MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
täiskasvanud organismile Täismoondega areng Vastsündinu erineb Liblikas täiskasvanud organismist Vaegmoondega areng Vastsündinu erineb Konnad, rohutirts täiskasvanud organismist 14. Nimeta loote järgse staadiumid! o Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) o Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) o Vananemise staadium e. raukumisperiood ( kogu organismi taandareng )
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi....
Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik. Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane Taime looteline areng algab ....... ja lõppeb ......... algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Kehaväline viljastamine - väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine - emasorganismi sees. (imetajad, roomajad)
(asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1. Täismoondeline areng: munavastnenukkvalmik. NT: liblikas 2. Vaegmoondeline areng: munavastnevalmik NT: prussakad,lutikad, rohutirtsud POSTEMBRÜOGENEESI ETAPID: 1. Juveniilne staadium- sünnist kuni suguküpsuse saabumiseni organism kasvab,elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2. Generatiivne staadium- 3. Vananemisperiood Agoonia- enne surma teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab, elundkondade talitlus jätkub, refleksid pidurduvad. Järgneb kliiniline surm- lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hää...
6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul
Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest. Bioloogiline kaitse vananemise eest: 1. Väga pikk suguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine 3. Organism kindlustab enda sisekeskonna stabiilusese 4. Kehavõõraste ühendite lagundamine 5
· Alajahtumine, kuumarabandus · Kiirgused: UV 18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. 19. Normaalne sünnitus laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid: · Juveniilne ehk suguküpsuseelne organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. · Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane,
kuju ja talitluse. Rakkude jagunemine meioosi teel. Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Sügood viljastunud munarakk. Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani
-) Intermediaarsus dominantse alleeli ehk domineeruva tunnuse puudumisel, saadakse vahepealne tunnus. -) Kantserogeen halvaloomulist kasvajat tekitav mutatsioon. -) Geenmutatsioon mutatsioon, mille puhul toimub muutus mingi geeni DNA nukleotiides järjestuses. -) Genoommutatsioon mutatsioon, mille puhul muutub kromosoomide arv rakus. -) Kromosoommutatsioon muutused ühes kromosoomilõigus. -) Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. -) Somaatiline mutatsioon mutatsioon, mis ei pärine edasi. -) Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. -) Mendeli II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises
kokku.rakutuum suureneb,tuumaksed kaovad.tsentrioolipaarid liiguvas vastassuunas.poolustele liikuvate tsentrioolide vahel mood kääviniidid;Metafaas-liig krom raku keskossa,ühele tasapinnale.Krom on max kokku keerdunud.kääviniidid kinnituvad krom tsentromeeridele;Anafaas-lüh tsenrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kromosoomide kromantiidid eralduvad teineteisest;Telofaas-kääviniidid kaovad,sünteesitakse tuumamembraanid.Krom keerduvad järk-järgult lahti,tekivad tuumakesed. Suguline e generatiivne paljun-mehe seemnerakud on spermid,esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Spermatogoodid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.valmin seemnerakud talletatakse munandimanuses.Naise munarakud valmi munasarjades. Eellasteks on ovogoonid. Naisel lõppeb ovogoonide paljun juba looteeas.Alco,narko-võivad kahjust kõiki munarakke.Iseärasused ovogeneesis toim meisoosil- iga menstruaaltsüklis lõpetab meioosi,väljub munasarjast enamasti 1 munarakk.Meioosi esim
15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, välisilme muutub. 18. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingemistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
3) bioloogilised tegurid (nt osad bakterid ja algloomad) Kahe nädala jooksul läbitakse gastrulastaadium ja algab elundkondade areng (1. närvisüsteem luustik, lihased, vereringe..) Loode on algselt saba ja lõpustega. 7. nädalal hakkavad arenema suguorganid (enne seda ei ole võimalik sugu määrata) tekib esi- ja taguots 9. nädalal taandarenevad lõpusepilud ja saba Ovogeneesi staadiumid: 1) embrüo 2) juveniilne 3) generatiivne 4) seniilne MÕISTED Apoptoos raku surm (teatud raku pooldumiste arvu järel rakk sureb) (kui rakk otsustab mitte surra, tekib temas vähk) Arengubioloogia bioloogia osa, mis tegeleb paljunemisega Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik. Kõik kromosoomid esinevad kromoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis pole kromoloosed
Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
2,7....5 kg 7. kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises. 9. mis on partenogenees? Uue organismi areng viljastumata munarakust.
