Ainult 1 esivanem millele ta pärilikult sarnaneb. Nii paljundatakse viljapuid ja põõsaid. Eeliseks on et jõuavad viljakandeikka ennem kui seemiktaimed. Erinevad vegetatiivpaljundus võtted · Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega)
I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood 2. Pärilikkus Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Sugulisel paljunemisel saab iga järglane kaks geneetilise informatsiooni komplekti, ühe isalt, teise emalt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks juuste värv,silmade värvi või veregrupi kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad
Ülekande molekulid- energiarikkad makroenergilised molekulid. (1 molekul glükoosi annab 38 makroenergilist ühendit, 38ATP- universaalne). Keemilise sideme energiast suudab organism rakus ära kasutada makroenergiliste molekulide moodustamiseks umbes 40 %, 60% on soojus kadu. Taimed talletavad energiat päikeselt tulevast valgusenergiast sünteesides lihtsuhkruid(glükoos, fruktoos). 5.)Paljunemisvõime- endasarnaste järglaste saamine. Paljunemiseliigid: 1.)Suguline ehk generatiivne - toimub sugurakkude abil 2.)Mittesuguline ehk vegetatiivne- organismi osade abil, valdavalt taimed, madalamad loomad(kingloom), bakterid, lihtsamad seened. 6.) Elusorganismid omavad pärilikkust kandvat ainet DNA-d- DNA paikneb raku tuumas kromosoomidena. DNA molekuli lõigud kannavad kindlat pärilikku infot- geenid. 7.) Kõik elusorganismid arenevad- kõik elusorganismid arenevad. Areng algab viljastumise momendist ning lõpeb surmaga. Seda arenguperioodi nim. ontogeneesiks ehk organismi
Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDANEMISEKS VAJALIKUD KASVUTEGURID......................................... 8 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE .................... 14 3.1. TÖÖVAHENDID TAIMMATERJALI JAGAMISEL ......................................................... 15 3.2
KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
(b,c) (a) Mari laulis laulu (b)Käisime Mariga metsas. (c)Väljak täitus inimestest. Kogeja võib olla subjekt (d) või määrus (e) (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Patsient-lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Saaja-lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1. Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatavad formaalse süntaksiga. Generatismi põhiteesid: Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereeib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. Süva- ja pindstruktuuri
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
