30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri maa-alasid , kuid mis võeti vastu suurte lootustega koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Louis XIII (1610-1643) - Tema ajal pääses Prantsusmaal lõplikult võimule absolutistlik valitsemiis. 1614 saatis ta generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud vaid jättis need 1. ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu Louis XIV (1610-1643) Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja
Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798. võeti USA eeskujul vastu iseseisvusdeklaratsioon, mil nimeks ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1792
Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli vaja maksude kehtestamiseks saada alamkihi nõusolekut. Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi. Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis oli tugev ja
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik.
ning vahest koguni terves maailmas.Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks. Louis XIV ajal oli absolutism Päikesekuningas Louis XIV ajal oli absolutismi kõrgajastu. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Tolleaegne prantsuse ühiskond oli seisuslik. Oli kolm seisust: esimene seisus vaimulikega, teine seisus aadlikega ja kolmas seisus riigi ülejäänud rahvaga välja arvatud kerjused ja kodutud, kes olid allpool seisusi. Kõige arvukamas kolmandas
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
Moekaks muutuvad hiina motiivid. Romantiseeritakse maaelu (karjusemotiivid). Parkides taotletakse loomulikust. Rokokood võrreldakse poliitikas l'ancien regime'iga. Jätkub priviligeeritud seisuste elu. Kõrgaadel veedab täna absolutismi pol korraldusele luksuslikku elu. Jätkub aadli maksuvabadus. Ülejäänud rahvas maksab aadli lõbud kinni. Lõplikult tühjendab Prantsusmaa riigikassa USA iseseivsussõda. Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid. Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust. Ideaal on antiikajastu, eelkõige Vana-Kreeka. Eelkõige hinnati Kreeka demokraatiat. Areneb kiiresti arheoloogia, süstemaatilised väljakaevamised. Esteetiline ja poliitiline antiikvaimsus. Oluliseks muutub arhitektuur, millest areneb edasi ampiir. Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus
Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema õukond kujundasid suhteliselt kiiresti tõhusa keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis (neil oli oma parlament, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks 6 fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Louis XIV absolutism Louis XIV on üks pikaajalisimaid ja ka ilmselt tuntuimaid valitsejaid ajaloos
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, ...
28. Prantsuse revolutsioon miks toimus, millal? Kirjelda, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni tekke? Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29. Kes olid Louis XVI ja Marie Antoinette? Kuidas nad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooni tekkele? Kuidas nad surid? Abikaasad. Nad kulutasid lõpmatuseni raha, võtsid laenu ja tekitasid Prantsusmaal kriisi. Nad hukati rahva poolt. 30. Mis olid generaalstaadid? Miks ja millal ja mis riigid need kokku kutsuti? Olid seisuste esinduskogud, nad kutsuti kokku, et panna maksud peale aadlikele ja vaimulikele, aastal 1789, kutsuti kokku Prantsusmaal. 31. Millega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? Mis oli Bastille kindlus? Miks oli see oluline? Kirjelda Prantsuse revolutsiooni algust! Algas 1789 sellega Bastille kindlus vallutati. Bastille kindlus oli monarhia sümbol, ja rahvas vihkas seda. 32. Mis oli ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
„Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal - generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss – Versaille’s loss 9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas 10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia
riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid (muudatusi, ka maksude tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Generaalstaatide valimised 1788. aasta lõpus ning 1789
*Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a
väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed ,Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsusmaad valitseti 18.saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent sela tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. Aastal vallutati Bastile'i kindlus, millega sai alguse revolutsioon. Revolutsiooni ajal kaotati seisusliku õigused, talupojad vabanesid teotööst, kaotati aadliseisus. Võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning see oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Kehtestati piiratud monarhia õ, mi sätestas
omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid. VENEMAAL *Venemaa enne Katariina II aega Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud kuigi tõhus, ei õnnestunud esimestel tsaaridel kõiki oma ambitsioone ellu viia ega võimutäiust saavutada. Esimesed katsed euroopalikku monarhisimi matkida oli teinud Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Võimu äärmise tsentraliseerimise katsetega paistis esimesena silma
1785 sõlmis Prantsusmaa liidu Hollandiga, mis oli suunatud Inglismaa vastu. Hiljem, 1787aastal, kui Preisimaa tungis kallale Hollandile, jättis Prantsusmaa oma liitlase kohustused täitmata. Holland jäi Inglismaa ja Preisimaa mõju alla. Revolutsiooni eel, 1788 aastal sõlmisid Inglismaa, Preisimaa ja Holland sõjalise liidu Prantsusmaa, Venemaa ja Austria vastu. Esimest kolmikut toetasid veel Türgi ja Rootsi. Louis XVI (1774-1792) reformikatsed ebaõnnestusid. 05.05.1789 kokku kutsutud generaalstaadid kuulutasid enda Rahvuskoguks (17 juuni) ja hiljem Asutavaks Koguks (9 juuli). Bastille vangla vallutamist (14 juuli) loetakse revolutsiooni alguseks. Juba monarhia ajal oskasid prantslased korraldada Välisministeeriumi töö territoriaalse ja kultuurilise põhimõtte järgi. Diplomaatilisi suhteid on võimatu reguleerida ühe osakonna kaudu. Ühte osakonda juhtisid Lääne- ja Kesk-Euroopa ning USA asjatundjad. Teises osakonnas korraldati suhteid Idamaade, Lõuna-Euroopa ja Skandinaavia maadega
omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid. VENEMAAL *Venemaa enne Katariina II aega Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud kuigi tõhus, ei õnnestunud esimestel tsaaridel kõiki oma ambitsioone ellu viia ega võimutäiust saavutada. Esimesed katsed euroopalikku monarhisimi matkida oli teinud Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Võimu äärmise tsentraliseerimise katsetega paistis esimesena silma
Suurt kahju tõi kuningannale eriti kaelakee afäär, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Revolutsiooni käik Riigisisesed ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 1789. aasta 5. mail kogunesid Versailles'sse üle 175 aasta kokku generaalstaadid. Kuid ka nende seas olid suured vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Vastuolude pärast lahkusid kolmanda seisuse saadikud generaalstaatide hulgast ning moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Peale seda ühinesid Rahvuskoguga mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks
rahva õigusi. 3)Arvatavasti oleks siis küll nende võimulpüsimist pikandanud,sest siis ei oleks tekkinud terrorit ja nad oleksid saanud edasi püüalda oma eesmärkide poole.Kuna aga otsustati,et revolutsiooni ajal ei ole kuigi mõttekas konstitutsioonilist võimu kehtestama hakata ,siis sündis opositsioon,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita. Küsimused: 1. Generaalstaadid ehk 1789 kogunes Prantsusmaal rahvaesinduskogu 2. 14. Juuli 1789 Bastilles'i vallutamine 3. Ei hukatud kuningat jakobiinide võimu ajal 4. Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp. 5. Rev. Õgib oma lapsi 6. 9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp 7. Direktooriumiaeg 8. Usurpaator,ise haaras võimu. 9. 21. Jan 1793 hukanti Louis Capet 10. Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid
Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat). Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 11
Seaduste kogu "Vene õigus". 1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg Tsentraliseeritud monarhia võim Parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu koondunud valitseja kätte; võim Inglismaal päritav Generaalstaadid kesk-ja varauusaegne seisuslik Domeen kuninga maavaldus esinduskogu Prantsusmaal XI-XIII saj Kõrgkeskaeg 962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada. Saksa-Rooma keisririigi algus. 1054 a. kirikuvanne. 1066 a. Normandia hertsog W.Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa. Alus tugevale kuningavõimule. 1096 a. paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks.
Utrechti jt Hollandi aladega. 16.sajandil liideti Madalmaade 17provintsi üheks tervikuks tekkis Madalmaade riik. 13 · Riigi valitsejaks oli keiser määranud asehalduri, temale allusid provintside asehaldurid. Olid säilinud provintside esindusorgandi e. staadid ning nende ühine esinduskogu generaalstaadid e. instantsidele neile kuulus maksude kinnitamise õigus see-eest ei puudunud valitsusepoolne maksusurve. Madalmaad andis Habsburgide riigikassase palju raha 16.sajandil ligi 2miljonir kulndat, Itaalia aga 1miljoni kuldna. MAJANDUS · Põhjaprovintsid: Holland ja Zeeland paistsid silma arenenud kaubanduse (kaubeldi vilja, kala juustu jne) poolest. Suurim sadam oli Amsterdam. Heeringapüügil- 1000laeva, eriti Läänemere idaosa. Kaubabörs uudna
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
Hispaanlaste vastu 80 aastat ja suutsid Kolmekümneaastases sõjas liitlasi rahaliselt toetada.Ajal, kui absolutistlik valitsemisviis näis pakkuvat kõige efektiivsemat võimalust rahvuslike ressursside ärakasutamiseks, oli Hollandis välja kujunenud detsentraliseeritud valitsussüsteem Euroopas.Ühendatud Provintside Vabariigi majanduslik õitseng rajanes paljuski selle kaubalaevastiku tõhusal tegevusel Vahemerel,Läänemerel ja Põhjamerel. Ühendatud Provintside Vabariigi generaalstaadid koosnesid seitsme provintsi esindajatest.Saadikud väljendasid provintsi,mitte isiklikku arvamust ja hääletasid vastavalt oma provintsist saadud juhtnööridele.Otsused pidid tavaliselt olema ühehäälsed,ehkki teatud asjaoludel, näiteks sõja kuulutamine või rahu sõlmimimise puhul-aitas lihthäältenamustest. 18) Mille kehtestas Louis XIV?-(lk 248) Vastus.Louis XIV kehtestas ideaalset absoluutsest monarhiat, mis rõhutas eriti võimu, hiilgust, sõnakuulelikkust ja saavutusi.
Teravnesid ida ja lääne suhted. 6.Parlament Inglismaal seisuste esindus, kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta
pojapoeg LouisXV, kes polnud osav valitseja(olulist rolli riigis mängis ta armuke Markiis de Pompadour); pärast XV surma sai kunniks pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Marie- Antoinette'iga. Valitsemist oli vaja reformida, sest LouisXV oli riigi rahad maha mänginud; uus rahanduse peakontrolör-Turgot. kavatses kaotada feodaalide privileegid, aadli ja vaimulike maksuvabaduse jms; riik vaesus ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil parlamendi ja kunni vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist; kunn tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta; P kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi; kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest; Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud P poolt; Charles I saatis P laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha -> CharlesI kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali
Prantsuse valitsus oli tõsiselt võlgades.Rahapuuduses ja riigivõlas,süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu ning väidetavat truudusetust. Louis XVI vähendas õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta.6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles'st Pariisi ümber asuma. Ta ei olnud võimeline tegutsema depresiooni tõttu. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti sellest ajast peale valve all, sisuliselt koduarestis
Sissejuhatus Louis XIII oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27. septembril 1601 sündis " Prantsusmaa poeg" Louis XIII. Ta oli oma vanem...
Tahtsid monarhiat taastada ja revolutsiooni lämmatada. See oleks neil sama juhtunud. Napoleoni väed hõivasid Seadusaadliku Korpuse hoone. Napolen haaras võimu enda kätte. Inimesed muutusid võrdseks. Poliitilised probleemid, rahvastunde tõus, vägivald. Tekkis uus ajaarvamine, kellaaeg, kuud ja päevad muutusid, meeter mõõtmine, mood muutus, kõneleti teisiti. Louis XVI tekitas riigis rahalist bankrotti, talupoegadel olid suured koormised, kutsus generaalstaadid, tänu talle algaski Prantsusmaal revolutsioon. Robespierre oli jakobiinide juht ja diktatuuri ainuvalitseja. Tappis palju inimesi. 8. NAPOLEONI AEG (lk 90-99) 1804 aastal sai Napoleonist keiser. Võttis vastu Tsiviil koodeksi ja tegi kontinentaalplokaadi. Napoleon tahtis laiendada Prantsusmaa piire, mistõttu ta vallutas palju riike. Tegi ka paljude riikidega liitlasi ja paljud ka sõltusid Prantsusmaa riigist.
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande
aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu. Kõrgaadli losside kindlustused lõhuti maha. Seoti kuningavõimuga õukonda kutsumisega, anti kõrged ametinimetused. Tööd nad ei teinud nim. sinekuuriaks. Kõrgaadlikelt võeti ära kohaliku valitsemisõigused, seda hakkasid teostama ametnikud, kelle nimeks olid intendantideks. Väikeaadlikest said ametnikud. Richelieu arvas, et ka
Võimu taotles mitu rikast suguvõsa. PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, feodaalid iseseisvad. Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks said linnad. - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid. RENESSANSS Renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Hakati uuesti uurima antiikfilosoofia saavutusi, filosoofide töid. Kunsti valdkond laieneb, hakkab kujutama ilmalikust. Humanism- inimkeskne, inimene muutub tähtsaks. Sünnib Itaalias (14.saj) Da Vinci- leiutaja, kunstnik, teadlane, uuris inimese keha mis oli tol ajal keelatud tegelikult.
Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused.
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine. Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö teistega. 1555.-1556. aastatel loobus keiser Karl V oma valdustest ja lõpus troonst. Hispaania koos asumaadega, Habsburgidele kuuluvad alad Itaalias ja Madalmaad andis ta oma pojale Felipe II-le
nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643- 1715).
taimele. Botaanik. Edward Jenner (1749-1823) arst. Leiutas n.ö. vaktsineerimise, nimelt tema kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. 16. Suur Prantsuse revulotsioon Jacques Turgot'i reformid ei täitunud. Sveitsi pankur Jacques Necker määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, kuid ta oli sunnitud võtma suuri laene suurte protsentidega ning 1788. aastaks oli Prantsusmaa võlg kasvanud ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati jumalateenistusega 4. mail. Istungid algasid Versaille's lossis 5. mail. 1789. Varsaille's toimunud vaidluste ajal kogunesid Pariisi bulvaritel ja väljakutel rahvakoosolekud, astusid üles kõnemehed. Neckeri vallandamist tõlgendati kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus.
Inglismaal Prantsusmaa Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist, mis lõpetas usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema õukond kujundasid suhteliselt kiiresti tõhusa keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis, suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Asjaolud muutusid kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli
1265 kutsuti kokku parlament ülesanneteks olid koos kuningaga seaduste väljatöötamine ning maksude kindlaksmääramine. Ühtse riigi kujunemine Prantsusmaal Philippe II Auguste kasvataks kuninga domeeni viie kordseks, kujundas ühtse riigi, suurfeodaalide vastupanu murdmine Louis IX Püha keelas feodaalide omavahelised kodusõjad kuninga domeenis, väljaspool domeeni võis sõda alustada 40 päeva pärast selle väljakuulutamist Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm
pärusvaldusi laiendada. Prantsusmaa. Inglismaa. Saja-aastane sõda. Neis mõlemas riigis kujunes kõrgkeskajal hästi toimiv tsentraliseeritud monarhia. Prantsusmaa 9 ja 10 saj oli feodaalselt killustatud. 987 läks kuningatroon Hugues Capet'le, ta rajas Kapetingide dünastia. Algselt piirdus nende võim omaenda domeeniga, targa ja ettevaatliku poliitikaga aga laiendasid järk-järgult oma alasid. 1302. a kutsus kuningas Philippe IV kokku generaalstaadid, sest tal oli maksude kehtestamiseks vaja alamate nõusolekut. Kuningas kutsus generaalstaate kokku ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi suhteliselt väikeseks. 1358 toimus Prantsusmaal talurahva ülestõus kuninga vastu. Pärast Saja-aastast sõda ühendas kuningas Louis XI Prantsusmaa täielikult. Inglismaa Tugev kuningavõim sai alguse, kui Normandia hersog William I Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Haistingsi lahingus 14. okt
· Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde · 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid, et kehtestada uusi riigimakse · Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast. Võimul oli Elizabeth I, keelel lapsi polnud, ja seega sai võimule tema troonikonkurendi Mary Stuarti poeg, Soti kuningas James I nime all:
kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
ründetehnikat. Liitlaseks sai ka Prantsusmaa, kes tõi oma väed abiks. Hiljem kuulutas holland inglismaale sõja. Rahu kuulutati Versailles' rahuga ning asumaad said iseseisvateks ja vabadeks. · Uues valitsuseks sai föderaal. Osariigid otsustasid: majandus, õiguskord, haridus. Föderaalvõimud: rahandus, kaitse, välispoliitika, maailmakaubandus. · USA I president: George Washington. 9. Prantsuse revolutsioon · Riik oli võlgades ning oli vaja muuta makse, kutsuti kokku generaalstaadid. Seal aga üksmeelt ei leitud, kolmas seisus lahkus koosolekult ning kuulutas end rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, kes töötab välja põhiseaduse. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud ning vaimulikud ning moodustati Asutav kogu. · Vallutati monarhia sümbol Bastille' kindlus. · Revolutsioon kaotati seisuslikud eesõigused, võrsustati maksustamine, võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kiriku maad pandi oksjonitele, vaimulikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