1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(vi...
MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadel...
sündinud samas kohas jne). Isogloss joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid. Isoglossi aluseks võivad olla erinevad tunnused (sõnad, vormid, häälikud ja nende kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga. Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). 1950-ndate algus: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine) (William Labov). Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa.
Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Noorjärk ehk juveniilne staadium ja sigimisvõimeline elujärku e generatiivne elujärk. Seniilne- raukusperiood- lõpeb surmaga. Nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemelt. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees-...
Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. Lootejärgse arengu põhietapid 1) noorjärk e juveniilne staadium algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Selles staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus täiustub. 2) sigimisvõimeline e generatiivne staadium. 3) vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehanismidest ja keskkonna teguritest. 8. Agoonia enamiku elundkondade talitlus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Agooniale järgneb kliiniline surm. 9
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · ...
Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks i...
muutused · Kombinatiivne muutlikkus vanemate kromosoomid kombineeruvad · Mutatsioon juhuslikut muutused genotüübis · Modifikatsioon geenide ja keskkonna koosmõjul määratud tunnused · Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur · Somaatiline mutatsioon keharakkudes tekkinud mutatusioone nimetatakse somaatilisteks · Generatiivne mutatsioon mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes jja kandub edasi järglastele. · Reaktsiooninorm organismil tegurid, mis muutuvad mingis kindlas vahemikus (kehamass, silmade suures, juuksekarva paksus) 2. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel järgmistel teadlastel · G.Mendel uuris hernestel tunnuste pärandumist · T.H.Morgan ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos.
Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et p...
kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö. 2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik. Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed:
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14. Kantserogeenid- põhjustavad vähkkasvajat 15. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatelepõlvkondadele. 16. Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, 17. Geenifond Liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide(aleelide) kogum. 18. Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk. 19
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime üh...
Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse. 1965 Aspects of the Theory of Syntax. Kõik ei poolda keeleteaduses tema seisukohti, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha. Transformatsioonigrammatika: eesmärgiks oli seletada mõningaid keelega seotud
Jätkub elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele- müra äratab üles. 40 nädal: normaalne sünni aeg. 45-55 cm, 2,7-5 kg. 4.7. Organismide lootejärgne areng. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Nimetage lootejärgse arengu peamised etapid. 1.noorusjärk e juveniilne staadium. 2.sigimisvõimeline e generatiivne st. 3.vananemis e raukumis st. 4.surm. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Organism kasvab, tema refektoorne tegevus ja elundkondade talitus täiustuvad. (tugevneb tugi- ja liikumissüsteem, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, suguelundkondade väljaarenemine, sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees või spermatogenees). Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus? Sest enne raukumist nad hukkuvad.
Looteline areng lõppeb. Algab emaklihaste rütmiliste kokkutõmmetega e. tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora - võib osutuda ohtlikuks emale/lapsele Keisrilõikega sünnitus: + saab vältida nt. hapnikupuudust - mikrofloorat laps ei saa LOOTEJÄRGNE ARENG e. postembrüogenees. 1. JUVENIILNE (90% H2O) Vastsündinu iga. Imik Lapseiga 2. GENERATIIVNE (70% H2O) Murdeiga e. mürsik Noorukiiga ~ 25 aastani Küpsusiga ~50 aastani 3. VANANEMINE Elatanuiga 60 ~ 70 Raugaiga 70 ...
Normaalne sünnitus – laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus – saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 1) Juveniilne e.noor järk – elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teiste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2) Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline periood – väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest enne on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3) Vananemine ehk raukumine – haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused; lõppeb surmaga 21. kuidas jaotatakse kasvamist? 22. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand Tomat Paprikas Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad. Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt. Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised
Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne(käimine või lendamine) tegevus täiustuvad. Toitumisharjumuste omandamine ja kohanemine mitmesuguste elukeskkondade ja situatsioonidega. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ning algab ovogenees või spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused.
Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist